TSG ühendab kogukonda: 12.c klassi jõululugu

/-

Sel jõulukuul etendas 12.c klass klassikalist jõululugu kogu kooliperele ja ka külalistele.

Kui tuli mõte korraldada jõulunäidend, olid 12.c klassi 28 inimest sellega kohe nõus. Kõigepealt hakkasime harjutama avatantsu, mis sümboliseeris võitlust hea ja kurja vahel, mis mõnikord ka meie hinges aset leiab. Pool klassi kandis musta värvi riideid, nemad sümboliseerisid kurjuse jõudu ja pool klassi tantsisid valgetes riietes ning esindasid headust. Olgu öeldud, et valged täissiidist rätikud, millega valged tantsijad headust levitasid, on pärit otse Tiibetist ning on sealsete munkade poolt sisse õnnistatud.

Meile meeldib klassideülene tegevus ja kaasasime 10.c klassist Aleksandra Kuusmaa, kes oma vapustava akrobaatilise talendiga Vivaldi “Talve” saatel meile kunstielamust ja silmailu pakkus.

Kuna tegu oli klassikalise jõululooga, siis olid tegelased ka lambakesed ning 1.d vaprad tüdrukutirtsud olid kohe nõus lambatantsu tantsima, saateks igihaljas “Neil karjastel väljal”. Lammaste lemmikosa oli kindlasti see, et sai lavale joostes kõvasti “Määää” hüüda ja et tantsu lõpus 12. klassi karjased nad kõrgele tõstsid. Täname ka Eeva Jermakovi 4.a klassist, kes sõnatu, kuid väga ilmeka rolliga meile õla alla pani.

Õnneks on meil olemas oma hõbehäälne inglikene Jeteli Kaasik, kelle esitatud lummav “Püha öö” pani kuus saalitäit inimesi haudvaikselt kuulama. Hingematvalt ilusad, üleni valgete sulgedega kaetud ja valgustusega tiivad valmistas 8.c klassi nobenäpp Rebeka Vaisma. Täname õpetaja Marju Johannsoni, kes oma suvekodu naabri lehmalaudast meile sõime jaoks heina tõi. Pärast kuut etendust sai lehm Tiiu kogu oma laenuks antud talveheinatutsaka tagasi.

TSG jõulunäidendKokku sai ilus lugu esimesest jõuluööst 2024 aastat tagasi. Me võime seda lugu uskuda või mitte, kuid Euroopa ajaarvamine algab just Kristuse sünniga. Samas tegime ka hüppe tänapäeva, näitasime võitlust hea ja kurja vahel noorte hinges ning kummardus ei jäänud tegemata ka Juhan Liivile, kelle sünnist möödus sel aastal 170 aastat.

Kõige suurem rõõm on aga, et oma näidendiga suutsime ühendada kogukonda. Puhas rõõm, et meie etendust väisasid 53. kooli õppejuht ja eesti keele õpetajad ning kaks klassitäit lapsi. Vesiroosi lasteaiaga seob meid pikaajaline kultuurivahetusprogramm ja nii ka seekord istusid esireas koos juhatajaga 11 lasteaiatöötajat. Eriline au, et jõulumeeleolu tulid meie etendusele nautima ka Mustamäe linnaosa vanem Marja-Liisa Veiser ja kultuurivaldkonna peaspetsialist Diana Talisainen. Abituriendid rõõmustasid, et said linnaosa vanemale nii kiirel ajal toredaid emotsioone oma esinemisega pakkuda ning pärast ka sooje sõnu vahetada.

Lisaks sellele, et kõik esinejad said vahva esinemiskogemuse, TSG kõik õpilased 1.-12. klassini toreda elamuse, on meeldiv tunne, et meie hubane aula võõrustas külalisi ning suutsime ühendada meie kallist Mustamäe kogukonda naabrite näol.

Aitäh, 12.c klass, et kõik ideed ellu viisite ja kohati veidrad kostüümid julgelt välja kandsite!

