Tugisüsteem

Informatsiooni lapse toetamiseks koos juhendmaterjalidega vanemale leiab siit [LINK]

Tugisüsteemide rakendamise kord [PDF]

Tugispetsialisti poole pöördutakse haridusasutuses enamasti siis, kui õppija igapäevane toimetulek on takistatud ning vaja läheb tugispetsialisti erialateadmisi takistuste ületamiseks.

Tugispetsialisti töö on hinnata abivajaduse olemust ning pakkuda lahendusi, vajadusel sekkuda ise ja/või kaasata teisi täiskasvanuid.

Äärmiselt oluline on tugispetsialistide töös ennetav tegevus: kui tugispetsialist kuulub haridusasutuse meeskonda, saab ta aidata luua õpikeskkonda, kus võimalus õppimisel edu kogeda on võimalikult suur ja takistusi vähe.

Tugispetsialisti üldnimetus osutab, et tema roll on pakkuda spetsiifilist tuge õppijale ja temaga lähedastele inimestele. Seega ei piirdu tugispetsialisti ülesanded üksnes hindamisega ja otsuste tegemisega, vaid õppijale planeeritakse ja rakendatakse sekkumist vastavalt tugispetsialisti erialale. Iga tugispetsialist valib välja kitsamad valdkonnad ja teemad, seab pikemaajalised ja lähieesmärgid; otsustab, kellega ja kui sageli ning mis vormis hakkab kohtuma.

Telefon: 5199 0989

E-post: p.korsten@saksa.tln.edu.ee

Ruum: B2-01

Koordinaatori ülesandeks haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, omavalitsuse ja last toetavate spetsialistide ja õpetajate vahel.

Koordinaator toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel ning teeb õpetajale, vanemale ja juhtkonnale ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks, tehes selleks koostööd õpetajate ja tugispetsialistidega.

Telefon: 5192 3066

E-post: m.piho@saksa.tln.edu.ee

Ruum: C2-01

Sotsiaalpedagoog analüüsib vaatluste ja vestluse põhjal abi vajava õppija ning võrgustikuliikmetega (õpetajad, lapsevanemad, vajadusel teised tugispetsialistid, lastekaitsetöötaja, perearst jt) õpilase toimetulekut, seda takistavaid ja toetavaid tegureid. Sotsiaalpedagoog hindab lapse kaasatust ja sotsiaalset staatust rühmas/klassis, kasutades sotsiomeetrilisi meetodeid. Õppija sotsiaalset tervist, sh sotsiaalseid oskusi, hindab ta vaatluste, vestluste, testide ja küsimustikega.

E-post: j.jaakson@saksa.tln.edu.ee

Ruum: C2-02

Koolipsühholoog hindab õppija psühholoogilist arengut ja õppeprotsessis toimetulekut mõjutavaid tegureid, need on psüühilised protsessid, isiksuse omadused, emotsionaalne seisund, vaimse tervise probleemid, suhtlemis- ja käitumisoskused. Õppija tunnetusprotsesside hindamiseks kasutab koolipsühholoog standardiseeritud ja normeeritud vahendeid; isiksuse omaduste, emotsionaalse seisundi ja vaimse tervise probleemide hindamiseks kasutab ta teste ja küsimustikke. Samuti hindab koolipsühholoog õppija käitumist ja vastastikust mõju eakaaslaste, õpetajate ja lapsevanematega.

E-post: t.moldre@saksa.tln.edu.ee

Ruum: C2-02

Koolipsühholoog hindab õppija psühholoogilist arengut ja õppeprotsessis toimetulekut mõjutavaid tegureid, need on psüühilised protsessid, isiksuse omadused, emotsionaalne seisund, vaimse tervise probleemid, suhtlemis- ja käitumisoskused. Õppija tunnetusprotsesside hindamiseks kasutab koolipsühholoog standardiseeritud ja normeeritud vahendeid; isiksuse omaduste, emotsionaalse seisundi ja vaimse tervise probleemide hindamiseks kasutab ta teste ja küsimustikke. Samuti hindab koolipsühholoog õppija käitumist ja vastastikust mõju eakaaslaste, õpetajate ja lapsevanematega.

E-post: k.joosep@saksa.tln.edu.ee

Ruum: A3-03

E-post: e.valdre@saksa.tln.edu.ee

Ruum: A3-07

Eripedagoog hindab õppija arengutaseme vastavust tema vanusele ja eripärade ulatust tunnetustegevuses (taju, mälu, mõtlemine, tähelepanu), õpioskustes (keskendumine, töövõime, abi vastuvõtmine jmt), sotsiaalsetes oskustes (suhtlemis- ja koostööoskused, eneseregulatsioon) ja kommunikatsioonis. Eripedagoog lähtub hindamisel ühelt poolt õppekava nõuetest ja teiselt poolt õppija lähtetasemest. Hindamise käigus teeb ta kindlaks, millisel raskusastmel õpetamine, vahendid ja õpitingimused õppijale sobivad.

E-post: p.pirn@saksa.tln.edu.ee

Eripedagoog hindab õppija arengutaseme vastavust tema vanusele ja eripärade ulatust tunnetustegevuses (taju, mälu, mõtlemine, tähelepanu), õpioskustes (keskendumine, töövõime, abi vastuvõtmine jmt), sotsiaalsetes oskustes (suhtlemis- ja koostööoskused, eneseregulatsioon) ja kommunikatsioonis. Eripedagoog lähtub hindamisel ühelt poolt õppekava nõuetest ja teiselt poolt õppija lähtetasemest. Hindamise käigus teeb ta kindlaks, millisel raskusastmel õpetamine, vahendid ja õpitingimused õppijale sobivad.

E-post: k.priimagi@saksa.tln.edu.ee

Ruum A2-02

Õpilased õpivad esimeses kooliastmes väikerühmas osajajaga raskusi valmistavates ainetes.

E-post: s.ojapold@saksa.tln.edu.ee

Ruum: B2-04

Õppekavas toodud eesmärkide täitmiseks ja õpilasele vajaliku toe pakkumiseks on võimalik õpilase õpetamine ka õpiarühmas. Õpiabirühm on toetav meede ainealaste õpiraskustega ja välja kujunemata õpioskustega ning suuliste ja/või kirjaliku kõne probleemidega põhikooliõpilastele, kellel vaatamata klassi ja aineõpetajate abile, õpetuse diferentseerimisele ja individualiseerimisele on püsivad raskused õppekava nõuetele vastavate õpitulemuste saavutamisel. Õppetöö õpiabirühmas (õpiabitund) toetab õpilase vastavas klassis õppimist ja aine õpitulemuste omandamist. Õpiabitundides korrigeeritakse ja arendatakse üldjuhul õpilase suulist ja kirjalikku kõnet lähtuvalt kõnepuude mehhanismist või olemusest, kujundatakse ja arendatakse eripedagoogiliste võtete abil õpioskusi, -vilumusi ning kognitiivseid oskusi, toetatakse psüühiliste protsesside arengut. Õpiabitundi ei saa käsitleda aineõpetaja poolt väljaspool klassiõpet läbiviidava järeleaitamistunnina.

E-post: h.kapsta@saksa.tln.edu.ee

Ruum: A4-03

Peamine eesmärk on toetada sihtgruppi kuuluvaid inimesi, luua neile tugivõrgustik ja toetada neid iseseisval toime tulemisel. Mida rohkem peresid alguses toetada ja jõustada, seda kiiremini paraneb nende toimetule.