erasmus+ Archives - Tallinna Saksa Gümnaasium

Erasmus+ õpiränne: “Kunstisild Tallinna ja Lissaboni vahel” 2025/26 I osa – Eesti ja Portugali õpilased lõid Lissabonis ühisnäituse

28. oktoober 2025/- kunstiained, uudised

13.-18. oktoobril 2025 osalesid kümme meie kooli õpilast Erasmus+ õpirändeprojektis “Art Bridge between Tallinn and Lisbon 2025-26”, mille esimene etapp toimus Lissabonis koostöös Lissaboni Saksa Kooliga (DSL – Deutsche Schule Lissabon). Nädala jooksul võtsid õpilased osa mitmetest kunstiprojektidest, töötubadest ja kultuurikülastustest, arendades nii oma loovust, meeskonnatööoskusi kui ka rahvusvahelist suhtlemisoskust.

Sel korral oli projekti fookuses tekstiilikunst ning õpilaste ülesandeks oli kaunistada Lissaboni kooli õpilasruum tekstiili- ja teibikunsti töödega, et anda seni üsna tühjale ruumile juurde isikupära, pehmust ja soojust.

Programm algas Casa da Cerca kunstikeskuses, kus kunstnik Mário Campos juhendas tsüanotüüpia töötuba. Õpilased õppisid selle ajaloolise fotograafiaprotsessi ilmutamise erinevaid etappe ja lõid suurtele kangastele iseloomulikud sinakad tsüanotüüpiatööd, mida hiljem kasutati tekstiilikunsti projektis koolis.

Järgnevatel päevadel toimus tekstiilikunsti töötuba Lissaboni Saksa Koolis, mida juhendasid tekstiilikunstnik Ariane Arandt ning projekti õpetajad Anna Malessa, Paula König, Stefan Osnowski (DSL), Carol Pahk ja Erik Joasaare (TSG) ning moedisainer Fiona Con. Õpilased õppisid erinevaid tehnikaid – õmblemist, heegeldamist, tikkimist ja kudumist, samuti teibikunsti, siiditrükki ja tekstiilide värvimist. Nad kavandasid oma kunstiteoseid rahvusvahelistes gruppides rühmatööna. Tööde eesmärgiks oli luua ühine näitus, mis valmis nädala lõpuks Lissaboni Saksa Kooli õpilasruumis. Kolme päeva jooksul valmisid loodusteemaline seinavaip, uued katted õpilasruumi istumispatjadele, tekstiilist laekaunistused ja teibikunstiprojekt.

Inspiratsiooni saadi kunstnik Thomas Szotti ateljees kunstnikuga kohtudes, MUDE disainimuuseumis moekunsti näitusel, Casa das Histórias Paula Rego muuseumi külastusest Cascais’s ning loodus- ja kultuuripaikadest nagu Cabo da Roca ja Monserrate park. Need andsid õpilastele väärtusliku ülevaate Portugali kultuuri- ja looduspärandist.

Projekt lõppes laupäeval, 18. oktoobril, kui Lissaboni Saksa Kooli Oktoberfesti raames avati ühisnäitus, mida külastas üle paarisaja inimese. Õpilased esitlesid oma tekstiili- ja teibikunstiteoseid ning jagasid külalistega oma loomeprotsessi ja kogemusi. Kõik osalejad said ka diplomid.

Õpiränne Lissabonis oli inspireeriv ja õpetlik kogemus, mis ühendas kunstilise loovuse, rahvusvahelise koostöö ja uued sõprussuhted. Projekti teine etapp toimub 2026. aasta veebruaris Tallinnas, mil meie kool võõrustab Portugali õpilasi.

Meie koolist võtsid projektis osa: Daria Ivanova (11.a), Marika Kappo (11.a), Egeli Kirikal (11.a), Hanna Lotta Kivi (11.a), Franz Frederick Oja (11.a), Arabella Raidmäe (11.a), Daria Ruus (11.a), Iiris Rebeka Saffre (11.a), Keili Valge (11.b), Romet Ressar (11.b).