Soovime kena jõuluaega sõnadega, mida ütles ingel näidendi lõpus:

Igaüks meist praegu vajab
vaimutoitu hingele,
lahket sõna keelele,
meelekindlust meelele,
armastust sooja südame.

Õpetaja Anu Kušvid

 

Muuseumipäev Vargamäel koos kass Antoniga

/-

18. oktoobril käis 11. b klass koos klassijuhataja Reet Jõgeva ja eesti keele ja kirjanduse õpetaja Astrid Rätsepaga Anton Hansen Tammsaare sünnikohas Vetepere külas Vargamäel.

Algselt oli talu nimi muidugi Põhja-Tammsaare talu ja kirjaniku nimeks sai sündides Anton Hansen, aga edasine, nagu öeldakse, on ajalugu.

Kõigepealt tervitas meid muuseumi armsaim eksponaat – kass Anton, kes ka meiega giidituuri kenasti kaasa tegi. Saime näha vanu elamistingimusi ja nägime, kui pikk kaevutee oli Anton Hanseni emal Ann Hansenil, Krõõda prototüübil, kes pidi mitu korda päevas sealtkaudu raskeid veetoobreid tassima.

Vaatasime Tammsaarega (õigemini tema vahakujuga) tõtt ja meenutasime dramatiseeringuid esitades ja vihjemängu mängides Tammsaare elutarkust ja äsjakuuldud infot. Tammsaare oli kange mees, kes ei kohkunud tagasi takistuste ees, sai võitu mitmest raskest haigusest, oskas suurepäraselt inimesi analüüsida ega kaotanud kunagi huvi ennast ümbritseva ja ühiskonna arengu vastu. Nii et temalt on nii mõndagi õppida.

Tammsaare enda sõnadega: „Midagi pole võimatu, niipea kui inimene hakkab sellest kord tõsiselt mõtlema.“

Õpetaja Astrid Rätsep

11. kl Vargamäel
11. kl Vargamäel
11. kl Vargamäel
11. kl Vargamäel
11. kl Vargamäel
11. kl Vargamäel

 

Rändnäitus mõtestab inimõiguste arengut

/- ,

25. septembrist kuni oktoobri lõpuni on 3. korruse rõdul üles pandud Inimõiguste Instituudi rändnäitus “Inimõiguste kujunemislugu”,  mis on suunatud õpilaste teadlikkuse tõstmisele inimõiguste arengust.

Lisaks huvitavale sisule on tegemist ka väga ilusa, graafiliselt kujundatud näitusega.

Loe ja vaata lähemalt ka veebinäitust: Inimõiguste kujunemislugu

Täname Inimõiguste Instituudi projektijuhti Terje Varemit.

inimöiguste kujunemislugu
inimöiguste kujunemislugu
inimöiguste kujunemislugu
inimöiguste kujunemislugu

 

Ajaloo-olümpiaadi lõppvoor

/-

Ott Kahar ajaloo-olümpiaad
23. märtsil 2024 toimus Tartus ajaloo-olümpiaadi lõppvoor, kus Ott Kahar (12.b) saavutas 8.-9. koha.

17. mail tunnustati Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumis üleriigilise XXIX ajaloo-olümpiaadi parimaid osalejaid ning ajalooalaste uurimistööde kirjutajaid.

Tseremooniat austas oma kohalviibimis- ja õnnesoovidega Vabariigi Presidendi abikaasa Sirje Karis.

Tulemused

Tallinna Saksa Gümnaasium on väga uhke!

Õpetaja Riina Jõgi

ajaloo-olümpiaad

Riiklik preemia ja eripreemia õpilaste teadusfestivalilt

/- , , ,

9. ja 10. aprillil toimus Tartus õpilaste teadusfestival ja selle raames õpilaste teadustööde riikliku konkursi II voor.

