Õpetaja Pille Olde eestvedamisel külastas meie kooli mudilaskoor 16. aprillil Arvo Pärdi keskust.
Imeline maja mändide all peidab endas helilooja loomingut ja eluradu. Lauldi, kuulati muusikat ja maaliti, vaadati filmi ja loodi metallofonil helisid… Kõige suurem üllatus ja rõõm saabus aga hetkel, kui maestro Arvo Pärt isiklikult lapsi tervitama tuli!
See kohtumine jääb kauaks meelde.
5. aprillil käsid 11. a ja 11. b klass Vargamäel, nagu meie koolis ikka traditsiooniks on olnud.
Tehti ise teatrit ja otsiti tsitaate ning saadi lähemat aimu Anton Hansen Tammsaare lapsepõlvest ja tema loomingut inspireerinud tõsielulistest seikadest ning sellest, et kirjanik ei raiu oma elu alati päris üks-ühele raamatusse, kuid kasutab tõsielu ja põimib seda fantaasiaga. Sai veel kord kinnitust teadmine, et kui suurelt unistada ja tugevalt tahta ning oma eesmärkide nimel sihikindlalt töötada, siis saab takistustest hoolimata palju saavutada.
Ilm ei olnud meie õppekäigu ajal küll kõige päikselisem, kuid vaimuvalguse soojal paistel sai meie reis õnnelikult teostatud. Õpilased olid väga tublid, positiivsed, teadmishimulised ja esindasid kooli igati väärikalt ning pälvisid ka giididelt kiidusõnu.
Õpilastega olid kaasas aine õpetaja Astrid Rätsep, klassijuhataja ja aineõpetaja Mart Kuhi ja klassijuhataja Margit Tammekänd.
11.a klass diskuteeris Saksa Liidupäeva kauaaegse presidendi prof dr Norbert Lammertiga
19. septembril diskuteerisid 11. klassi õpilased professor Lammertiga teemal „Moodne populism ja selle mõju väitluskultuurile Eestis ja Saksamaal“. Juubeli „Konrad Adenaueri Fond 30 aastat Baltimaades“ raames kutsus Konrad Adenaueri Fond õpilased Laulasmaale Arvo Pärdi Keskusesse. Professor Lammert ei ole ainult Konrad Adenaueri Fondi president, vaid ta oli palju aastaid Saksa Liidupäeva liige ja president aastatel 2005-2017.
Põnev paneeldiskussioon, millest võtsid osa ka Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilased, oli väga huvitav ja elav. Seejärel olid kõik osavõtjad kutsutud õdusale kohvipausile, kus õpilased professor Lammertiga vestlesid.
See oli kõigile osavõtjatele rikastav kogemus ja väga hea võimalus õpilastele oma suurepärast saksa keele oskust kasutada.
Südamlik tänu proua Sveta Paarule ja Konrad Adenaueri Fondile kutse eest sellele imetoredale üritusele!
Tekst ja fotod: Lorenz Frankenschmidt
Tõlge: Margit Tammekänd
30. märtsil osales 10.a klass Eesti Kunstiakadeemias toimunud tutvustusel, majatuuril ja tootedisaini töötoas.
Saadi ülevaate EKA õppesuundadest, nähti erinevaid ruume ja teaduskondi ning õpilased said “kastist välja” mõelda.
Aitäh EKA turundusspetsialistile Maarja Pabutile, kes aitas sündmust organiseerida ja anda ülevaate Eesti Kunstiakadeemiast.
Suur tänu tootedisaini 2. kursuse tudengitele Kristole ja Mariannele, kes tutvustasid EKA-s õppimist, tudengielu ja viisid läbi laheda töötoa.
PILDIGALERII: Tootedisaini töötuba EKA-s
5. detsembril käis 9.a klass Energia avastuskeskuses.
Tutvusime heli ja valguse väljapanekuga ning vaatasime teadusteatrit teemal “Avasta elekter”.
