Erasmus+ koolitus Lissabonis keskendus uuenduslikele lähenemisviisidele keskkonnahariduses

/- ,

17.–21. märtsil 2025 osalesid õpetajad Poolast, Portugalist, Saksamaalt ja Eestist Erasmus+ koolitusel Lissabonis, mille fookuses olid uuenduslikud lähenemisviisid keskkonnaharidusele. Koolituse moto „Väikesed teod, suur mõju“ kutsus osalejaid mõtestama, kuidas igapäevased valikud ja käitumismustrid keskkonda laiemalt mõjutavad.

Õpetajad võeti soojalt vastu organisatsiooni Cultivating Futures kontoris, kus rahulikus ja toetavas õhkkonnas tutvuti koolitusnädala eesmärkide ja ajakavaga. Erilist tähelepanu pöörati keskkonnateadlikkust edendavale „9 R-i“ kontseptsioonile:

Rethink (mõtle uuesti), Respect (austa), Refuse (keeldu), Reduce (vähenda), Reuse (taaskasuta), Recycle (ümber töötle), Rot (komposteeri), Reinform (teavita uuesti), Revolutionize (muuda põhjalikult).

See kontseptsioon kujunes väärtuslikuks tööriistaks keskkonnateemade elavaks ja praktiliseks käsitlemiseks koolitunnis.

Koolitus hõlmas arutelusid olulisemate keskkonnaprobleemide ja nendega seotud statistika üle, samuti ideede ja heade praktikate vahetamist keskkonnahariduse vallas.

Praktilised töötoad, eriti „Rethink and Refuse“, pakkusid võimalust tutvuda jätkusuutlike alternatiividega tavapärastele tarbimisvalikutele. Esimese päeva pärastlõunal osalesid õpetajad rühmatöös „Muutuse seemned“, kus avastati Lissaboni linnaruumi ja analüüsiti võimalusi, kuidas väikeste, ent teadlike tegudega oma keskkonnajalajälge vähendada – olgu selleks ühekordsest plastist loobumine või ühistranspordi eelistamine.

Järgnevatel päevadel uuriti ringmajanduse ja lineaarse majanduse erinevusi, toodete elutsüklit ning keskkonnasõbralikke tarbimismustreid. Inspiratsiooni pakkusid ka loovad lahendused, näiteks Bordalo II taaskasutusmaterjalidest loodud tänavakunst, mis üle tundis äratundmisrõõmu osaleja Eestist.

Õpetajad külastasid ka õppemajapidamist, kus lapsed saavad taimede ja loomadega vahetult kokku puutuda ning looduskeskkonda väärtustavates tegevustes osaleda. Samuti osaleti keskkonnakampaanias, mille raames koguti linnatänavail prügi – idee, mida saab kohandada ka kodumaise koolikeskkonna jaoks.

Koolitusnädal lõppes inspireeriva külastusega kooli, mis tegutseb „nullkulu“ kontseptsiooni järgi, eesmärgiga minimeerida jäätmete teket. Kuigi täielik jäätmevabadus võib praktikas olla keeruline, innustas selle kooli sihikindlus ka teisi osalejaid jätkusuutlikke lahendusi otsima.

Koolitusel osalenud õpetajad võtavad Erasmus+ kogemusest saadud teadmised ja ideed kaasa, et aktiivselt oma koolielu rikastada. Omandatud oskused aitavad tõsta õpilaste teadlikkust keskkonnateemadel ning kujundada neist vastutustundlikud ja mõtestatud „muutuse loojad“.

Fabian Mohrhardt, bioloogia õpetaja ja keskkonna valikkursuse juhendaja

Erasmus+ koolitus Lissabonis
Erasmus+ koolitus Lissabonis
Erasmus+ koolitus Lissabonis
Erasmus+ koolitus Lissabonis
Erasmus+ koolitus Lissabonis
Erasmus+ koolitus Lissabonis

Erasmus+

 

Erasmus+ õpiränne Hispaanias, La Solanas 19. – 24. mai 2023

/- ,

Õpiränne Hispaania Campor kooliga sai alguse oktoobris 2022 Tallinnas, kui nende grupp külastas meie kooli ja tekkis esimene kokkupuude.

Sellest on võimalik lugeda siin

Hispaanias aset leidnud õpirände fookuses oli keskkond ja süsiniku jalajälje mõju hindamine. Koos partnerkooli IES Clara Campoamori kooli õpilaste ja õpetajatega organiseeriti põnev keskkonnaalane projekt, mis hõlmas tegevusi nii koolis kohapeal kui ka Madriidis, Ruidera rahvuspargis, Toledos ja La Solanas.

