Erasmus+ õpiränne: “Kunstisild 2024 Tallinna ja Lissaboni vahel” keskendus tekstiilikunstile

12.–18. oktoobril osales üheksa Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilast Erasmus+ õpirändel Lissabonis, Portugalis.

Juba kuuendat korda sai teoks projekt “Art Bridge between Tallinn and Lisbon” (“Kunstisild Tallinna ja Lissaboni vahel”), mis keskendus seekord tekstiilikunstile. Projekti peamine eesmärk oli pakkuda õpilastele praktilist kogemust tekstiilikunsti alal, soodustades loovust, meeskonnatööd ja jätkusuutlikkust.

Esimene kohtumine toimus septembri lõpus veebis, kus õpilased tutvusid omavahel ning arutasid projekti teemat. Ühiselt otsustati keskenduda taaskasutatavatest materjalidest valmistatud rõivaste ja aksessuaaride loomisele ning moe-show korraldamisele.

Projekt algas Lissabonis laupäeval, 12. oktoobril, kui külastati kuulsat Feira da Ladra kirbuturgu. Seal said õpilased osta erinevaid tekstiile ja teise ringi riideid, millele nad hiljem oma loomingulistes projektides uue elu andsid. Sama päeva pärastlõunal liitusid osalejad Lissaboni Saksa Kooli Oktoberfesti pidustustega, mis on kooli suur kogukondlik üritus.

Esmaspäeval, 14. oktoobril toimus ideede arutelu ja moodustati grupitööd. Õpilased tutvustasid oma esialgseid mõtteid ja visandasid planeeritud rõivakomplektide või aksessuaaride kavandid. Seejärel jätkus tegevus töötubades, kus omandati praktilisi oskusi nagu õmblemine, tikkimine ja viltimine. Töötoad viis läbi Ariane Arand, Lissaboni Saksa Kooli käsitöö õpetaja, kes jagab muul ajal oma teadmisi ka täiskasvanutele suunatud kursustel.

Teisipäeval, 15. oktoobril suunduti üle jõe Casa da Cerca kunstikeskusesse, kus toimus tsüanotüüpia töötuba kunstnik Mario Campose juhendamisel. Hoolimata vihmasest ilmast valmisid unikaalsed tekstiilidele loodud tsüanotüüpia tööd, mida hiljem näitusel kasutati.

Kolmapäev ja neljapäev möödusid projektitööde lõpetamise ja vajalike materjalide hankimise tähe all. Kolmapäeval tähistasime koos Erasmus+ päevi (#Erasmus+ Days), mis kattusid suurepäraselt meie projekti ajakavaga. Neljapäevaks olid õpilased valmis oma kostüümide ja aksessuaaridega, mis pildistati fotonäituse jaoks. Lisaks töötasid õpilased näituse ettevalmistamisega, kus olid väljas nii ideede stendid kui ka projektinädala jooksul tööprotsessidest tehtud fotod.

Neljapäeva, 17. oktoobri õhtul leidis aset projekti pidulik kulminatsioon Lissaboni Goethe Instituudis – fotonäitus ja moe-show. Õpilased seadsid üles näituse stendid, heli- ja valgusseadmed ning harjutasid moe-show programmi. Õhtu avati piduliku tseremooniaga, millele järgnes õpilaste moeetendus, kus osalejad esitlesid oma loomingut ning rääkisid selle sünniloost. Üritusele kogunes umbes 80 külalist, teiste seas Goethe Instituudi direktor dr Jana Binder, Eesti suursaadik Portugalis pr Moonika Kase ja Lissaboni Saksa Kooli direktor Teresa Lenze. Publik kiitis õpilaste loovust, kiirust ja oskust kasutada taaskasutatud materjale kahe kultuuri ühendamisel.

Reedel, 18. oktoobril veetsime päeva kultuuri ja looduse keskel, külastades Sintrat ja Ericeirat. Päeva lõpetas ühine tantsuõhtu Lissaboni Saksa Koolis.