Õpilasi juhendasid kunstiõpetajad: Erik Joasaare, Carol Pahk.

Suur tänu Lissaboni Saksa Koolile: direktor Teresa Lenze, õpetajad Anna Malessa, Paula König, Stefan Osnowski ja Ariane Arandt ning kunstnik Thomas Szott ja moedisainer Fiona Con.

Tekst ja fotod: Erik Joasaare

PILDIGALERII: Erasmus+ õpiränne: Kunstisild 2025 Tallinna ja Lissaboni vahel 13.–18. oktoobril 2025

Erasmus+ õpiränne: TSG õpilased osalesid AMUN konverentsil Hamburgis

9. oktoober 2025/- uudised, võõrkeeled

2025. aasta septembris sõitsid neliteist Tallinna Saksa Gümnaasiumi 10.-12. klassi õpilast koos õpetajate Emel Çelik ja Jan Zünkeleriga Hamburgi, et Alsteri Model United Nations (AMUN) konverentsist osa võtta.

Sellel rahvusvahelisel konverentsil kohtusid erinevate maade esindajad, kes Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni delegaatidena arutlesid aktuaalsete poliitiliste teemade üle. Saime luua uusi rahvusvahelisi kontakte, panna proovile oma diplomaatilisi oskusi ning ka lihtsalt lõbutseda. Nende kuue päeva jooksul ei istunud me ainult päevad läbi debattidel, vaid tutvusime ka Hamburgi linnaga: käisime vee- ja valgusshow‘l, maitsesime kohalikke toite ning tutvusime vaatamisväärsustega. Kogu selle aja jooksul käis pidev aktiivne vestlus saksa ja inglise keeles, millega rikastasime oma keeleteadmisi.

AMUN konverents ei olnud lihtne: mõttetööd oli palju ning delegaat oma riiki pidi poliitiliste vaadete poolest hästi tundma. Samas oli see ka meeldiv õpikogemus meile kõigile. Juba esimese päeva avatseremoonial oli eestlastele varuks meeldiv üllatus: kooli direktor Thomas Olliges tervitas meid “Tere”-ga! Meie suursaadikud Hendrik Voecks (10.b), Laura-Liis Põllu (12.a) ja Saara Muller (12.a) pidasid kõnesid Saksamaa Liitvabariigi, Prantsuse Vabariigi ja Filipiini Vabariigi nimel. Meie sealviibimise neljandal päeval, ehk 1. oktoobril vastas külalisesineja hr Nick Birnback meie küsimustele ÜRO rahuvalvemissioonide/operatsioonide kohta, mis oli ainulaadne võimalus rääkida kellegagi, kes aktiivselt ÜRO-s töötab.

AMUN-i viimasel päeval, 2. oktoobril, saime kõik kätte tänukirjad sealse osalemise eest. Samuti said kaks meie kooli õpilast tunnustuse hea töö eest (Emily Goldin, 10.a ja Saara Muller, 12.a), ning üks meie kooli õpilane koos meie vilistlasega said tiitli “parim delegaat” (Hendrik Voecks, 10.b ja Pepe Schneider).

Kuid siiski, miks MUN konverentsidel osaleda, kui jääb mulje, et need on nii rasked? Sellele on hea, lihtne ja ühesõnaline vastus: silmaring. MUN konverentsid on hea võimalus, kus panna proovile oma väitlemisoskus ja julgus, aga kus saab ka lihtsalt paariks päevaks oma mugavustsoonist välja astuda. Kuna kogu tegevus toimub inglise keeles, on see ka suurepärane võimalus oma keeleosksut lihvida ja arendada. Ning aspekt, mida me eriti hindame: sealt saab endale uusi rahvusvahelisi sõpru, kellega on alati meeldiv suhelda ning mõtteid vahetada.

Meie reisi ja konverenstil osalemist rahastas ERASMUS+, mille eest me kõik ütleme teile: thank you– Danke– aitäh!