Projekt algas Madriidis, kus külastati erinevaid kliimasäästlikke hooneid ja -lahendusi. Koos organiseeriti tuur Madriidis, kus tutvuti erinevate lahendustega linna rohelisemaks muutmiseks,  nagu näiteks Caixa Forumi muuuseumi juures asuv maailmakuulus vertikaalne rohesein ning muud arhitektuursed lahendused Madriidis, kus kõrged temperatuurid seavad hoonetele väga suuri nõudmisi.

Järgmistel päevadel külastati pika ajalooga Toledo linna, mis paikneb künka otsas keset Castilla-La Mancha tasandikku Kesk-Hispaanias ning La Solanat, kus kohalikud õpilased tegid Eesti grupile põhjaliku ülevaate vaatamisväärsustest. Kuna õpilased majutati kohalike õpilaste peredesse, oli see suurepärane võimalus tundma õppida kohalikku kultuuri, inimesi, euroopalikke väärtusi ja rikastada oma maailmapilti.

Projekti suurimaid atraktsioone toimus teisipäeval Ruidera rahvuspargis, kus osaleti töötoas ning tuuril rahvuspargis ja muuseumis. Selle käigus lahendati ülesandeid ja tegutseti pargialal, kus meie õpilased said avastada pinnavorme ning kohalikku floorat ja faunat, mis on rahvuspargis kaitse all. Tutvuti laguunidega, matkati mägedes ja veedeti üheskoos meeldivalt aega.

Projekti põhitegevus toimus mitmel päeval IES Clara Campoamor koolis, kus toimetati üheskoos süsinikjalajälje projektis. Alustuseks tehti eelnevalt kogutud andmete põhjal oma koolide süsiniku jalajäljest ülevaade ja tutvustati andmete kogumiseks tehtud pingutusi. Enne projekti kogusid õpilased mõlemast koolist andmeid (kuidas õpilased/õpetajad kooli tulevad, mis on koolimaja energia-, vee-, kütte tarbimine, kui suur on jäätme kogus jne). Andmete võrdlusest selgus, et kõige rohkem süsinikjalajälgi tekib koolidel väljasõitudelt: õpilasvahetused, klassireisid jne. Tallinna Saksa Gümnaasiumi näitajad olid kõrgemad kui IES Clara Campoamori omad, kuna meie kool on ligi kolm korda suurem. Samas C02 tootmine ühe õpilase kohta oli jällegi TSG-s väiksem kui Hispaania koolil. Segagruppides tehti järgmistel päevadel esitlusi ja loodi fotoprojekt nii probleemide kaardistamiseks kui ka tulevikuplaanide tegemiseks. Näiteks leidsid õpilased, et üheks suuremaks probleemiks mõlema kooli puhul on prügi kooli ümbruses. Loomulikult ei puudunud ka kohalike suuremeelne võõrustamine hispaania toitudega.

Hispaania õpiränne täitis oma eesmärki ja oli  mõlema kooli õpilastele väga inspireeriv. Nädala jooksul avastati üheskoos üksteise kultuuri, praktiseeriti keelt ja täiendati keskkonnaalaseid teadmisi, mida tulevikus rakendada.

Täname IES Clara Campoamori õpetajaid ja projektijuhte Lucia Delgado Garciat ja Mercedes Velazquez Mateot ning direktorit Consuelo Simon Lopez-Villaltat.

Meie koolist osalesid õpirändel:

Carol Liina Riisalu (9.a), Maiken Meltsas (10.a), Sandra Kreim (10.b), Helen Roosipuu (10.b), Jaan Daniel (11.b), Gabriela Kubja (11.b), Raimond Lige (11.b)

Õpetajad: Emel Çelik ja Fabian Mohrhardt

 

Erasmus+ kaasrahastus

Suur taimevahetuslaat

/- ,

Juba kolmandat aastat toimub meie koolis suur taimevahetuslaat.

TaimevahetuslaatSeekord kutsub sind 11. mail vahetundides endaga ühinema 1.d klass.

Kevad on käes ja ka meie kodused taimed vajavad lisaks muule hoolele ümberistutamist ja võib-olla uut kodugi. Vaata ringi/uuri oma kodus, vanavanemate, naabrite või tuttavate juures. Kas neil on mõni taim, mis vajab uut kodu? Võib-olla tahab uus taimelaps uut elupaika, tahad mõne taime teise vastu välja vahetada või on mõnda taimesorti koju juba mitmeid saanud?