Ligi nädala kestnud koostööprojekti jooksul tutvuti Portugali kultuuri ja eluga, praktiseeriti inglise ja saksa keelt, loodi ühine näitus ja moe-show, avardati silmaringi ning saadi oskusi ja kogemusi uute tehnikate õppimise kaudu.

Projekt jätkub Tallinnas juba veebruaris 2025.

Suur tänu koostööpartneritele:

  • Goethe Lissaboni Instituut, kelle aias toimus 17. oktoobril projekti kulminatsioon – õpilaste moeshow ja näituse avamine. Eriline tänu instituudi juhatajale dr Jana Binderile.
  • Lissaboni Saksa Kool ja kunstiõpetajad Anna Malessa ja Anna Costa, kes aitasid koostada programmi. Suur tänu kuulub ka käsitöö õpetajale Ariane Arandtile, kes toetas tehnilise oskusega ja viis läbi töötubasid. Suur tänu Lissaboni Saksa Kooli direktorile Teresa Lentzele.
  • Casa da Cerca ja kunstnik Mario Campos, kes viis õpilastele läbi tsüanotüüpia töötoa.
  • Eesti Suursaadik Lissabonis Moonika Kase, kes leidis võimaluse tulla näituse avamisele ja moe-show’le noori toetama ja neile kaasa elama.

Erasmus+ kaasfinantseerimise toel osales projektis üheksa 11. klassi õpilast: Georg Markus Allmägi, Jan Oskar Tinnuri, Eva Liisa Kuzovlev, Mia-Liisa Suurväli, Ingrid Kristin Paist, Jaanika Uutman, Triinu Otsa, Heinika Grethel Heinloo, Mirtel Mailend.

Projektijuhid: kunstiõpetajad Erik Joasaare ja Lisette Lepik

Vaata videot:

artbrige 2024

Erasmus+

Novaator tutvustas TSG õpilasuurimust energiakriisi kajastamisest meedias

ERR teadusportaal Novaator tutvustas meie kooli värkse vilistlase Mark Anry Kriisa uurimistööd energiakriisi kajastamisest 2022. aasta suvekuudel nelja Euroopa Liidu liikmesriigi kaheksas meediaväljaandes.

Loe artiklit: Eesti ja Saksa meedia olid energiakriisi kajastamises Euroopas eesrinnas, ERR 17.10.2024

Töö täispikk versioon ilmus õpilaste teadusajakirja Akadeemiake erinumbris.

Mark Anry sai õpilaste teadusfestivalil Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eriauhinna ning sõidab Šveitsi rahvusvahelisele talentide foorumile (ISTF) 2025 Eestit esindama.

 

Õpilasvahetus Lorchi Gümnaasiumiga

Nädal (12.09–19.09.24) meie Saksa külalistega: Õpilasvahetus Lorchi Friedrich II Gümnaasiumiga

8.a klassil oli septembris võimalus toredalt aega veeta Tallinna Saksa Gümnaasiumis koos meie külalistega Lorchi Friedrich II Gümnaasiumist. Saksa külaliste saabumist neljapäeva õhtul oodati suure elevusega. Südamlik vastuvõtt oli alguseks kultuuridevahelisi elamusi täis nädalale.

Reedel alustasime me ringkäiguga koolis, mille käigus said meie Saksa külalised põhjalikku ülevaate Eesti koolisüsteemist ja meie tegevustest koolis. Kahjuks ei olnud ilma tõttu võimalik läbi viia tegevusi õues nagu plaanitud koristuspäev metsas. Selle asemel korraldasime aulas lõbusaid üksteise tundmaõppimise mänge ja ühe põneva Eesti viktoriini. See oli imeline võimalus üksteist paremini tundma õppida.

Pärast ühist lõunasööki sööklas osalesime kõik õppetöös. Pealelõunal toimus meie Saksa külalistele giidiga ekskursioon Tallinna vanalinnas. Nad olid suures vaimustuses meie linna muljetavaldavatest vaatamisväärsustest ja rikkast ajaloost. Pärast ekskursiooni tulid neid vastu võtvad õpilased külalistele järgi.