Tekst: Emily Goldin, 10.a
Fotod: Emel Çelik, õpetaja

PILDIGALERII: TSG õpilased AMUN konverentsil Hamburgis, septembris 2025

Erasmus+ õpilasvahetusprojekt „Demokraatia piirid? Vabadus, turvalisus ja solidaarsus Euroopas“ Eestis

25. september 2025/- võõrkeeled

11.b klassi DSD keelediplomi rühm võõrustas 8.–15. septembrini Saksamaalt Luise von Duesbergi nimelise gümnaasiumi õpilasi.

Õpilasvahetus toimus Erasmus+ programmi raames teemal „Demokraatia piirid? – Vabaduse, turvalisuse ja solidaarsuse kogemine Euroopas”. Projekti käigus valmisid rühmatööna plakatid, mis võrdlesid Eesti ja Saksamaa koole, ning podcastid, kus intervjueeriti Eesti ja Saksa õpetajaid. Vestlused keskendusid demokraatia hetkeseisule ja arengule mõlemas riigis. Samuti käsitleti Teise maailmasõja tagajärgi Eestile ja saksa kultuuri mõjusid. Lisaks intervjueeriti ka eestlasi ja sakslasi, et uurida, mida teatakse Eesti ja Saksamaa vahelistest suhete kohta.

Programmi osana avanes noortel võimalus külastada Riigikogu ja osaleda Euroopa Elamuskeskuse simulatsioonimängus. Lisaks poliitilisele programmile tutvusid Saksa noored Eesti ajaloo, kultuuri ja loodusega: nad said osa ekskursioonidest Tallinna vanalinnas, Narva kindluses ja Kreenholmi Manufaktuuris ning matkasid Viru rabas.

Saksa noored elasid meie õpilaste peredes. Kontakt noorte vahel on säilinud ja meie õpilased on juba oodatud vastukülaskäigule Kempenisse.

Tekst ja fotod: Küllike Kütt

19.–25. mail viibisid meie kooli õpilased Erasmus+ õpirändel Kempenis

Südamest südamesse: mida õppida Iiri koolikultuurist

9. juuni 2025/- uudised

Olen õpetaja Helen-Julia Pedamäe ning viibisin 25.-30. mail Erasmus+ programmi raames töövarjuks Iirimaal, Dublinis asuvas Our Lady of Lourdes algkoolis.

Selles koolis õpib veidi üle 200 õpilase, lisaks tavaklassidele tegutseb seal ka kaks väiksemat eriklassi autismispektrihäirega lastele. Külastasin paljude erinevas vanuses õpilaste tunde alates 4–5-aastastest ning 6-aastastest kuni 5. klassi õpilasteni välja. Enim jäid mulle meelde 1. klassi loodusõpetuse tund, kus oli teemaks päike ja 5. klassi loodusõpetus, kus räägiti elektrist ja tehti tutvust vooluringiga. Kõige inspireerivam oli aga 4. klassi kirjanduse tund, kus osa õpilasi tegutses iseseissvalt lugemisülesannete kallal, samal ajal kui väikesed lugemisrühmad analüüsisid õpetajaga loetavat raamatut. Õppetöö korraldus meenutas pigem üldõpetust, sest õppetöö ajal liiguti näiteks väiksematega loodusõpetuselt üle kunstile. Päris selgelt ei olnud paigas, mis tund parasjagu on ning õpetajad liikusid õpilastega sujuvalt ühelt tegevuselt teisele. Kõiki õpikuid ja töövihikuid hoiustati klassiruumis, mis võimaldas edukalt sellisel kujul õppeainete lõimimist.

Lisaks koolikeskkonna ja õppemetoodikaga tutvumisele keskendusin huvitavate ideede ja lahenduste märkamisele, mida saaks kasutada “rohelise” mõtteviisi edendamiseks Tallinna Saksa Gümnaasiumis. Panin tähele, et mitmetes klassiruumides kasvatati aknalaudadel taimi, mille eest õpilased hoolitsesid. Õpetajad kasutasid taimede kastmist justkui väikese pausina tunni sees. Suur õueala võimaldab neil taimed hoovi istutada ja jälgida nende edasist kasvamist.

