Oled siin: / / muuseum

Sildid: muuseum

Muuseumipäev Vargamäel koos kass Antoniga

/-

18. oktoobril käis 11. b klass koos klassijuhataja Reet Jõgeva ja eesti keele ja kirjanduse õpetaja Astrid Rätsepaga Anton Hansen Tammsaare sünnikohas Vetepere külas Vargamäel.

Algselt oli talu nimi muidugi Põhja-Tammsaare talu ja kirjaniku nimeks sai sündides Anton Hansen, aga edasine, nagu öeldakse, on ajalugu.

Kõigepealt tervitas meid muuseumi armsaim eksponaat – kass Anton, kes ka meiega giidituuri kenasti kaasa tegi. Saime näha vanu elamistingimusi ja nägime, kui pikk kaevutee oli Anton Hanseni emal Ann Hansenil, Krõõda prototüübil, kes pidi mitu korda päevas sealtkaudu raskeid veetoobreid tassima.

Vaatasime Tammsaarega (õigemini tema vahakujuga) tõtt ja meenutasime dramatiseeringuid esitades ja vihjemängu mängides Tammsaare elutarkust ja äsjakuuldud infot. Tammsaare oli kange mees, kes ei kohkunud tagasi takistuste ees, sai võitu mitmest raskest haigusest, oskas suurepäraselt inimesi analüüsida ega kaotanud kunagi huvi ennast ümbritseva ja ühiskonna arengu vastu. Nii et temalt on nii mõndagi õppida.

Tammsaare enda sõnadega: „Midagi pole võimatu, niipea kui inimene hakkab sellest kord tõsiselt mõtlema.“

Õpetaja Astrid Rätsep

11. kl Vargamäel
11. kl Vargamäel
11. kl Vargamäel
11. kl Vargamäel
11. kl Vargamäel
11. kl Vargamäel

 

Õppekäik Vargamäele

/-

5. aprillil käsid 11. a ja 11. b klass Vargamäel, nagu meie koolis ikka traditsiooniks on olnud.

Tehti ise teatrit ja otsiti tsitaate ning saadi lähemat aimu Anton Hansen Tammsaare lapsepõlvest ja tema loomingut inspireerinud tõsielulistest seikadest ning sellest, et kirjanik ei raiu oma elu alati päris üks-ühele raamatusse, kuid kasutab tõsielu ja põimib seda fantaasiaga. Sai veel kord kinnitust teadmine, et kui suurelt unistada ja tugevalt tahta ning oma eesmärkide nimel sihikindlalt töötada, siis saab takistustest hoolimata palju saavutada.

Ilm ei olnud meie õppekäigu ajal küll kõige päikselisem, kuid vaimuvalguse soojal paistel sai meie reis õnnelikult teostatud. Õpilased olid väga tublid, positiivsed, teadmishimulised ja esindasid kooli igati väärikalt ning pälvisid ka giididelt kiidusõnu.

Õpilastega olid kaasas aine õpetaja Astrid Rätsep, klassijuhataja ja aineõpetaja Mart Kuhi ja klassijuhataja Margit Tammekänd.

Humanitaarainete teemapäevade kokkuvõte

/-

29. mail ja 5. juunil toimusid “Humanitaarainete teemapäevad”

Nagu lubasime, selgitasime välja TSG õpilaste lemmik ajaloolise filmi. Selleks on rež. Moonika Siimetsa film “Seltsimees laps”, mis kogus suurel ajaloofilmide mõõduvõtul 43,6% kõigist häältest. Järgnesid “Viimne reliikvia” (17,3%) ja “Vehkleja” (12,4%).

Välismaistest filmidest osutus lemmikuks rež. Sam Mendesi “1917”. Lemmiksarjadena toodi välja “Tuulepealne maa” ja “Aenne Burda – moemaailma ärigeenius”. Lemmikkangelane oli samuti väike Leelo filmist “Seltsimees laps”.

Hääletusel osales veidi üle 200 õpilase. Aktiivsemad osavõtjad olid: 1.c, 3.b, 4.a, 5.b, 6.c ja 10.b.

Eesti muuseumitele kirjutas oma tänusõnad 257 õpilast. Aktiivsemad osavõtjad olid: 2.d, 3.b, 4.a, 5.b, 6.c, 7.b, 9.a, 10.c.

Suur tänu kõigile kaasa aitamast!

Õpetajad Riina Loit ja Ulla Herkel

11.a klass taaskord Tammsaare radadel

/-

11.a klass käis Vargamäel, meie suurkirjaniku sünnitalus ning meie rahva ühe tüviteksti sündmuste toimumiskohas juba sügisel, kuid Tammsaare pole meil südamest lahkunud.

