Koolidevaheline GIS-võistlus

Kolmapäeval, 13. oktoobril toimus GIS-päeva raames Eesti Rahvusraamatukogus koolidevaheline GIS-võistlus.

Kaheksa kooli võistkonnad lahendasid ülesandeid, kasutades ArcGIS Online tarkvara ning teisi kaardirakendusi.

Meie kooli võistkonda kuulusid 12.c klassi õpilased Villy Tammer, Kristen Paliale, Markus Alabert ja 9.a klassi õpilane Madis Valdre.

Võistkond saavutas tubli neljanda koha.

I ja II vooru punktid on leitavad GIS-päeva kodulehel.

Võistluse ülesanded töötasid välja GIS-päeva toetajad AlphaGIS OÜ, Statistikaamet, CGI Eesti, Eesti Geoinformaatika Selts ning Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

GIS-päeva peetakse igal aastal Geograafilise Teadlikkuse nädala (novembri kolmas nädal) kolmapäeval (www.gisday.com).

Loodushoiu- ja matkaringi matk Keila-Joale

Pühapäeval, 3. novembril käisid loodushoiu- ja matkaringi valikaine õpilased esimesel matkal Türisalu maastikukaitsealal Keila-Joa läheduses.

Peamiseks eesmärgiks oli jälgida Keila jõkke kudema tulevaid suuri lõhesid ja meriforelle, kuid kahjuks ei õnnestunud neid kõrge veeseisu tõttu märgata. Üks õpilane nägi siiski tõenäoliselt vilksamisi vetemöllus meriforelli. Lõhe ja meriforell rändavad igal sügisel merest kiirevoolulistesse kruusase põhjaga jõgedesse ja ojadesse kudema, misjärel kevadel kooruvad vastsed, kellest arenevad lõhe ja forelli noorkalad elavad umbes 1–2 aastat jõgedes kärestikel ning rändavad seejärel merre toituma, et mõne aasta pärast jõkke kudema tulla.

Osades jõgedes takistavad kalade rännet paisud ja röövpüüdjad, mistõttu saavad nad piiratud alal kudeda või ei saa üldse. Keila jõgi on üks kolmest Eesti lõhejõest, kuhu kasvandustest lõhet ei asustata ning on säilinud looduslik lõhepopulatsioon. Jõelõik Keila-Joast mereni on lõhele ideaalne ning seal on noorkalade arvukus üks Eesti suurimaid.

Kalade vaatamine polnud aga meie ainuke eesmärk, valikaine raames avastame erinevaid Eestimaa paikasid ja maastikutüüpe ning tutvume matkamisega kui ühe kasuliku võimalusega väljas aktiivselt liikuda ning argitoimetustele vaheldust pakkuda. Ja see eesmärk sai täidetud – kergele uduvihmale vaatamata matkasime rahulikult umbes 4,6 km ning päev oli põnev ja lõbus.

Käisime veel metsas ning mere kaldal, Lohusalu lahe ääres, ja avastasime Türisalu oja ning juga. Harjutasime ka kaardilugemist Eesti põhikaardi abil ning kompassiga asimuudi määramist. Õpilased said väga hästi hakkama!

Matkahuvilistest õpilased olid samuti päevaga rahul ning  jagasid oma muljeid:

Kerly: “Mulle väga meeldis meie matk Keila-Joale. Õppisin palju uut nii kalade, fotograafia kui ka kaardilugemise ja kompassi kasutamise kohta. Sai ka palju nalja ja ilusaid mälestusi ning ootan juba uut matka.”

Hanna: “Matk oli väga tore. Värske õhk ja hea seltskond tegid tuju veel paremaks. Õppisime kasutama kompassi ja saime palju pildistada. Kindlasti ootan juba järgmist matka.”

Fotode autorid: Kerly Kallas, Hanna Vaalu, Hanna Roosik, Kelly Kallas ja Jürgen Karvak.

10.c ja 11.b ühine õppepäev Põllumajandusmuuseumis

10.c ja 11.b klassidel õnnestus osaleda Maaeluministeeriumi toetatud haridusprogrammis Eesti Põllumajandusmuuseumis Ülenurmel.

