Maiken kirjutas end Brüsselisse

/in

Riigivanem August Rei Sihtasutus koostöös Eesti NATO Ühinguga ja Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsiga korraldas Eesti riigi looja ja hoidja August Rei sünniaastapäeva tähistamiseks esseekonkursi.

Meie koolist osales konkursil Maiken Meltsas 10.a klassist, kes saavutas auhinnalise I koha vanemas vanuseastmes. Auhinnaks on kahepäevane linnapuhkus hilissuvises Brüsselis koos Europarlamendi külastusega ja kohtumine Euroopa Parlamendi Eesti saadiku Marina Kaljurannaga.

Maikeni essee kandis pealkirja „Reiliku meistriklassi õppetunnid”.

Maiken ütleb ise August Rei kohta:

“Rei pühendas suure osa oma elust Eesti riigi parimasse võimalikku suunda tüürimisele. Ta elas tormilisi muutusi täis aastatel, kuid olgugi et nendest sündmustest on peaaegu sada aastat möödas, pole need sugugi oma olulisust kaotanud.”

Maikenit juhendas õpetaja Evely Kutsar.

Foto: Sandra Meltsas
(Kuna Maiken viibis auhinna kätteandmise ajal klassiga Saksamaal, siis käis seda vastu võtmas tema õde Sandra)

August Rei (22.03. 1886– 29.03.1963) oli Eesti poliitik ja diplomaat, Eesti Asutava Kogu esimees (1919-1920), Eesti Vabariigi riigivanem (1928-1929), peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis (1945-1963).

“Z-generatsioon – kes me oleme?”

/in

Teatrikuu viimasel päeval, 31. märtsil kutsus 12.c klass koolipere alates 6. klassist aulasse, kus anti kokku kolm etendust pealkirjaga “Z-generatsioon- kes me oleme?”.

Etenduses võis kuulata nii kaasaegset ning sütitavat kitarri ja trummi kooslust kui ka hingematvalt kaunist klaveril esitatud A. Pärdi “Ukuaru valssi”, nii tantsusamme kui ka luulet. Publik sai tõestust, et kaasaegne Eesti luule peegeldab tabavalt neid hingevirvendusi, mis noorte hinges on. Kuid kõige mõjusam oli ilmselt see, et 12.c jagas laval ka oma kõige isiklikumaid mõtteid, kogemusi, igatsusi ja unistusi – rebisid lausa oma hinge publiku ees alasti ning saalis valati nii mõnigi pisar.

Kuna meie kool on vaimset tervist toetav kool, siis kindlasti said saalisviibijad tuge, kui nägid, et see on normaalne, et meil kõigil on omad hirmud, mured ja valud ja on igati asjakohane ka abi küsida. Kõlama jäi helge noot, et me ei peaks ennast liiga palju võrdlema, vaid peaksime tantsima, jagama enda mõtteid lähedastega ning julgelt oma unistuste poole liikuma.

Kogu etendus pandi kokku kirjanduse tundides ja vahetundides.

Aitäh 12.c klassile, et kõigi ideedega kaasa tulite!

Õpetaja Anu Kušvid

Üleriigilise ühiskonnaõpetuse olümpiaadi tulemused

/in

3. märtsil 2023 toimus üleriigiline ühiskonnaõpetuse olümpiaad, kus 12.a klassi õpilane Otto-Taaniel Kärblane saavutas gümnaasiumi astmes 8. koha (32 osaleja hulgas).

VIII üleriigilise ühiskonnaõpetuse olümpiaadi võitjad kuulutati välja 24. märtsil Stenbocki majas toimunud riigisekretär Taimar Peterkopi vastuvõtul.

“Mul on väga hea meel ärksaid noori Stenbockis majas näha. Küllap nii mõnelgi nendest hea ühiskonnatunnetusega noortest on tulevikus siia majja professionaalina asja, aga olulisim veel on see, et Eesti noored oskaksid ühiskonnas toimuvat märgata ja mõista” ütles riigisekretär Taimar Peterkop.

Suur tänu juhendaja Aileriin Lelovile!

Loe ja vaata lähemalt: Täna selgusid VIII üleriigilise ühiskonnaõpetuse olümpiaadi võitjad

ühiskonnaõpetuse olümpiaad

Fotod: Jürgen Randma

Vilde loodusteemalise jutuvõistluse võit tuli meie kooli

/in

Kaja Kultuurikeskuses toimus 7. märtsil juba 21. korda aset leidva Eduard Vildele pühendatud Mustamäe koolide jutuvõistluse lõpetamine ning võitjate tunnustamine.

Selle aasta jutuvõistluse teema oli „Loodus on kõikvõimas …“

Tallinna Saksa Gümnaasiumi sõnaseadjatel õnnestus kaheksast välja antud auhinnast kolm endale napsata ning noorema vanuseklassi peaauhind – rändauhind Väike Vilde – jääb aastaks ajaks meie kooli järgmist võistlust ootama.

vilde jutuvõistlusNooremas vanuseastmes võitis võistluse (I koht) Saskia Olep (8.a) lühijutuga „Kumav juurtevõrgustik“.

