Postitused

10.a klassi vahva reis Lätti

10. a klassil tegi möödunud aasta lõpus toreda reisi naaberriiki.

Viimaks jõudis kätte 18. detsember, päev mida kogu meie klassi seltskond pikisilmi ootas! Oli aeg pakkida kokku oma kotid ning muidugi toidupakid, kuna Läti kuulus tervelt kaheks päevaks meile! 18. detsember algas juba varahommikul ning õnneks lubati kogu rõõmsameelne punt sõpru vanemate poolt seiklema. Ees ootas vaikne ja unine bussisõit, kuna olgem ausad, kes meist nii vara juba särtsu täis oleks.

Jõudes Ikla piiripunktini olid esimesed uinakud tukutud ning päev võis hoogsalt alata. Peagi sõitsime bussiga ringi juba Riia tänavatel ning valmistusime saksakeelseks linnaekskursiooniks. Meile tutvustati põnevaid vaatamisväärsuseid ning pajatati nende kohta käivaid ajalooliseid fakte ja lugusid. Ilm mängis see päev meile kõigile ootamatu vimka. Tuul osutus üsna tugevaks ning kirikutorni külastus lükkus edasi järgmisesse päeva. Peale linnatuuri jõudsime lõpetuseks jõuluturule, mis koosnes soojadest kohvikutest, väikestest kioskitest ning uhkest jõulupuust. Samuti anti ka meile vandersellidele veidi vaba aega, mida kasutasime kohvikutesse ning poodidesse sisse piiludes.

Õhtu saabudes otsisime välja kleidid, pintsakud, lipsud ning veel paljugi viisakat, kuna ees ootas saksa autori Erich Maria Remarqi ballett “Drei Kameraden” Riia ooperi ja ballettiteatris. Peale balletti kujunes õhtu muljete ning arvamuste avaldamisest balletti kohta ja saab öelda, et külastus Riia ooperi ja ballettiteatrisse oli 10.a arust seda väärt.

Hilisõhtuks naasesime kõik hotelli, kus saime mõnusalt järgmiseks päevaks välja puhata. Õnneks kujunes 19. detsembri ilm palju meeldivamaks kui eelmisel päeval. Päike säras ning tuul oli vaibunud. Lausa imeline viis, kuidas uut päeva alustada ning hommikust einetama minna. Kui kõigi näljased kõhud olid lõpuks täidetud, algas sõit automuuseumi poole, kus meile tutvustati automudeleid läbi aegade. Muuseum oli ääretult põnev ning kaasaegne, kus jagus uudistamist kõigile ja kohe eriti veel meie klassi noormeestele. Peale mõnusat muuseumit oli hea ilma tõttu käia ära ka kirikutornis, mis eelneval päeval kahjuks ära jäi. Tornist avades võrratu vaade linnale, mis sai jäädvustatud vahvate klõpsudega koos sõpradega.

Enne tagasisõitu sõime veel kõhud korralikult täis Lido restoranis, kus saime valida maitsvate ja erinevate roogade vahel ning lauda istudes vesta semudega jutte.

Aga ükski hea asi pole lõputu ning buss veereski taas Tallinna poole. Sai taas tukastada või mängida vahvaid seltskonnamänge ja olla niisama muhe. Olles taas pealinnas tagasi, anti üle viimased tänusõnad meie vingetele klassijuhatajatele Signe Rosenbergile ning Lisa Tomaschewskile vahva reisi eest ning muidugi ei jäänud ka bussijuht kahe silma vahele.

“Maailm on liiga suur, et rääkida vaid üks lugu.”

10.a klass

Põnev ja hariv hommikupoolik Maa-ametis

5. detsembril osalesid TSG 4. a klassi õpilased õppekäigul Maa-ametis.

Maa-amet on Eesti riigi kompetentsikeskus maaküsimustes ning suurim ruumiandmete tootja, haldaja, levitaja ja ruumiandmeteteenuste pakkuja.

VAATA VIDEOT: Kuidas tehakse kaarte?

