5.c klassi põnev arheoloogiatund

5.c klassil oli vahva praktiline ajalootund, kus saadi arheoloogiametit katsetada.

Arheoloogiakastid on loonud Tallinna Ülikooli magistrant Rimantas Simkunas oma magistritöö raames.

6. veebruaril oli meil arheoloogia teemaline ajalootund. Kõigepealt rääkisime ja arutasime, mis on arheoloogia ja kes on arheoloog. Kuid peamine oli see, et saime ise olla arheoloogid. Esmalt pidime ennast kasutusjuhendi abil kurssi viima, mis meid ees ootab ning siis saime asuda töö kallale.

Meil olid tunnis arheoloogia kastid, mille sees olid erinevad pinnasekihid. Pidime iga kihi ettevaatlikult lusika abil kõrvale kühveldama ning pintsli abil leitud esemed ettevaatlikult välja pühkima. Pärast panime töölehele kirja, mida leidsime ning kirjeldasime kõik esemed ära.

Leidsime palju erinevaid esemeid. Avastasime looma sarve, mis oli väga suur ja huvitav. Lisaks leidsime veel sea luu, kus küljes olid hambad, alguses leidsime kastist ainult ühe hamba ja pärast luu, kuhu see hammas kuulus.

Leida võis ka keraamikaga seotud esemeid. Leidsime tavalise pruuni lillepoti tüki ja hiljem valge sinisekirju, mis oli väga huvitav. Pinnasekihi alt tuli veel välja vana odaots, mis oli üpris raske. Märkasime, et see oli juba nüriks läinud.

Lisaks avastasime enda kastist ühe huvitava valge läikiva kivi, mida ei suutnud ära tuvastada. Küsisime õpetajalt, kas tema võiks teada, aga temagi ei teadnud, mis see võiks olla. Lubas järgmiseks tunniks välja uurida.

Kokkuvõtvalt võin öelda, et oli põnev ajalootund, sain proovida arheoloogia tööd ning see tundus väga huvitav.

Kirjutas Ranely Kiisa 5.c klassist

Pildistas: Erik Remma
Juhendas Evely Kutsar

 

Noortekirjanduse mälumäng

8. veebruaril toimus Noortekirjanduse mälumäng NKM juba kümnendat korda.

Esmakordselt viidi samal ajal paralleelvõistlus läbi ka Keskraamatukogus. kuhu kutsuti osalema kõiki 7.–9. klassi õpilasi üle Tallinna. Samaaegselt panid oma teadmised proovile 14 võistkonda nii Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakonnas kui ka Kännukuke raamatukogus.

Meie koolist osales mälumängus kaks võistkonda. 9.a klassi võistkond Konnamaffiia koosseisus Saskia Olep, Daria Ruus ja Iiris Rebeka Saffre jäi tasavägises võistluses jagama teist ja kolmandat kohta.

Lisaks neile osales võistlustules meie koolist 8.a klassi võistkond Sportlikud pardikesed koosseisus Emily Goldin ja Liidi Jõemägi.

Noortel tuli mälumänguks läbi lugeda 15 teost, mille põhjal ülesanded koostati. Valikus oli eestikeelne noortekirjandus nii Eesti kui ka välismaa autoritelt ning üks ingliskeelne koomiks.

Võistkondi innustas Evely Kutsar.

Raamatud noortekirjanduse mälumängul 2024:

  • Lille Roomets „Mina ja August”
  • Mann Loper „Inglite linn“
  • Meelis Kraft „Tiuhkamäe”
  • Reeli Reinaus „Rahel, Anders ja ajaaugud“
  • Alice Oseman „Heartstopper“
  • Yoru Sumino „Tahaksin süüa su pankreast“
  • Dana Schwartz „Anatoomia“
  • Rasa Bugavičute-Pēce „Poiss, kes nägi pimeduses“
  • Paolo Bacigalupi „Laevalammutaja“
  • Leigh Bardugo „Vareste kuus“
  • Rick Riordan „Percy Jackson ja välguvaras“
  • Kerstin Gier „Rubiinpunane“
  • Kristi Piiper „Esimene kord“
  • Tuuli Tolmov „Esimene käik“
  • Nikola Huppertz „Kaunis nagu kaheksa“

Meie kooli võistkondade lemmikud ja soovitatud raamatud on: „Poiss, kes nägi pimeduses“, „Rubiinpunane“, „Laevalammutaja“, „Inglite linn“ ja „Percy Jackson ja välguvaras“.

