8.–12. juunini toimus Hollandis Vughtis rahvusvaheline noortekonverents „Water is Life Schools“, mis tõi kokku 17 kooli ja noored teadushuvilised üle maailma.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi esindasid Vanessa Espenberg, Betti Metsoja ja Iiris Rebeka Saffre, kes tutvustasid konverentsil oma veeteemalisi uurimistöid. Eriti edukaks osutus Vanessa ja Betti töö, mis tunnistati oma valdkonna parimaks.

Water is Life Schools on rahvusvaheline arutelu- ja teadusplatvorm, mille eesmärk on tõsta noorte teadlikkust vee jätkusuutlikkusest, veejulgeolekust ja keskkonnaprobleemidest.

Tallinna Saksa Gümnaasium osales konverentsil esimest korda Erasmus+ õpirändeprojekti partnerina. Õpirände keskmes oli õpilaste teadusliku uurimistöö tutvustamine, rahvusvaheline koostöö ning kestliku arengu teemade käsitlemine koos teiste Euroopa ja maailma koolidega. Kooli kutsuti osalema tingimusel, et õpilased viivad läbi veeteemalise uurimistöö. Vanessa ja Betti koostasid oma uurimuse spetsiaalselt selle konverentsi jaoks, Iiris esitles aga oma 11. klassi uurimistöö raames valminud uuringut.

Konverentsi kõrge tase avaldas osalejatele sügavat muljet. Esinejate seas olid rahvusvahelise kogemusega diplomaadid, ÜRO ja OECD valdkonnajuhid, kohalike omavalitsuste eksperdid ning suurte ettevõtete, nagu Shell ja Coca-Cola, juhtivspetsialistid. Nende ülesandeks on kujundada organisatsioonide pikaajalisi strateegiaid ja teha otsuseid, mis mõjutavad miljoneid inimesi.
Lisaks teadusprogrammile toimusid avapäeval meeskonnatööle suunatud tegevused, kus õpilased ehitasid inimesesuuruse ragulka ning püüdsid bambusest võimalikult kõrge torni valmistada. Need tegevused aitasid osalejatel kiiresti tutvuda ja kontakte luua.

Konverentsi teadustööd jagunesid kolme põhivaldkonda: „Nature & Aquatic Life“, „Clean Water, Smart Science & Health“ ning „Water, Cities & Society“. Igas kategoorias valiti välja parim uurimistöö.

Vanessa ja Betti uurimistöö „Microbial Contamination Levels by Student Age Groups in Reusable Water Bottles“ keskendus korduvkasutatavate joogipudelite puhtusele. Uuringu idee sündis juhuslikult ning olulist tuge pakkus biotehnoloog dr Mart Toots. Õpilased kogusid proove erinevas vanuses õpilaste kasutatavatest veepudelitest ning analüüsisid bakterite hulka nii dipslide’i kui ka Petri tasside meetodil.

Tulemused näitasid üllatuslikult, et kõige rohkem mikroorganisme leidus vanemate õpilaste kasutatavates pudelites. Rahvusvahelised eksperdid hindasid kõrgelt nii töö praktilist väärtust kui ka põhjalikku metoodikat. Erinevalt paljudest teistest uuringutest puudutas see teema otseselt inimeste igapäevast käitumist ja tervist.

Kui konverentsi lõputseremoonial kuulutati välja kategooria võitja, saabus Eesti delegatsioonile suur üllatus. Vanessa ja Betti töö tunnistati oma valdkonna parimaks. Võitjatele anti üle diplomid ja medalid.

„Me kindlasti ei oodanud võitu“, tunnistasid juhendajad pärast autasustamist. Õpilased olid tulemuse üle nii üllatunud, et jäid esialgu sõnatuks.

Iris Rebeka esitles uurimistööd teemal „Awareness of Estonian Companies Using Marine Raw Materials Regarding Environmental Impact Assessment and Data Availability“. Tema uuring keskendus Eesti ettevõtetele, kes kasutavad merelist toorainet, eelkõige vetikaid. Tulemused näitasid, et vetikate kasvatamine aitab vähendada Läänemere eutrofeerumist ning enamik uuringus osalenud ettevõtteid kasutab vetikaid toodetes, avaldades seeläbi positiivset mõju keskkonnale.

Kuigi ettevõtted on keskkonnamõju hindamise meetoditest teadlikud, kasutatakse neid praktikas veel suhteliselt vähe ning keskkonnasertifikaate leidub vähestel ettevõtetel. Samas on enamikul ettevõtetest olemas vähemalt osa vajalikest andmetest, mis võimaldaksid tulevikus keskkonnamõju süsteemsemalt hinnata.

Konverentsil osalesid noored Jaapanist, Kanadast, Saksamaalt, Curaçaolt, Taist, Indoneesiast, Lätist, Hollandist ja paljudest teistest riikidest. See andis võimaluse võrrelda, kuidas veeprobleemid eri maailma piirkondades erinevad ning milliseid lahendusi noored teadlased neile pakuvad.

