Postitused

Ajarännak „Keskaja kool 1519“

5. novembril käisid 7.bc klassid õppekäigul Niguliste muuseumis, kus toimus tellitud haridusprogramm „Keskaja kool 1519“.

Kokkuvõtte meeldejäävast ajalootunnist tegi 7.b klassi õpilane Anne-Marie Alalooga.

Niguliste kirikusse jõudes anti meile selga keskaegsed riided. Seejärel said kõik nimesildid, millele pidime keskaegse nime kirjutama. Iga nimesildi peale oli tehtud ka kas punase, kollase, rohelise või sinise värviga kriips. Seejärel rändasime aastasse 1519.

Koolipäev algas sellega, et kõik lapsed kõndisid koos õpetajate ja direktoriga Ave Maria laulu saatel ümber altari. Seejärel istusime ja direktor pidas meile manitsuskõne ning jagas meid värvi järgi nelja gruppi. Iga grupp käis kordamööda ühes koolitunnis. Kokku toimus neli tundi.

Usuõpetuses jagati meile kätte vahatahvlid, millele pidime kirjutama nii palju pühakuid kui teadsime. Pärast seda rääkis õpetaja meile Tallinna linna kaitsepühakust Viktorist ja Püha Johannesest. Kui selles tunnis lolli mängisid, siis saadeti sind hernestele põlvitama.

Grammatikas anti meile ette paber ja sulg ning Ave Maria laulusõnad, mida me pidime gooti kirjas ümber kirjutama.

Palgasõduri algkursuses hoidis üks tugevam laps käes rasket kotti, mille külge oli kinnitatud saatana pilt. Iga õpilane sai puust mõõgaga kotti torgata.

Kohtumisel katkutohtriga räägiti meile katkust ning selle sümptomitest. Meie ees oli laud, kus peal olid erinevad ürdid, millest pidime katkurohtu valmistama.

Koolipäeva lõpus kõndisime jälle Ave Maria saatel ümber altari ning sellega oligi koolipäev lõppenud.

Ajarännaku projektis osalesid: Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseum, Ajaloomuuseum, Tallinna Linnamuuseum, Vabamu.

Õpilasi saatsid ning tegevusi pildistasid õpetajad Riina Loit ja Evely Kutsar.

 

Saksakeelne etendus „Grühvel“

Teisipäeval, 11. novembril käisid 2.a, 3.b ja 4.b klassi õpilased Euroopa Koolis vaatamas saksakeelset etendust „Grühvel“.

Etendus põhines luule- ja pildiraamatute „Grühvel“ ja „Grühvli poeg“ lugudel, mille on kirjutanud Axel Scheffler ja Julia Donaldson. Mõlemad raamatud on tõlgitud ka eesti keelde.

etendus Grühvel

Etenduses haarasid kaks näitlejat – Maike Jansen ja Stefan Ferencz – meid Grühvli ja väikese hiire imelisse maailma. Etenduses kasutati lihtsaid ja väheseid vahendeid, nagu pantomiimid, maskid, klounaad, figuuride vaheldumine, situatsioonikomöödia, sõna, hääl, helid, meeleolud ja muusika.

Grühvel – Ütle, mis loom küll on see? –
Ei tea teda?! Sul kohe selgeks teen.

Ka teie ei tunne Grühvlit? Siis peaksite teda tundma õppima. Läbi metsa jalutab väike hiir ja loomulikult on ta kõigi teiste metsaelanike jaoks ahvatlev piduroog. Oma teel kohtab ta rebast, öökulli ja madu, ja kuigi ta sisimas pisut kardab, saab ta selle hirmuga hakkama. Tema fantaasiast sünnib olend „Grühvel“, keda keegi loomadest ei ole kunagi näinud. Imeline lugu fantaasiamaailma jõust, julgusest ja naljakatest juhtumitest, mis sisendab, et alati on olemas väljapääs.

Aitäh Goethe Instituudile meid etendusele kutsumast!

Õpilasi saatsid ja pildistasid õpetajad Terje Meeksa ja Reet Jõgeva

etendus Grühvel

 

10.c ja 11.b ühine õppepäev Põllumajandusmuuseumis

10.c ja 11.b klassidel õnnestus osaleda Maaeluministeeriumi toetatud haridusprogrammis Eesti Põllumajandusmuuseumis Ülenurmel.