Enamik neist on kooli raamatukogus olemas.

Pildid: Ade Soon ja erakogu

 

Näitus “Eesti rändeajastul”

3. korruse rõdul on üles pandud Eesti rändeajastu näitus, mille väljaandjad on Inimõiguste Instituut ja Konrad Adenaueri Fond.

Näitus kajastab lähemalt Eesti ajalugu enim mõjutanud nelja suuremat väljarändelainet (19. sajandi väljaränne Venemaale, Teisest maailmasõjast ajendatud suur põgenemine 1944. aastal, massiküüditamised ja nüüdisaegne väljaränne) ning kaht suuremat sisserännet (1920. aastate tagasiränne peamiselt Venemaalt ja nõukogudeaegne sisseränne).

Lisaks käsitleb näitus rännet Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja praegu toimuvat rändepööret Eestis (info kodulehelt).

Täpsemalt saab lugeda siit: https://naitused.humanrightsestonia.ee/randeajastu/

Näitus on meie koolis 3. – 13. oktoobrini.

Preemia ajalooalaste uurimistööde võistluselt

12. mail tunnustati Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumis 24. Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi poolt korraldatava õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistluse parimaid töid.

Gümnaasiumiastmes pälvis 11.b klassi õpilane Ott Kahar raamatupreemia ja Eesti Mälu Instituudi eripreemia. Palju õnne!

11.c klassi õpilase Artur Evestuse uurimistöö märgiti ära seltsi tänukirjaga.

Õpilaste tööde juhendaja oli Aileriin Lelov. Suur tänu!

Maiken kirjutas end Brüsselisse

Riigivanem August Rei Sihtasutus koostöös Eesti NATO Ühinguga ja Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsiga korraldas Eesti riigi looja ja hoidja August Rei sünniaastapäeva tähistamiseks esseekonkursi.

Meie koolist osales konkursil Maiken Meltsas 10.a klassist, kes saavutas auhinnalise I koha vanemas vanuseastmes. Auhinnaks on kahepäevane linnapuhkus hilissuvises Brüsselis koos Europarlamendi külastusega ja kohtumine Euroopa Parlamendi Eesti saadiku Marina Kaljurannaga.

Maikeni essee kandis pealkirja „Reiliku meistriklassi õppetunnid”.

Maiken ütleb ise August Rei kohta:

“Rei pühendas suure osa oma elust Eesti riigi parimasse võimalikku suunda tüürimisele. Ta elas tormilisi muutusi täis aastatel, kuid olgugi et nendest sündmustest on peaaegu sada aastat möödas, pole need sugugi oma olulisust kaotanud.”

Maikenit juhendas õpetaja Evely Kutsar.

Foto: Sandra Meltsas
(Kuna Maiken viibis auhinna kätteandmise ajal klassiga Saksamaal, siis käis seda vastu võtmas tema õde Sandra)


August Rei (22.03. 1886– 29.03.1963) oli Eesti poliitik ja diplomaat, Eesti Asutava Kogu esimees (1919-1920), Eesti Vabariigi riigivanem (1928-1929), peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis (1945-1963).

“Z-generatsioon – kes me oleme?”

Teatrikuu viimasel päeval, 31. märtsil kutsus 12.c klass koolipere alates 6. klassist aulasse, kus anti kokku kolm etendust pealkirjaga “Z-generatsioon- kes me oleme?”.