Noorema vanuseastme eriauhinna sai Oishorjo Prova (7.a) lühijutu „Tähed nagu mälestused — Vihmatilgad nagu pisarad“ eest.

Vanemas vanuseastmes võitis III koha Rait Leppik (11.b) lühijutuga „Suur vana tamm“.

Nooremas vanuseastmes osalesid jutuvõistlusel meie koolist veel Amelia Larionova (5.d), Aksel Püss (5.c) ja Aino-Sofia Aurelia Smolander (8.a).

Vanemas vanuseastmes osalesid jutuvõistlusel meie koolist veel Maiken Meltsas (10.a), Karoliina Tamm (11.b), Sandra Kreim (10.c) ja Helen Roosipuu (10.c).

Õpilasi innustasid kirjutama õpetajad Anu Kušvid, Astrid Rätsep, Ene Tõnnis ja Evely Kutsar.

Suur tänu kõigile, kes osalesid ja oma panuse andsid!

Tekst: Evely Kutsar
Fotod: Ade Soon ja Evely Kutsar

Ühislugemine emakeelepäeval

/in

Lugupeetud lapsevanem, armas vilistlane, hea kirjandusesõber!

Palun ühine meiega teisipäeval, 14. märtsil ja loe ajavahemikus 9.30 – 10.00 mõnd ilukirjanduslikku teost. Selleks, et propageerida lugemist, tee endast koos oma raamatuga foto ja postita Instagrami või Facebooki ürituse  alla teemamärgistusega #ühislugemine.

Ärme lase lugemistraditsioonil hääbuda!

Äkki õnnestub Sul ka oma kollektiivi meie kooli vahva algatusega nakatada!

ühislugemine 2022

 

Valimisdebatt noortelt noortele

/in

22. veebruaril toimus koolis meeleolukas valimisdebatt noortelt noortele.

Debatis osalesid:

Hanah Lahe – Reformierakond; Egle Olesk – Eestimaa Rohelised; Aleksei Jašin – Eesti200; Karl Sander Kase – Isamaa; Anette Mäletjärv – SED; Rudolf Kasper Naruski – Parempoolsed; Aleksandr Iro – Keskerakond; Tristjan-Erich Karjus – EKRE.

Noored kandidaadid tutvustasid noortele valijatele oma vaateid viies küsimuses, mille abituriendid olid ühiskonnaõpetuse tundides ette valmistanud:

  • Haridus on nende valimiste üks märksõna. Kust tuleb teie erakonna nägemuses lisaraha haridusse, et tõsta nii õpetajate palku, toetada tasuta kõrgharidust, muuta kõik koolid eestikeelseteks jms?
  • Valimisprogrammides on palju juttu haridusuuenduste vajalikkusest. Milline on teie erakonna nägemus, kuidas saavutada koolides õpilastele individuaalne õpitee?
  • Ka noorte vaimsele tervisele on mitmetes programmides rõhku pandud. Kuidas saavutada 2035.a-ks olukord, et 95% noortest ei kannataks depressiooni ja vaimse tervise murede käes?
  • Mitmes valimisprogrammis tõstatub idee neljapäevasest töönädalast. Sellest ka küsimus: miks, millal ja kuidas hakkaks teie nägemusel tööle 4-päevane töönädal?
  • Mis muutub järgmise 4 aasta jooksul, kui teie erakond on valitud parlamenti, noorte elus paremaks?

Debatti modereerisid Erik 12.b, Saara Mia ja Otto Taaniel 12.b klassist.

Poolteist tundi debatti möödus kirglikes vaidlustes linnulennult. Kindlasti aitas debatt kaasa sellele, et mõistaksime paremini, kui oluline roll on iga kodaniku häälel meie ühiskonna kujundamisel.

Nagu ka president oma vabariigi aastapäeva kõnes märkis:

“Hääled, millest tõesti midagi ei sõltu, on need, mis jäetakse andmata. Parlamenti võivad valida kõik kodanikud, kes on saanud 18 aastaseks. Seepärast pöördun ma noorte poole: võtke endale teadliku kodaniku roll. Esiteks, minge ise valima. Teiseks, julgustage oma sõpru ja tuttavaid valima minema. Kui te suudate kasvõi ühe inimese valima tuua, on Eesti riik teile suure tänu võlgu. Varsti, ja see aeg tuleb kiiresti, anname Eesti riigi teie hoida ja edasi viia. Igaüks meist ongi Eesti riik.”

Õpetajad Ulla Herkel ja Aileriin Lelov

Teatrietendus sõbrapäeval

/in

Selle aasta sõbrapäeval otsustas 11.c klass üllatada kooliperet mitme järjestikuse etendusega vanal tuttaval teemal.

Kes meist siis ei teaks igihaljast muinasjuttu kurjast ja kadedast võõrasemast, kes Lumivalgekese ilu kadestades koletuid tegusid korda saadab. Lavastusest jäi kõlama mõte, et ka meie keegi ei peaks end liiga palju sotsiaalmeedia vahendusel üksteisega võrdlema, sest IGAÜKS ON ILUS OMAMOODI.