Valida oli võimalik kahe töötoa vahel. Ühes sai teada, kuidas viljatera leivaks saab ning teine oli meetöötuba, kus sai põhjalikku infot nende töökate putukate kohta, kelle ennastsalgava töö tulemus meile nii väga maitseb. Mõlema rühma teooriaosale järgnes praktiline osa, milleks oli leivaküpsetamine ning mesilasvahast küünalde valmistamine koos erinevate maitsemete degusteeerimisega.

leivategu

NB! Põllumajandusspetsialistid panid meile südamele, et inimesed ei peaks oma muruplatse liiga madalaks pügama! Kuigi meile tundub see teatud ilustandardina, raskendab see mesilindude (ja teiste pisiputukate) toimetamist. Lisaks veel põldude mürkidega pritsimine ning ongi mesilaste väljasuremisoht lähemale nihkumas! Aga juba Einstein olevat väitnud, et kui mesilased hukkuvad, siis sureb inimkond juba 4 aasta pärast välja, sest pole enam kedagi, kes taimi tolmeldaks.

Enne ärasõitu kostitas põllumajandusmuuseum meid tervisliku lõunasöögiga ja oh, küll maitses magus see omaküpsetatud leib! Eriti uhke oli, et nii mõnigi gümnasist sisenes bussi, kaasas kotikeses juuretis, et ka kodus leivategemist jätkata. Seda enam, et kaasa anti leivaraamatud, kus sees ka retseptid.

Klassideülene tegevus on alati vahva õpilastele, samuti oma parimaid praktikaid said sellel õppepäeval jagada emakeeleõpetaja Anu Kušvid ning bioloogiaõpetaja Mae Sutrop.

Õuesõppetund “Kuumasaared”

6.a klass tegi 6. juunil loodusõpetuse tunni raames läbi kodanikuteaduse eksperimendi “Kuumasaared”.

Rühmatööna teostati mõõtmised Globisens Enviro Lab andmekogujaga ja pinnatemperatuuri sensoriga erinevatel pindadel, nii päikese käes kui ka varjus. Tulemused kanti töölehele, pärast mõõtmisi toimus arutelu ja kokkuvõtete tegemine.

Eksperimendi kohta saab lähemalt lugeda SIIT.

õpetaja Mihkel Kuusksalu

Vaata ka: TSG osaleb Kodanikuteaduste kompetentsikeskuse rajamisel

Loodushoiu ja keskkonnakaitse kursus lõpetas õppeaasta matkates

3.–4. juunil toimus loodushoiu ja keskkonnakaitse kursuse lõpumatk Kõrvemaa maastikukaitsealal.

Matk algas Aegviidust ja liiguti mööda väikseid kruusa- ja metsateid, metsasihte, üle väikse raba ja metsas. Jõe ääres käidi haruldases ürgse välimusega Jänijõe uhtlammimetsas – tegu on iga-aastaselt üleujutatava jõeäärse metsaga, kus kasvab koos palju erinevaid puu-, põõsa- ja teisi taimeliike, ürgset välimust lisavad kõrged sõnajalad ja humala väädid. Tee peal nähti metskitse, jänest, kullilisi, erinevaid putukaid, kalu ja teisi loomi, haruldasi ja tavalisi taimi ning erinevaid elupaikasid.

Matka tegi raskeks tohutu sääskede hulk, kelle tõttu tuli pidevalt liikuda või pikkade varrukatega riideid kanda. Ööbiti metsas Tarvasjõe lähedal ning maitsev matkatoit kokati ühiselt lõkkel. Matk lõppes Vetlas, kust suunduti bussiga tagasi koju.

Matkamisel võib olla mitmeid eesmärke ja mõtteid: esiteks annab see loodusetunnetust ja kogemust, kuidas looduslikud protsessid toimuvad, ning seetõttu on looduse tundmaõppimise läbi suurem tõenäosus, et käitutakse ka igapäevases elus keskkonna suhtes jätkusuutlikumalt. Teiseks on matkamine suurepärane vaheldus argirutiinile ja õpetab hindama kohati tänapäeval iseenesest mõistetavat üsnagi mugavat elustiili.

Pildistasid: Mari Järve (10.c) ja Jürgen Karvak (õpetaja)

LHKK lõpumatk

Piltuudis: põnev bioloogia

7.a klass õppis bioloogiatunnis elusolendite kohanemist keskkonna ja toiduga meisterdades kauneid putukaid ja esinedes saksakeelsete ettekannetega õpetaja Lisa Tomaschewski juhendamisel.

