Ebavõrdsusest ja kvaliteetsest haridusest informeeriv projekt meie koolis

Märtsikuus viisid läbi 12.c klassi õpilased Karlote Lindvest, Liisa-Marie Lääne, Carl Erik Klamas, Saskia Laisaar, Carol Kuuskman, Brigitte Carmel Reintam ja Villy Tammer ühiskonnaõpetuse grupitöö raames koolisisese projekti.

Eesmärgiks oli juhtida meie koolipere tähelepanu arengumaades esineva ebavõrdsuse ja kvaliteetse hariduse saavutamise teemadele. Juhendajaks oli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Ulla Herkel.

Projekti raames oli koolis üleval 3. korruse B-korpuse koridoris roll-upidel MTÜ Mondo näitus “Naised ja lapsed konfliktides”, mis aitas avardada juba päris noorte koolikaaslaste maailmapilti. Samuti oli 2. korruse B-korpuse koridoris annetuskast Aafrika lastele õpikute ja koolitarvete jaoks raha kogumiseks. 9. märtsil viidi läbi koostöös MTÜ Mondoga ka 9. klassidele töötuba inimõiguste teemal ning 10. märtsil tutvustasid õpilased aulas 7.-12. klassidele enda projekti ning näitasid arengumaade hariduse probleemi kajastavat filmi “5800 kilomeetrit koolini.”

Kogu projekt sai väga palju positiivset tagasisidet ja paari nädala jooksul koguti tervelt kooliperelt lausa 40.89 eurot, mis annetatakse läbi Mondo kodulehekülje heateokingituse ostmiseks. Selle kingiga toetatakse Afganistani, Myanmari, Keenia või Ghana õpilastele koolitarvete ja õpikute ostmist.

Karlote Lindvest, 12.c

Emakeelenädal: Algklassid kohtusid kirjanik Markus Saksatammega

1.-4. klasside emakeelenädal sai esmaspäeval, 9. märtsil toreda avalöögi. Külla oli tulnud tuntud lastekirjanik Markus Saksatamm (kodanikunimega Margus Eiche).

Lapsed koos õpetajatega said kuulata kirjaniku esituses vahvaid fantaasialugusid ning esitada küsimusi. Margus Eiche raamatud on humoorikad ning fantaasiarikkad ja ei jäta lugejat külmaks. Oli tore tutvuda raamatuga „Pannkoogid! Nalja ja naeruga“, mis ilmus alles üsna hiljuti.

Soovime kirjanikule vahedat sulge ka edaspidiseks!

Õpetaja Külli Veerme

Mustamäe jutuvõistluse võit tuli meie kooli

Neljapäeval, 5. märtsil toimus Kännukuke raamatukogus (Vilde tee 72) Mustamäe koolide pika traditsiooniga Vilde jutuvõistluse pidulik lõpetamine ja võitjate väljakuulutamine.

E. Vilde traditsioonilisest jutuvõistlusest võttis seekord osa 32 autorit Mustamäe koolidest.

Sel aastal tuli lühijutt kirjutada filmitsitaadi põhjal.

Meie koolist osalesid: Daria Ruus 5.c, Saskia Olep 5.c, Maria Kalbus 5.b, Maiken Meltsas 7.a ja Anne-Marie Alalooga 7.b

Mustamäe koolide jutuvõistlus oli meie kooli õpilastele edukas. Nooremas vanuseastmes tuli meie kooli koguni kaks auhinnatud kohta.

Võistluse võitis (I koht) Maria Kalbus (5.b) lühijutuga “Ukraadina, tšumadann neetu!”.

II koha vääriliseks tunnistati Maiken Meltsas (7.a) looga “Tegelikult olen mina Liivimaa parim ratsutaja”.

Võistlusega kaasaskäiv rändauhind, keraamik Bogatkini poolt valmistatud Eduard Vilde kuju jääb aastaks meie kooli järgmist võistlust ootama.

Õpilasi innustasid kirjutama õpetajad Ene Tõnnis ja Evely Kutsar.

Ühislugemine 13. märtsil

Lugupeetud lapsevanem, armas vilistlane!

Palun ühine meiega reedel, 13. märtsil ja loe ajavahemikus 9.30 – 10.00 mõnd ilukirjanduslikku teost. Selleks, et propageerida lugemist, tee endast koos oma raamatuga foto ja postita Instagrami või Facebooki ürituse  alla teemamärgistusega #ühislugemine.

Ärme lase lugemistraditsioonil hääbuda!

Äkki õnnestub Sul ka oma kollektiivi meie kooli vahva algatusega nakatada!

ühislugemine

 

Võit lingvistikaviktoriinil „Kiil“

13. veebruaril 2020 toimus esmakordselt veebipõhine lingvistikaviktoriin „Kiil“.

Viktoriinist sai osa võtta internetiühendusega arvuti, nutitelefoni või tahvelarvuti vahendusel. Küsimused olid eesti keeles, ülesannete lahendamiseks oli aega 30 minutit. Viktoriinist oodati osa võtma 5.–8. klasside õpilasi.

6. klasside arvestuses tuli esikohale Joonas Sooneste Tallinna Saksa Gümnaasiumi 6.c klassist.

Osales üle 250 õpilase üle Eesti.

Tulemused

Palju õnne!

Meie kooli õpilased on suured teatrisõbrad

Eelmisel nädalal mõtisklesid inimsuhete üle Toompeal Piip ja Tuut teatrimajas 9.a, 9.b, 9.c ja 10.c klassid.

Nimelt külastati erinevatel päevadel Dajan Ahmeti teksti põhjal lavastatud etendust “Me mängime armastust”. Kuna lavastuses käsitleti noorteprobleeme ning lavastaja kui ka näitlejad olid noored, oli õpilastel kerge samastuda.