Valida oli võimalik kahe töötoa vahel. Ühes sai teada, kuidas viljatera leivaks saab ning teine oli meetöötuba, kus sai põhjalikku infot nende töökate putukate kohta, kelle ennastsalgava töö tulemus meile nii väga maitseb. Mõlema rühma teooriaosale järgnes praktiline osa, milleks oli leivaküpsetamine ning mesilasvahast küünalde valmistamine koos erinevate maitsemete degusteeerimisega.

leivategu

NB! Põllumajandusspetsialistid panid meile südamele, et inimesed ei peaks oma muruplatse liiga madalaks pügama! Kuigi meile tundub see teatud ilustandardina, raskendab see mesilindude (ja teiste pisiputukate) toimetamist. Lisaks veel põldude mürkidega pritsimine ning ongi mesilaste väljasuremisoht lähemale nihkumas! Aga juba Einstein olevat väitnud, et kui mesilased hukkuvad, siis sureb inimkond juba 4 aasta pärast välja, sest pole enam kedagi, kes taimi tolmeldaks.

Enne ärasõitu kostitas põllumajandusmuuseum meid tervisliku lõunasöögiga ja oh, küll maitses magus see omaküpsetatud leib! Eriti uhke oli, et nii mõnigi gümnasist sisenes bussi, kaasas kotikeses juuretis, et ka kodus leivategemist jätkata. Seda enam, et kaasa anti leivaraamatud, kus sees ka retseptid.

Klassideülene tegevus on alati vahva õpilastele, samuti oma parimaid praktikaid said sellel õppepäeval jagada emakeeleõpetaja Anu Kušvid ning bioloogiaõpetaja Mae Sutrop.

9. klassid Carl Robert Jakobsoni muuseumis Kurgjal

Kõik 9. klassid külastasid oktoobri lõpus Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi Kurgjal.

Kuna 9. klassi kirjandusõpikus hõlmab Carl Robert Jakobsoni tegevus ja tekstikatked tema loomingust lausa mitu lehekülge, siis otsustasime ka sel õppeaastal õpilased viia Kurgjale. On raske ülehinnata selle noorelt surnud (1841-1882) suurmehe teeneid meie rahva ees. Lisaks sellele, et tegemist oli sisuliselt esimese poliitikuga, kes oma ajalehe Sakala kaudu maarahva (loe:eestlaste) õiguste eest võitles, arendas ta meie koolikultuuri, kirjutas õpikuid – igaüks võib netiavarustest täpsemalt lugeda.

Kurgjal torkas aga kõige enam silma, et Jakobson õpetas meie rahva suurelt unistama ja selga sirgu lööma. Kuigi ta ise suri oma väikeses saunapugerikus, nagu meie rahvale tol ajal elamuks oli, laskis ta ehitada uhkete rõdudega ja torniga häärberi, mis sarnanes suisa mõisahoonetega. Jakobsoni unistuseks oli sinna majja ka õppeklassid rajada, kus õpetaks orjameelsusega kaasmaalastele ettevõtlikkust ja suurmajapidamist. Tore, et kuni tänase päevani püüab muuseum elus hoida oma kunagise elaniku põhimõtteid – nii on lautades uhked loomakarjad, põldudel valmib vili, vesiveskis käivad ringi veskikivid. Põhikooli lõpuklasside õpilased nautisid eriti kohtumist taluloomadega.

Lisaboonusena sattus samal ajal olema võimalus osaleda ka Maaeluministeeriumi korraldatud Eesti toidu haridusprogrammis. Kõik osalejad said loengu meie maal sajandeid käigus olnud söögikultuurist ning kirsiks tordil oli grupiti kaerahelbeküpsiste valmistamine. Enne ärasõitu said kõik kehastuda taluperedeks ning küll maitses hästi Kurgjal kasvanud juurviljadest valmistatud ühepajatoit, odrakarask ning omatehtud kaerahelbeküpsised! Aitäh korraldajatele!