Etenduses võis kuulata nii kaasaegset ning sütitavat kitarri ja trummi kooslust kui ka hingematvalt kaunist klaveril esitatud A. Pärdi “Ukuaru valssi”, nii tantsusamme kui ka luulet. Publik sai tõestust, et kaasaegne Eesti luule peegeldab tabavalt neid hingevirvendusi, mis noorte hinges on. Kuid kõige mõjusam oli ilmselt see, et 12.c jagas laval ka oma kõige isiklikumaid mõtteid, kogemusi, igatsusi ja unistusi – rebisid lausa oma hinge publiku ees alasti ning saalis valati nii mõnigi pisar.

Kuna meie kool on vaimset tervist toetav kool, siis kindlasti said saalisviibijad tuge, kui nägid, et see on normaalne, et meil kõigil on omad hirmud, mured ja valud ja on igati asjakohane ka abi küsida. Kõlama jäi helge noot, et me ei peaks ennast liiga palju võrdlema, vaid peaksime tantsima, jagama enda mõtteid lähedastega ning julgelt oma unistuste poole liikuma.

Kogu etendus pandi kokku kirjanduse tundides ja vahetundides.

Aitäh 12.c klassile, et kõigi ideedega kaasa tulite!

Õpetaja Anu Kušvid

Üleriigilise ühiskonnaõpetuse olümpiaadi tulemused

3. märtsil 2023 toimus üleriigiline ühiskonnaõpetuse olümpiaad, kus 12.a klassi õpilane Otto-Taaniel Kärblane saavutas gümnaasiumi astmes 8. koha (32 osaleja hulgas).

VIII üleriigilise ühiskonnaõpetuse olümpiaadi võitjad kuulutati välja 24. märtsil Stenbocki majas toimunud riigisekretär Taimar Peterkopi vastuvõtul.

“Mul on väga hea meel ärksaid noori Stenbockis majas näha. Küllap nii mõnelgi nendest hea ühiskonnatunnetusega noortest on tulevikus siia majja professionaalina asja, aga olulisim veel on see, et Eesti noored oskaksid ühiskonnas toimuvat märgata ja mõista” ütles riigisekretär Taimar Peterkop.

Suur tänu juhendaja Aileriin Lelovile!

Loe ja vaata lähemalt: Täna selgusid VIII üleriigilise ühiskonnaõpetuse olümpiaadi võitjad

ühiskonnaõpetuse olümpiaad

Fotod: Jürgen Randma

Vilde loodusteemalise jutuvõistluse võit tuli meie kooli

Kaja Kultuurikeskuses toimus 7. märtsil juba 21. korda aset leidva Eduard Vildele pühendatud Mustamäe koolide jutuvõistluse lõpetamine ning võitjate tunnustamine.

Selle aasta jutuvõistluse teema oli „Loodus on kõikvõimas …“

Tallinna Saksa Gümnaasiumi sõnaseadjatel õnnestus kaheksast välja antud auhinnast kolm endale napsata ning noorema vanuseklassi peaauhind – rändauhind Väike Vilde – jääb aastaks ajaks meie kooli järgmist võistlust ootama.

vilde jutuvõistlusNooremas vanuseastmes võitis võistluse (I koht) Saskia Olep (8.a) lühijutuga „Kumav juurtevõrgustik“.

Noorema vanuseastme eriauhinna sai Oishorjo Prova (7.a) lühijutu „Tähed nagu mälestused — Vihmatilgad nagu pisarad“ eest.

Vanemas vanuseastmes võitis III koha Rait Leppik (11.b) lühijutuga „Suur vana tamm“.

Nooremas vanuseastmes osalesid jutuvõistlusel meie koolist veel Amelia Larionova (5.d), Aksel Püss (5.c) ja Aino-Sofia Aurelia Smolander (8.a).