Kuidas leida oma ellu päris armastus, kas tasub armastust mängima hakata esimese ettejuhtuva inimesega – arutlemist jätkus pärast etendust nii koduteele kui ka kirjanduse tundidesse.

Soovitame kõigile kaasõpilastele, kes on vanemad kui üheksandikud, samuti seda etendust!

Õpetaja Anu Kušvid

Külalisõpetaja abiturientide ühiskonnaõpetuse tunnis

Sel nädalal käis 12. klassidele ühiskonnaõpetuse tundi andmas EL Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets.

Juttu tuli Euroopa rohelisest pöördes ning sellest, kas ja mida oleme valmis ise keskkonnahoiuks tegema.

Meie igal juhul oleme!

Õpetaja Ulla Herkel

Külalisõpetaja abiturientide ühiskonnaõpetuse tunnis Külalisõpetaja abiturientide ühiskonnaõpetuse tunnis

Kolmas koht Riigikohtu kaasuskonkursil

Eneli VeltmannRiigikohtu 100. aastapäeva pidulikul koosviibimisel Tartu raekojas autasustati kaasuskonkursi parimate tööde autoreid ja nende juhendajaid. Tänavune kaasuskonkurss oli pühendatud Riigikohtu ja põhiseaduse 100. aastapäevale.

11.a klassi õpilane Eneli Veltmann saavutas oma tsiviilkaasuse “Liisa lapsendamine” lahendusega 11. klasside arvestuses tubi III koha. Juhendas õpetaja Ulla Herkel.

Konkursil said õpilased arutleda selle üle, kas saab keelata lapse koolis käimist, kui laps pole vaktsineeritud (halduskaasus), ning otsustada, kas puhkuse ajal õigust mõistnud kohtuniku peaks ametist vabastama (kriminaalkaasus). Tsiviilkaasus viskas aga õhku küsimuse, kas lapse lapsendamist mõjutab asjaolu, et lapsendajaks on tema vanema samast soost registreeritud elukaaslane. Kaasuste lahendamisel võis tugineda üksnes Eesti Vabariigi põhiseadusele.

“Alusteadmised põhiseadusest on vaba ja mõtleva kodaniku tunnus,“ märkis kaasuskonkursi žürii esimees, riigikohtunik Ivo Pilving, kelle sõnul nähtus konkursil osalenud töödest, et õpilased tõepoolest mõistavad põhiseaduse vaieldamatut tähtsust. „Aktiivne osavõtt ja võistlustööd annavad lootust, et Eesti noored peavad meie riigi vaba ja demokraatlikku põhikorda oluliseks ning ei lase hämaratel jõududel oma õigusi ära nullida. Nad teavad, et nende tagataskus on trumpäss – põhiseadus – ning neid aitavad vajadusel professionaalsed ja sõltumatud kohtunikud,“ sõnas Pilving.

Eneli ja teiste parimate kaasustega saab tutvuda siin

Eneli Veltmann

Foto: Reib Leib

Kodanikupäeva viktoriin

Teisipäeval, 26 novembril võtsime osa kodanikupäeva raames 32. keskkoolis toimuvast laulupeoteemalisest viktoriinist, kus meie tiim saavutas 1. koha.

Meie tiimi kuulusid 9.a klassist Sandra Meltsas, Elin Makkar ja Pauline Ley.

Viktoriin toimus Tallinna Saksa Gümnaasiumi ja 32. keskkooli 5.-9. klasside kolmeliikmeliste tiimide vahel. Küsiti näiteks laulupeo ajaloo, lauluväljaku ja ka 27. laulupeo kava kohta. Kasuks tuli kodus tehtud eeltöö ja ka see, et mõned meist osalesid sellel aastal ka laulupeol. Küsimused olid väga põnevad ning viktoriini käigus õppisime palju uut juurde.

9.a klassi esindus

Õpilastega oli kaasas õpetaja Riina Loit, kes aitas ka üritust läbi viia.

kodanikupäeva viktoriin

Foto: Tallinna 32. Keskkool

11.a klassi teatrisoovitus kõigile, kel aastaid üle 15

Nuku-ja noorsooteater on lavale toonud suurepärase lavastuse pealkirjaga “Noored hinged”.

Kirjanduslikuks algmaterjaliks on meie armsa Anton Hansen Tammsaare 1909. aastal kirjutatud samanimeline novell. Tõestuseks, et etendus noori kõnetab, on see, et valdavalt nooremapoolne publik aplodeeris suisa püsti seistes ning näitlejaid kutsuti tagasi lausa viis korda.

Kuigi kõnealune novell on kirja pandud 110 aastat tagasi, on ka tänaseid noori vaevamas samasugused probleemid – see teebki klassikast klassika, et mõjub aktuaalselt igal ajastul. Kellele avada oma süda, kelle ees rebida oma hing alasti, kas oluline on helisev naer või silmade värv, kas minna mujale õnne otsima või jääda, kas abielu on suhte lõpp või hoopis algus – kõik need küsimused kerkivad varem või hiljem mõtleva inimese meelele. Dialoogid kõlavad eht-tammsaarelikult filosofeerivalt ning haaravad vaatajaid pingsalt kaasa mõtlema. Lavastus on ajastutruude kostüümidega, kuid kaasaegse helikeelega – eriti nauditav kombo.

11.a klassi võib pidada juba tõelisteks Tammsaare-ekspertideks, sest on ju sellesse sügisesse mahtunud emotsionaalsed õppepäevad nii Vargamäel kui ka Tammsaare Kadrioru kodus. Teades-tundes kirjaniku tausta ja kujunemislugu, on parem ka tema tekste mõista.

Aitäh, kirjandus- ja kultuurihuviline klassijuhataja Kaja Reissaar!

Õpetaja Anu Kušvid