Kuna meie koolis levib klassideülene tegevus, siis Kurgjal käidi kahe klassi kaupa. Üheskoos jagasid elamusi 9.c ja 9.b klass ja teisel reisil olid koos 9.a ja 6.c klass – nii kinnistub nn kooliperetunne ja õpetajatel on väljasõitudel aega jagada oma metoodilisi võtteid ning parimaid praktikaid.

Õpetaja Anu Kušvid

11. klassid Vargamäel

Tänu meie Tammsaare-fännist kirjandusõpetajale Anu Kušvidile on meie koolis juba pikaajaline traditsioon, et 11. klassid külastavad Vargamäed – eestlaste jaoks lausa püha paika, kus elasid, toimetasid, unistasid ja pettusid meie ühe tüviteksti “Tõde ja õigus” tegelased.

Sel õppeaastal oli käiku ette võttes kõigil lisaks lugemiselamustele hinges ja südames veel ka Tanel Toomi suurepärane linateos, mida koos kooliperega kinos vaatamas käisime.

11. klassid Vargamäel

Kuna 11.a klass oli juba varasügisel Vargamäel käinud, siis 16. oktoobril suundusid Vargamäele 11.b ja 11.c klass. Oli tõesti meeliülendav kujutleda, et just selles ümbruses on poisist meheks sirgunud meie suurkirjanik Anton Hansen Tammsaare. Käisime läbi selle uskumatult pika teekonna, mille Krõõt koos raskete puuämbritega iga päev mitu korda läbima pidi, tutvusime nii pere- kui ka saunikumajaga, uurisime vanaaegseid talutööriistu.

Päeva tipphetkeks oli siiski teose 1. osast pärit stseenide etendamine 2- ja 3-liikmelistes rühmades. Samal ajal, kui 11.b etendas, otsis 11.c Tammsaare tsitaatidest puuduvaid sõnu – toimus nn kirjanduslik orienteerumismäng. Pärast vahetasime klassiti ülesanded. Nii mõnelgi avaldus uskumatu näitlejatalent, mis nii õpetajatel kui ka kaasõpilastel suu naerule venitas.

11. klassid Vargamäel

Enne ühislõunale suundumist saime veel igaüks hetke oma mõtetega olemise aega, et avaldada tänu esivanematele, kes selle raske aja üle on elanud.

Nüüd ootame põnevusega Tammsaare Kadrioru-kodu külastust.

Aitäh, õpetaja Anu!

Marilin Kallasse, 11.b

Õppepäev Stockholmis

9.c veetis väga infotiheda õppepäeva Rootsi Kuningriigi 2 miljoni elanikuga pealinnas Stockholmis.

2-tunnine bussireis koos giidi kaasahaarava jutuga viis meid kohtadesse, kuhu ise jalutades ei jõuaks ning ei oskakski minna.

Meie õppuritele oli eriti meeltmööda, et giid oli ka ise praktiseeriv õpetaja. Seetõttu oli meil võimalus saada põhjalik ülevaade Rootsi koolisüsteemi eripärast ning võimalus näha hubast Stockholmi Eesti Kooli maja.

Lisaks meie emakeeles tegutsevale koolile on meil palju veel kultuurilisi kokkupuutepunkte – nii saime meiegi imetleda Bengt Notke taiest, tänulikult lehvitada Rootsi kuninga Gustav II Adolfi, Tartu Ülikooli rajaja kujule. Rootslased on väga uhked, et nende pealinna märgiti ürikutes juba 1252, kuid meie armas kodulinn oli maailmakaardil veelgi varem – nimelt 1154!

Reis lähima kuningriigi pealinna võimaldab koolilastel laeval koos jalga keerutada ning kvaliteetset kultuuriprogrammi jälgida. Eriti rõõmsaks teeb õpilasi, kui ühisesse tantsuringi lisanduvad ka kaasasolevad õpetajad – just nii meie reisil oligi! Kodusadamasse jõudsid õnnelikud, väsinud, kuid kordades targemad inimesed.

Aitäh õpetaja Ülle Noodlale organiseerimast!

Õpetaja Anu Kušvid

9.c Stockholmis

Reisiseltskond maja ees, mis on ehitatud 9 miljonist (just nii palju on Rootsis elanikke) käsitsi valmistatud tellisest

 

Virtuaalreaalsuse töötuba

11. detsembril osalesid 12 arhitektuuri valikkursuse õpilast Eesti Kunstiakadeemias toimunud virtuaalreaalsuse töötoas, mida juhendas EKA õppejõud Johanna Jõekalda.