Vanemas vanuseastmes osalesid jutuvõistlusel meie koolist veel Maiken Meltsas (10.a), Karoliina Tamm (11.b), Sandra Kreim (10.c) ja Helen Roosipuu (10.c).

Õpilasi innustasid kirjutama õpetajad Anu Kušvid, Astrid Rätsep, Ene Tõnnis ja Evely Kutsar.

Suur tänu kõigile, kes osalesid ja oma panuse andsid!

Tekst: Evely Kutsar
Fotod: Ade Soon ja Evely Kutsar

Ühislugemine emakeelepäeval

Lugupeetud lapsevanem, armas vilistlane, hea kirjandusesõber!

Palun ühine meiega teisipäeval, 14. märtsil ja loe ajavahemikus 9.30 – 10.00 mõnd ilukirjanduslikku teost. Selleks, et propageerida lugemist, tee endast koos oma raamatuga foto ja postita Instagrami või Facebooki ürituse  alla teemamärgistusega #ühislugemine.

Ärme lase lugemistraditsioonil hääbuda!

Äkki õnnestub Sul ka oma kollektiivi meie kooli vahva algatusega nakatada!

ühislugemine 2022

 

Valimisdebatt noortelt noortele

22. veebruaril toimus koolis meeleolukas valimisdebatt noortelt noortele.

Debatis osalesid:

Hanah Lahe – Reformierakond; Egle Olesk – Eestimaa Rohelised; Aleksei Jašin – Eesti200; Karl Sander Kase – Isamaa; Anette Mäletjärv – SED; Rudolf Kasper Naruski – Parempoolsed; Aleksandr Iro – Keskerakond; Tristjan-Erich Karjus – EKRE.

Noored kandidaadid tutvustasid noortele valijatele oma vaateid viies küsimuses, mille abituriendid olid ühiskonnaõpetuse tundides ette valmistanud:

  • Haridus on nende valimiste üks märksõna. Kust tuleb teie erakonna nägemuses lisaraha haridusse, et tõsta nii õpetajate palku, toetada tasuta kõrgharidust, muuta kõik koolid eestikeelseteks jms?
  • Valimisprogrammides on palju juttu haridusuuenduste vajalikkusest. Milline on teie erakonna nägemus, kuidas saavutada koolides õpilastele individuaalne õpitee?
  • Ka noorte vaimsele tervisele on mitmetes programmides rõhku pandud. Kuidas saavutada 2035.a-ks olukord, et 95% noortest ei kannataks depressiooni ja vaimse tervise murede käes?
  • Mitmes valimisprogrammis tõstatub idee neljapäevasest töönädalast. Sellest ka küsimus: miks, millal ja kuidas hakkaks teie nägemusel tööle 4-päevane töönädal?
  • Mis muutub järgmise 4 aasta jooksul, kui teie erakond on valitud parlamenti, noorte elus paremaks?

Debatti modereerisid Erik 12.b, Saara Mia ja Otto Taaniel 12.b klassist.

Poolteist tundi debatti möödus kirglikes vaidlustes linnulennult. Kindlasti aitas debatt kaasa sellele, et mõistaksime paremini, kui oluline roll on iga kodaniku häälel meie ühiskonna kujundamisel.

Nagu ka president oma vabariigi aastapäeva kõnes märkis:

“Hääled, millest tõesti midagi ei sõltu, on need, mis jäetakse andmata. Parlamenti võivad valida kõik kodanikud, kes on saanud 18 aastaseks. Seepärast pöördun ma noorte poole: võtke endale teadliku kodaniku roll. Esiteks, minge ise valima. Teiseks, julgustage oma sõpru ja tuttavaid valima minema. Kui te suudate kasvõi ühe inimese valima tuua, on Eesti riik teile suure tänu võlgu. Varsti, ja see aeg tuleb kiiresti, anname Eesti riigi teie hoida ja edasi viia. Igaüks meist ongi Eesti riik.”

Õpetajad Ulla Herkel ja Aileriin Lelov