Kultuuri ja armastust täis nädal TSGs

TSG õpilased on kirjandushuvilised ning otse loomulikult ootasime A.H. Tammsaare romaanil “Elu ja armastus” põhineva linateose valmimist.

Nii istuski kogu gümnaasiumiosa koos õpetajatega 6. märtsil mugavates toolides pimedas kinosaalis ja nautis suurepäraseid näitlejatöid ja režissööri leidlikkust. Seda enam oli põnev äratundmisrõõm, et enamus klasse on külastanud kirjaniku Kadriorus asuvat kodu, kus ka paljud stseenid filmitud olid. Loomulikult oli noortel kahju, et kinoskäik toimus mõnede ainetundide ajal, kuid filmielamus vaigistas selle mure. Lisaks kirglikule armastusloole kaasaelamisele pakkus film ka ajaloolisi teadmisi elust esimese iseseisvusperioodi ajal, vapside tegevusest jms. Igatahes oli pärast lõputiitrite lugemist palju arutamist ja muljete vahetamist, mis jätkus järgmisel koolipäeval kirjanduse tundides.

Samasse nädalasse mahtus ka rahvusvaheline naistepäev, mil 12.a klass rõõmustas kooliperet kolme luule-etendusega teemal “Täna räägime armastusest…”.

Tublid abituriendid on kirjanduse tundides ja vahetundides selgeks õppinud õpetaja koostatud kava, kus klassikute kõrval kõlasid ka noorte autorite, kelle vaade armastusele ja perekonnamudelile mõneti klassikalisest erineb, tekstid. Luulet ilmestas ka laul, tants ning elektrikitarri sugestiivne helikeel. Igatahes kuulas kolm saalitäit lapsi ja noori hiirvaikselt ning süvenes kaunisse emakeelsesse armastusluulesse. Need, keda armastusteema veel väga ei kõnetanud, võisid mõelda selle üle, et peaksime iga päev olema toredad ja viisakad, heades inimsuhetes ja õpihimulised, sest:

Ei jõua kirjutada puhtandit
me selles elus.
Nagu on, nii jääb
see paranduste mitmekordne jada.

Doris Kareva

Oli kultuuritihe nädal, mis andis palju mõtlemisainet inimestevaheliste suhete kohta – milliseid valikuid ise tulevikus teha, millistest suhtemustritest pigem hoiduda.

Samas on ka väga uhke tunne, et meil on nii kõrgetasemeline rahvuskirjandus ja filmikunst. Ja muidugi, et luule on üliäge!

Õpetaja Anu Kušvid

 

Esimene koht Mustamäe koolide jutuvõistlusel

Kaja Kultuurikeskuses toimus 5. märtsil Eduard Vildele pühendatud Mustamäe koolide jutuvõistluse lõpetamine ning võitjate tunnustamine.

Jutuvõistluse teema oli sel aastal „Igal maal ise viis, igas kohas ise kombed“.

Meie koolil on õnnestunud pea igal aastal mõni auhind endale napsata. Nii ka sel aastal.

Vilde jutuvõistlus

Vanemas vanuseastmes võitis võistluse (I koht) Maiken Meltsas (11.a) lühijutuga „Väike rahvas”.
Loe Maikeni võidutööd siin

Vanema vanuseastme teise koha sai Saskia Olep (9.a) looga „Kes varastas Balthasar Russowi raudrüü?“.

Õpilasi innustasid kirjutama õpetajad Astrid Rätsep ja Evely Kutsar.

Palju õnne võitjatele ja teravat sulge edaspidiseks!

Fotod: Ade Soon ja Evely Kutsar

 

Ühislugemine emakeelepäeval

Lugupeetud lapsevanem, armas vilistlane, hea kirjandusesõber!

Palun ühine meiega teisipäeval, 14. märtsil ja loe ajavahemikus 9.30 – 10.00 mõnd ilukirjanduslikku teost. Selleks, et propageerida lugemist, tee endast koos oma raamatuga foto ja postita Instagrami või Facebooki ürituse  alla teemamärgistusega #ühislugemine.

Ärme lase lugemistraditsioonil hääbuda!

Äkki õnnestub Sul ka oma kollektiivi meie kooli vahva algatusega nakatada!

 

#ÜHISLUGEMINE

Emakeelenädala luulevideote võistlus 2024

Emakeelenädala raames korraldame põneva luulevideote võistluse.

Algkool, põhikool ja gümnaasium võistlevad eraldi kategooriates.

