Riiklik preemia ja eripreemia õpilaste teadusfestivalilt

/in , , ,

9. ja 10. aprillil toimus Tartus õpilaste teadusfestival ja selle raames õpilaste teadustööde riikliku konkursi II voor.

Oma töid tutvustasid kuus TSG õpilast:

  • Kirsi Meriste  “Tarvastu kottsukkade aineliste sukkade kudumine” (juhendaja Vilja Konovalov)
  • Ott Kahar “Märtsiküüditamine läbi vanavanemate silmade” (juhendaja Aileriin Lelov)
  • Mark Anry Kriisa “Energiakriisi kajastamine erinevate Euroopa Liidu liikmesriikide meediaväljaannetes 2022. aasta juunis, juulis ja augustis” (juhendaja Ulla Herkel)
  • Raimond Lige “Elektroonilise muusika minialbumi „Golden Hour“ loomine, produtseerimine ja levitamine” (juhendaja Ene Uibo)
  • Marie Vibeke Must “19. sajandi ilukirjanduse vastuoluliste tegelaskujude isikuomaduste, mõtete ja käitumismustrite võrdlemine piirialase isiksusehäire tunnustega ning teostes esinev üldine suhtumine vaimsesse tervisesse ja selle ravisse” (juhendaja Janne Kristi Jaakson)
  • David Nugis “Oma toidusedelis järsult rämpstoidu minimeerimise mõju füüsilisele ja vaimsele seisundile” (juhendaja Hedda Pihlamägi).

Kirsi pälvis oma tööga riikliku II preemia.

Mark Anry sai Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eriauhinna ning sõidab Šveitsi rahvusvahelisele talentide foorumile (ISTF) 2025 Eestit esindama.

PALJU ÕNNE!

Õpilasi toetasid ja aitasid õpetajad Anu Tuulmets ja Erik Joasaare.

Suur tänu õpilastele ja nende juhendajatele!

Kõik tulemused  leiab Eesti Teadusagentuuri kodulehelt. Uurimistööde kokkuvõtteid saab lugeda konkursi kogumikust.

 

Õppekäik Vargamäele

/in

5. aprillil käsid 11. a ja 11. b klass Vargamäel, nagu meie koolis ikka traditsiooniks on olnud.

Tehti ise teatrit ja otsiti tsitaate ning saadi lähemat aimu Anton Hansen Tammsaare lapsepõlvest ja tema loomingut inspireerinud tõsielulistest seikadest ning sellest, et kirjanik ei raiu oma elu alati päris üks-ühele raamatusse, kuid kasutab tõsielu ja põimib seda fantaasiaga. Sai veel kord kinnitust teadmine, et kui suurelt unistada ja tugevalt tahta ning oma eesmärkide nimel sihikindlalt töötada, siis saab takistustest hoolimata palju saavutada.

Ilm ei olnud meie õppekäigu ajal küll kõige päikselisem, kuid vaimuvalguse soojal paistel sai meie reis õnnelikult teostatud. Õpilased olid väga tublid, positiivsed, teadmishimulised ja esindasid kooli igati väärikalt ning pälvisid ka giididelt kiidusõnu.

Õpilastega olid kaasas aine õpetaja Astrid Rätsep, klassijuhataja ja aineõpetaja Mart Kuhi ja klassijuhataja Margit Tammekänd.

Kultuuri ja armastust täis nädal TSGs

/in

TSG õpilased on kirjandushuvilised ning otse loomulikult ootasime A.H. Tammsaare romaanil “Elu ja armastus” põhineva linateose valmimist.

Nii istuski kogu gümnaasiumiosa koos õpetajatega 6. märtsil mugavates toolides pimedas kinosaalis ja nautis suurepäraseid näitlejatöid ja režissööri leidlikkust. Seda enam oli põnev äratundmisrõõm, et enamus klasse on külastanud kirjaniku Kadriorus asuvat kodu, kus ka paljud stseenid filmitud olid. Loomulikult oli noortel kahju, et kinoskäik toimus mõnede ainetundide ajal, kuid filmielamus vaigistas selle mure. Lisaks kirglikule armastusloole kaasaelamisele pakkus film ka ajaloolisi teadmisi elust esimese iseseisvusperioodi ajal, vapside tegevusest jms. Igatahes oli pärast lõputiitrite lugemist palju arutamist ja muljete vahetamist, mis jätkus järgmisel koolipäeval kirjanduse tundides.

Samasse nädalasse mahtus ka rahvusvaheline naistepäev, mil 12.a klass rõõmustas kooliperet kolme luule-etendusega teemal “Täna räägime armastusest…”.