Koolimaja ise oli pigem vanemapoolne, kuid lastel oli rohkelt liikumisruumi kooli ümbruses: paar väiksemat palliplatsi korv- ja jalgpalli mängimiseks ning suur roheala, kus mängiti palli- ja ringmänge. Sain teada, et olemas on ka gaeli jalgpall (Gaelic football), mis on seal üsna populaarne. Kõigil õpilastel oli kaks õuevahetundi, üks lühem (10 min) ja teine pikem (30 min). Õue mindi peaaegu iga ilmaga, välja arvatud paduvihma korral, ning ikka koolivormis. Kuigi ilmad olid jahedad, ei pannud enamik õpilasi koolipusale midagi peale ja õues liikumisest tunti suurt rõõmu.

Suureks erinevuseks oli see, et koolis puudus söökla, soe toit toodi kohale ja söödi klassiruumides lõunapausi ajal. Sel hetkel olin väga tänulik meie sooja koolilõuna eest, mida õpilastele lisaks kõigele ka tasuta pakutakse. Pärast koolipäeva lõppu koristati klassiruumid, seejärel rivistuti ning õpetaja saatis lapsed väravani, kus vanemad neid ootasid. Koolipäev lõppes kõigil algkooli õpilastel kell 14.30.

Lisaks üllatas mind mitmel korral, kui viisakalt õpilased käitusid ning kui järjepidevalt õpetajad pöörasid tähelepanu käitumisnormidele. Sain lõpuks paremini aru, miks inimesed nii Suurbritannias kui ka Iirimaal on üldiselt nii viisakad.

Minu nädal Iirimaal oli väga huvitav ja inspireeriv. Sain hulgaliselt ideid, mida soovin klassiruumis õpilastega katsetada ning samuti ka uut motivatsiooni meie kooli keskkonnateadlikkuse tõstmiseks. See kogemus jääb mulle alatiseks südamesse.

Erasmus+ õpirände mentorina toetas mind selle nädala jooksul partnerkooli direktor Anne Smith, kes aitas mul leida sobivad tunnid ja õpetajad töövarjutuse läbiviimiseks ning kellega pidasime põhjalikke arutelusid nii enne õpirännet kui ka selle kestel.

Õpetaja Helen-Julia Pedamäe

Erasmus+ õpiränne: arhitektuuri valikaine õpilased tutvusid Helsingi linnaruumiga

7. juuni 2025/- kunstiained

20.–21. mail 2025 toimus meie kooli õpilaste Erasmus+ õpiränne Helsingisse, mille fookuses oli kaasaegne arhitektuur ja selle roll tänapäeva linnaruumis. Koostööpartner oli Etelä-Tapiolan Lukio kool, kellega oleme sarnast projekti varemgi edukalt läbi viinud. Selleaastase õpirände eesmärk oli tutvustada õpilastele erinevaid arhitektuurinäiteid, anda ülevaade arhitekti ametist ja õppimisvõimalustest ning pakkuda praktilisi disainiülesandeid nii linnaruumis kui muuseumikeskkonnas.

Õpiränne algas arhitektuuribüroo Helst OY külastusega, kus meid võtsid vastu büroo asutajad Rabbe Tianen ja Jens Rasmussen. Nad rääkisid avameelselt oma teekonnast arhitektiks saamisel, arhitektuuribüroo igapäevatööst ning enda projektidest, mille seas oli nii elamu- kui avaliku ruumi lahendusi. Eriti huvitavaks osutus arutelu teemal, millised väljakutsed arhitekte klientide soovide ja võimalustega arvestamisel ees ootavad ning kuidas on valdkond viimaste aastatega muutunud. Samuti spekuleeriti arhitektuuri eriala tuleviku üle, millised on võimalused ja kitsaskohad rohelisema ja jätkusuutlikuma linnaruumi loomisel.