Kahe tunni jooksul anti meile ülevaade virtuaalreaalsuse ajaloost, hetkeseisust ja tutvustati, millist kasu on sellest arhitektuurivaldkonnas. Praktiliseks ülesandeks said õpilased ise proovida illustreerida 360-kraadi pilte ja hiljem oma loodud pildikeskkonnas ka ringi liikuda.

Suur tänu Pille Epnerile ürituse koordineerimise eest ja Johanna Jõekaldale töötoa läbiviimise eest!

õpetaja Erik Joasaare

Virtuaalreaalsuse töötuba

Põnevad laborid Tallinna Tehnikaülikoolis

3. detsembril külastas 5.b klass Tallinna Tehnikaülikooli Mehaanika ja tööstustehnika instituuti.

Külastuse korraldas ja viis läbi meie enda klassi lapsevanem Raivo Sell, kellele ütleme siinkohal veelkord suured tänud selle huvitava ürituse korraldamise eest! Õppekäigul külastasime mitmeid põnevaid laboreid ja keskusi nt robootika demokeskus, isesõitvate autode labor, muuseum jm.

Minule väga meeldis ja nii palju kui teistelt kuulsin sain ka ainult positiivset tagasisidet. Tundus, et kõigile meeldis. Teema osas oli see väga hea valik, sest paljusi huvitab see valdkond ja isegi nendele, kes selle vastu nii palju huvi ei tunne, ei olnud see igav. Kokkuvõtes väga hea ja õpetlik käik. Liis Pähklamägi

õpetaja Lilian Voog

 

5.a klassi õppekäik Arvo Pärdi Keskusesse

Käesoleva aasta 17. oktoobril avati Laulasmaal Arvo Pärdi Keskus. Napilt kuu aega hiljem, 16. novembril, külastasime nimetatud keskust oma klassiga.

Osalesime esimese õpilasgrupina haridusprogrammis „Teekond Arvo Pärdi jälgedes“. Arvo Pärdi Keskus on loodud Hispaania arhitektide poolt. Keskuse ees asuvad postid, mis kujutavad männipuid. Sellise dekoratsiooni eesmärk on mälestada Pärdi muusikaõpetajat Heino Ellerit, kellel on Laulasmaal isegi omanimeline männipuu. Ka Pärdile meeldib istuda männipuu juurtel.

Keskuses saime mängida metallofoni, tutvuda Arvo Pärdi eluloo ja loominguga ning vaadata Pärdi poolt loodud muusikaga multifilmi „ Väike Motoroller“. Saime teada, mis on käsikiri ning mida väärtuslikku hoitakse arhiivis. Lõpetuseks valmisid A. Pärdi muusika taustal kaunid lillepotimaalingud.

Emili Aruste, 5.a

Loe uudist ja vaata pilte ka keskuse kodulehel: Alustasime haridusprogrammidega

Arhitektuuri valikkursuse õppekäik Kunstiakadeemiasse

Sel aastal alustas järjekordne arhitektuuri valikkursus gümnaasiumiõpilastele (juhendaja Erik Joasaare). 9. oktoobril külastastati Eesti Kunstiakadeemia uut õppehoonet Põhja pst 7.

Koos arhitektuurimuuseumi grupiga tegi üks hoone arhitektidest – Koit Ojaliiv, meile põhjaliku tutvustuse ja ekskursiooni hoone projekteerimise protsessist ning lahendus- ja disainivalikutest. Uue hoone puhul on väga tundlikult liidetud vana (nn endine Rauaniidi hoone, arh. E. Habermann) ja uus hoonestus. Loodud on põnevad avanemised ja vaated korruste vahel, kasutatud neutraalseid ja looduslikke materjale. Hoone siselahendused on loodud selliselt, et tulevikus on võimalik funktsioone ümber jagada ja vajadusel siseruume muuta.

Meie südamlik tänu arhitekt Koit Ojaliivile Kuu arhitektidest ning EKA turundusspetsialistile Maarja Pabutile meid võõrustamast ja meile EKA uut maja tutvustamast!