Etendust viis kaasakiskuvalt läbi Energia avastuskeskuse leiutaja Aare Baumer.
Teadusteatri etendus toimus elektrijaama endises lülitusruumis. Atraktiivsetesse elektromagneti, takistuse, vahelduvvoolu ja alalisvoolu generaatorite katsetesse kaasati ka õpilased.
Õpetaja Küllike Kütt
Meie esimeste klasside õpilased külastasid sel kuul Kännukuke raamatukogu.
1.b klassi õpetaja Kertu Pildre tegi sellest vahvast õppekäigust kokkuvõtte:
Tallinna Keskraamatukogul on juba traditsiooniks saanud kinkida 1. klasside õpilastele raamat. Selle toreda sündmuse puhul võttis 1.b klass neljapäeval, 3. novembril ette õppekäigu Kännukuke raamatukokku.
Raamatukogus tutvustati, kuidas saame end lugejaks registreerida ning lisaks saime raamatukogu innovatsioonilaborit külastada.
Meile näidati raamatukogus olevaid toredaid raamatuid ning saime kätte kingituse: Urmas Nemvaltsi raamatu “Laura, Martin ja metsavana maailm”.
Raamat on koomiksi kujul ja räägib sellest, kuidas kaksikutel Laural ja Martinil maale vanavanemate juurde minnes ühel hetkel telefonidel aku tühjaks saab.
20. oktoobri õhtul külastasid 8.a ja 9.c klass õpilased VAT Teatris etendust “Kauka jumal”.
9. klass on kirjanduse tunnis Kitzbergi näidendit “Libahunt” juba lugenud, 8. klassi õpilastel seisab lähem tutvus selle looga veel ees. Kuigi A. Kitzberg on oma “Kauka jumala” kirjutanud juba 1912. aastal, siis lavastus mõjus tõeliselt kaasahaaravana. Klassika ongi sellepärast klassika, et tõstatab probleeme, mis igal ajastul aktuaalsed on. Igatahes kui keegi tunneb, et hakkab oma elus raha liiga ületähtsustama, siis mingu kindlasti vaatama; sest hoiatav näide aitab väärtused taas õigesse suunda seada.
Järgmisel päeval kirjanduse tundides teatriretsensioone kirjutades tuli mõlemalt klassilt väga positiivne tagasiside. Samuti olid teatrielamusega rahul ka lapsevanemad, kes meiega kaasas olid.
Meie jaoks on eriti oluline, et selle loo on hoogsaks ning tänapäeva vaatajat kõnetavaks lavastanud meie oma vilistlane Mihkel Seeder – aitäh talle selle eest! Ootame uusi põnevaid lavastusi!
Õpetaja Anu Kušvid
9.a klass veetis 20. oktoobril huvitava koolipäeva teadusstuudios Rakett69.
Leiti Eesti keskpunkt, ehitati rakett reisijale, mis langes suurel kiirusel 9,5 m kõrguselt ning läbiti takistusrada tõukerattal modifitseeritud kandikut kandes, mille peal olid veega täidetud klaasid.
Iga osaleja sai meisterdamise ja tegutsemise kaudu aru, kuidas üks või teine nähtus toimib ja lahkus nii mõnegi olulise teadmise võrra rikkamana. Sealjuures kogeti sedagi, et teadus on ka lõbus.
Õpetaja Küllike Kütt
11. c klass sai nautida 18. oktoobril vastavatud Tallinna Muusika- ja -Balletikooli (MUBA) kontserti.
Oli väga lummav näha eakaaslasi laval professionaalsel tasemel oma talenti jagamas. Tõsi küll- talendist ainuüksi ei piisa, sest pillivõlurid tunnistasid lavalt, et kohati harjutatakse suisa viis tundi päevas ja seda kooliõpingute kõrvalt.