Oma töid tutvustasid kuus TSG õpilast:

  • Kirsi Meriste  “Tarvastu kottsukkade aineliste sukkade kudumine” (juhendaja Vilja Konovalov)
  • Ott Kahar “Märtsiküüditamine läbi vanavanemate silmade” (juhendaja Aileriin Lelov)
  • Mark Anry Kriisa “Energiakriisi kajastamine erinevate Euroopa Liidu liikmesriikide meediaväljaannetes 2022. aasta juunis, juulis ja augustis” (juhendaja Ulla Herkel)
  • Raimond Lige “Elektroonilise muusika minialbumi „Golden Hour“ loomine, produtseerimine ja levitamine” (juhendaja Ene Uibo)
  • Marie Vibeke Must “19. sajandi ilukirjanduse vastuoluliste tegelaskujude isikuomaduste, mõtete ja käitumismustrite võrdlemine piirialase isiksusehäire tunnustega ning teostes esinev üldine suhtumine vaimsesse tervisesse ja selle ravisse” (juhendaja Janne Kristi Jaakson)
  • David Nugis “Oma toidusedelis järsult rämpstoidu minimeerimise mõju füüsilisele ja vaimsele seisundile” (juhendaja Hedda Pihlamägi).

Kirsi pälvis oma tööga riikliku II preemia.

Mark Anry sai Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eriauhinna ning sõidab Šveitsi rahvusvahelisele talentide foorumile (ISTF) 2025 Eestit esindama.

PALJU ÕNNE!

Õpilasi toetasid ja aitasid õpetajad Anu Tuulmets ja Erik Joasaare.

Suur tänu õpilastele ja nende juhendajatele!

Kõik tulemused  leiab Eesti Teadusagentuuri kodulehelt. Uurimistööde kokkuvõtteid saab lugeda konkursi kogumikust.

 

Õppekäik Vargamäele

/-

5. aprillil käsid 11. a ja 11. b klass Vargamäel, nagu meie koolis ikka traditsiooniks on olnud.

Tehti ise teatrit ja otsiti tsitaate ning saadi lähemat aimu Anton Hansen Tammsaare lapsepõlvest ja tema loomingut inspireerinud tõsielulistest seikadest ning sellest, et kirjanik ei raiu oma elu alati päris üks-ühele raamatusse, kuid kasutab tõsielu ja põimib seda fantaasiaga. Sai veel kord kinnitust teadmine, et kui suurelt unistada ja tugevalt tahta ning oma eesmärkide nimel sihikindlalt töötada, siis saab takistustest hoolimata palju saavutada.

Ilm ei olnud meie õppekäigu ajal küll kõige päikselisem, kuid vaimuvalguse soojal paistel sai meie reis õnnelikult teostatud. Õpilased olid väga tublid, positiivsed, teadmishimulised ja esindasid kooli igati väärikalt ning pälvisid ka giididelt kiidusõnu.

Õpilastega olid kaasas aine õpetaja Astrid Rätsep, klassijuhataja ja aineõpetaja Mart Kuhi ja klassijuhataja Margit Tammekänd.

Kultuuri ja armastust täis nädal TSGs

/-

TSG õpilased on kirjandushuvilised ning otse loomulikult ootasime A.H. Tammsaare romaanil “Elu ja armastus” põhineva linateose valmimist.

Nii istuski kogu gümnaasiumiosa koos õpetajatega 6. märtsil mugavates toolides pimedas kinosaalis ja nautis suurepäraseid näitlejatöid ja režissööri leidlikkust. Seda enam oli põnev äratundmisrõõm, et enamus klasse on külastanud kirjaniku Kadriorus asuvat kodu, kus ka paljud stseenid filmitud olid. Loomulikult oli noortel kahju, et kinoskäik toimus mõnede ainetundide ajal, kuid filmielamus vaigistas selle mure. Lisaks kirglikule armastusloole kaasaelamisele pakkus film ka ajaloolisi teadmisi elust esimese iseseisvusperioodi ajal, vapside tegevusest jms. Igatahes oli pärast lõputiitrite lugemist palju arutamist ja muljete vahetamist, mis jätkus järgmisel koolipäeval kirjanduse tundides.