7.a bioloogia

 

Loodushoiu ja keskkonnakaitse kursuse õpilased osalesid nurmenukutalgutel

6. mail käisid loodushoiu ja keskkonnakaitse kursuse õpilased Teeme Ära, Eestimaa Looduse Fondi ja Tartu Ülikooli koostöös korraldatud kodanikuteaduse projekti raames nurmenukutalgutel.

Oma kursusega käidi nurmenukke loendamas Harkus ühel ilusal niidul, kus oli sadades nurmenukke. Loendati 110 taime, millest 67 olid S- tüüpi ja 43 L- tüüpi õiega.

Harilikul nurmenukul (Primula veris) esineb erikaelsus ehk tal on L- ja S- tüüpi õied. L (long)- tüübi puhul on õies emakakael pikk ja S (short)- tüübi puhul lühike ja seejuures paistavad õie sisse vaadates hoopis pikemad tolmukad. Erikaelsus on oluline seepärast, et sama lille õied üksteist ise ei viljastaks (ühe taime kõik õied on sama tüüpi). See omakorda tagab, et säiliks geneetiline mitmekesisus ühe ala nurmenukkude hulgas ja mitmekesisus on vajalik, et populatsioon oleks elujõuline ning seega keskkonnamuutustele vastupidav.

Rohkem infot nurmenukutalgute kohta siit: https://nurmenukk.ee/nurmenukust

Kolmas koht vabariiklikul matemaatikavõistlusel “Nuputa”

Laupäeval, 4. mail, toimus Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumis matemaatikaviktoriini Nuputa lõppvõistlus.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi võistkond sai 7. klasside arvestuses III koha.

Võistkonda kuulusid: Triin Erala, David Nugis ja Mark Anry Kriisa (7.a).

5.-6. klasside võistkonda kuulusid Raul Pata (5.c), Kaidi Simson (5.c), Holger Vatter (6.d), Siim  Strandson (6.c).

Suur tänu õpetajatele: Markus Reischl ja Pille Pirn.

Võistluse täielikud tulemused, ülesanded ja pildid leiab Nuputa kodulehelt.

matemaatikavõistlus “Nuputa”

Foto: TÜ teaduskool

Eesti parimad peastarvutajad võtsid Tartus mõõtu

27. märtsil toimusid Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis Eesti Meistrivõistlused pranglimises.

Esmakordselt jõudsid meie kooli õpilased vabariiklikku finaali, kuhu pääsevad piirkondlike võistluste koondtulemuste põhjal ainult 14 sirgujat + 1 esimese klassi õpilane, 15 oskajat, 10 neidu, 10 noormeest, 5 naist ja 5 meest.

Eesti meistrivõistluse finaalis saavutasid 3.a klassi õpilased Grete Johanna Korb  5. koha ja Viktor Lukjanov 12. koha.

Vaata tulemusi siit

Õpilasi juhendas õpetaja Ülle Gatski.

Suured tänusõnad vanematele järjepideva koduse toetuse ja innustamise eest!

Lisaks pääses Grete Johanna Korb rahvusvahelisele võistlusele, mis toimub 27. aprillil. Hoiame talle pöialt!

Meie õpilased pääsesid pranglimise vabariiklikku finaali

Meie kooli õpilased olid taaskord edukad pranglijad ehk peastarvutajad.

Sügisel alanud pranglimise eelvoorude põhjal pääses Tallinna finaali meie kooli kuus õpilast kahest vanuseklassist. 13. märtsil toimunud Tallinna finaalis võistlesid:

1.-3. kl. sirgujad
Grete Johanna Korb (3.a) – 1. koht
Viktor Lukjanov (3.a) – 3. koht
Caius Priit Riisalu (3.c) –  7. koht

4.-6. kl. oskajad
Siim Strandson (6.c) – 5. koht
Sander Saagpakk (6.c) – 6. koht
Ken-Caspar Tomson (6.b) – 9. koht

Tallinna finaali tulemused

Õpilasi juhendasid õpetajad: Ülle Gatski, Kristi Helder ja Marju Johannson.

Suured tänusõnad vanematele järjepideva koduse toetuse ja laste innustamise eest!

Vabariiklikule võistlusele, mis toimub 27. märtsil Hugo Treffneri Gümnaasiumis, pääsesid Grete Johanna Korb ja Viktor Lukjanov.
Soovime neile edu ja hoiame üheskoos pöialt!