Pärast inspireerivat kohtumist suunduti Helsingi linnaruumiga tutvuma, keskendudes kaasaegsetele arhitektuurinäidetele. Külastasime Kiasma kaasaegse kunsti muuseumi, mille julge arhitektuur ja mäng valguse, ruumi ja vormiga pakkusid head näidet kaasaegsest muuseumiarhitektuurist. Seejärel uudistasime Kamppi kabelit, mida peetakse üheks silmapaistvamaks puitarhitektuuri näiteks Helsingis. Päeva lõpetasime Oodi keskraamatukogus, mis on üks Helsingi uuemaid ja populaarsemaid avalikke hooneid. Seal lahendasid õpilased ka praktilise joonistusülesande, kus nad pidid mõtlema välja uue arhitektuurse elemendi või struktuuri Oodi ees asuvale väljakule ning oma ideed ka teistele tutvustama. See ülesanne pani proovile nii ruumilise mõtlemise, loomingulisuse kui ka oskuse oma ideed selgelt väljendada.

Teise päeva hommikul külastasime partnerkooli Etelä-Tapiolan Lukio, kus meid võeti sõbralikult vastu. Saime ülevaate nende kooli igapäevaelust, õppekorraldusest ja õpilasprojektidest ning partnerkooli õpilased tutvustasid ka meile oma kooliruume. Seejärel suundusime kõik koos EMMA kaasaegse kunsti muuseumisse, kus õpilased said iseseisvalt lahendada disainiteemalise ülesande. See pakkus hea võimaluse kunsti ja disaini sidumiseks ning oma ruumilise ja visuaalse mõtlemise proovilepanekuks.

Pärastlõunane programm jätkus Aalto ülikoolis, kus lisaks arhitektuurile saab õppida mitmeid teisi loomingulis ja tehnilisi erialasid. Kohapeal võttis meid vastu tudeng Anna Pitkäniemi, kes tutvustas meile kuulsa Dipoli õppehoone arhitektuurilisi lahendusi ja Alvar Aalto loomingu põhimõtteid, mida selles hoones on järgitud. Dipoli hoone orgaaniline arhitektuur, looduslähedased materjalid ja hoone sulandumine maastikku teevad sellest unikaalse arhitektuuriobjekti. Vastukaaluks külastasime ka kaasaegset Väre õppehoonet, mille arhitektuur on tugevas kontrastis Dipoli pehmete vormidega, kuid mis pakub seevastu avaraid, valgusküllaseid ja tänapäevaseid õppimis- ja koosviibimisvõimalusi.

Kokkuvõttes oli õpiränne väga mitmekesine ja inspireeriv, pakkudes osalejatele nii uusi teadmisi arhitektuurivallas kui ka võimalust rahvusvaheliseks suhtluseks ja koostööks Soome partnerkooli õpilastega.

Suur tänu Etelä-Tapiolan Lukio koolile ning nende Erasmus+ koordinaatorile Mari Grasselile koostöö ja sooja vastuvõtu eest. Jääme ootama järgmisi ühiseid projekte!

Meie koolist võtsid õpirändest osa:

Egne Priimägi, Vesna Katerski, Anna Teldre, Richard Rüütmaa, Martin Maarand, Ruudi Allik, Sven Erik Jaanson, Melinda-Johanna Metsis, Liis Pähklamägi, Liisa Korjas, Maiken Meltsas; õpetajad Erik Joasaare ja Carol Pahk.

Tekst ja pildid: õpetaja Erik Joasaare

PILDIGALERII: Erasmus+ õpiränne: Helsingi linnaruum ja arhitektuur, mai 2025

Erasmus+ õpiränne: TSG õpilased osalesid MUNOL konverentsil Lübeckis

6. juuni 2025/- uudised

19.-23. mail toimus Saksamaal õpilaskonverents Model United Nations of Lübeck (MUNOL), kus osalesid ka 15 Tallinna Saksa Gümnaasiumi 9.-12. klassi õpilast koos õpetajate Emel Çeliku ja Liina Valvikuga. See oli konverentsi 28. aasta ning teemaks seekord “International Security – Achieving a Sense of Safety”.