Lahke pererahvas oli meid oodanud ning korraldanud meile väga huvitava kaartide näituse. Lisaks külastasime Maa-ameti muuseumi ja osalesime põnevates töötubades. Muuseumis nägime vana kaartide valmistamise masinat, saime kuulda ja näha, missugused olid kaardid esimese Eesti Vabariigi ajal, Nõukogude okupatsiooni ajal ning missugused on tänapäeval.

Saime teada, et täpsete kaartide tegemiseks on vaja igal kevadel lennata üle poole Eestimaa. Nii kogutakse mõõdistuslennukiga aerofotod ja kõrgusandmed. Laser muudab saadud andmed 3D-ks, mis saadetakse arvutisse, kus kaardistaja need lõplikult üle kontrollib ja valmis joonistab.

Eriti põnev oli oma silmaga näha, missugune nägi välja meie kooli asukoht 60 aastat tagasi. See oli üks suur ja lage ala. Koolimaja ega suuri korterelamuid sellel ajal polnudki.

Maa-ametis oli väga põnev. Suur tänu teile õpetliku ja vahva koolipäeva eest!

4.a klass ja õpetaja Ülle Gatski

4.a klass Maa-ametis

 

10.c ja 12.c klass Tallinna Linnavolikogus

Projekti “Tagasi kooli” raames avanes õpilastel tore võimalus külastada Tallinna Volikogu ning tutvuda selle tööpõhimõtetega.

Saime ülevaate ka 1879. aastal ehitatud Vana-Viru tänaval asuva uhke maja arhitektuursetest lahendustest ning interjööristiilidest, samuti tutvusime kohaliku kummituse looga.

Loomulikult oli aga päeva tipphetkeks kohtumine volikogu esimehe Tiit Terikuga. Õpilastel oli päris tähtis tunne, et nad said edastada omi mõtteid ja ettepanekuid, mida saaks veel teha Tallinna elu parendamiseks. Volikogu esimees soovis ka väga teada noorte arvamust praegu aktuaalsel alkoholipiirangute teemal. Iseenestmõistetavalt on TSG noored tervislike eluviiside pooldajad ning piirangute vastu neil midagi pole.

Ka linna ombudsman Jüri Kaljuvee leidis oma kiires päevas aega, et noortele oma veidra nimega ametit tutvustada. Enamus ei teadnudki, et ombudsman kaitseb kodanike õigusi vaidlustes ametkondadega. Üllatav vaid, et meie riigis on sellist ametinimetust kandvaid inimesi ainult üks – nagu presidentegi. Ilmselgelt vajaks iga maakond ju sellist spetsialisti!

Oli infotihe ja harivalt tegus käik.

Õpetaja Anu Kušvid

linnavolikogus

10.c ja 12.c klass istumas just selles ruumis, kus kiideti heaks meie koolimaja renoveerimisplaan

9. klass PÖFFil

9.b ja 9.c klassi õpilaste ühel keelerühmal toimus  22. novembril tund PÖFFil, kus vaadati saksakeelset filmi “Liiga kaugel”.

Film meeldis õpilastele väga!

õpetaja Anna Novožilova

9. klass PÖFFil

2.- 4. klasside teaduskonverents “101 teadushetke Eestile”

14. novembril osalesid TSG 4. a klassi õpilased Imre Kirikal, Kristina Maranik, Grete Johanna Korb ja Johan Patrik Pildre Pirita Majandusgümnaasiumis teaduskonverentsil “101 teadushetke Eestile”.

Õpilased said rohkesti teavet teadlase tööst, tutvuti põnevate leiutistega, osaleti töötubades ja koguti põnevaid mõtteid oma järgmisteks leiutisteks.

Õpilasi saatis konverentsil õpetaja Ülle Gatski.

11.a klassi teatrisoovitus kõigile, kel aastaid üle 15

Nuku-ja noorsooteater on lavale toonud suurepärase lavastuse pealkirjaga “Noored hinged”.

Kirjanduslikuks algmaterjaliks on meie armsa Anton Hansen Tammsaare 1909. aastal kirjutatud samanimeline novell. Tõestuseks, et etendus noori kõnetab, on see, et valdavalt nooremapoolne publik aplodeeris suisa püsti seistes ning näitlejaid kutsuti tagasi lausa viis korda.