Nädalavahetusel said Saksa õpilased Eesti elu lähedalt tundma õppida. Külalispered organiseerisid erinevaid tegevusi. Muuhulgas külastati Skyparki, sõideti Rummu vanglasse ja isegi Helsingisse. Paljud meie külalistest veetsid lõõgastavaid tunde mõne spaakeskuse saunas või Eesti kõrgemail mäel Suurel Munamäel. Need elamused võimaldasid neil meie kultuuri ja eluviisi paremini mõista.

Esmaspäeval oli kavas päevane väljasõit Lahemaale. Käsmus korraldasime maastikumängu, mille käigus jäädvustasime lõbusatel fotodele Käsmu vaatamisväärsusi. Pärast seda tegime jalutuskäigu vanade kalurimajade juurde Altjal.

Lõunasöök ajaloolises Viitna Kõrtsis oli üks päeva tipphetkedest, millele järgnes matk Viru rabas.

Teisipäev algas Eesti õpilaste jaoks tavapärase õppetööga, Saksa õpilastele toimus samal ajal ekskursioon Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali juurde. Pärast kooli külastasime teadusstuudiot „Rakett69“, kus töötasime gruppides ja tegelesime innovaatiliste projektidega nagu optimaalse termostaadi ja efektiivse tuuleturbiini ehitus.

Kolmapäeval sõitsime Euroopa kultuuripealinna Tartusse. Teaduskeskuses Ahhaa võtsime osa põnevatest töötubadest, kus ehitasime rakette ja valmistasime jäätist või kofeiinikristalle. Muuseum pakkus palju vahvaid teaduslikke eksperimente erinevatel teemadel, millest olime vaimustuses nii meie kui meie Saksa külalised. Pärast töötuba oli meil võimalus tutvuda Tartu linnaga.

Neljapäev oli viimane koolipäev, kui me koos õppetööst osa võtsime. Pärast tunde käisime kodus kohvrite järel ja viisime külalised lennujaama. Hüvastijätt oli osadele meist raske, sest olime saanud tõeliselt headeks sõpradeks.

Kokkuvõttes oli see nädal meie Saksa külalistega Lorchi Freidrich II Gümnaasiumist unustamatu elamus, mis ei avardanud ainult meie kultuurialast silmaringi, vaid tugevdas ka meie koolide vahelisi sõprussuhteid.

Täname kõiki, kes sellele õpilasvahetusele kaasa aitasid ja ootame rõõmuga taaskohtumist märtsis Lorchis!

Tekst ja fotod: Teresa Bönsch
Tõlge: Margit Tammekänd

õpilasvahetus

4. klasside õpilased lugesid võistlusel ette lugusid laiast maailmast

ettelugemisvõistlus 2024

3. oktoobril toimus meie koolis 4. klasside ettelugemise võistlus, kus osalejad näitasid suurepäraseid ettelugemisoskusi!

Kultuuririkkuse aastale kohaselt kannab selle aasta võistlust pealkirja ,,Ida pool päikest ja lääne pool kuud” . Maailmas on palju lugusid ja see teema andsid igaühel võimaluse leida ja valida oma lugu lähedalt või kaugelt, mida ette lugeda.

Võistluse võitjaks krooniti Diana Basa 4.b klassist, keda juhendas õpetaja Helen Julia Pedamäe. Diana esindab õpetaja Helen Julia juhendamisel meie kooli Tallinna koolide 4. klasside õpilaste võistulugemisel, mis toimub 15. oktoobril Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Soovime talle palju edu ja põnevat esinemiskogemust!

Suur tänu kõigile tublidele õpilastele ja neid ette valmistanud õpetajatele.

Suur tänu kuulub ka žüriile: õppejuht Külli Veermele ning õpetajatele Avely Kaselale ja Evelin Valdrele, kelle hoolikas töö aitas parimaid välja selgitada.

Triin Ots, algklasside õppetooli juht


Oktoobris tähistatakse Eestis 31. korda ettelugemise päeva ja traditsiooniliselt toimub selle tähistamiseks vabariiklik ettelugemise võistlus, millest võtavad osa 4. klasside õpilased.

