PlayBox 2022

17. novembril toimus meie koolis taas juba varem tuntuks saanud PlayBox.

Peale kolme aastat, mil PlayBox ära on jäänud, oli tore taas kõik koos aulas olla. PlayBoxile tulid sel aastal kokku 13 erinevas suuruses meeskonda, kes kõik olid kokku pannud erinevad kavad, mida publikule esitati. Võistlus toimus kahes erinevas vanuseklassis: 1. – 7. klass ja 8. – 12. klass. Mõlemas vanuseklassis anti välja auhinnad esikolmikule ja ka üks eriauhind.

Õhtut juhtisid Asmo Angerjas ja Marius Jõemägi 12.b klassist.

Žüriisse kuulusid: õpetaja Anu Kušvid ja vilistlaste esindajad Ester Nugis, Liisbet Suurväli ja Mihkel Sepp.

Võitjad

1.-7. klass
I koht – 3.b klass enda tehtud remixiga
II koht – 3.d klass etteastega “Vanilla Ninja – Club kung fu”
III koht – 2.d klass enda tehtud remixiga

Eriauhind – 5.a klass enda tehtud remixiga

8.-12. klass
I koht – 12.b klass enda tehtud remixiga
II koht – 8.a klass etteastega “Twisted Sister – I Wanna Rock”
III koht – 12.a klass enda tehtud remixiga

Eriauhind – 10.c klass etteastega “Justin Bieber – Beauty and the Beat”

Õpilasesinduse lisapreemia võitis Elly Naigla (11.c) etteastega “The Royal Family”

Palju õnne kõikidele võitjatele!

Auhinnad panid välja:

Hiljuti Eesti meistriks tulnud FC Flora – 2 klassi külastust A. Le Qoc arenale
Idamaisete toodete maaletooja Universaal Universum – 21x kinkekotti ning 5×10€ kinkekaarti
Eesti suurim maavarade kaevandamisega tegelev OÜ Eesti Killustik – 1 seljakott, 2 vihmavarju, 3 saunalina ning 10 riidest õlakotti
Välismaa maiustuste ning jookide pood Candy Pop, Solarise keskusest – 2 üllatuskasti, täis mitmeid erinevaid maiustusi

Lisaks ei saa mainimata jätta ka meie teisi imelisi toetajaid: Tallinna Linnateater, Eesti Ajaloomuuseum, Ugala Teater, Eesti Noorsooteater, Tallinna Linnamuuseum ning Restoran Moon.

Aitäh kõigile toetajatele!

Samuti suur tänu Andresele, Õpilasesindusele, Avely Kaselale ning teistele, kes aitasid üritust korraldada!

Tekst: TSG Õpilasesindus
Pildid: Mari Kalluste


PlayBox 2022 võitjad

Noorem vanuserühm:

Vanem vanuserühm:

 

Majandusteemaline viktoriin põhikoolile

6. oktoobril toimus Junior Achievement Eesti korraldatud e-viktoriin majanduses, millest võtsid osa põhikoolide noored üle kogu Eesti.

Meie kooli 9.a klassi õpilane Iko Ingmar Jõks saavutas 27 punkti ja jagas selle tulemusega 6.-20. kohta.

Palju õnne!

Kokku osales 1954 õpilast 79 koolist. Meie koolist osalesid viktoriinil 8 õpilast 9.a ja 9.b klassidest.

Loe lähemalt: E-viktoriinist võttis osa tuhandeid noori üle Eesti!

Juhendaja Aileriin Lelov

Mart on tulnud kaugeelta, marti, marti

Mardipäeval, 10. novembril üllatas 3.a klass 12. klasse vanarahva kommetega. Üheskoos lauldes ja lustides oli tore neid meelde tuletada.

Lisaks said väikesed mardisandid rõõmu tunda meie kooli abiturientide taiplikkusest mõistatuste lahendamisel ja lahke pererahva andidest.

Missugused on vanad Eesti mardikombed ja traditsioonid?

