Tara – saksakeelse osakonna uus liige

Kui ma kolme aasta eest Tallinna Saksa Gümnaasiumisse bioloogiaõpetajaks tulin, märkasin kohe, et saksakeelse osakonna bioloogiaklassis pole kodulooma, mis aga minu arvates kindlasti olema peaks. Niisiis esitasin härra Rundule avalduse kodulooma muretsemiseks ning sain heakskiidu kas hamstri või hiire jaoks.

Kuna aga hiired võivad lahti pääsedes palju kahju tekitada, siis otsustasin hamstri kasuks. Kolm poissi minu klassist (10.a) ehitasid oma loovtöö raames hamstrile imeilusa kodu, millel on kaks korrust, maja ning jooksurattaga treeningnurgake. Kahjuks pidime aga siis kooli remondi ajaks kolima asenduspinnale ja seega otsustasime ostu edasi lükata, et vaest loomakest transportimise ja tundmatu ümbruse ebamugavustest säästa.

Uues koolimajas jõudis nüüd asi nii kaugele, et hamster võis oma uhiuude terraariumi sisse kolida. 10.a klass pani talle eksootilise nime Muhtara, hüüdnimega Tara. Tara on välkkiire, väga tark (mistõttu ei luba ma õpilastel kontrolltööde ajal terraariumile liiga lähedal istuda) ja tal on oskus panna halvas tujus õpilased naerma. Võibolla peaksime kaaluma mõtet teha temast teraapiahamster, aga senikaua anname talle esmalt aega oma uue suure kooliperega harjumiseks.

Õpetaja Lisa Tomaschewski
(tõlkis TSG vilistlane Laura Kranich)

„Mathe im Advent“

Saksakeelse osakonna klassid 8.a ja 9.a osalesid esimest korda Saksa Matemaatikute Ühingu õpilasvõistlusel nimega “Matemaatika advendiajal” (“Mathe im Advent”).

Digitaalne advendikalender pakub kõigile klassidele mängulist lähenemist matemaatikale. Ülesannetes pole esiplaanil mitte arvutamine, vaid mustrite äratundmine, loogiline mõtlemine ja loominguline lähenemine probleemidele. Ülesanneteks on matemaatikalood Põhjanabal elava matemaatika-päkapiku elust. Kõik ülesanded on välja pakutud õpilaste ja õpetajate poolt. Programm on üles ehitatud nii, et see muudaks matemaatika lõbusaks ning tugevdaks õpilaste enesekindlust. Ühtlasi näevad õpilased, kuidas matemaatikat reaalses elus vaja läheb.

Kalendrit saatis suur edu. 1.-24. detsembril osalesid 57 õpilast, kes esitasid 778 vastust, millest 625 vastust olid õiged.

Õpilastele meeldis väga matemaatikaülesandeid uudsel viisil lahendada. “Ülesannete ülesehitus oli teistsugune ning põnev,” kommenteeris üks õpilane. “Me õppisime palju sellise matemaatika kohta, mida tavaliselt kooliprogrammist ei leia,” ütles teine õpilane.

Paljud ülesanded arutati ning mängiti ühiselt tunnis läbi. Enam kui pool sellel aastal osalenutest sooviksid hea meelega ka järgmisel aastal osa võtta. Ülesannete lahendamisel oli õpilastel ühtlasi võimalus saksa keelt harjutada, kuna nad pidid iga päev lugema läbi ühe pikemat sorti saksakeelse teksti ning sellest ka aru saama, et ülesannet lahendada.

Erilised õnnesoovid lähevad Sarah Sarapuule 9.a klassist, kes võitis kategoorias “Välismaa-auhind üksikmängus” matemaatika-päkapiku auhinna.

Õpetaja Teresa Bönsch
(tõlkis TSG vilistlane Laura Kranich)

Õpilaselt õpilasele: keemia teadusteater 2. klassidele

8.b klassi õpilane Victoria Roos korraldas oma loovtöö raames 2. klassidele teadusteatri erinevatest keemiakatsetest.

Õpilased said teada, kuidas teha nn “elevandi hambapastat”, mis juhtub kummikaruga sulatatud kaaliumkloraadis ja kuidas põletada paberit nii, et see ei söestuks. Mitmeid katseid teostati ka kuivjääga ehk tahke süsinikdioksiidiga.

Nii mõnigi õpilane teatas peale teadusteatri lõppu, et temagi soovib tulevikus keemikuks saada.

Õpetaja Mihkel Kuusksalu

Suurepärane tulemus peastarvutamisvõistlusel viis pranglimise vabariiklikku finaali

11.-13. veebruaril toimusid pranglimise piirkondlikud finaalid üle Eesti.
Tallinna koolide parimate peastarvutajate seas võistles ka meie kooli õpilane Grete Johanna Korb (4.a), kes saavutas oskajate (4.-6. klass) vanusegrupis 4. koha.

Tallinna finaali tulemused

Grete Johannat juhendas õpetaja Ülle Gatski.

Suured tänusõnad vanematele järjepideva koduse toetuse ja innustamise eest!