Kuigi kõnealune novell on kirja pandud 110 aastat tagasi, on ka tänaseid noori vaevamas samasugused probleemid – see teebki klassikast klassika, et mõjub aktuaalselt igal ajastul. Kellele avada oma süda, kelle ees rebida oma hing alasti, kas oluline on helisev naer või silmade värv, kas minna mujale õnne otsima või jääda, kas abielu on suhte lõpp või hoopis algus – kõik need küsimused kerkivad varem või hiljem mõtleva inimese meelele. Dialoogid kõlavad eht-tammsaarelikult filosofeerivalt ning haaravad vaatajaid pingsalt kaasa mõtlema. Lavastus on ajastutruude kostüümidega, kuid kaasaegse helikeelega – eriti nauditav kombo.

11.a klassi võib pidada juba tõelisteks Tammsaare-ekspertideks, sest on ju sellesse sügisesse mahtunud emotsionaalsed õppepäevad nii Vargamäel kui ka Tammsaare Kadrioru kodus. Teades-tundes kirjaniku tausta ja kujunemislugu, on parem ka tema tekste mõista.

Aitäh, kirjandus- ja kultuurihuviline klassijuhataja Kaja Reissaar!

Õpetaja Anu Kušvid

8.b klass Riigikogus

13. novembril külastas 8.b klass Tagasi Kooli Töövarjupäeva raames Riigikogu.

Meid võõrustas Riigikogu liige Raimond Kaljulaid, kes on Tallinna Saksa Gümnaasiumi 19. lennu vilistlane.

Raimond Kaljulaid tutvustas õpilastele Riigikogu ja saadikute igapäevaseid tööülesandeid. Giidiga majas ringkäiku tehes sai kuulata külaliste rõdul Riigikogu infotundi ja tutvuda vana auväärse majaga.

Oli õpetlik õppekäik.

Õpetaja Ivi Olev

8.b Riigikogus 8.b Riigikogus kohtumas Raimond Kaljulaidiga

11.a klass taaskord Tammsaare radadel

11.a klass käis Vargamäel, meie suurkirjaniku sünnitalus ning meie rahva ühe tüviteksti sündmuste toimumiskohas juba sügisel, kuid Tammsaare pole meil südamest lahkunud.

13. novembril külastasime Tammsaare kodu Kadriorus, kus kirjanik koos perega oma elu viimased aastad elas ning seal ka 1940. aastal suri, et veelgi lähemalt kirjaniku ja tema maailmaga tutvuda.

Selles korteris oli Anton Hansen juba väga menukas kirjanik.

Hommik algas väikese filmi vaatamisega, mis võttis Tammsaare elu hästi kokku ning seal oli palju tuttavaid kohti ja lugusid kirjaniku sünnikodust – äratundmisrõõmu oli klassikaaslaste seas tunda.

Kortermuuseumis Koidula tänavas saime lähemalt tutvuda A. H. Tammsaare igapäevase eluga ning ka parema nägemuse, milline mees see Tammsaare oli. Nägime tema kööki, isiklikke esemeid, kujutlesime peret söögilauas istumas ning imetlesime kirjaniku ülikorraliku käekirjaga käsikirju, mis võiks olla eeskujuks meile kõigile.

Päev muuseumis oli väga põnev ning kõik on nüüd teadmiste võrra rikkamad. Külastusest saadud mõtteteri ja fakte saab ka gümnaasiumi riigieksami kirjandis ära kasutada.

Lisaks sellele, et Tammsaare muuseum on sissevaade meie armastatud kirjaniku isiklikku maailma, on tegemist ka üsna tüüpilise ennesõjaaegse Eesti Vabariigi jõukama linnakodaniku koduga, kus enesestmõistetavalt ka teenijatuba olemas on. Soovitame kõigil pärast Tammsaare teoste lugemist tema kodumuuseume külastada.

Oleme tänulikud klassijuhataja Kaja Reissaarele organiseerimise eest ja suurele Tammsaare-fännile Anu Kušvidile, kes innukalt muuseumigiidile lisaks rääkis!

11.a Tammsaare-projekt aga jätkub. 21. novembril läheme Nukuteatrisse vaatama rahvakirjaniku noorpõlves kirjutatud näidendit „Noored hinged“.
Oleme juba põnevil!