Siin on väike ülevaade sullegi.

  • Mardipäev on 10. novembril, aga marti joosti tegelikult mardilaupäeval, 9. novembril.
  • Mardilaupäeval või mardipäeval liikusid algselt ringi mehed, 19. sajandi lõpupoole ka meesteks riietunud tütarlapsed.
  • Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Karvaseid rõivaid on seostatud viljakusega. Veel kasutati igasuguseid käepäraseid vahendeid, nagu takkusid, millest tehti habe ja juuksed, tohtu, sammalt, oksi jm, millest sai valmistada maski või mida sai kasutada kostüümi juures, samuti vatti ja riideribasid. Maskid olid enamasti mõeldud näo varjamiseks ja seetõttu rohmakad ning koledad. Oluline oli varjata nägu ja muuta end täiesti tundmatuks. Ka seos tagasipöörduvate esivanemate hingedega tingis riietuse ja maskide valiku.
  • Mardisantidel oli kombeks peale laulmise ja pillimängu käratseda ja lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Arvatavasti oli see kõik mõeldud halbade jõudude eemalepeletamiseks.
  • Mardirituaali juurde kuulus tammumine, rohmakas tantsimine ja ülespoole hüppamine, mida on samuti seostatud viljakuse taotlemisega. Igasugune üles upitamine, üles hüppamine ja tõstmine kriitilisel ajal või rituaali käigus taotles suuremaks ja pikemaks sirgumist.
  • Mardipäevast algasid tubased tööd ja talveaeg.
  • Hingedeaja tõttu kehtis rida töökeelde – eeskätt lina ja villaga seotud naistetööd, ka igasugune kolistamine, et mitte häirida hingede rahu.
  • Mardipäeva on peetud muistseks aastavahetuspühaks. Ka on seostatud seda surnute mälestamisega. Sarnase kõlaga nime kannab surmahaldjas mardus.
  • Mardid viskasid tuppa viljaõnne, s.t visanud peoga toapõrandale viljateri, herneid, tangu või riisi, soovides viljaõnnele jätku.

Veelgi täpsema ülevaate leiad siit

Õpetaja Ülle Gatski

VEPA Käitumisoskuste Mäng Tallinna Saksa Gümnaasiumis

VEPA

Alates 2014/2015 õppeaastast rakendatakse meie koolis VEPA Käitumisoksuste Mängu metoodikat, mille eesmärk on kaasa aidata õpilaste eneseregulatsiooni ja sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arengule.

Meie koolis on VEPA metoodika koolituse saanud õpetajad Maive Merkulova, Kertu Pildre, Kristi Helder, Anuliis Aero, Getter Killing, Külli Veerme, Ene Tõnnis, Terje Meeksa, Marje Kotkas, Brita Nurmik, Eva-Liisa Schleicher, Ülle Gatski.

VEPA on tõenduspõhine metoodika, mis sai alguse USA-s (Good Behavior Game) ja mille mõju lapse käekäigule tulevikus on tõestatud mitmete uuringutega. Eestis rakendatakse VEPA metoodikat alates 2014/2015.õppeaastast. VEPA metoodika koolituse on läbinud rohkem kui 800 õpetajat enam kui 120 koolist üle Eesti.

VEPA metoodika eripära seisneb selles, et mänguliste võtete abil õpetatakse lastele eneseregulatsiooni. Eneseregulatsioon on oskuste kogum, mis hõlmab keskendumist, tähelepanu ümberlülitamist, paindlikkust, püsivust, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk pandud ka tunnustamisele ja üksteise märkamisele, mis toetab laste sotsiaalset ja emotsionaalset kompetentsi.

2016-2018 aastatel Eestis läbiviidud VEPA metoodika mõju-uuring on tõestanud, et VEPA rakendamine vähendab käitumisprobleeme klassis ja parendab laste hakkamasaamist tunnis. Rohkem infot VEPA mõju-uuringu kohta leiab Tervise Arengu Instituudi noremteaduri Karin Streimanni esinemisest.