Kava oli väga mitmekesine, nii et ka väga muusikaugetel kuulajatel ei hakanud hetkeksi igav. Üksteise järel esinesid, pianist, viiuldaja, klassikaline laulja, tšellist, puhkpillirühm, tõeliselt kaasahaarav oli lavatäie baleriinide tantsunumber. Kontserdi lõpetas muusikaline kooslus, kes esitas klassikalist bluusmuusikat, mis publikult marulise aplausi osaliseks sai, sest keegi ei osanud nääpsukesest solistineiust säärast võimsat häält oodata.
Soovitame kõigile seda kontserdisarja, sest klassikaline muusika tõstab meie hinge kõrgustesse ning aitab unustada argimured. Ainus probleem on, et antud üritused toimuvad südapäeval- just koolitundide ajal. 11. c tänab õpetajaid, kes võimaldasid neil oma emotsionaalset intelligentsust arendada.
Õpetaja Anu Kušvid
11.c klass veetis oktoobrikuus kaks sisutihedat õppepäeva meie armsast koolimajast umbes saja kilomeetri kaugusel Kurgja külas, kus asub Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi Särghaua õppekeskus.
Meie valisime rohkete õppeprogrammide seast välja kivimite ja mineraalide ning maavarade kaevandamisega kurssiviimise. Pärast ülihuvitavat teooriatundi tekitasid erilist elevust mikroskoobid, mille abil me kivimite sisemise iluga tutvuda saime. Isegi kuld toodi välja ning läbi mikroskoobi tundus see hoopis teistsugune kui sõrmusena. Õpilased said spetsialistiga arutleda kaevanduste olukorra üle ning rohepöörde vajalikkusestki. Soovijail oli võimalus ka ehtsas kivilihvimistöökojas endale mälestuseks üks kivi lihvida ning kivitolmust ning kõvahäälsetest masinatest hoolimata ostsustasid paljud selle kogemuse võrra rikkamaks saada. Kes teab, ehk just sel päeval tekkis kellelgi soov ülikooli geoloogiat õppima minna. Igal juhul soovitame Särghaua õppekeskust kõigil õpihimulistel külastada!
Kurgja küla, mis asub Särghauast paari kilomeetri kaugusel, on kuulsaks teinud aga ikkagi Carl Robert Jakobson (1841-1882) – mees, kes kaunistas Eesti raha viiesajakroonist. Ka tänastel noortel on palju sellelt mehelt õppida: eelkõige muidugi seda, et unistada tuleb suurelt ning alati tuleb mõelda ka teistele, mitte ainult oma naba imetleda.
Lisaks ajalehe Sakala väljaandmisele, õpikute kirjutamisele ja pedagoogitööle, otsustas ta ehitada näidismajapidamise, et äsja teoorjusest vabanenud kaasmaalastele tõestada, et meie pole halvemad – miks meie ei võiks elada uhkete nikerdustega rõduga kahekordses majas… Kuid majja kavandas ta ka õppeklassid, kus kavatses põllumajandustarkusi ümberkaudsetele meestele õpetada.
Kahjuks suri ta liiga noorelt, kuid talu toimib endiselt tema põhimõtete järgi ja meiegi saime laudas vasikaid paitada ning talu territooriumil kasvanud viljast karaskit süüa ning ise kaerahelbepätsikesi küpsetada. Jakobsoni perekonna matmispaigas kõlas üle vaikse metsatuka ühiselt ja kogu südamest öeldud: “Aitäh, Jakobson!”, sest tunneme ikka tänulikkust oma esivanemate ees, tänu neile on meil just nii tore elu vabas ja hariduslembeses Eestis.
Muide Jakobsoni üks pedagoogiline tõdemus oli, et kool üksi ei suuda lapsi targaks teha – ka vanemad peavad seda toetama, see mõte sobib hästi meie kooli motoga, et koostöö on elu saladus!
Õpetaja Anu Kušvid
