“Minu parim sõber” joonistuste konkursi võidutööd

/in ,

Sõbrapäeval, 14. veebruaril avati Tallinna Linnavalitsuse 1. korruse näituseakendel Mustamäe Linnaosa Valitsuse linnaosa koolide algklasside õpilastele (1.-4. klass) korraldatud  joonistuste konkursi “Minu parim sõber” võidutööde näitus.

Tööde autorid ja nende õpetajad said autasustamisel ja näituse avamisel diplomi ja auhinna.

Palju õnne meie võitjatele!

  • Mia Saks,  õpetaja Virve Uibomäe
  • Konrad Rannus, õpetaja Ene Tõnnis

Näitus kaunistab Tallinna Linnavalitsuse (Vabaduse väljak 7) 1. korruse näituseaknaid 14. veebruarist kuni 12. märtsini.

Mustamäe koolide algklassiõpilaste talvejoonistuste konkurss

/in ,

Mustamäe Linnaosa Valitsus korraldas eelmise aasta lõpus linnaosa koolide algklasside õpilastele (1.-4. klass) juba traditsiooniliseks saanud talvejoonistuste konkursi.

Võitjate seas tunnustati järgmisi TSG õpilasi ja nende juhendajaid:

Kaia-Ly Kabel (2.d), õpetaja Kristina Vatter
Ranely Kiisa (4.c), õpetaja Kristina Vatter
Lisete Loreen Vaher (3.d), õpetaja Getter Killing

Palju õnne!

Tallinna Linnavalitsuse 1. korruse näituseakendel (Vabaduse väljak 7) saab võidutöid vaadata 12. veebruarini.

Fotod: Aleksandr Guzhov

1. klassid külastasid Kännukuke raamatukogu

/in ,

Meie esimeste klasside õpilased külastasid sel kuul Kännukuke raamatukogu.

1.b klassi õpetaja Kertu Pildre tegi sellest vahvast õppekäigust kokkuvõtte:

Tallinna Keskraamatukogul on juba traditsiooniks saanud kinkida 1. klasside õpilastele raamat. Selle toreda sündmuse puhul võttis 1.b klass neljapäeval, 3. novembril ette õppekäigu Kännukuke raamatukokku.

Raamatukogus tutvustati, kuidas saame end lugejaks registreerida ning lisaks saime raamatukogu innovatsioonilaborit külastada.

Meile näidati raamatukogus olevaid toredaid raamatuid ning saime kätte kingituse: Urmas Nemvaltsi raamatu “Laura, Martin ja metsavana maailm”.

Raamat on koomiksi kujul ja räägib sellest, kuidas kaksikutel Laural ja Martinil maale vanavanemate juurde minnes ühel hetkel telefonidel aku tühjaks saab.

 

Isad tulid kooli tunde andma

/in

Isadepäevale eelneval reedel oli meie kooli 1.-4. klassi isadel võimalus tulla kooli tunde andma.

Meil on suur rõõm, et paljud tublid isad meie üleskutsega kaasa tulid.

Mitmed isad tutvustasid oma ametit – teadmisi jagati loomaarsti tööst, kinnisvara arendamisest, tuleohutusest ja teetööst. Toimusid põnevad tunnid nii mesindusest kui kalandusest ning isad andsid ka matemaatika ja kehalise kasvatuse tunde.

Aitäh kõikidele toredatele isadele! Ootame teile järgmisel aastal jälle kooli!

isad tunde andmas

Algklasside õppetool

Mart on tulnud kaugeelta, marti, marti

/in ,

Mardipäeval, 10. novembril üllatas 3.a klass 12. klasse vanarahva kommetega. Üheskoos lauldes ja lustides oli tore neid meelde tuletada.

Lisaks said väikesed mardisandid rõõmu tunda meie kooli abiturientide taiplikkusest mõistatuste lahendamisel ja lahke pererahva andidest.

Missugused on vanad Eesti mardikombed ja traditsioonid?

Siin on väike ülevaade sullegi.