Arenenud eneseregulatsioon ja sotsiaal-emotsionaalsed oskused omavad suurt mõju inimese käekäigule ja heaolule. Uuringutega on tõestatud, et VEPA rakendamine algklassides aitab ennetada sõltuvuste teket, koolist väljalangemist ja agressiivset käitumist noorte seas. Meie kooli jaoks on väga oluline VEPA metoodika tõhus ennetav mõju.

Metoodika omandamiseks läbivad õpetajad õppeaasta jooksul kolmepäevase koolituse ning saavad jooksvalt ka VEPA mentori toetust. Mentor külastab nende tunde, aitab kohandada metoodikat vastavalt õpetaja vajadustele ja nõustab metoodika rakendamisega seotud küsimustes. Kui õpetajal on VEPA metoodika käes, siis ta võib seda rakendada veel mitme aasta jooksul, et pakkuda tuge erinevatele lastele ja luua oma klassis turvalist, sõbralikku ja õppimisele orienteeritud õhkkonda. Meie koolist on VEPA metoodika lühikoolituse läbinud ka koolijuht, mis aitab meie kooliperel lähtuda samadest põhimõtetest.

Rohkem informatsiooni VEPA metoodika kohta leiate VEPA kodulehelt ja Facebooki lehelt. Lapsevanematele võib pakkuda huvi brošüür VEPA kodu.

Erasmus+ õpiränne meie koolis – rohelise kooli projekt 2022

26. – 31. oktoobril toimus Tallinna Saksa Gümnaasiumi koostööprojekt Hispaania kooliga IES Clara Campoamor, mille keskseks teemaks oli roheline kool ja õpilaste keskkonnateadlikkuse tõstmine.

Meie kooli üheks põhiväärtuseks on keskkonnateadlikkus. Peame oluliseks keskkonnateadlikku käitumist ja jätkusuutlikku arengut. Projekti eesmärgiks oli välja töötada küsimustik kooli ökoloogilise jalajälje määramiseks ning hiljem ka selle arvutamine. Samuti oli õpilaste ülesanne pakkuda lahendusi, kuidas koolil oleks seda võimalik vähendada.

Projekti põhitegevust toetasid erinevad töötoad. Koos külastati ka Euroopa Elamuskeskust ning pandi ennast proovile matkemängus, kus oli võimalik kehastuda Euroopa parlamendi liikmeks. Viimasel projekti päeval käis õpilastele keskkonna teemalist töötuba läbi viimas noor aktivist Sandra organisatsioonist Fridays for Future. Organisatsiooni moodustavad grupp Eesti aktiivseid noori, kes kõik tegelevad igapäevaselt kliimamuutuste vastu võitlemisega. Projektis osalenud õpilased said ka ennast korraks aktivisti rolli panna ja mõelda, mida saavad nemad ise ära teha.

Loomulikult õpiti ka tundma üksteise kultuure. Neljapäeval kokkasime ühiselt eestlastele iseloomulikku toitu ning reedel oli hispaanlaste kord meile oma rahvuskööki tutvustada. Armastus käib ju ikka kõhu kaudu!

Meie koolist osalesid projektis seitse Tallinna Saksa Gümnaasiumi Õpilasesinduse liiget: Gabriela Kubja (11.b), Maiken Meltsas (10.a), Raimond Lige (11.b), Jaan Daniel (11.b), Carol Liina Riisalu (9.a), Sandra Kreim (10.c), Helen Roosipuu (10.c). Hispaania koolist osales samuti 7 õpilast, kes olid Erasmus+ õpirändega Eestis.

2023. aasta kevadel on meie õpilastel võimalus minna Hispaaniasse, et jätkata seal rohelise kooli visiooni arendamist, mida kaasfinantseerib Erasmus+.

Programmi organiseerisid ja koostasid Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpetajad Fabian Mohrhardt, Alexander Voss ja Avely Kasela.