 

TSG tunnustab kolleege

TSG aasta õpetaja 2024 — Liina ValvikLiina Valvik

  • Teda iseloomustab väga kõrge professionaalsus ja pühendumus.
  • “Ta on õnnelik tööl olles”, on  õpilased öelnud.
  • Õpilased iseloomustavad teda kui sõbralikku ja abivalmis õpetajat.
  • Ta oskab õppimise meeldivaks teha ja ta on alati heas tujus.
  • Ta kiidab alati, kui keegi midagi hästi teeb.
  • “Ta leiab alati aega meie tööde analüüsimiseks ja põhjaliku tagasiside andmiseks”.
  • “Ta on õpetaja, kes väärtustab oma tööd meie koolis”, on õpilased lisanud.

TSG aasta töötaja 2024 — Ilvi Kern

  • Justkui nähtamatu taustajõud meie koolis, kuid ilmselt on ta kõige olulisem garantii meie kooli arengule ja stabiilsusele.
  • Võitleb tihti selle eest ja tuletab ka teistele meelde, mille pärast me õpetajatena koolis töötame ja kelle tuleviku nimel me seda kõike teeme.
  • Suurepärane inimestetundja ja empaatiline inimene, kes seab alati esikohale õpilased, olgu selleks nende söömis- või liikumisvõimalused, olmetingimuste parandamine või hoopis õpilasprojektid.
  • Alati abivalmis! Oskab probleeme lahendada ja kaasa mõelda tulemusliku lahenduse suunas.
  • Vajadusel käib ja lülitab uuesti sisse ventilatsiooni või võtab lumelabida ja lükkab raja ukseni.
  • Peale koolimaja renoveerimist on ta pidanud endale selgeks tegema valdkonnad ja ametid, mida muidu valdavad haldusfirmade spetsialistid.

Kolleegipreemia 2024Virve Uibomäe

  • Ta on suurepärane õpetaja, kes suudab luua sooja ja toetava õhkkonna, pakkudes samal ajal vajalikku korda.
  • Ta võtab kõiki, kes koolis on, võrdsete kaaslastena.
  • Seepärast võime me kõik – lapsed ja õpetajad – öelda: tema käe all tunneme end hoitult, sest ta aitab ja suunab.
  • Tema jaoks ei ole oluline võrdsus, vaid õiglus.
  • Tema tasakaalukas lähenemine aitab meil kõigil kasvada mitte ainult akadeemiliselt, vaid ka isiklikult, pakkudes tuge ja eeskuju vastutustunde ning distsipliini kujunemisel.
  • Õpilased ja õpetajad on tema kohta öelnud: “Õpetaja on nii tore! Ta tuleb alati meelsasti appi. Ta on küll range, aga mitte kuri – ta soovib vaid kõigile head. Mulle meeldib, et ta oskab meid naeratama panna ja muudab meid lõbusamaks!”.
  • Ta tõeliselt hoolib, peab meeles ja tuleb vestlema.

Aasta tegu 2024TSG suvehõige

TSG õpilasesindus

Õpilasesinduse poolt antud autasud õpetajatele:

ÕE auhinnad 2024

Õpilasesinduse tunnustused. Autorid: Martine Roosipuu ja Helen Roosipuu (12.c)

Kõige stiilsem: Anu Kušvid
Kõige soojema südamega: Emel Celik
Kõige parema humooriga: Michael Finger
Aasta klassijuhataja: Liisa-Marie Lääne
Kõige aktiivsem koolielus: Kristjan Tamme
Kõige toredam uustulnuk: Jan Zünkeler

Auhinnad valmistas õpilane Helen Roosipuu koostöös oma ema Martine Roosipuuga. Suur aitäh!

Tallinna linna tunnustus

Aasta alustav õpetaja: Kristjan Tamme 

 

 

 

Avatud koolisööklate nädal. Tulge koolitoitu sööma!

Avatud koolisööklate nädalal ootame lapsevanemaid koolitoitu maitsma.

Toimumise aeg: 7.-11. oktoobril  kell 11.00-13.00.

Tasu: üks koolilõuna maksab 1.83 eurot. Koolilõuna eest saab tasuda kohapeal puhvetisse (nii sularahas kui kaardiga).