Konverentsi korraldasid Thomas-Mann-Schule õpilased ja see toimus Lübecki erinevates kohtades, kus õpilased osalesid mitmete komiteede ja komisjonide töös. Osalevaid koole oli Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, Türgist, Poolast, Rootsist, Ghanast, Rumeeniast ja Hollandist, mis tegi konverentsist tõeliselt rahvusvahelise kogemuse.

Meie õpilased esindasid delegaatidena Saksamaad, Hiinat ja Prantsusmaad. Nad arutasid erinevates komisjonides rahvusvahelise julgeoleku küsimusi, pidasid kõnesid, tegelesid diplomaatilise suhtlusega ning kirjutasid resolutsioone. Neil oli võimalus kuulata ka külalisesinejaid Henrik Schillingit, Till Tantaud ja Anna Oehmichenit, kes olid konverentsi teemadega seotud eksperdid, ning esitada neile küsimusi.

Pärast pikki ja produktiivseid konverentsipäevi korraldati ka seltskondlikke üritusi, mis pakkusid tihedale programmile lõbusat vaheldust ning võimaldasid õpilastel uute inimestega kohtuda, uusi sõpru leida ja ideid vahetada.

Õppisime sellel õpirändel palju ning tulime tagasi suure inspiratsioonipagasiga.

Meie koolist osalesid õpirändel: Gerli Kleinert (9.a), Grete Elise Rillo, (9.a), Liisa Nummert, (9.a), Oishorjo Prova, (9.a), Helena Maddison (9.c), Raul Markus Elbre (10.)a, Aadu Tordik (10.)b, Martin Laos (10.b), Erk Terek Hirvesoo (10.c), Marta Marii Tepner (10.c), Kert Kirikal (11.a), Kaur Ehrlich (12.a), Louis Jesse Albert (12.a), Mari Maurer (12.a), Simona Maria Reischl (12.a).

Tekst ja pildid: õpetajad Emel Çelik ja Liina Valvik

Erasmus+ õpilasvahetusprojekt „Demokraatia piirid? Vabadus, turvalisus ja solidaarsus Euroopas“

5. juuni 2025/- võõrkeeled

19.–25. mail viibis Erasmus+ õpirändel 12 õpilast Tallinna Saksa Gümnaasiumi 10. klassist vanuses 16 -17 aastat. Enamik neist on juba sooritanud A2/B1 taseme saksa keelediplomi eksami ning valmistuvad järgmise taseme (B2/C1) eksamiks.

Projekti eesmärgiks on tugevdada õpilaste suulist väljendusoskust saksa keeles ning süvendada teadmisi Euroopa Liidu ülesehitusest ja väärtustest, samal ajal käsitledes kriitiliselt demokraatia, vabaduse, turvalisuse ja solidaarsuse tähendust tänapäeva Euroopas. Teemad on tihedalt seotud saksa keele DSD II eksamiga.

Projekti partnerkool on Luise-von-Duesberg-Gymnasium Kempenis Saksamaal. Kohtumiste käigus moodustasid Eesti ja Saksamaa õpilased rahvusvahelised meeskonnad, kus nad arutasid demokraatia tähenduse üle ning jagasid oma kogemusi ja vaateid Euroopa poliitiliste ja ühiskondlike väljakutsete teemal. Eesmärgiks oli süvendada arusaamist Euroopa väärtustest, tugevdada sidemeid Ida- ja Lääne-Euroopa vahel ning innustada noori teadvustama oma rolli Euroopa tuleviku kujundamisel.

Projekti käigus said Eesti ja Saksamaa õpilased esmalt digitaalselt üksteisega tuttavaks, täites tutvustavaid profiile ja suheldes veebis. See aitas noortel suurendada enesekindlust võõrkeeles suhtlemisel ning lõi aluse kultuuridevaheliseks koostööks. Koostöö on jagatud kahte ossa, esimene Kempenis ja teine Tallinnas.