Video esitamise tähtaeg8. märts

Loe lähemalt siit
Ligipääs kooli kontoga logituna

5.c klassi põnev arheoloogiatund

5.c klassil oli vahva praktiline ajalootund, kus saadi arheoloogiametit katsetada.

Arheoloogiakastid on loonud Tallinna Ülikooli magistrant Rimantas Simkunas oma magistritöö raames.

6. veebruaril oli meil arheoloogia teemaline ajalootund. Kõigepealt rääkisime ja arutasime, mis on arheoloogia ja kes on arheoloog. Kuid peamine oli see, et saime ise olla arheoloogid. Esmalt pidime ennast kasutusjuhendi abil kurssi viima, mis meid ees ootab ning siis saime asuda töö kallale.

Meil olid tunnis arheoloogia kastid, mille sees olid erinevad pinnasekihid. Pidime iga kihi ettevaatlikult lusika abil kõrvale kühveldama ning pintsli abil leitud esemed ettevaatlikult välja pühkima. Pärast panime töölehele kirja, mida leidsime ning kirjeldasime kõik esemed ära.

Leidsime palju erinevaid esemeid. Avastasime looma sarve, mis oli väga suur ja huvitav. Lisaks leidsime veel sea luu, kus küljes olid hambad, alguses leidsime kastist ainult ühe hamba ja pärast luu, kuhu see hammas kuulus.

Leida võis ka keraamikaga seotud esemeid. Leidsime tavalise pruuni lillepoti tüki ja hiljem valge sinisekirju, mis oli väga huvitav. Pinnasekihi alt tuli veel välja vana odaots, mis oli üpris raske. Märkasime, et see oli juba nüriks läinud.

Lisaks avastasime enda kastist ühe huvitava valge läikiva kivi, mida ei suutnud ära tuvastada. Küsisime õpetajalt, kas tema võiks teada, aga temagi ei teadnud, mis see võiks olla. Lubas järgmiseks tunniks välja uurida.

Kokkuvõtvalt võin öelda, et oli põnev ajalootund, sain proovida arheoloogia tööd ning see tundus väga huvitav.

Kirjutas Ranely Kiisa 5.c klassist

Pildistas: Erik Remma
Juhendas Evely Kutsar

 

Noortekirjanduse mälumäng

8. veebruaril toimus Noortekirjanduse mälumäng NKM juba kümnendat korda.

Esmakordselt viidi samal ajal paralleelvõistlus läbi ka Keskraamatukogus. kuhu kutsuti osalema kõiki 7.–9. klassi õpilasi üle Tallinna. Samaaegselt panid oma teadmised proovile 14 võistkonda nii Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakonnas kui ka Kännukuke raamatukogus.

Meie koolist osales mälumängus kaks võistkonda. 9.a klassi võistkond Konnamaffiia koosseisus Saskia Olep, Daria Ruus ja Iiris Rebeka Saffre jäi tasavägises võistluses jagama teist ja kolmandat kohta.

Lisaks neile osales võistlustules meie koolist 8.a klassi võistkond Sportlikud pardikesed koosseisus Emily Goldin ja Liidi Jõemägi.

Noortel tuli mälumänguks läbi lugeda 15 teost, mille põhjal ülesanded koostati. Valikus oli eestikeelne noortekirjandus nii Eesti kui ka välismaa autoritelt ning üks ingliskeelne koomiks.

Võistkondi innustas Evely Kutsar.

Raamatud noortekirjanduse mälumängul 2024:

  • Lille Roomets „Mina ja August”
  • Mann Loper „Inglite linn“
  • Meelis Kraft „Tiuhkamäe”
  • Reeli Reinaus „Rahel, Anders ja ajaaugud“
  • Alice Oseman „Heartstopper“
  • Yoru Sumino „Tahaksin süüa su pankreast“
  • Dana Schwartz „Anatoomia“
  • Rasa Bugavičute-Pēce „Poiss, kes nägi pimeduses“
  • Paolo Bacigalupi „Laevalammutaja“
  • Leigh Bardugo „Vareste kuus“
  • Rick Riordan „Percy Jackson ja välguvaras“
  • Kerstin Gier „Rubiinpunane“
  • Kristi Piiper „Esimene kord“
  • Tuuli Tolmov „Esimene käik“
  • Nikola Huppertz „Kaunis nagu kaheksa“

Meie kooli võistkondade lemmikud ja soovitatud raamatud on: „Poiss, kes nägi pimeduses“, „Rubiinpunane“, „Laevalammutaja“, „Inglite linn“ ja „Percy Jackson ja välguvaras“.

Enamik neist on kooli raamatukogus olemas.