Taim, mis läheb uude koju, vajab enne teele asumist kindlasti ka kaaskirja. Kust on see taim pärit, mis ta nimi on, millised omadused tal on, kuhu sobib, kuidas tema eest hoolitseda. Uuri ja saad kindlasti mõndagi põnevat teada!

Väike näide ka kaaskirjast

Teistmoodi õppimise päev

/- , ,

18. aprillil oli esimestel klassidel vahva teistmoodi õppimise päev.

Kooli tuli külla Prügihunt. Lõbusalt ja praktiliselt kinnistasid lapsed oma teadmisi keskkonna teemadel ning täpsemalt prügi sorteerimisest. Keskkonnahariduslik õppeprogramm innustab koolilapsi asju kordus- ja taaskasutama ning aitab kujundada jäätmete liigiti kogumise harjumust.

Samal päeval külastas meie kooli ka Eesti Rahvusraamatukogu kohvrites. Tunnid toimusid kõikidele esimestele ja 5.d ning 5.c klassile. Saime teada, mängida, uudistada. Toimusid programmid „Kus elavad raamatud“, „Kuidas taltsutada raamatuid“ ning „Raamat kui ajalooallikas“.

Õpetaja Ene Tõnnis

Infoekraanid koolimajas

/- , ,

infoekraanidVaheajal paigaldati kooli koridoridesse infoekraanid, mis vahendavad olulist informatsiooni õpilastele ja õpetajatele (üritused, konkursid, õpilaste tööd, nädala info jne).

See aitab kooliperel koolis toimuvate sündmustega kursis olla ja kiiret koolisisest informatsiooni edastada.

Infoekraanide saabumisel kooli oli suureks abiks TSG sihtasutus.

Suur kiitus ja tänu neile, kes projekti panustasid:

  • Jaroslava Nurmsalule, kelle eestvedamisel ekraanid kooli jõudsid.
  • Ülemiste keskusele, mille endisi ekraane me taaskasutada saame ning Ülemiste keskuse digiprojektide spetsialistile Martin Mölsile, kes aitas seda organiseerida.
  • 12.a klassi õpilasele Madisele, kes aitas ekraane seadistada ja töökorda seada.

Strateegiamängu “Kliimaneutraalne linn” lõppkohtumine

/- , , ,

30. novembril toimus strateegiamängu “Kliimaneutraalne linn” lõppkohtumine, milles osales 45 kooli Eestist, Lätist, Leedust, Tšehhist ja Indiast.

Meie koolist osales strateegiamängus 9.a klass.
Loe ja vaata lähemalt: Planeerimismäng “Kliimaneutraalne linn”

Veebikohtumisest võttis osa küll üle 840 õpilase, kuid kõiki kaasati Mentimeteri äpi vahendusel. Nii vastasid õpilased küsimusele, milline on ilm nende kodukohas. Eestis sadas juba lund, aga sellist vastuse varianti ei olnudki ette antud. Kui Eesti osalejad sellest teada andsid, olid korraldajad üllatunud, kuna ei arvatud, et novembri lõpus võib mõnel maal juba üsna talvine olla. Samuti kirjutasid õpilased Mentimeteri äppi, millised saksakeelsed sõnad selle mänguga ära õpiti.

Eri maade õpilased esitasid veebikohtumisel küsimusi Berliinis asuva kooli õplastele, kes samuti olid eelnevalt strateegiamängus osalenud. Eestist esitasid küsimusi 9.a klassi õpilased Raphael ja Robert. 47 videost, mis strateegiamängu käigus valmisid, olid kõikide maade õpilased välja valinud 5 videot, mis neile kõige enam meeldisid.

Suur tänu Goethe Instituudile strateegiamängu korraldamise eest!

Õpetaja Küllike Kütt

Planeerimismäng “Kliimaneutraalne linn”

/- , , ,

9.a klass osales 12. oktoobril Goethe-Instituudi loodud planeerimismängus “Kliimaneutraalne linn”.

Õpilased said endale rollid, näiteks linnapea, aselinnapea, Pensionäride ühingu “Hõbesurfar” esindajad, Perede Liidu esinadajad jne., ning nende ülesandeks oli muuta väljamõeldud linn Fonta 2030. aastaks kliimaneutraalseks.

Meie klassil laabus koostöö päris hästi, kuid eriarvamuste tõttu ei olnud võimalik vastu võtta mõnda ettepanekut, mis oleksid rohkem kaasa aidanud linna kliimneutraalsemaks muutmisel. Vastu võeti siiski tähtsad ettepanekud, näiteks: kogu linna hõlmav 3- liiniline metroo, päiksepaneelide paigaldamine kortermajadele ja tuuleenergia suurem kasutuselevõtt.