Kempenis tutvuti kooliga ja moodustati 4-liikmelised rahvusvahelised rühmad: igas grupis kaks Eesti ja kaks Saksamaa õpilast. Õpilased tutvusid, valisid projekti teema ja alustasid tööga. Segameeskondades töötades lõid õpilased audiovisuaalseid materjale (nt podcaste, videoid, intervjuusid) teemal „Demokraatia Euroopas“, käsitledes erinevusi ja sarnasusi kahe riigi vahel (nt poliitiline süsteem, ajalugu, koolisüsteem, roll Euroopa Liidus). Esimese etapi töödest valmis ka vahekokkuvõte.

Teine osa toimub septembris Eestis, kus projekt viiakse lõpuni, täiendatakse ja lõpuks esitletakse. Koostöö käigus arendasid õpilased oma digipädevusi, suhtlusoskust ja keeleoskust, dokumenteerides loodud materjalid digitaalsetel platvormidel ning jagades neid ka koolide veebikanalites.

Lisaks projektitööle külastasid õpilased Kölnis Toomkirikut ja linnamuuseumi, kus tutvuti linna ajaloo ja varajase kodanikuosaluse näidetega. Muuseumitunnid käsitlesid ka Saksamaa lähiajalugu, sealhulgas Teise maailmasõja ja natsismi perioodi, rõhutades kodanikuaktiivsuse ja solidaarsuse olulisust, mida seostati ka Eesti kogemustega.

Üheks oluliseks osaks kujunes külaskäik Düsseldorfi Landtagi ehk liidumaa parlamenti, kus õpilased said ülevaate Saksamaa poliitilisest süsteemist ning arutlesid selle sarnasuste ja erinevuste üle Eesti poliitilise korraldusega. See kogemus aitas noortel paremini mõista demokraatia toimimist ning Euroopa-alase teadlikkuse tähtsust.

Projekti jooksul tehti ka õppekäik Hollandisse, Nijmegenisse, kus külastati Vabaduse muuseumi. Seal uuriti Teise maailmasõja põhjuseid ja kulgu, osaleti interaktiivsetes näitustes ning aruteludes. See aitas õpilastel mõista vabaduse ja rahu väärtust Euroopas ning seostada ajaloolisi sündmusi tänapäevaste ühiskondlike teemade ja väärtustega.

Kogu projekt aitab noortel mõista, et demokraatia, solidaarsus ja vabadus pole iseenesestmõistetavad, vaid vajavad teadlikku kaitsmist ja osalemist. Õpilasi julgustatakse aktiivselt panustama Euroopa ühisesse tulevikku. Projekti tulemusi tutvustatakse ka laiemale koolikogukonnale, et innustada ka teisi noori Euroopa teemade vastu huvi tundma.

Projektis osalesid järgmised Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilased: Mishelle Kern, Richard Johannes Konovalov, Helis Kortel, Grete-Mia Meentalo, Anna-Maria Melts, Iti Loore Osman, Romet Marten Osmin, Romet Ressar, Getter Rõivassepp, Richard Sapunjan, Ameli Švets ja Keiti Eleanora Virolainen.

Täname Luise-von-Duesburg Gymnasiumi vastuvõtvaid õpetajaid Julia Roedigeri ja Ann-Marie Schulmeyerit.

Tekst: õpetaja Küllike Kütt
Fotod: Keiti Eleanora Virolainen

Töövarjutamine Dinkelscherbeni koolis – inspireeriv kohtumine uue õpikäsitusega

28. mai 2025/- uudised

Mina olen saksa keele õpetaja Kätlin Rebane ning viibisin 5.–9. mail Erasmus+ programmi raames töövarjuna Saksamaal, Grund- und Mittelschule Dinkelscherbenis.

Tegemist on umbes 300 õpilasega kooliga Lõuna-Saksamaal, Baieris. Kooli õhkkond on soe ja kaasaegne, ning suur rõhk on pandud iga õpilase individuaalsele arengule ja kogukondlikule koostööle.

