Kui ma kolme aasta eest Tallinna Saksa Gümnaasiumisse bioloogiaõpetajaks tulin, märkasin kohe, et saksakeelse osakonna bioloogiaklassis pole kodulooma, mis aga minu arvates kindlasti olema peaks. Niisiis esitasin härra Rundule avalduse kodulooma muretsemiseks ning sain heakskiidu kas hamstri või hiire jaoks.

Kuna aga hiired võivad lahti pääsedes palju kahju tekitada, siis otsustasin hamstri kasuks. Kolm poissi minu klassist (10.a) ehitasid oma loovtöö raames hamstrile imeilusa kodu, millel on kaks korrust, maja ning jooksurattaga treeningnurgake. Kahjuks pidime aga siis kooli remondi ajaks kolima asenduspinnale ja seega otsustasime ostu edasi lükata, et vaest loomakest transportimise ja tundmatu ümbruse ebamugavustest säästa.

Uues koolimajas jõudis nüüd asi nii kaugele, et hamster võis oma uhiuude terraariumi sisse kolida. 10.a klass pani talle eksootilise nime Muhtara, hüüdnimega Tara. Tara on välkkiire, väga tark (mistõttu ei luba ma õpilastel kontrolltööde ajal terraariumile liiga lähedal istuda) ja tal on oskus panna halvas tujus õpilased naerma. Võibolla peaksime kaaluma mõtet teha temast teraapiahamster, aga senikaua anname talle esmalt aega oma uue suure kooliperega harjumiseks.

Õpetaja Lisa Tomaschewski
(tõlkis TSG vilistlane Laura Kranich)