Mäng suunas meid mõtlema, kuidas jõuda kokkuleppele ja õppisime, kuidas väidelda ning oma argumente esitada. Kõigile jäid küll mängust erinevad emotsioonid, aga võib kindel olla, et see pakkus kõigile nalja ja rõõmu.

Planeerimismängus esitatud ettepanekud võeti videosse, mis konkureerib Läti, Leedu, Tšehhi ja India õpilaste videotega. Kõikides nendes maades viidi läbi planeerimismäng ning enam kui 800 õpilast kohtuvad Interneti vahendusel 30. novembril toimuval lõpuüritusel.

Õpilasi juhendasid õpetajad Ivi Olev ja Küllike Kütt.
Täname Erik Joasaaret ja Erik Remmat toetuse eest.

Tekst: Toomas Pertel (9.a klass)

Vaata video

Erasmus+ õpiränne meie koolis – rohelise kooli projekt 2022

/- ,

26. – 31. oktoobril toimus Tallinna Saksa Gümnaasiumi koostööprojekt Hispaania kooliga IES Clara Campoamor, mille keskseks teemaks oli roheline kool ja õpilaste keskkonnateadlikkuse tõstmine.

Meie kooli üheks põhiväärtuseks on keskkonnateadlikkus. Peame oluliseks keskkonnateadlikku käitumist ja jätkusuutlikku arengut. Projekti eesmärgiks oli välja töötada küsimustik kooli ökoloogilise jalajälje määramiseks ning hiljem ka selle arvutamine. Samuti oli õpilaste ülesanne pakkuda lahendusi, kuidas koolil oleks seda võimalik vähendada.

Projekti põhitegevust toetasid erinevad töötoad. Koos külastati ka Euroopa Elamuskeskust ning pandi ennast proovile matkemängus, kus oli võimalik kehastuda Euroopa parlamendi liikmeks. Viimasel projekti päeval käis õpilastele keskkonna teemalist töötuba läbi viimas noor aktivist Sandra organisatsioonist Fridays for Future. Organisatsiooni moodustavad grupp Eesti aktiivseid noori, kes kõik tegelevad igapäevaselt kliimamuutuste vastu võitlemisega. Projektis osalenud õpilased said ka ennast korraks aktivisti rolli panna ja mõelda, mida saavad nemad ise ära teha.

Loomulikult õpiti ka tundma üksteise kultuure. Neljapäeval kokkasime ühiselt eestlastele iseloomulikku toitu ning reedel oli hispaanlaste kord meile oma rahvuskööki tutvustada. Armastus käib ju ikka kõhu kaudu!

Meie koolist osalesid projektis seitse Tallinna Saksa Gümnaasiumi Õpilasesinduse liiget: Gabriela Kubja (11.b), Maiken Meltsas (10.a), Raimond Lige (11.b), Jaan Daniel (11.b), Carol Liina Riisalu (9.a), Sandra Kreim (10.c), Helen Roosipuu (10.c). Hispaania koolist osales samuti 7 õpilast, kes olid Erasmus+ õpirändega Eestis.

2023. aasta kevadel on meie õpilastel võimalus minna Hispaaniasse, et jätkata seal rohelise kooli visiooni arendamist, mida kaasfinantseerib Erasmus+.

Programmi organiseerisid ja koostasid Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpetajad Fabian Mohrhardt, Alexander Voss ja Avely Kasela.

Suur tänu koostöö eest Hispaania kooli IES Clara Campoamori õpetajatele: María Lucía Delgado García de Dionisio ja Mercedes Velázquez Mateo.

 

Erasmus+ kaasrahastus

Autovaba päeva tähistamine

/- ,

Tallinna Haridusamet on nimetanud selle aasta loodus- ja keskkonna teema-aastaks ning septembrikuu liikuvuse kuuks. Eesmärgiks on liikumisaktiivsuse suurendamine ning turvalise liikluskultuuri edendamine.

22. septembril andsime ka meie enda panuse ning tähistasime autovaba päeva. Kooli juures asuv asfaltplats oli sellel päeval palju enamat kui vaid autoparkla.

Grete Johanna Korb võitis fotokonkursi

/- ,

Grete Johanna Korb 6. a klassist võitis  LIFE’i projekti „Loodusrikas Eesti“ korraldatud fotokonkursi „Elu on lill – pärand niidul“ kuni 13-aastaste vanusekategoorias.

15. detsembril õnnitles Gretet Merike Linnamäe Keskkonnaministeeriumist ja rääkis tema klassikaaslastele, kuidas Eesti pärandkooslused üldse tekkinud on.

TSG koolipere õnnitleb!