13. novembril külastasime Tammsaare kodu Kadriorus, kus kirjanik koos perega oma elu viimased aastad elas ning seal ka 1940. aastal suri, et veelgi lähemalt kirjaniku ja tema maailmaga tutvuda.

Selles korteris oli Anton Hansen juba väga menukas kirjanik.

Hommik algas väikese filmi vaatamisega, mis võttis Tammsaare elu hästi kokku ning seal oli palju tuttavaid kohti ja lugusid kirjaniku sünnikodust – äratundmisrõõmu oli klassikaaslaste seas tunda.

Kortermuuseumis Koidula tänavas saime lähemalt tutvuda A. H. Tammsaare igapäevase eluga ning ka parema nägemuse, milline mees see Tammsaare oli. Nägime tema kööki, isiklikke esemeid, kujutlesime peret söögilauas istumas ning imetlesime kirjaniku ülikorraliku käekirjaga käsikirju, mis võiks olla eeskujuks meile kõigile.

Päev muuseumis oli väga põnev ning kõik on nüüd teadmiste võrra rikkamad. Külastusest saadud mõtteteri ja fakte saab ka gümnaasiumi riigieksami kirjandis ära kasutada.

Lisaks sellele, et Tammsaare muuseum on sissevaade meie armastatud kirjaniku isiklikku maailma, on tegemist ka üsna tüüpilise ennesõjaaegse Eesti Vabariigi jõukama linnakodaniku koduga, kus enesestmõistetavalt ka teenijatuba olemas on. Soovitame kõigil pärast Tammsaare teoste lugemist tema kodumuuseume külastada.

Oleme tänulikud klassijuhataja Kaja Reissaarele organiseerimise eest ja suurele Tammsaare-fännile Anu Kušvidile, kes innukalt muuseumigiidile lisaks rääkis!

11.a Tammsaare-projekt aga jätkub. 21. novembril läheme Nukuteatrisse vaatama rahvakirjaniku noorpõlves kirjutatud näidendit „Noored hinged“.
Oleme juba põnevil!

Maria Schotter, 11.a

Ajarännak „Keskaja kool 1519“

/-

5. novembril käisid 7.bc klassid õppekäigul Niguliste muuseumis, kus toimus tellitud haridusprogramm „Keskaja kool 1519“.

Kokkuvõtte meeldejäävast ajalootunnist tegi 7.b klassi õpilane Anne-Marie Alalooga.

Niguliste kirikusse jõudes anti meile selga keskaegsed riided. Seejärel said kõik nimesildid, millele pidime keskaegse nime kirjutama. Iga nimesildi peale oli tehtud ka kas punase, kollase, rohelise või sinise värviga kriips. Seejärel rändasime aastasse 1519.

Koolipäev algas sellega, et kõik lapsed kõndisid koos õpetajate ja direktoriga Ave Maria laulu saatel ümber altari. Seejärel istusime ja direktor pidas meile manitsuskõne ning jagas meid värvi järgi nelja gruppi. Iga grupp käis kordamööda ühes koolitunnis. Kokku toimus neli tundi.

Usuõpetuses jagati meile kätte vahatahvlid, millele pidime kirjutama nii palju pühakuid kui teadsime. Pärast seda rääkis õpetaja meile Tallinna linna kaitsepühakust Viktorist ja Püha Johannesest. Kui selles tunnis lolli mängisid, siis saadeti sind hernestele põlvitama.

Grammatikas anti meile ette paber ja sulg ning Ave Maria laulusõnad, mida me pidime gooti kirjas ümber kirjutama.

Palgasõduri algkursuses hoidis üks tugevam laps käes rasket kotti, mille külge oli kinnitatud saatana pilt. Iga õpilane sai puust mõõgaga kotti torgata.

Kohtumisel katkutohtriga räägiti meile katkust ning selle sümptomitest. Meie ees oli laud, kus peal olid erinevad ürdid, millest pidime katkurohtu valmistama.

Koolipäeva lõpus kõndisime jälle Ave Maria saatel ümber altari ning sellega oligi koolipäev lõppenud.

Ajarännaku projektis osalesid: Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseum, Ajaloomuuseum, Tallinna Linnamuuseum, Vabamu.

Õpilasi saatsid ning tegevusi pildistasid õpetajad Riina Loit ja Evely Kutsar.

 

10.c ja 11.b ühine õppepäev Põllumajandusmuuseumis

/- , ,

10.c ja 11.b klassidel õnnestus osaleda Maaeluministeeriumi toetatud haridusprogrammis Eesti Põllumajandusmuuseumis Ülenurmel.