Pildid: Ade Soon ja erakogu

 

Näitus “Eesti rändeajastul”

3. korruse rõdul on üles pandud Eesti rändeajastu näitus, mille väljaandjad on Inimõiguste Instituut ja Konrad Adenaueri Fond.

Näitus kajastab lähemalt Eesti ajalugu enim mõjutanud nelja suuremat väljarändelainet (19. sajandi väljaränne Venemaale, Teisest maailmasõjast ajendatud suur põgenemine 1944. aastal, massiküüditamised ja nüüdisaegne väljaränne) ning kaht suuremat sisserännet (1920. aastate tagasiränne peamiselt Venemaalt ja nõukogudeaegne sisseränne).

Lisaks käsitleb näitus rännet Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja praegu toimuvat rändepööret Eestis (info kodulehelt).

Täpsemalt saab lugeda siit: https://naitused.humanrightsestonia.ee/randeajastu/

Näitus on meie koolis 3. – 13. oktoobrini.

Preemia ajalooalaste uurimistööde võistluselt

12. mail tunnustati Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumis 24. Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi poolt korraldatava õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistluse parimaid töid.

Gümnaasiumiastmes pälvis 11.b klassi õpilane Ott Kahar raamatupreemia ja Eesti Mälu Instituudi eripreemia. Palju õnne!

11.c klassi õpilase Artur Evestuse uurimistöö märgiti ära seltsi tänukirjaga.

Õpilaste tööde juhendaja oli Aileriin Lelov. Suur tänu!

Maiken kirjutas end Brüsselisse

Riigivanem August Rei Sihtasutus koostöös Eesti NATO Ühinguga ja Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsiga korraldas Eesti riigi looja ja hoidja August Rei sünniaastapäeva tähistamiseks esseekonkursi.

Meie koolist osales konkursil Maiken Meltsas 10.a klassist, kes saavutas auhinnalise I koha vanemas vanuseastmes. Auhinnaks on kahepäevane linnapuhkus hilissuvises Brüsselis koos Europarlamendi külastusega ja kohtumine Euroopa Parlamendi Eesti saadiku Marina Kaljurannaga.

Maikeni essee kandis pealkirja „Reiliku meistriklassi õppetunnid”.

Maiken ütleb ise August Rei kohta:

“Rei pühendas suure osa oma elust Eesti riigi parimasse võimalikku suunda tüürimisele. Ta elas tormilisi muutusi täis aastatel, kuid olgugi et nendest sündmustest on peaaegu sada aastat möödas, pole need sugugi oma olulisust kaotanud.”

Maikenit juhendas õpetaja Evely Kutsar.

Foto: Sandra Meltsas
(Kuna Maiken viibis auhinna kätteandmise ajal klassiga Saksamaal, siis käis seda vastu võtmas tema õde Sandra)


August Rei (22.03. 1886– 29.03.1963) oli Eesti poliitik ja diplomaat, Eesti Asutava Kogu esimees (1919-1920), Eesti Vabariigi riigivanem (1928-1929), peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis (1945-1963).

“Z-generatsioon – kes me oleme?”

Teatrikuu viimasel päeval, 31. märtsil kutsus 12.c klass koolipere alates 6. klassist aulasse, kus anti kokku kolm etendust pealkirjaga “Z-generatsioon- kes me oleme?”.

Etenduses võis kuulata nii kaasaegset ning sütitavat kitarri ja trummi kooslust kui ka hingematvalt kaunist klaveril esitatud A. Pärdi “Ukuaru valssi”, nii tantsusamme kui ka luulet. Publik sai tõestust, et kaasaegne Eesti luule peegeldab tabavalt neid hingevirvendusi, mis noorte hinges on. Kuid kõige mõjusam oli ilmselt see, et 12.c jagas laval ka oma kõige isiklikumaid mõtteid, kogemusi, igatsusi ja unistusi – rebisid lausa oma hinge publiku ees alasti ning saalis valati nii mõnigi pisar.

Kuna meie kool on vaimset tervist toetav kool, siis kindlasti said saalisviibijad tuge, kui nägid, et see on normaalne, et meil kõigil on omad hirmud, mured ja valud ja on igati asjakohane ka abi küsida. Kõlama jäi helge noot, et me ei peaks ennast liiga palju võrdlema, vaid peaksime tantsima, jagama enda mõtteid lähedastega ning julgelt oma unistuste poole liikuma.

Kogu etendus pandi kokku kirjanduse tundides ja vahetundides.

Aitäh 12.c klassile, et kõigi ideedega kaasa tulite!

Õpetaja Anu Kušvid