Grete Johanna pääses oma suurepärase viievõistluse tulemusega ka pranglimise vabariiklikku finaali, mis seekord toimub 3. märtsil Pääsküla koolis.

Hoiame pöialt!

Matkaringi teine matk Rabivere maastikukaitsealal

Loodushoiu- ja matkaringi valikaine raames käisid õpilased laupäeval, 1. veebruaril kursuse teisel matkal Kohila lähedal Rabivere maastikukaitsealal.

Läbiti umbes 14,7 kilomeetrit ning matka teekonda kohandati päeva jooksul muutliku ilma tõttu. Teel nähti mitmeid erinevaid inimtekkelisi ja looduslikke maastikke.

Umbes pool maast liiguti mööda RMK Penijõe-Aegviidu-Kauksi tähistatud matkateed ning ülejäänud ajast mööda väikseid kruusa- ja asfaltteid. Maastikest nähti teel põllumaid, ulatuslikku turbakaevandust, mitmekesist metsakooslust ja rabaäärt. Lisaks otsiti üles Urge kuristik, kus avaldus põnev karstinähtus – nimelt lõpetas Redu oja seal maa peal voolamise ning kadus maa alla, et umbes kahe kilomeetri pärast uuesti allikatena maa peale tulla ning Keila jõkke suubuda.

Matka alguses meenutas ilm sajuta sügisilma, kuid poole peal hakkas vihma sadama, mis muutus lörtsiks ja mis seejärel lõpuks muutus lumeks. Seetõttu otsustati esialgse planeeritud sihtkoha, Lohu rongipeatuse, asemel pöörduda tagasi Kohilasse, kust väljus rohkem ronge. Nii et nähti nii vihma, lörtsi kui ka lund ja saadi selle kaudu väärt matkakogemus!

Matkaringi juhendaja Jürgen Karvak

Fotod: Kerly Kallas, Sofi Munner ja Jürgen Karvak

matkaring Rabiveres

Koolidevaheline GIS-võistlus

Kolmapäeval, 13. oktoobril toimus GIS-päeva raames Eesti Rahvusraamatukogus koolidevaheline GIS-võistlus.

Kaheksa kooli võistkonnad lahendasid ülesandeid, kasutades ArcGIS Online tarkvara ning teisi kaardirakendusi.

Meie kooli võistkonda kuulusid 12.c klassi õpilased Villy Tammer, Kristen Paliale, Markus Alabert ja 9.a klassi õpilane Madis Valdre.

Võistkond saavutas tubli neljanda koha.

I ja II vooru punktid on leitavad GIS-päeva kodulehel.

Võistluse ülesanded töötasid välja GIS-päeva toetajad AlphaGIS OÜ, Statistikaamet, CGI Eesti, Eesti Geoinformaatika Selts ning Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

GIS-päeva peetakse igal aastal Geograafilise Teadlikkuse nädala (novembri kolmas nädal) kolmapäeval (www.gisday.com).

Loodushoiu- ja matkaringi matk Keila-Joale

Pühapäeval, 3. novembril käisid loodushoiu- ja matkaringi valikaine õpilased esimesel matkal Türisalu maastikukaitsealal Keila-Joa läheduses.

Peamiseks eesmärgiks oli jälgida Keila jõkke kudema tulevaid suuri lõhesid ja meriforelle, kuid kahjuks ei õnnestunud neid kõrge veeseisu tõttu märgata. Üks õpilane nägi siiski tõenäoliselt vilksamisi vetemöllus meriforelli. Lõhe ja meriforell rändavad igal sügisel merest kiirevoolulistesse kruusase põhjaga jõgedesse ja ojadesse kudema, misjärel kevadel kooruvad vastsed, kellest arenevad lõhe ja forelli noorkalad elavad umbes 1–2 aastat jõgedes kärestikel ning rändavad seejärel merre toituma, et mõne aasta pärast jõkke kudema tulla.

Osades jõgedes takistavad kalade rännet paisud ja röövpüüdjad, mistõttu saavad nad piiratud alal kudeda või ei saa üldse. Keila jõgi on üks kolmest Eesti lõhejõest, kuhu kasvandustest lõhet ei asustata ning on säilinud looduslik lõhepopulatsioon. Jõelõik Keila-Joast mereni on lõhele ideaalne ning seal on noorkalade arvukus üks Eesti suurimaid.

Kalade vaatamine polnud aga meie ainuke eesmärk, valikaine raames avastame erinevaid Eestimaa paikasid ja maastikutüüpe ning tutvume matkamisega kui ühe kasuliku võimalusega väljas aktiivselt liikuda ning argitoimetustele vaheldust pakkuda. Ja see eesmärk sai täidetud – kergele uduvihmale vaatamata matkasime rahulikult umbes 4,6 km ning päev oli põnev ja lõbus.

Käisime veel metsas ning mere kaldal, Lohusalu lahe ääres, ja avastasime Türisalu oja ning juga. Harjutasime ka kaardilugemist Eesti põhikaardi abil ning kompassiga asimuudi määramist. Õpilased said väga hästi hakkama!