Valida oli võimalik kahe töötoa vahel. Ühes sai teada, kuidas viljatera leivaks saab ning teine oli meetöötuba, kus sai põhjalikku infot nende töökate putukate kohta, kelle ennastsalgava töö tulemus meile nii väga maitseb. Mõlema rühma teooriaosale järgnes praktiline osa, milleks oli leivaküpsetamine ning mesilasvahast küünalde valmistamine koos erinevate maitsemete degusteeerimisega.

leivategu

NB! Põllumajandusspetsialistid panid meile südamele, et inimesed ei peaks oma muruplatse liiga madalaks pügama! Kuigi meile tundub see teatud ilustandardina, raskendab see mesilindude (ja teiste pisiputukate) toimetamist. Lisaks veel põldude mürkidega pritsimine ning ongi mesilaste väljasuremisoht lähemale nihkumas! Aga juba Einstein olevat väitnud, et kui mesilased hukkuvad, siis sureb inimkond juba 4 aasta pärast välja, sest pole enam kedagi, kes taimi tolmeldaks.

Enne ärasõitu kostitas põllumajandusmuuseum meid tervisliku lõunasöögiga ja oh, küll maitses magus see omaküpsetatud leib! Eriti uhke oli, et nii mõnigi gümnasist sisenes bussi, kaasas kotikeses juuretis, et ka kodus leivategemist jätkata. Seda enam, et kaasa anti leivaraamatud, kus sees ka retseptid.

Klassideülene tegevus on alati vahva õpilastele, samuti oma parimaid praktikaid said sellel õppepäeval jagada emakeeleõpetaja Anu Kušvid ning bioloogiaõpetaja Mae Sutrop.

9. klassid Carl Robert Jakobsoni muuseumis Kurgjal

/-

Kõik 9. klassid külastasid oktoobri lõpus Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi Kurgjal.

Kuna 9. klassi kirjandusõpikus hõlmab Carl Robert Jakobsoni tegevus ja tekstikatked tema loomingust lausa mitu lehekülge, siis otsustasime ka sel õppeaastal õpilased viia Kurgjale. On raske ülehinnata selle noorelt surnud (1841-1882) suurmehe teeneid meie rahva ees. Lisaks sellele, et tegemist oli sisuliselt esimese poliitikuga, kes oma ajalehe Sakala kaudu maarahva (loe:eestlaste) õiguste eest võitles, arendas ta meie koolikultuuri, kirjutas õpikuid – igaüks võib netiavarustest täpsemalt lugeda.

Kurgjal torkas aga kõige enam silma, et Jakobson õpetas meie rahva suurelt unistama ja selga sirgu lööma. Kuigi ta ise suri oma väikeses saunapugerikus, nagu meie rahvale tol ajal elamuks oli, laskis ta ehitada uhkete rõdudega ja torniga häärberi, mis sarnanes suisa mõisahoonetega. Jakobsoni unistuseks oli sinna majja ka õppeklassid rajada, kus õpetaks orjameelsusega kaasmaalastele ettevõtlikkust ja suurmajapidamist. Tore, et kuni tänase päevani püüab muuseum elus hoida oma kunagise elaniku põhimõtteid – nii on lautades uhked loomakarjad, põldudel valmib vili, vesiveskis käivad ringi veskikivid. Põhikooli lõpuklasside õpilased nautisid eriti kohtumist taluloomadega.

Lisaboonusena sattus samal ajal olema võimalus osaleda ka Maaeluministeeriumi korraldatud Eesti toidu haridusprogrammis. Kõik osalejad said loengu meie maal sajandeid käigus olnud söögikultuurist ning kirsiks tordil oli grupiti kaerahelbeküpsiste valmistamine. Enne ärasõitu said kõik kehastuda taluperedeks ning küll maitses hästi Kurgjal kasvanud juurviljadest valmistatud ühepajatoit, odrakarask ning omatehtud kaerahelbeküpsised! Aitäh korraldajatele!

Kuna meie koolis levib klassideülene tegevus, siis Kurgjal käidi kahe klassi kaupa. Üheskoos jagasid elamusi 9.c ja 9.b klass ja teisel reisil olid koos 9.a ja 6.c klass – nii kinnistub nn kooliperetunne ja õpetajatel on väljasõitudel aega jagada oma metoodilisi võtteid ning parimaid praktikaid.

Õpetaja Anu Kušvid

11. klassid Vargamäel

/-

Tänu meie Tammsaare-fännist kirjandusõpetajale Anu Kušvidile on meie koolis juba pikaajaline traditsioon, et 11. klassid külastavad Vargamäed – eestlaste jaoks lausa püha paika, kus elasid, toimetasid, unistasid ja pettusid meie ühe tüviteksti “Tõde ja õigus” tegelased.

Sel õppeaastal oli käiku ette võttes kõigil lisaks lugemiselamustele hinges ja südames veel ka Tanel Toomi suurepärane linateos, mida koos kooliperega kinos vaatamas käisime.