Koolitoitlustaja soovib  avatud koolisööklate nädala raames anda lastevanematele võimaluse näha ja maitsta toiduvalikut, mida igapäevaselt lastele pakutakse.

Lisaks koolitoiduga tutvumisele on see hea võimalus keset tööpäeva soodsalt täisväärtuslikku lõunasööki nautida.

Korraldus: Palume kooli sööklat külastades arvestada, et ajavahemikus kell 11.00- 13.00 on kaks õpilaste söögivahetundi (kell 11.05 ja kell 11.50). Söögivahetundide alguses tekivad sööklas paratamatult järjekorrad, nende vältimiseks tuleks külastuse aeg sättida söögivahetunni alguse ajast pisut varasemaks või hilisemaks.

Üleriietega palun sööklasse mitte tulla, need saab jätta garderoobi!

Söökla ja puhvet asuvad garderoobist korrus kõrgemal.

Rändnäitus mõtestab inimõiguste arengut

25. septembrist kuni oktoobri lõpuni on 3. korruse rõdul üles pandud Inimõiguste Instituudi rändnäitus “Inimõiguste kujunemislugu”,  mis on suunatud õpilaste teadlikkuse tõstmisele inimõiguste arengust.

Lisaks huvitavale sisule on tegemist ka väga ilusa, graafiliselt kujundatud näitusega.

Loe ja vaata lähemalt ka veebinäitust: Inimõiguste kujunemislugu

Täname Inimõiguste Instituudi projektijuhti Terje Varemit.

 

Autovaba päev: õpilased kaunistasid parkla kunstiga

Reedel, 20 septembril jätkasime traditsiooniks saanud ülemaailmse autovaba päeva tähistamist.

Staadionipoolne parkla oli täna autodele suletud ning avatud noortele kunstnikele.

Selle aasta ideed olid teema-aastast lähtuvalt kunst ja muusika.

Suur tänu kõigile, kes päeva õnnestumisse panustasid ja julgustasid õpilasi oma loomingut väljendama!

Autovaba päev on iga aasta 22. septembril tähistatav rahvusvaheline tähtpäev, millega autovaba liikumine suunab ühiskonna tähelepanu autostumise probleemidele.

 

Meenutusi riigikaitselaagrist

13.-14. septembril toimus abiturientidel traditsiooniline riigikaitselaager. Siin on mõningate 12. klassi õpilaste muljed sellest üritusest.

Päev hakkas juba enne päikesetõusu. Kell 8 pidime bussi peal olema ja laagrisse sõitma. Loomulikult nii libedalt kõik ei läinud, mõned hilinesid ka.

Kui me Männikule kohale jõudsime, pandi meid rivvi ja hakati meile asju andma. Saime kotid, särgi, jaki, nimesildi, magamiskotid jne. Juba siis kallas vihma, aga me ikkagi lootsime, et ilm läheb paremaks. Kui riided välja vahetasime, pandi meid rivvi ja jagati gruppidesse. Ma olin peamiselt paralleelklassi õpilastega koos.

Siis pandi meid telke üles ehitama. Meil pidi olema neid kaks, aga kuna olime viimane jagu, kes varustuse sai, jäime ühest ilma ja saime alles pärastlõunal teise.

Pärast lõunasööki hakkasime tööle. Me pidime kolmest punktist läbi käima, igaühes oli umbes 90 minuti pikkune tund. Kuna mina olin 7. jaos, alustasin varjupaiga ehitamisega, pidime metsast leitud asjadest telgi ehitama. Ma sain oma meeskonnaga päris hästi hakkama. Pärast seda oli meil veel kauguste määramine ning formatsiooniõpe. Seejärel olime nii väsinud, et kohe pea hakkas valutama.

Öösel oli telgis päris hea, aga õues oli karm äikesetorm.

Teine päev hakkas päris rahulikult. Ilm oli vaiksemaks jäänud ning hommikujooksu me tegema ei pidanud. Teise päeva õppused läksid päris hästi ninh õppisime palju uut, näiteks kuidas relva lahti võtta ja uuesti kokku panna, kuidas relvast lasta, kuidas kriisiolukorras käituda ning muud head-paremat.