  • Mardipäev on 10. novembril, aga marti joosti tegelikult mardilaupäeval, 9. novembril.
  • Mardilaupäeval või mardipäeval liikusid algselt ringi mehed, 19. sajandi lõpupoole ka meesteks riietunud tütarlapsed.
  • Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Karvaseid rõivaid on seostatud viljakusega. Veel kasutati igasuguseid käepäraseid vahendeid, nagu takkusid, millest tehti habe ja juuksed, tohtu, sammalt, oksi jm, millest sai valmistada maski või mida sai kasutada kostüümi juures, samuti vatti ja riideribasid. Maskid olid enamasti mõeldud näo varjamiseks ja seetõttu rohmakad ning koledad. Oluline oli varjata nägu ja muuta end täiesti tundmatuks. Ka seos tagasipöörduvate esivanemate hingedega tingis riietuse ja maskide valiku.
  • Mardisantidel oli kombeks peale laulmise ja pillimängu käratseda ja lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Arvatavasti oli see kõik mõeldud halbade jõudude eemalepeletamiseks.
  • Mardirituaali juurde kuulus tammumine, rohmakas tantsimine ja ülespoole hüppamine, mida on samuti seostatud viljakuse taotlemisega. Igasugune üles upitamine, üles hüppamine ja tõstmine kriitilisel ajal või rituaali käigus taotles suuremaks ja pikemaks sirgumist.
  • Mardipäevast algasid tubased tööd ja talveaeg.
  • Hingedeaja tõttu kehtis rida töökeelde – eeskätt lina ja villaga seotud naistetööd, ka igasugune kolistamine, et mitte häirida hingede rahu.
  • Mardipäeva on peetud muistseks aastavahetuspühaks. Ka on seostatud seda surnute mälestamisega. Sarnase kõlaga nime kannab surmahaldjas mardus.
  • Mardid viskasid tuppa viljaõnne, s.t visanud peoga toapõrandale viljateri, herneid, tangu või riisi, soovides viljaõnnele jätku.

Veelgi täpsema ülevaate leiad siit

Õpetaja Ülle Gatski

Teadmiste turniir 2022

/in

Sel aastal toimus 1.-4. klasside Teadmiste turniir 18. aprillil.

Ootasime lausa kaks aastat, et saaks turniiri taas korraldada, sest teadmistest pakatavad õpilased paistsid juba kaugele silma ning ka õpetajad kibelesid taas midagi vahvat koos kõigi algklasside õpilastega tegema.

Veidi teistmoodi koolipäeval said õpilased näidata teadmisi eesti keeles, matemaatikas, loodusõpetuses, varias, arvutis ning kunstiõpetuses.
Õnneks ei ole Teadmiste turniir lihtsalt niisama teadmiste näitamine, see on ka teadmiste saamise päev. See tundub isegi olulisem, sest uued teadmised ning ka uue leidmine eelnevatest teadmistest, on elus edasiviivad.

Aitäh kõigile õpetajatele, kes olid abiks Teadmiste turniiri korraldamisel ja läbiviimisel!

teadmiste turniir 2022

 

Maarja muinasjututuba

/in ,

14. detsembril oli 1.a ja 2.b õpilastel võimalus kaasa elada “Maarja muinasjututoale”.

Üheks tunniks muutus klassiruum muinasjutumaaks ja näitleja Maarja Jakobson jutustas saksa keeles kaasahaaravalt loo kolmest vennast.

Suur tänu Goethe instituudile!

123
Maarja muinasjututuba
Maarja muinasjututuba
Maarja muinasjututuba

Rohelised näpud

/in ,

3.d ja 4.d klass veetsid 7. mail toreda pealelõuna taimede seltsis.

Ühel päeval tuli meie õpetajale pähe mõte. Võib-olla teeks meie klassiga taimede vahetuse laada? (olime siis alles distantsõppel). Alguses oli see ainult mõte, kuid õige pea, kui kooli saime, hakkas see täide minema. Lapsed hakkasid tasapisi tooma taimi kooli. Lastele meeldis see mõte ning nad hakkasid laata hirmsasti ootama.