11. klassid Vargamäel

Kuna 11.a klass oli juba varasügisel Vargamäel käinud, siis 16. oktoobril suundusid Vargamäele 11.b ja 11.c klass. Oli tõesti meeliülendav kujutleda, et just selles ümbruses on poisist meheks sirgunud meie suurkirjanik Anton Hansen Tammsaare. Käisime läbi selle uskumatult pika teekonna, mille Krõõt koos raskete puuämbritega iga päev mitu korda läbima pidi, tutvusime nii pere- kui ka saunikumajaga, uurisime vanaaegseid talutööriistu.

Päeva tipphetkeks oli siiski teose 1. osast pärit stseenide etendamine 2- ja 3-liikmelistes rühmades. Samal ajal, kui 11.b etendas, otsis 11.c Tammsaare tsitaatidest puuduvaid sõnu – toimus nn kirjanduslik orienteerumismäng. Pärast vahetasime klassiti ülesanded. Nii mõnelgi avaldus uskumatu näitlejatalent, mis nii õpetajatel kui ka kaasõpilastel suu naerule venitas.

11. klassid Vargamäel

Enne ühislõunale suundumist saime veel igaüks hetke oma mõtetega olemise aega, et avaldada tänu esivanematele, kes selle raske aja üle on elanud.

Nüüd ootame põnevusega Tammsaare Kadrioru-kodu külastust.

Aitäh, õpetaja Anu!

Marilin Kallasse, 11.b

Gümnasistid külastasid Kadrioru kunstimuuseumi

/-

Kolmapäeval. 30. mail käisid meie kooli gümnaasiumiõpilased Kadrioru kunstimuuseumis Ivan Aivazovski näitust külastamas.

Vaade Vesuuvile päev enne vulkaanipurset (1885. Õli lõuendil. Eesti Kunstimuuseum)

Vaade Vesuuvile päev enne vulkaanipurset (1885. Õli lõuendil. Eesti Kunstimuuseum)

Ivan Aivazovski on Armeenia päritoluga vene maalikuntsnik ning tema käesolev näitus kandis nime ,,Ideaali otsingul”. Näitusel saatis õpilasi meie kooli vene keele õpetaja Oleg Kostandi, kellel oli õpilastele palju huvitavat rääkida.

Näitus koosneb 39 maalist, kus on kujutatud eelkõige loodust, merd ja teavast. Nagu öeldi, kuntsniku eesmärk oli luua ideaalne teos ning sellest tulenebki näituse nimi. Õpilastele meeldisid kõige rohkem Aivazovski meremaalid, üks kuulsamatest oli muidugi ,,Vaade Vesuuvile päev enne vulkaanipurset” (1885. Õli lõuendil. Eesti Kunstimuuseum).

Huvitavad olid Aivazovski erinevad maalimismeetodid, sealhulgas jäi õpilastele kõige rohkem meelde just nn kraapimismeetod, kus kuntsnik oli maali peale kujundid saavutanud just tänu paberi kraapimisele. Esmapilgul oli sellest raske aru saada, kuid lähemalt vaadates oli näha, kuidas kuntsnik oli seda tehnikat oma maalides kasutanud.

Peale Aivazovski näitust oli Kadrioru kunstimuuseumis muidugi ka palju muud huvitavat vaadata. Siin keskendus õpetaja Kostandi eelkõige vene kunstile ning Venemaa suurkujude maalidele (Vene Tsaar Peeter 1. Katariina 1. Jelizaveta Petrovna jne.)

Õpilased jäid muuseumikülastusega väga rahule ning soovitasid kõigile Aivazovski näitust samuti külastada. Seda on võimalik teha veel 8. juulini.

Katrin-Lisa Laius, 10.a

Näitusekülastus: nutimaailma võlud ja ohud

/- ,

6.a klass külastas näitust “Globaalne kontroll ja tsensuur” Tallinna Kunstihoones.

Koolipere noorematele on seal kaasahaarav ja rohkelt avastusi ning uusi teadmisi pakkuv programm „Selfie“, mille käigus räägitakse ja nähakse ka oma silmaga nutimaailma võlusid ja ohte. Uuritakse, kuidas sotsiaalmaailm on installeeritud kunstiteosteks ja lõpetuseks joonistatakse ise interneti-ohutuse teemalisi piktogramme/märke.

Kuulata-vaadata oli palju. Lahkusime targemate ja turvalisematena ning soovitame teistelgi seda põnevat Saksa Kevade raames toimuvat näitust külastada! Programme jagub mitmes keeles ning mitmetele vanuseastmetele (http://www.kunstihoone.ee/events/globaalne-voim-ja-tsensuur/).

Õpetaja Katre Merilaid

6.a kunstihoones