Tõeline seiklus algas aga õhtul, kui korraga hakkas lihtsalt vihma alla kallama. Kogu maa oli mudane, telgid hakkasid kokku varisema ja absoluutselt kõik oli läbimärg. Paar korda lõi ka välk taeva valgeks. Lõpuks läks olukord nii hulluks, et meile anti käsk kõik kokku pakkida ning evakueeruda. Pärast tunniajalist kaost oli meie veok kohal ja sõitsime Hiiule. Seal saime riided ära vahetada, kuigi palju valikut ei olnud, sest kõik oli läbi vettinud. Õnneks mul oli veel kilekotis mõni kuiv riideese, mis tsunami üle elas.

Sealsamas pandi ka peole punkt peale ning saime lõpuks vabadusse. Koju sõitsin Boldiga. Kokkuvõtteks saab öelda, et ma metsa tagasi kindlasti minna ei soovi, aga kardan, et mul pole selle üle just eriti palju kontrolli.

Henrik Acik


Riigikaitselaager algas sellega, et meile anti kätte varustus ja seejärel jagati meid 9 rühmaks. Tevre laagri käigus läbisime oma grupiga statsionaarseid õppepunkte ehk pidime kaardiga orienteeruma. Seal sain näiteks teada, kuidas kaugusi hinnata ja kui palju sammupaare mul läheb, et 100 m distantsi läbida. Samuti tean nüüd võtet, kuidas maas olevat inimest transportida.

Mulle meeldis ka õhupüssiga enda täpsust laskmisharjutustes proovile panna ning oskan nüüd ka telkmantlist üheinimesetelki teha.

Toit oli samuti väga maitsev. Ööbimiseks panime oma rühmaga üles suure telgi, kuhu mahtus umbes 7-8 inimest. Telgi sees oli isegi ahi, seega sain särgi väel magada.

Sama lõbusaks ei osutunud aga viimane päev, kus pidime hoovihma sees tegema laagri ringkaitset ehk pidime vihma sees oma positsioonidele jooksma. Lõpuks oli vihm nii tugev, et telk hakkas läbi tilkuma. Kuna meie riided olid ka läbimärjad, siis evakueeriti meid metsast kaitseväebaasi ning laager lõpetati ennetähtaegselt laupäeva öösel.

Kui viimane õhtu välja arvata, siis meeldis mulle riigikaitselaager väga ning õppisin olulisi teadmisi, mis võivad ka väljaspool kaitseväge kasulikud olla.

Louis Jesse Albert


Kui laagripaika jõudsime ja bussist koos teiste kaasõpilastega välja astusime, hakkas kohe vihma tibutama. Tollel hetkel ei osanud ma isegi ette kujutada, mis meid kõiki ees ootab.

Peale alguskõnet jagati meile vajalik varustus ning peale pikka ootamist saime gruppidesse. Esimese ülesandena pidime hakka telki püstitama. Õnneks oli minu rühma ülem võrreldes teiste ülematega väga tore ja leebe. Kui teiste telkide juurest kostis ülema karjumist, siis meie ülem oli rahulik ja abivalmis.

Esimesel päeval ootasid meid ees erinevad töötoad, milles kogu grupiga osalesime. Olin väga rahul enda rühmaga, sest meil ei vingunud keegi ja kõik olid väga positiivsed ning aktsepteerivad. Töötoad olid väga õpetlikud ja harivad ning ühtlasi aitasid meie grupil lähedasemaks saada.

Terve päev olid ilmaga halvad lood. Ühtelugu aina sadas ja sadas, kuid tujul ei lasknud langeda toit, mida meile seal pakuti. Ütlemine, et tühi kõht on kõige parem kokk, pole kunagi tõetruum olnud.

Tingimused laagris ei olnud kiita, kuid ei saa ka viriseda. Joogivett saime kanistritest, WC asemel olid kuivkäimlad ja ööbima pidime telgis. Öö möödus tormi ja vihmaga ning hommikul ootas meid hommikvõimlemine. Terve päev oli samuti sisustatud töötubadega.

