Mardi küüned külmetavad, marti, marti

/in ,

Mardipäeval, 10. novembril üllatas 4.a klass 12. klasse vanarahva kommetega. Üheskoos lauldes ja lustides oli tore neid meelde tuletada.

Lisaks said väikesed mardisandid rõõmu tunda meie kooli abiturientide taiplikkusest mõistatuste lahendamisel ja lahke pererahva andidest.

Missugused on vanad Eesti mardikombed ja traditsioonid?

Siin on väike ülevaade sullegi.

  • Mardipäev on 10. novembril, aga marti joosti tegelikult mardilaupäeval, 9. novembril.
  • Mardilaupäeval või mardipäeval liikusid algselt ringi mehed, 19. sajandi lõpupoole ka meesteks riietunud tütarlapsed.
  • Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Karvaseid rõivaid on seostatud viljakusega. Veel kasutati igasuguseid käepäraseid vahendeid, nagu takkusid, millest tehti habe ja juuksed, tohtu, sammalt, oksi jm, millest sai valmistada maski või mida sai kasutada kostüümi juures, samuti vatti ja riideribasid. Maskid olid enamasti mõeldud näo varjamiseks ja seetõttu rohmakad ning koledad. Oluline oli varjata nägu ja muuta end täiesti tundmatuks. Ka seos tagasipöörduvate esivanemate hingedega tingis riietuse ja maskide valiku.
  • Mardisantidel oli kombeks peale laulmise ja pillimängu käratseda ja lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Arvatavasti oli see kõik mõeldud halbade jõudude eemalepeletamiseks.
  • Mardirituaali juurde kuulus tammumine, rohmakas tantsimine ja ülespoole hüppamine, mida on samuti seostatud viljakuse taotlemisega. Igasugune üles upitamine, üles hüppamine ja tõstmine kriitilisel ajal või rituaali käigus taotles suuremaks ja pikemaks sirgumist.
  • Mardipäevast algasid tubased tööd ja talveaeg.
  • Hingedeaja tõttu kehtis rida töökeelde – eeskätt lina ja villaga seotud naistetööd, ka igasugune kolistamine, et mitte häirida hingede rahu.
  • Mardipäeva on peetud muistseks aastavahetuspühaks. Ka on seostatud seda surnute mälestamisega. Sarnase kõlaga nime kannab surmahaldjas mardus.
  • Mardid viskasid tuppa viljaõnne, s.t visanud peoga toapõrandale viljateri, herneid, tangu või riisi, soovides viljaõnnele jätku.

Veelgi täpsema ülevaate leiad siit

Õpetaja Ülle Gatski

Putukaproteiinid, tehisaru ja kodanikunõukogud – väitlusvõistluse „Jugend Debattiert“ Euroopa finaal Berliinis

/in ,

25.-29. septembril 2023 toimus Berliinis esmakordselt väitlusvõistluse „Jugend debattiert“ Euroopa finaal.

Kokku sõitis Saksamaa pealinna 25 õpilast 14 riigist, et üheskoos poliitiliselt ja ühiskondlikult olulistel teemadel arutleda. Tänavune Eesti finaali võitja Susanna Sarapuu (TSG) sõitis koos 2. koha võitnud Desiree Madisega (KSG) ja projekti õpetaja Laura Steinbachiga Berliini, kus neid ootas 5-päevane vaheldusrikas ja põnev programm.

Pärast toredat tutvumisõhtut, kus motiveeritud õpilased ja pühendunud vilistlased oma kodumaad tüüpiliste esemete abil tutvustasid, algas kõigi osavõtjate jaoks töö. Peale pikka harjutuspäeva, kus kõik veelkord väitlust ja žürii tööd harjutasid, algasid järgmisel päeval rasked kvalifikatsioonivoorud.

Väideldi järgmistel teemadel:

  • „Kas poliitikutel peaks olema lubatud valimisvõitluse eesmärgil koolides üles astuda?“
  • „Kas putukapõhise toidu tootmist ja müüki peaks riiklikult toetama?”

Kaheksa parimat kvalifitseerusid poolfinaali, kus arutleti tehisarul põhinevate biomeetriliste valvesüsteemide keelustamise üle avalikus ruumis. Neli finalisti väitlesid järgmisel päeval välisministeeriumi ruumides esmakordselt väitlusvõistluse “Jugend debattiert“ Euroopa võitja 2023 tiitli eest.