Lisaks teadusprogrammile külastati Hollandi maailmakuulsaid veekaitserajatisi. Õpilased nägid Oosterscheldekeringi – enam kui 10 kilomeetri pikkust tammide süsteemi, mis kaitseb riiki Põhjamere tormide eest. Samuti külastati Maeslantkeringit, mille kaks 210 meetri pikkust liikuvat väravat kuuluvad maailma suurimate liikuvate ehitiste hulka ning aitavad hoida ära üleujutusi Rotterdami piirkonnas.

Reisi jooksul jõuti põgusalt tutvuda ka Amsterdamiga, kuigi linna avastamist piiras seekord vihmane ilm.

Konverentsilt naasti teadmisega, et rahvusvahelisel tasemel edu saavutamiseks peab teadustöö olema väga põhjalik ning toetuma tugevale juhendamisele. Osalejate hinnangul oleks tulevikus kasulik kaasata uurimistööde juurde ka ülikoolide teadlasi ja eksperte.

Water is Life Schools konverents andis õpilastele väärtusliku kogemuse, arendas esinemisoskust ning näitas, et Eesti noored suudavad edukalt konkureerida maailma parimatega. Saadud tunnustus ja rahvusvaheline kogemus on tugevaks motivatsiooniks ka tulevasteks teadusprojektideks.

Õpetaja Arvo Talalaev

Osalejate muljed

Vanessa:

Väga meeldis, alguses pisut hirmus, aga lõpuks oli selline tunne et ei taha üldse ära minna. Mulle jäi kõige rohkem meelde viimase õhtu gala. See oli vaga mõnus ning sai teiste õpilastega rohkem suhelda. Samuti tantsisime ja laulsime, mis oli väga lahe. Kõige hirmsam oli alguses inimestega suhelda, aga hiljem harjusin ära ja see muutus kergemaks. Ma õppisin meeskonnatööd ning samuti ka iseseisvat mõtlemist. Kuidas arvestada teistega, aga samas ka enda ideed esitleda. Ma arvan, et see aitab mul nüüd ka paremini tänu nendele oskustele toimida. Ma võtan kaasa selle, et inimestega suhtlemine võib alguses olla hirmutav, aga kui sa sellega regulaarselt tegeled, muutub see lihtsamaks. Samuti et alati ei saa minna perfektselt, aga vähemalt tasub proovida. Kõigile, kes mõtlevad, kas Erasmus+ tasub ikka ära, siis vastus on: jah, kindlasti. See mitte ei anna lihtsalt lahedat võimalust reisiks, vaid ka uusi kogemusi, sõpru, tutvusi ja uusi teadmisi erinevate aspektide osas. Nt globaalsed probleemid jms. See võimaldab paranda suhtlemisoskust ja eneseväljendust. Täiega soovitan!

Betti:

Kõige rohkem jääb meelde meie viimane õhtu Vughtis, kui oli gala. See oli väga tore, sai tantsida ja laulda. Galal oli live band ja DJ vaheldumisi. Mulle isiklikult meeldib üle kõige reisimine, uute inimestega kohtumine ning keskkonna vahetus, nii et tunne oli väga hea. Selle kogemuse jooksul sain kinnitust, et tunnen end mugavalt uute inimestega suheldes ning suudan hästi kohaneda ka täiesti uues keskkonnas. Samuti mõistsin veelgi rohkem, kui oluline on olla avatud erinevatele kultuuridele ja vaatenurkadele.
Kõige olulisem asi, mille sellest kogemusest kaasa võtan, on julgus proovida uusi asju ja astuda oma tavapärasest keskkonnast välja. Iga selline kogemus aitab areneda ning annab uusi teadmisi nii teiste kui ka iseenda kohta.
Õpilasele, kes mõtleb, kas Erasmus+ programmiga liituda, ütleksin kindlasti, et see tasub ära.

Iiris Rebeka:

Konverentsil olid kohal õpilased kogu maailmast – olid grupid Jaapanist, Kanadast, Hispaaniast, Indoneesiast, jmt. Nii mitmete kultuuridega läbida seda mega huvitavat konverentsi oli vinge kogemus.
Kliimamuutusega tulenevad erinevates maailma kohtades erinevad probleemid, ma ei olnud enne konverentsi töötube selle peale veel mõelnud, nt Holland võib peaaegu täiesti üleujutatud saada, sest veetase tõuseb järgmiste aastakümnete jooksul, samas teistes riikides jääb just vett, eriti puhast joogivett, puudu.
Alguses tundus hirmus oma uurimistööga niimoodi teiste ette minna ja seda esitleda, aga see ei olnud absoluutselt hull. Oli väga tore žürii ning ma sain hakkama, kuigi ma olin üks ainukestest, kes üksinda oma uurimistööd tegi.
Erasmus+ projektidel osaledes saab jube palju kogemusi kogu eluks, saab kohtuda erineva kultuuri ja riigiga, mis avardab silmaringi.