Matkahuvilistest õpilased olid samuti päevaga rahul ning  jagasid oma muljeid:

Kerly: “Mulle väga meeldis meie matk Keila-Joale. Õppisin palju uut nii kalade, fotograafia kui ka kaardilugemise ja kompassi kasutamise kohta. Sai ka palju nalja ja ilusaid mälestusi ning ootan juba uut matka.”

Hanna: “Matk oli väga tore. Värske õhk ja hea seltskond tegid tuju veel paremaks. Õppisime kasutama kompassi ja saime palju pildistada. Kindlasti ootan juba järgmist matka.”

Fotode autorid: Kerly Kallas, Hanna Vaalu, Hanna Roosik, Kelly Kallas ja Jürgen Karvak.

10.c ja 11.b ühine õppepäev Põllumajandusmuuseumis

10.c ja 11.b klassidel õnnestus osaleda Maaeluministeeriumi toetatud haridusprogrammis Eesti Põllumajandusmuuseumis Ülenurmel.

Valida oli võimalik kahe töötoa vahel. Ühes sai teada, kuidas viljatera leivaks saab ning teine oli meetöötuba, kus sai põhjalikku infot nende töökate putukate kohta, kelle ennastsalgava töö tulemus meile nii väga maitseb. Mõlema rühma teooriaosale järgnes praktiline osa, milleks oli leivaküpsetamine ning mesilasvahast küünalde valmistamine koos erinevate maitsemete degusteeerimisega.

leivategu

NB! Põllumajandusspetsialistid panid meile südamele, et inimesed ei peaks oma muruplatse liiga madalaks pügama! Kuigi meile tundub see teatud ilustandardina, raskendab see mesilindude (ja teiste pisiputukate) toimetamist. Lisaks veel põldude mürkidega pritsimine ning ongi mesilaste väljasuremisoht lähemale nihkumas! Aga juba Einstein olevat väitnud, et kui mesilased hukkuvad, siis sureb inimkond juba 4 aasta pärast välja, sest pole enam kedagi, kes taimi tolmeldaks.

Enne ärasõitu kostitas põllumajandusmuuseum meid tervisliku lõunasöögiga ja oh, küll maitses magus see omaküpsetatud leib! Eriti uhke oli, et nii mõnigi gümnasist sisenes bussi, kaasas kotikeses juuretis, et ka kodus leivategemist jätkata. Seda enam, et kaasa anti leivaraamatud, kus sees ka retseptid.

Klassideülene tegevus on alati vahva õpilastele, samuti oma parimaid praktikaid said sellel õppepäeval jagada emakeeleõpetaja Anu Kušvid ning bioloogiaõpetaja Mae Sutrop.

Õuesõppetund “Kuumasaared”

6.a klass tegi 6. juunil loodusõpetuse tunni raames läbi kodanikuteaduse eksperimendi “Kuumasaared”.

Rühmatööna teostati mõõtmised Globisens Enviro Lab andmekogujaga ja pinnatemperatuuri sensoriga erinevatel pindadel, nii päikese käes kui ka varjus. Tulemused kanti töölehele, pärast mõõtmisi toimus arutelu ja kokkuvõtete tegemine.

Eksperimendi kohta saab lähemalt lugeda SIIT.

õpetaja Mihkel Kuusksalu

Vaata ka: TSG osaleb Kodanikuteaduste kompetentsikeskuse rajamisel

Loodushoiu ja keskkonnakaitse kursus lõpetas õppeaasta matkates

3.–4. juunil toimus loodushoiu ja keskkonnakaitse kursuse lõpumatk Kõrvemaa maastikukaitsealal.

Matk algas Aegviidust ja liiguti mööda väikseid kruusa- ja metsateid, metsasihte, üle väikse raba ja metsas. Jõe ääres käidi haruldases ürgse välimusega Jänijõe uhtlammimetsas – tegu on iga-aastaselt üleujutatava jõeäärse metsaga, kus kasvab koos palju erinevaid puu-, põõsa- ja teisi taimeliike, ürgset välimust lisavad kõrged sõnajalad ja humala väädid. Tee peal nähti metskitse, jänest, kullilisi, erinevaid putukaid, kalu ja teisi loomi, haruldasi ja tavalisi taimi ning erinevaid elupaikasid.

Matka tegi raskeks tohutu sääskede hulk, kelle tõttu tuli pidevalt liikuda või pikkade varrukatega riideid kanda. Ööbiti metsas Tarvasjõe lähedal ning maitsev matkatoit kokati ühiselt lõkkel. Matk lõppes Vetlas, kust suunduti bussiga tagasi koju.

Matkamisel võib olla mitmeid eesmärke ja mõtteid: esiteks annab see loodusetunnetust ja kogemust, kuidas looduslikud protsessid toimuvad, ning seetõttu on looduse tundmaõppimise läbi suurem tõenäosus, et käitutakse ka igapäevases elus keskkonna suhtes jätkusuutlikumalt. Teiseks on matkamine suurepärane vaheldus argirutiinile ja õpetab hindama kohati tänapäeval iseenesest mõistetavat üsnagi mugavat elustiili.

Pildistasid: Mari Järve (10.c) ja Jürgen Karvak (õpetaja)

LHKK lõpumatk