Lõpuks saabus see päev (kohe enne emadepäeva). Lapsed tulid kooli ning eelviimase tunni ajal toimuski laat. Kokku olid saanud piparmünt, havisaba, jõulukaktus, viigipuu, metsmaasikas, nartsiss, rohtliilia, luuderohi, ebaküpress, moosese häll, tomat, kalanhoe, juudihabe, piimalill – kõiki taimi ei jõua kokku lugedagi. Mõni laps läks koju lausa nelja taimega, sest isegi oli sama palju kohale toonud… Lisaks taimele oli vajalik ka kaaskiri (nimetus, kust pärit, milleks kasutatakse vmt ning mõne loo, legendi või ka mõjud inimestele rääkis õpetaja veel juurde). Lisaks sellele saime õppida ka liitsõnu, mis meil parasjagu eesti keele teemaks (kas havi saba või havisaba, päeva lill või päevalill…)

Järgmisel aastal kavatseme uurida, kas meil ikka päriselt ka rohelised näpud on…

Aga nüüd küsimus sinule : kes (mis) on paks naine? Kui jõuad esimesena meie juurde (3.d) vastama, ootab sind üllatus!

Autorid:

Arina ja Merit 3.d klass (õpetaja Ene Tõnnis aitas teksti toimetada), pildid Gerli 4.d klass (nimelt soovisid mõned 4.d klassi lapsed ka endale rohelisi näppe).

 

TSG aprillikuu klassijuhataja on Ülle Gatski

/in ,

Tallinna Saksa Gümnaasiumi aprillikuu klassijuhataja tiitlit kannab 1.a klassijuhataja Ülle Gatski.

Lapsevanemad ja õpilased ütlevad õpetaja Ülle kohta nii:

  • Minu laps on hoitud, talle meeldib endiselt koolis väga. Koju jõuab rõõmsalt, järelikult on tal kooli tore ja hea, selle eest saab meie pere kiita esmalt ikka klassijuhatajat.
  • Nii rahulik ja meeldiv, tahaks kohe ise kooli uuesti.
  • Milline armastav ja rahulik hääletoon. Parimat ei oskaks tahtagi. ❤️
  • Ülle on loonud 1a klassis meie-tunde, lapsed väärtustavad üksteist ja Ülle suunab nende tahet üksteist toetada (ka virtuaaltundides). Samuti märkab ta oma õpilaste tugevusi ja vajadusi, ning innustab ning julgustab neid.
  • Vapustavalt kannatlik, ettevõtlik ja kiirelt oludega kohanev õpetaja.
  • Imeline õpetaja! Suudab kõikide õpilastega tegeleda tundide jooksul individuaalselt, hoolivalt, sõbralikult, rahulikult, rõõmsameelselt. Arvestab kõigiga!

Palju õnne!

Täname märkajaid!

Maikuu klassijuhataja kandidaate saab esitada siin kuni 31. maini 2021.

TSG veebruarikuu klassijuhataja on Külli Veerme

/in ,

Tallinna Saksa Gümnaasiumi veebruarikuu klassijuhataja tiitlit kannab 1.b ja 5.c klassijuhataja Külli Veerme.

Külli Veerme

  • Õpetaja Külli on 110% kohal ja alati enesekindel. Tal on oma klassi lastega väga hea klapp, kuna oskab neile humoorikalt selgitada asjade ja olukordade olemust. Samas on ta suutnud säilitada oma autoriteedi ning on eeskujuks oma aktiivsusega.
  • Õpetaja Külli on üks lahkemaid ja toredamaid õpetajaid, keda olen kohanud. Klassile alati toeks, hoiab oma klassi ja seisab õpilaste eest kui neil teiste õpetajatega mure!
  • Kiiresti kättesaadav ja reageerib kõigele väga kiiresti ja konstruktiivselt. Lastele heaks eeskujuks. Hoolib ja märkab!
  • Heasüdamlik, toetav, avatud, hea suhtleja. Usun, et mu laps saab hea alghariduse tema käe all!
  • Ta lihtsalt ongi väga hea õpetaja ja klassijuhataja! Ta on olemas nii õpilaste kui ka vanemate jaoks – aitab, suunab, teeb koostööd, panustab oma klassi tunde tekitamisse jne.
  • “Ta keelas meid, aga ta ei saanud kurjaks. Külli on hea õpetaja.”

Palju õnne!

Täname märkajaid!

Märtsikuu klassijuhataja kandidaate saab esitada siin kuni 31. märtsini 2021.