Väitlust teemal „Kas kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleks Euroopa Liidu riikides kokku kutsuda rahvuslikud kodanikunõukogud?” kuulas publik tähelepanelikult. Lisaks kõikidele riiklike finaalide võitjatele, projekti õpetajatele ja teistele õpilastele olid kohal ka endine Saksamaa minister ja Hertie Fondi hoolekogu liige Annette Schavan, ajakirjanik ja „Jugend debattiert“ hoolekogu liige Sandra Maischberger ja Hertie Fondi juhatuse esimees Frank-Jürgen Weise.

Ka see, mis toimus väljaspool debatte, oli kõigile rikastav kogemus. Programm andis mitmekülgse ülevaate Berliini linnast, kultuurist ja ajaloost. Seda toredat aega said riiklike finaalide võitjad nautida oma uute sõpradega, keda nad ilma „Jugend debattiert“ väitlusvõistluseta poleks ilmselt kunagi tundma õppinud. Seega ühise keele rääkimine võib olla uute sõprussuhete võtmeks.

Kõikide osavõtjate keeletase oli muljetavaldav, seda arvas ka Susanna: „Kõik riiklike finaalide võitjad olid debatis uskumatult head ja oli tõeliselt tore väidelda saksa keeles inimestega, kellel on samasugune huvi poliitika ja ühiskonna vastu nagu mul.“

Seega tasub ületada võimalikud piirid, õppida saksa keelt ja kasutada seda teiste inimestega suhtlemisel.

Kuigi kumbki Eesti õpilane finaali ei pääsenud, on Susanna kindel, et ta võitis vaatamata sellele. „Oma uute sõpradega kohtun ma kindlasti kunagi uuesti. Mul on hea meel, et ma sain selle võimaluse väljakutseid pakkuvatel teemadel vestelda ja palju uut õppida. Ma olen kindel, et ma ei unusta seda nädalat kunagi.“

Tekst: Susanna Sarapuu (11.a) ja Laura Steinbach
Fotod: Susanna Sarapuu (11.a) ja Alexander Voss
Tõlge: Margit Tammekänd

JDI
JDI
JDI
JDI
JDI
JDI
JDI
JDI

VIDEO: TSG koolikompass, oktoober

/in ,

Videokokkuvõte oktooris meie koolis toimunud sündmustest

Tallinna Saksa Gümnaasium pälvis maineka saksa keele initsiatiivipreemia

/in ,

30. septembril 2023 anti Tallinna Saksa Gümnaasiumile Baden-Badenis (Saksamaal) üle saksa keele initsiatiivipreemia, millega kaasnes 5000 euro suurune auhinnaraha.

„Väike Eesti annab saksa keelele selles koolis eesti keelega võrdväärse koha. Saksa vaatenurgast pole võimalik seda piisavalt kõrgelt hinnata“, toonitas prof dr Wolf Peter Klein, saksa keele kultuuripreemia žürii kõneisik. „Selles õppeasutuses õpetatakse paralleelselt kahes keeles ja need keeled rikastavad üksteist.“

Eestist käis seda erilist auhinda vastu võtmas väike delegatsioon. Oma tänukõnes meenutasid õpilased Mona ja Vibeke 1997. aaastal avatud Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelse osakonna initsiaatorit Lennart Merit. Taasiseseisvunud Eesti esimene president toonitas: „Inglise keelt oskab tänapäeval igaüks. Saksa keelt aga iga kultuurne inimene”.

Saksakeelse osakonna juhataja dr Christian Ohler rõhutas oma tänuavalduses, et Saksa profiilikoolidel on Kesk- ja Ida-Euroopas eriline koht. „Popradis, Liberecis, Bukarestis, Timisoaras, Sofias ja Tallinnas on Saksa profiilikoolid aastate jooksul andnud märkimisväärse panuse saksa kultuuri ja keele edendamisse.” Samas tänas ta haridust korraldavaid ametiasutusi Eestis ja Saksamaal suurepärase koostöö ja Saksamaa Välismaise Koolihariduse Keskust usaldusväärse toetuse eest. Suurim tänu läheb aga õpilastele „teie julguse, visaduse ja vaimustuse eest, millega te saksa keele seiklusest osa võtate.“

Žürii kõneisiku professor Kleini sõnade kohaselt ei ole see auhind mitte ainult tunnustus aastatepikkuse suurepärase töö eest, vaid annab tunnistust sellestki, et Tallinna Saksa Gümnaasium on ka täna oma saksakeelse osakonnaga „rõõmus ja reibas“.