Maria Schotter, 11.a

Ajarännak „Keskaja kool 1519“

5. novembril käisid 7.bc klassid õppekäigul Niguliste muuseumis, kus toimus tellitud haridusprogramm „Keskaja kool 1519“.

Kokkuvõtte meeldejäävast ajalootunnist tegi 7.b klassi õpilane Anne-Marie Alalooga.

Niguliste kirikusse jõudes anti meile selga keskaegsed riided. Seejärel said kõik nimesildid, millele pidime keskaegse nime kirjutama. Iga nimesildi peale oli tehtud ka kas punase, kollase, rohelise või sinise värviga kriips. Seejärel rändasime aastasse 1519.

Koolipäev algas sellega, et kõik lapsed kõndisid koos õpetajate ja direktoriga Ave Maria laulu saatel ümber altari. Seejärel istusime ja direktor pidas meile manitsuskõne ning jagas meid värvi järgi nelja gruppi. Iga grupp käis kordamööda ühes koolitunnis. Kokku toimus neli tundi.

Usuõpetuses jagati meile kätte vahatahvlid, millele pidime kirjutama nii palju pühakuid kui teadsime. Pärast seda rääkis õpetaja meile Tallinna linna kaitsepühakust Viktorist ja Püha Johannesest. Kui selles tunnis lolli mängisid, siis saadeti sind hernestele põlvitama.

Grammatikas anti meile ette paber ja sulg ning Ave Maria laulusõnad, mida me pidime gooti kirjas ümber kirjutama.

Palgasõduri algkursuses hoidis üks tugevam laps käes rasket kotti, mille külge oli kinnitatud saatana pilt. Iga õpilane sai puust mõõgaga kotti torgata.

Kohtumisel katkutohtriga räägiti meile katkust ning selle sümptomitest. Meie ees oli laud, kus peal olid erinevad ürdid, millest pidime katkurohtu valmistama.

Koolipäeva lõpus kõndisime jälle Ave Maria saatel ümber altari ning sellega oligi koolipäev lõppenud.

Ajarännaku projektis osalesid: Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseum, Ajaloomuuseum, Tallinna Linnamuuseum, Vabamu.

Õpilasi saatsid ning tegevusi pildistasid õpetajad Riina Loit ja Evely Kutsar.

 

Saksakeelne etendus „Grühvel“

Teisipäeval, 11. novembril käisid 2.a, 3.b ja 4.b klassi õpilased Euroopa Koolis vaatamas saksakeelset etendust „Grühvel“.

Etendus põhines luule- ja pildiraamatute „Grühvel“ ja „Grühvli poeg“ lugudel, mille on kirjutanud Axel Scheffler ja Julia Donaldson. Mõlemad raamatud on tõlgitud ka eesti keelde.

etendus Grühvel

Etenduses haarasid kaks näitlejat – Maike Jansen ja Stefan Ferencz – meid Grühvli ja väikese hiire imelisse maailma. Etenduses kasutati lihtsaid ja väheseid vahendeid, nagu pantomiimid, maskid, klounaad, figuuride vaheldumine, situatsioonikomöödia, sõna, hääl, helid, meeleolud ja muusika.

Grühvel – Ütle, mis loom küll on see? –
Ei tea teda?! Sul kohe selgeks teen.

Ka teie ei tunne Grühvlit? Siis peaksite teda tundma õppima. Läbi metsa jalutab väike hiir ja loomulikult on ta kõigi teiste metsaelanike jaoks ahvatlev piduroog. Oma teel kohtab ta rebast, öökulli ja madu, ja kuigi ta sisimas pisut kardab, saab ta selle hirmuga hakkama. Tema fantaasiast sünnib olend „Grühvel“, keda keegi loomadest ei ole kunagi näinud. Imeline lugu fantaasiamaailma jõust, julgusest ja naljakatest juhtumitest, mis sisendab, et alati on olemas väljapääs.

Aitäh Goethe Instituudile meid etendusele kutsumast!

Õpilasi saatsid ja pildistasid õpetajad Terje Meeksa ja Reet Jõgeva

etendus Grühvel