Samasse nädalasse mahtus ka rahvusvaheline naistepäev, mil 12.a klass rõõmustas kooliperet kolme luule-etendusega teemal “Täna räägime armastusest…”.

Tublid abituriendid on kirjanduse tundides ja vahetundides selgeks õppinud õpetaja koostatud kava, kus klassikute kõrval kõlasid ka noorte autorite, kelle vaade armastusele ja perekonnamudelile mõneti klassikalisest erineb, tekstid. Luulet ilmestas ka laul, tants ning elektrikitarri sugestiivne helikeel. Igatahes kuulas kolm saalitäit lapsi ja noori hiirvaikselt ning süvenes kaunisse emakeelsesse armastusluulesse. Need, keda armastusteema veel väga ei kõnetanud, võisid mõelda selle üle, et peaksime iga päev olema toredad ja viisakad, heades inimsuhetes ja õpihimulised, sest:

Ei jõua kirjutada puhtandit
me selles elus.
Nagu on, nii jääb
see paranduste mitmekordne jada.

Doris Kareva

Oli kultuuritihe nädal, mis andis palju mõtlemisainet inimestevaheliste suhete kohta – milliseid valikuid ise tulevikus teha, millistest suhtemustritest pigem hoiduda.

Samas on ka väga uhke tunne, et meil on nii kõrgetasemeline rahvuskirjandus ja filmikunst. Ja muidugi, et luule on üliäge!

Õpetaja Anu Kušvid

 

Esimene koht Mustamäe koolide jutuvõistlusel

/-

Kaja Kultuurikeskuses toimus 5. märtsil Eduard Vildele pühendatud Mustamäe koolide jutuvõistluse lõpetamine ning võitjate tunnustamine.

Jutuvõistluse teema oli sel aastal „Igal maal ise viis, igas kohas ise kombed“.

Meie koolil on õnnestunud pea igal aastal mõni auhind endale napsata. Nii ka sel aastal.

Vilde jutuvõistlus

Vanemas vanuseastmes võitis võistluse (I koht) Maiken Meltsas (11.a) lühijutuga „Väike rahvas”.
Loe Maikeni võidutööd siin

Vanema vanuseastme teise koha sai Saskia Olep (9.a) looga „Kes varastas Balthasar Russowi raudrüü?“.

Õpilasi innustasid kirjutama õpetajad Astrid Rätsep ja Evely Kutsar.

Palju õnne võitjatele ja teravat sulge edaspidiseks!

Fotod: Ade Soon ja Evely Kutsar

Vilde jutuvõistlus
Vilde jutuvõistlus
Vilde jutuvõistlus
Vilde jutuvõistlus

 

Ühislugemine emakeelepäeval

/-

Lugupeetud lapsevanem, armas vilistlane, hea kirjandusesõber!

Palun ühine meiega teisipäeval, 14. märtsil ja loe ajavahemikus 9.30 – 10.00 mõnd ilukirjanduslikku teost. Selleks, et propageerida lugemist, tee endast koos oma raamatuga foto ja postita Instagrami või Facebooki ürituse  alla teemamärgistusega #ühislugemine.

Ärme lase lugemistraditsioonil hääbuda!

Äkki õnnestub Sul ka oma kollektiivi meie kooli vahva algatusega nakatada!

 

#ÜHISLUGEMINE

Emakeelenädala luulevideote võistlus 2024

/-

Emakeelenädala raames korraldame põneva luulevideote võistluse.

Algkool, põhikool ja gümnaasium võistlevad eraldi kategooriates.

Video esitamise tähtaeg: 8. märts

Loe lähemalt siit
Ligipääs kooli kontoga logituna

  • luulevideote võistlus
  • luulevideote võistlus
  • luulevideote võistlus
123