Lisainfo: https://kulturpreis-deutsche-sprache.de/30-september-2023-mai-thi-nguyen-kim-erhaelt-den-jacob-grimm-preis-deutsche-sprache-in-baden-baden/ 

Tekst: Dr Christian Ohler, saksakeelse osakonna juhataja
Tõlge: Margit Tammekänd
Fotod: © Eberhard Schöck Stiftung
Foto (auhind kooli ees): © Tallinna Saksa Gümnaasium

Saksa keele kultuuripreemiat annab Eberhard Schöcki fond välja alates 2001. aastast, 2023. aastal esimest korda koos Saksa Keele- ja Luuleakadeemiaga. Auhind antakse inimestele, asutustele ja algatustele, kes on andnud erilise panuse saksa keele arendamisse.

“Arvukate algatuste ja fantaasiarikaste ideedega propageerib kool saksa keelt väljaspool koolikonteksti ning tagab sellega žürii hinnangul eristaatuse Eesti haridusmaastikul.”

Loe lähemalt

TSG saksa keele initsiatiivipreemia

 

Läänemerest Saksa II astme keelediplomini

/in ,

Erinevast rahvusest õpilased kohtusid Poolas

Kuus ühe keele kaudu ühendatud rahvust: 48 Läänemere maadest Eestist, Leedust, Lätist, Poolast ja Rootsist pärit õpilast, nende hulgas ka Maarja Neeme 12.b klassist, kohtusid 11.-15. septembrini keele- ja kultuurivahetuseks. Moto “Noored Läänemere regioonis” all valmistusid nad viis päeva Nieporetis (Poola) Saksa II astme keelediplomi (DSD II) eksamiks. Neid toetasid õpilased Lübeckist.

Keelelaagrit organiseeris ja viis läbi osa võtnud Läänemere maade Väliskoolivörgu büroo (ZfA) töörühm, seetõttu oli Eestist osalenud õpilaste saatjaks selle ainenõunik Eestis Sabine Langrehr.

Töö kõrvalt jäi ühise vabaajaprogrammi käigus piisavalt aega, et üksteist paremini tundma õppida ja kogemusi vahetada. Õpilaste jaoks oli kogu programm (ka reis Poolasse) muuseas tasuta. Ilus näide sellest, kuidas saksa keel liidab ja sildu ehitab.

Sechs Nationen – eine Sprache

Tekst: ZfA, Alexander Voss
Fotod: ZfA
Tõlge: Margit Tammekänd

Meie kooli väärikas esindus aasta õpetaja gaalal

/in

Laupäeval, 7. oktoobril jagati 11. korda riiklikke hariduspreemiaid. Tartus Vanemuise kontserdimajas toimunud pidulikul aasta õpetaja auhinnagaalal kuulutati välja laureaadid.

Meie kooli väärikas esindus Tartus aasta õpetaja gaalal

aasta õpetaja gaala

Vasakult:

Dagmar Aus, algklasside õppejuht, kelle abikaasa on huvihariduse õpetaja kategooria laureaat
Maive Merkulova, meie armas direktor, kes omadele pöialt hoidmas
Anu Kušvid,Tallinna aasta gümnaasiumiõpetaja 2023 ja vabariigi aasta gümnaasiumiõpetaja nominent. Kleidi peal kaasas praegune 12.c
Helle Pikkor, legendaarne pedagoog, kooli poolt esitatud elutöö preemiale

Tallinna linna tunnustused meie õpetajatele

/in

Reedel, 6. oktoobril toimunud Õnneliku õpetaja gaalal anti parimatele Tallinna haridustöötajatele üle tunnustused.

  • Tallinna aasta gümnaasiumiõpetaja – Anu Kušvid
  • Tallinna aasta alustav õpetaja – Getter Killing

TSG koolipere õnnitleb!

Vasakult: õpetaja Getter Killing, õpetaja Anu Kušvid, direktor Maive Merkulova. Foto: Erlend Štaub

 

Avatud koolisööklate nädal. Tulge koolitoitu sööma!

/in

Avatud koolisööklate nädalal külastas meie koolisööklat 164 lapsevanemat.