Tublid abituriendid on kirjanduse tundides ja vahetundides selgeks õppinud õpetaja koostatud kava, kus klassikute kõrval kõlasid ka noorte autorite, kelle vaade armastusele ja perekonnamudelile mõneti klassikalisest erineb, tekstid. Luulet ilmestas ka laul, tants ning elektrikitarri sugestiivne helikeel. Igatahes kuulas kolm saalitäit lapsi ja noori hiirvaikselt ning süvenes kaunisse emakeelsesse armastusluulesse. Need, keda armastusteema veel väga ei kõnetanud, võisid mõelda selle üle, et peaksime iga päev olema toredad ja viisakad, heades inimsuhetes ja õpihimulised, sest:

Ei jõua kirjutada puhtandit
me selles elus.
Nagu on, nii jääb
see paranduste mitmekordne jada.

Doris Kareva

Oli kultuuritihe nädal, mis andis palju mõtlemisainet inimestevaheliste suhete kohta – milliseid valikuid ise tulevikus teha, millistest suhtemustritest pigem hoiduda.

Samas on ka väga uhke tunne, et meil on nii kõrgetasemeline rahvuskirjandus ja filmikunst. Ja muidugi, et luule on üliäge!

Õpetaja Anu Kušvid

 

Esimene koht Mustamäe koolide jutuvõistlusel

/in

Kaja Kultuurikeskuses toimus 5. märtsil Eduard Vildele pühendatud Mustamäe koolide jutuvõistluse lõpetamine ning võitjate tunnustamine.

Jutuvõistluse teema oli sel aastal „Igal maal ise viis, igas kohas ise kombed“.

Meie koolil on õnnestunud pea igal aastal mõni auhind endale napsata. Nii ka sel aastal.

Vilde jutuvõistlus

Vanemas vanuseastmes võitis võistluse (I koht) Maiken Meltsas (11.a) lühijutuga „Väike rahvas”.
Loe Maikeni võidutööd siin

Vanema vanuseastme teise koha sai Saskia Olep (9.a) looga „Kes varastas Balthasar Russowi raudrüü?“.

Õpilasi innustasid kirjutama õpetajad Astrid Rätsep ja Evely Kutsar.

Palju õnne võitjatele ja teravat sulge edaspidiseks!

Fotod: Ade Soon ja Evely Kutsar

Vilde jutuvõistlus
Vilde jutuvõistlus
Vilde jutuvõistlus
Vilde jutuvõistlus

 

Ühislugemine emakeelepäeval

/in

Lugupeetud lapsevanem, armas vilistlane, hea kirjandusesõber!

Palun ühine meiega teisipäeval, 14. märtsil ja loe ajavahemikus 9.30 – 10.00 mõnd ilukirjanduslikku teost. Selleks, et propageerida lugemist, tee endast koos oma raamatuga foto ja postita Instagrami või Facebooki ürituse  alla teemamärgistusega #ühislugemine.

Ärme lase lugemistraditsioonil hääbuda!

Äkki õnnestub Sul ka oma kollektiivi meie kooli vahva algatusega nakatada!

 

#ÜHISLUGEMINE

Emakeelenädala luulevideote võistlus 2024

/in

Emakeelenädala raames korraldame põneva luulevideote võistluse.

Algkool, põhikool ja gümnaasium võistlevad eraldi kategooriates.

Video esitamise tähtaeg: 8. märts

Loe lähemalt siit
Ligipääs kooli kontoga logituna

  • luulevideote võistlus
  • luulevideote võistlus
  • luulevideote võistlus
123

5.c klassi põnev arheoloogiatund

/in

5.c klassil oli vahva praktiline ajalootund, kus saadi arheoloogiametit katsetada.

Arheoloogiakastid on loonud Tallinna Ülikooli magistrant Rimantas Simkunas oma magistritöö raames.

6. veebruaril oli meil arheoloogia teemaline ajalootund. Kõigepealt rääkisime ja arutasime, mis on arheoloogia ja kes on arheoloog. Kuid peamine oli see, et saime ise olla arheoloogid. Esmalt pidime ennast kasutusjuhendi abil kurssi viima, mis meid ees ootab ning siis saime asuda töö kallale.

Meil olid tunnis arheoloogia kastid, mille sees olid erinevad pinnasekihid. Pidime iga kihi ettevaatlikult lusika abil kõrvale kühveldama ning pintsli abil leitud esemed ettevaatlikult välja pühkima. Pärast panime töölehele kirja, mida leidsime ning kirjeldasime kõik esemed ära.

Leidsime palju erinevaid esemeid. Avastasime looma sarve, mis oli väga suur ja huvitav. Lisaks leidsime veel sea luu, kus küljes olid hambad, alguses leidsime kastist ainult ühe hamba ja pärast luu, kuhu see hammas kuulus.

Leida võis ka keraamikaga seotud esemeid. Leidsime tavalise pruuni lillepoti tüki ja hiljem valge sinisekirju, mis oli väga huvitav. Pinnasekihi alt tuli veel välja vana odaots, mis oli üpris raske. Märkasime, et see oli juba nüriks läinud.