Samuti ei peaks me ametitest kujundma staatusesümboleid, sest kaevanduses töötavad pöialpoisid pole sugugi viletsam partii ühele neiule kui prints valgel hobusel – loeb hea ja hooliv iseloom.

Veel tõstatas antud lavastus mõtte, et kas tüdrukute roll on vaid süüa teha ja koristada, kui mehed tööl käivad või pigem ka ise ametialasele eneseteostusele panustada – noorte arvates ikka see viimane variant.

Laval oli kogu 11.c klass, võrdselt säravad rollid tegid nii tantsivad metsapuud kui ka sõnalisi rolle esitanud tegelased. Ja kuigi seitsmel pöialpoisil läksid hoolega harjutatud tantsusammud sassi, siis sellest hoolimata jäi publik ülirahule ning maruline aplaus innustab näitlejaid aina uusi rolle looma.

TSGs armastatkse teatrit teha.

Õpetaja Anu Kušvid

teaterietendus

Ühiskonnaõpetuse olümpiaadi piirkonnavoor

/in

Ühiskonnaõpetuse olümpiaadi käesoleva õppeaasta piirkonnavoor toimus elektrooniliselt 19.-20. jaanuaril 2023.

Meie kooli 12.a õpilane Otto-Taaniel Kärblane saavutas 9. koha punktidega 90,289 (Tallinna parim tulemus 96,511). Ta on oodatud lõppvooru, mis toimub 3.03 Tartus.

Soovime edu!

Meie koolist võttis osa 3 õpilast.

Õpilasi juhendas õpetaja Aileriin Lelov.

Eesti kirjanduse päev Tammsaare muuseumis

/in

Eesti kirjanduse päeval, 30. jaanuaril avanes 9.c klassil imeline võimalus veeta oma kirjanduse tund Anton Hansen Tammsaare kunagises Kadrioru kodus.

Kirsiks tordil oli veel see, et muuseumitundi viis läbi meie ajastu elav klassik Andrus Kivirähk, kes juba oma esimeste muhedate lausetega võitis õpilaste südamed. Kui tavaliselt oleme harjunud kirjanike pilte vaatama õpikutest või klassi seina pealt ekraanilt, siis nüüd nägid noored lihast ja luust kirjanikku, kes on osutunud paljudele juba lemmikautoriks. Rõõm oli mõlemapoolne, kui kaasa võetud Kivirähki teostele autori autogramm saadi.

Ka Tammsaare inimesena sai temale omases keskkonnas lähedasemaks – seda enam, et just on alustatud “Kõrboja peremehe” lugemisega. Kõik said ka oma ohtratele lisaküsimustele vastused ning nii mõnigi ilmselt kavatseb ka ise rohkem kirjutama hakata ning mine tea, äkki on nendele fotodele mõne tulevase kirjandusklassiku kuju jäädvustatud…

Kõik üheskoos aga rõõmustame selle üle, et Tammsaare 145. sünniaastapäeval sai alguse uus lipupäev, mida kalendris tähistatakse uhkelt eesti kirjanduse päevana.

RAHVAS ALGAB RAAMATUST

Õpetaja Anu Kušvid

Jutukonkursil “Omad jutud 4” äramärgitud noored TSG autorid

/in

Tallinna Keskraamatukogu kutsus 7 – 12 aastaseid lapsi kirjutama jutuvõistlusel, mille parimad palad jõuavad 2023. aastal Tallinna Keskraamatukogu kinkeraamatusse “Omad jutud 4”.

Kogumiku „Omad jutud“ väljaandmine on kujunenud üheks Tallinna Keskraamatukogu traditsiooniks. Iga nelja aasta tagant koguvad raamatukoguhoidjad laste omaloomingut, millest pannakse kokku kinkeraamat kõigile järgmisel aastal Tallinnas 1. klassi minevatele lastele. Jutte sai kirjutada neljal teemal: „Juhtum kooliteel“, „Erinevus“, „Kuidas saada peaministriks?“ ja „Laul võib minna lappama“.

Hea rõõm on tõdeda, et Tallinna Saksa Gümnaasiumi 5.b ja 5.d klassi tublid jutuloojad said ka ära märgitud.

2023. aasta kinkeraamatus “Omad jutud 4” leiab järgmiste õpilaste tööd:

  • “Juhtum kooliteel”: Mitha Naomi Meltsas (5.d) , Luisa Kallas (5.d)
  • “Kuidas saada peaministriks?”: Amanda Elise Laineem (5.b)

Lisaks sai Aleksandra Ahmetšina (5.b) väga erilise loo kirjutamise eest teemal “Laul võib minna lappama” äramärkimise kirjanik Anti Saarelt, kes isiklikult tunnustas teda eriauhinnaga oma verivärske raamatuga “Õudne lugu” koos pühendusega.

Õpetajad Kertu Pildre ja Ene Tõnnis