Suur tänu koostöö eest Hispaania kooli IES Clara Campoamori õpetajatele: María Lucía Delgado García de Dionisio ja Mercedes Velázquez Mateo.

 

Erasmus+ kaasrahastus

Alustavate õpilasfirmade ÖKOTON

Meie kooli 11.b klassi õpilasfirma Flamme tegijad osalesid 13. oktoobril Tallinnas Coca-Cola Plazas toimunud alustavate õpilasfirmadele ÖKOTON-il.

Ürituse korraldasid Junior Achievement Eesti ja Youth Empowered.

Ökotoni eesmärk oli välja mõelda uusi äriideid ja arendada olemasolevaid ideid jätkusuutlikkuse poole.

Üritusel kohtuti teiste õpilasfirmadega ja tutvuti nende tegemistega. Saadi palju häid ideid ja mõtteid mida enda õpilasfirma arendamisel kasutada. Samuti oli võimalus enda tegemisi teistega jagada. Üritus lõppes filmi “Ükssarvik” vaatamisega.

Ürituselt lahkudes oldi huvitava kogemuse võrra rikkamad.

Õpilasfirma Flamme tegemistel saate silma peal hoida Instagramis ja Facebookis.

Instagram: @of.flamme
Facebook: ÕF Flamme

TSG põhikooliõpilased armastavad teatrit

20. oktoobri õhtul külastasid 8.a ja 9.c klass õpilased VAT Teatris etendust “Kauka jumal”.

9. klass on kirjanduse tunnis Kitzbergi näidendit “Libahunt” juba lugenud, 8. klassi õpilastel seisab lähem tutvus selle looga veel ees. Kuigi A. Kitzberg on oma “Kauka jumala” kirjutanud juba 1912. aastal, siis lavastus mõjus tõeliselt kaasahaaravana. Klassika ongi sellepärast klassika, et tõstatab probleeme, mis igal ajastul aktuaalsed on. Igatahes kui keegi tunneb, et hakkab oma elus raha liiga ületähtsustama, siis mingu kindlasti vaatama; sest hoiatav näide aitab väärtused taas õigesse suunda seada.

Järgmisel päeval kirjanduse tundides teatriretsensioone kirjutades tuli mõlemalt klassilt väga positiivne tagasiside. Samuti olid teatrielamusega rahul ka lapsevanemad, kes meiega kaasas olid.

Meie jaoks on eriti oluline, et selle loo on hoogsaks ning tänapäeva vaatajat kõnetavaks lavastanud meie oma vilistlane Mihkel Seeder – aitäh talle selle eest! Ootame uusi põnevaid lavastusi!

Õpetaja Anu Kušvid

Koolipäev teadusstuudios Rakett69

9.a klass veetis 20. oktoobril huvitava koolipäeva teadusstuudios Rakett69.

Leiti Eesti keskpunkt, ehitati rakett reisijale, mis langes suurel kiirusel 9,5 m kõrguselt ning läbiti takistusrada tõukerattal modifitseeritud kandikut kandes, mille peal olid veega täidetud klaasid.

Iga osaleja sai meisterdamise ja tegutsemise kaudu aru, kuidas üks või teine nähtus toimib ja lahkus nii mõnegi olulise teadmise võrra rikkamana. Sealjuures kogeti sedagi, et teadus on ka lõbus.

Õpetaja Küllike Kütt

MUBA korraldab klassikakontserte koolinoortele

11. c klass sai nautida 18. oktoobril vastavatud Tallinna Muusika- ja -Balletikooli (MUBA) kontserti.

Oli väga lummav näha eakaaslasi laval professionaalsel tasemel oma talenti jagamas. Tõsi küll- talendist ainuüksi ei piisa, sest pillivõlurid tunnistasid lavalt, et kohati harjutatakse suisa viis tundi päevas ja seda kooliõpingute kõrvalt.