Ma pole vist kunagi nii õnnelik olnud, kui sel õhtul laagrisse tagasi jõudes, sest õhtusöögiks oli tatar, mis polnud mulle elu sees veel nii hästi maitsenud. Rahulikult einestades märkasin, et järsku hakkas sadama, mis kestis kuni öö saabumiseni.

Peale kolmekordset häire läbitegemist saadi aru, et laagrisse pole võimalik jääda, ning kõik evakueeriti.

Riigikaitselaagrist jäävad mulle head mälestused, kuid kõige enam olen õnnelik selle üle, et Eestis pole kaitsevägi naistele kohustuslik.

12. klassi õpilane


Nähtavus null, riided märjad, vaim murdunud- see võtab üsna hästi kokku terve selle nädalavahetuse. Kui paduvihm välja arvata, oli laager täitsa nauditav. Iisklikult nautisin ma väga AK4 hooldust ja meditsiiniõpet, kuigi kõik teised töötoad (v.a topograafia) olid ka väga põnevad. Peamiselt saabki kurta vaid ilma üle. Samas ei saanud keegi päikesepistet, nii et võib-olla polnud kerge vihm ka kõige hullem. Kindlasti olen mina üks õnnelikest, kes ei pidanud lombis magama, nii et terve kogemus oli üldiselt positiivne.

Riigikaitselaagri laul

On märg,
ei näe,
vaimust ei midagi
enam alles jää.
Kõrval madratsil
on lomp,
milles lebab Kevin.
Õhtune kartul on
läinud.
Ööpatrull.
Särk, niiske.
Andres roomab
välja
telgi alt
nagu mutt.
Riigikaitse on märg,
ma olen märg
hommikuses udus
kui ärkan
niiskena.

Õpilasi innustas muljed kirja panema õpetaja Astrid Rätsep.

 

Saksa jalgpalliliit külastas Tallinna Saksa Gümnaasiumi

10. septembril 2024 kohtub Saksamaa U21 jalgpallikoondis Tallinnas Eesti koondisega. Enne mängu, 6. septembril külastasid mängijad ja treenerid Tallinna Saksa Gümnaasiumi.

Pärast direktor Maive Merkulova ja Saksa saatkonna esindaja härra Mario Sauderi tervitust oli 1. FC Kölni kaptenil Eric Martelil ja mängijatel võimalus tutvuda koolimajaga ning ühe Eesti kooli argipäevaga. 11.a klassi õpilased viisid mängijaid väikestes gruppides koolimajas ringkäigule, treeneritetiim eesotsas treener Antonio Di Salvoga vahetas mõtteid 12.a klassi õpilastega. Mängijate, õpilaste ja treenerite vahel tekkis elav ja aktiivne mõttevahetus – vastastikune huvi oli suur. Külaskäik oli lühike, aga intensiivne ning avas mõlemale poolele uusi perspektiive. Saksakeelse osakonna õpilastele oli see lisaks suurepärane võimalus oma keeleteadmisi edukalt kasutada.

Seejärel asusid Saksamaa juuniorid koolihoovis „sportlikule“ võistlusele. Neli 5. klassi segavõistkonda ja Saksamaa Jalgpalliliidu juuniorid osalesid „kartulijooksul“, kust võtjana väljus võistkond „Euroopa“. Arvukatel pealtvaatajatel ja kõigil osalejatel oli väga lõbus!

U21 meeskond tõi kaasa ilusaid kingitusi: särgid, autogrammid ja selfid olid väga populaarsed. Oli näha, et mängijatel oli tore ja nad võtsid aega nautimiseks. Autogramme võib nüüd leida kõikvõimalikelt esemetelt – särkidelt, vihikutelt, tõukeratastelt ja isegi „võidukartulilt“…

Suur tänu põnevaid kohtumisi täis külastuse eest! Soovime Eesti ja Saksa mängijatele teisipäevaseks kohtumiseks kõike head!

Tekst: Christian Ohler
Fotod: saksakeelne osakond
Tõlge: Margit Tammekänd