Lisaks avastasime enda kastist ühe huvitava valge läikiva kivi, mida ei suutnud ära tuvastada. Küsisime õpetajalt, kas tema võiks teada, aga temagi ei teadnud, mis see võiks olla. Lubas järgmiseks tunniks välja uurida.

Kokkuvõtvalt võin öelda, et oli põnev ajalootund, sain proovida arheoloogia tööd ning see tundus väga huvitav.

Kirjutas Ranely Kiisa 5.c klassist

Pildistas: Erik Remma
Juhendas Evely Kutsar

 

Noortekirjanduse mälumäng

/in ,

8. veebruaril toimus Noortekirjanduse mälumäng NKM juba kümnendat korda.

Esmakordselt viidi samal ajal paralleelvõistlus läbi ka Keskraamatukogus. kuhu kutsuti osalema kõiki 7.–9. klassi õpilasi üle Tallinna. Samaaegselt panid oma teadmised proovile 14 võistkonda nii Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakonnas kui ka Kännukuke raamatukogus.

Meie koolist osales mälumängus kaks võistkonda. 9.a klassi võistkond Konnamaffiia koosseisus Saskia Olep, Daria Ruus ja Iiris Rebeka Saffre jäi tasavägises võistluses jagama teist ja kolmandat kohta.

Lisaks neile osales võistlustules meie koolist 8.a klassi võistkond Sportlikud pardikesed koosseisus Emily Goldin ja Liidi Jõemägi.

Noortel tuli mälumänguks läbi lugeda 15 teost, mille põhjal ülesanded koostati. Valikus oli eestikeelne noortekirjandus nii Eesti kui ka välismaa autoritelt ning üks ingliskeelne koomiks.

Võistkondi innustas Evely Kutsar.

Raamatud noortekirjanduse mälumängul 2024:

  • Lille Roomets „Mina ja August”
  • Mann Loper „Inglite linn“
  • Meelis Kraft „Tiuhkamäe”
  • Reeli Reinaus „Rahel, Anders ja ajaaugud“
  • Alice Oseman „Heartstopper“
  • Yoru Sumino „Tahaksin süüa su pankreast“
  • Dana Schwartz „Anatoomia“
  • Rasa Bugavičute-Pēce „Poiss, kes nägi pimeduses“
  • Paolo Bacigalupi „Laevalammutaja“
  • Leigh Bardugo „Vareste kuus“
  • Rick Riordan „Percy Jackson ja välguvaras“
  • Kerstin Gier „Rubiinpunane“
  • Kristi Piiper „Esimene kord“
  • Tuuli Tolmov „Esimene käik“
  • Nikola Huppertz „Kaunis nagu kaheksa“

Meie kooli võistkondade lemmikud ja soovitatud raamatud on: „Poiss, kes nägi pimeduses“, „Rubiinpunane“, „Laevalammutaja“, „Inglite linn“ ja „Percy Jackson ja välguvaras“.

Enamik neist on kooli raamatukogus olemas.

Pildid: Ade Soon ja erakogu

Noortekirjanduse mälumäng NKM
Noortekirjanduse mälumäng NKM
Noortekirjanduse mälumäng NKM
Noortekirjanduse mälumäng NKM

 

Näitus “Eesti rändeajastul”

/in ,

3. korruse rõdul on üles pandud Eesti rändeajastu näitus, mille väljaandjad on Inimõiguste Instituut ja Konrad Adenaueri Fond.

Näitus kajastab lähemalt Eesti ajalugu enim mõjutanud nelja suuremat väljarändelainet (19. sajandi väljaränne Venemaale, Teisest maailmasõjast ajendatud suur põgenemine 1944. aastal, massiküüditamised ja nüüdisaegne väljaränne) ning kaht suuremat sisserännet (1920. aastate tagasiränne peamiselt Venemaalt ja nõukogudeaegne sisseränne).

Lisaks käsitleb näitus rännet Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja praegu toimuvat rändepööret Eestis (info kodulehelt).

Täpsemalt saab lugeda siit: https://naitused.humanrightsestonia.ee/randeajastu/

Näitus on meie koolis 3. – 13. oktoobrini.

Preemia ajalooalaste uurimistööde võistluselt

/in

12. mail tunnustati Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumis 24. Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi poolt korraldatava õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistluse parimaid töid.

Gümnaasiumiastmes pälvis 11.b klassi õpilane Ott Kahar raamatupreemia ja Eesti Mälu Instituudi eripreemia. Palju õnne!

11.c klassi õpilase Artur Evestuse uurimistöö märgiti ära seltsi tänukirjaga.

Õpilaste tööde juhendaja oli Aileriin Lelov. Suur tänu!