Kava oli väga mitmekesine, nii et ka väga muusikaugetel kuulajatel ei hakanud hetkeksi igav. Üksteise järel esinesid, pianist, viiuldaja, klassikaline laulja, tšellist, puhkpillirühm, tõeliselt kaasahaarav oli lavatäie baleriinide tantsunumber. Kontserdi lõpetas muusikaline kooslus, kes esitas klassikalist bluusmuusikat, mis publikult marulise aplausi osaliseks sai, sest keegi ei osanud nääpsukesest solistineiust säärast võimsat häält oodata.

Soovitame kõigile seda kontserdisarja, sest klassikaline muusika tõstab meie hinge kõrgustesse ning aitab unustada argimured. Ainus probleem on, et antud üritused toimuvad südapäeval- just koolitundide ajal. 11. c tänab õpetajaid, kes võimaldasid neil oma emotsionaalset intelligentsust arendada.

Õpetaja Anu Kušvid

TSG õpilased õpivad ka kooliseintest väljaspool

11.c klass veetis oktoobrikuus kaks sisutihedat õppepäeva meie armsast koolimajast umbes saja kilomeetri kaugusel Kurgja külas, kus asub Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi Särghaua õppekeskus.

Meie valisime rohkete õppeprogrammide seast välja kivimite ja mineraalide ning maavarade kaevandamisega kurssiviimise. Pärast ülihuvitavat teooriatundi tekitasid erilist elevust mikroskoobid, mille abil me kivimite sisemise iluga tutvuda saime. Isegi kuld toodi välja ning läbi mikroskoobi tundus see hoopis teistsugune kui sõrmusena. Õpilased said spetsialistiga arutleda kaevanduste olukorra üle ning rohepöörde vajalikkusestki. Soovijail oli võimalus ka ehtsas kivilihvimistöökojas endale mälestuseks üks kivi lihvida ning kivitolmust ning kõvahäälsetest masinatest hoolimata ostsustasid paljud selle kogemuse võrra rikkamaks saada. Kes teab, ehk just sel päeval tekkis kellelgi soov ülikooli geoloogiat õppima minna. Igal juhul soovitame Särghaua õppekeskust kõigil õpihimulistel külastada!

Kurgja küla, mis asub Särghauast paari kilomeetri kaugusel, on kuulsaks teinud aga ikkagi Carl Robert Jakobson (1841-1882) – mees, kes kaunistas Eesti raha viiesajakroonist. Ka tänastel noortel on palju sellelt mehelt õppida: eelkõige muidugi seda, et unistada tuleb suurelt ning alati tuleb mõelda ka teistele, mitte ainult oma naba imetleda.

Lisaks ajalehe Sakala väljaandmisele, õpikute kirjutamisele ja pedagoogitööle, otsustas ta ehitada näidismajapidamise, et äsja teoorjusest vabanenud kaasmaalastele tõestada, et meie pole halvemad – miks meie ei võiks elada uhkete nikerdustega rõduga kahekordses majas… Kuid majja kavandas ta ka õppeklassid, kus kavatses põllumajandustarkusi ümberkaudsetele meestele õpetada.

Kahjuks suri ta liiga noorelt, kuid talu toimib endiselt tema põhimõtete järgi ja meiegi saime laudas vasikaid paitada ning talu territooriumil kasvanud viljast karaskit süüa ning ise kaerahelbepätsikesi küpsetada. Jakobsoni perekonna matmispaigas kõlas üle vaikse metsatuka ühiselt ja kogu südamest öeldud: “Aitäh, Jakobson!”, sest tunneme ikka tänulikkust oma esivanemate ees, tänu neile on meil just nii tore elu vabas ja hariduslembeses Eestis.

Muide Jakobsoni üks pedagoogiline tõdemus oli, et kool üksi ei suuda lapsi targaks teha – ka vanemad peavad seda toetama, see mõte sobib hästi meie kooli motoga, et koostöö on elu saladus!

Õpetaja Anu Kušvid