Video: Lapsevanemate sõnul on koolitoidu areng olnud märgatav

Avatud koolisööklate nädalal ootame lapsevanemaid koolitoitu maitsma.

Toimumise aeg: 2.–6. oktoobril kell 12.15–13.30.

Koolitoitlustaja soovib  Avatud koolisööklate nädala raames anda lastevanematele võimaluse näha ja maitsta toiduvalikut, mida igapäevaselt lastele pakutakse.

Lisaks koolitoiduga tutvumisele on see hea võimalus keset tööpäeva soodsalt täisväärtuslikku lõunasööki nautida.

Tasu: üks koolilõuna maksab 1.80 eurot. Koolilõuna eest saab tasuda kohapeal puhvetisse (nii sularahas kui kaardiga).

Korraldus: koolimajja tulles saab üleriided jätta garderoobi (valvuri juurest trepist alla), kus on valveta riidenagid. Välisjalanõud palume hügieeni huvides katta kilesussidega (sussid saab valvelauast).

Söökla ja puhvet asuvad garderoobist korrus kõrgemal.

 

TSG tunnustab kolleege

/in ,

TSG aasta õpetaja 2023 — Lorenz Frankenschmidt
Lorenz Frankenschmidt

  • Tõeline positiivsusest nakatav kolleeg, alati heatujuline, tahaks ise tema tundidesse minna õpilasena.
  • Annab oma ülimalt positiivse ellusuhtumisega eeskuju mitte ainult oma õpilastele, vaid ka kolleegidele.
  • Teeb oma tööd innuga ja seab alati õpilased esikohale.
  • Suudab tekitada õpilastes võrdse kohtlemise tunde, haarata neid vestlusesse ja päriselt huvituda nende muredest ja õnnestumistest — see on kvaliteet, millele suudavad vähesed õpetajad sama tasemega vastata.

TSG aasta töötaja 2023 — Pille Korsten

  • valmis alati kuulama ja toetama;
  • toeks igale koolitöötajale;
  • olemas ka peale oma tööaega.
  • range ja õiglane, hooliv ja hingeline.
  • Lapsed ei ole mitte need, kes segavad tähtsa töö tegemist, vaid nemad ongi see tähtis töö.
  • Teeb oma tööd südamega, tema armastus laste vastu on piiritu.

Kolleegipreemia 2023 — Merike Kaljumäe

  • Abivalmis, sõbralik, toetav.
  • Alati heas tujus!
  • Lahke, heatahtlik, rõõmus, väga sõbralik õpetaja.
  • Alati saab igaühele midagi toredat öelda.
  • Suure hooliva südamega!
  • Kuidas sa mäletad ja tead alati kõikide sünnipäevi?

Aasta tegu 2023 — Valimisdebatt noortelt noortele

Õpetajad Ulla Herkel ja Aileriin Lelov

Õpilasesinduse poolt antud autasud õpetajatele:

õpetajate päev 2023

Õpilasesinduse tunnustused. Autorid: Martine Roosipuu ja Helen Roosipuu (11.c)

Kõige stiilsem: Natalja Bõstrova
Kõige soojema südamega: Hedda Pihlamägi
Kõige parema humooriga: Markus Reischl
Aasta klassijuhataja: Mariia Shchelkova
Kõige aktiivsem koolielus: Kertu Pildre
Kõige toredam uustulnuk: Michael Finger

Tallinna linna tunnustus

Aasta gümnaasiumiõpetaja: Anu Kušvid

Aasta alustav õpetaja: Getter Killing

 

Näitus “Eesti rändeajastul”

/in ,

3. korruse rõdul on üles pandud Eesti rändeajastu näitus, mille väljaandjad on Inimõiguste Instituut ja Konrad Adenaueri Fond.

Näitus kajastab lähemalt Eesti ajalugu enim mõjutanud nelja suuremat väljarändelainet (19. sajandi väljaränne Venemaale, Teisest maailmasõjast ajendatud suur põgenemine 1944. aastal, massiküüditamised ja nüüdisaegne väljaränne) ning kaht suuremat sisserännet (1920. aastate tagasiränne peamiselt Venemaalt ja nõukogudeaegne sisseränne).

Lisaks käsitleb näitus rännet Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja praegu toimuvat rändepööret Eestis (info kodulehelt).

Täpsemalt saab lugeda siit: https://naitused.humanrightsestonia.ee/randeajastu/

Näitus on meie koolis 3. – 13. oktoobrini.