Kool osaleb aktiivselt rahvusvahelises koostöös. Erasmus+ projekt „Freundschaft kennt keine Grenzen“ („Sõprus ei tunne piire“) on toonud kokku õpilasi Saksamaalt, Ungarist ja Hispaaniast, luues õpilastele väärtuslikke kultuuridevahelisi kogemusi.

Mind paelus eriti viimastel aastatel kasutusel olnud Churi mudel (sks k Churer Modell) – uuenduslik õppekorralduse kontseptsioon, mis on pärit Šveitsist ja Eestis veel vähetuntud. Selle keskmes on õpperuumi ümberkujundamine: klassiruum muudetakse paindlikuks õpikeskkonnaks, kus õpilased saavad valida endale sobiva töökoha. Klassi keskpunkt ei ole enam tahvel, vaid õpilane ise.

Iga tund algab lühikese ringis tehtava sissejuhatusega, kus õpetaja tutvustab teemat ja annab edasi tunni struktuuri. Seejärel töötavad õpilased individuaalselt või väikestes rühmades materjalidega, mis vastavad nende oskustele ja huvidele. Vaba valik – nii töökoha, partnerite kui ka õppematerjalide osas – toetab iseseisvust ja kasvatab vastutustunnet. Õpetaja roll on muutunud: ta ei ole enam ainult teadmiste edastaja, vaid pigem juhendaja ja toetaja, kes aitab igal lapsel oma teed leida.

Koolis toimis see mudel algklasside puhul suurepäraselt ning jättis väga sügava mulje.

Kokkuvõttes oli minu nädal Dinkelscherbenis äärmiselt inspireeriv. Sain palju uusi mõtteid ja ideid, kuidas muuta ka meie kooli õpikeskkond paindlikumaks ja õppijasõbralikumaks. Samas pakkus külastus ka võimalust paremini mõista Saksamaa koolielu ning kogeda Lõuna-Saksamaa kultuuri laiemalt.

Erasmus+ koolitus Lissabonis keskendus uuenduslikele lähenemisviisidele keskkonnahariduses

9. aprill 2025/- roheline kool, uudised

17.–21. märtsil 2025 osalesid õpetajad Poolast, Portugalist, Saksamaalt ja Eestist Erasmus+ koolitusel Lissabonis, mille fookuses olid uuenduslikud lähenemisviisid keskkonnaharidusele. Koolituse moto „Väikesed teod, suur mõju“ kutsus osalejaid mõtestama, kuidas igapäevased valikud ja käitumismustrid keskkonda laiemalt mõjutavad.

Õpetajad võeti soojalt vastu organisatsiooni Cultivating Futures kontoris, kus rahulikus ja toetavas õhkkonnas tutvuti koolitusnädala eesmärkide ja ajakavaga. Erilist tähelepanu pöörati keskkonnateadlikkust edendavale „9 R-i“ kontseptsioonile:

Rethink (mõtle uuesti), Respect (austa), Refuse (keeldu), Reduce (vähenda), Reuse (taaskasuta), Recycle (ümber töötle), Rot (komposteeri), Reinform (teavita uuesti), Revolutionize (muuda põhjalikult).

See kontseptsioon kujunes väärtuslikuks tööriistaks keskkonnateemade elavaks ja praktiliseks käsitlemiseks koolitunnis.

Koolitus hõlmas arutelusid olulisemate keskkonnaprobleemide ja nendega seotud statistika üle, samuti ideede ja heade praktikate vahetamist keskkonnahariduse vallas.

Praktilised töötoad, eriti „Rethink and Refuse“, pakkusid võimalust tutvuda jätkusuutlike alternatiividega tavapärastele tarbimisvalikutele. Esimese päeva pärastlõunal osalesid õpetajad rühmatöös „Muutuse seemned“, kus avastati Lissaboni linnaruumi ja analüüsiti võimalusi, kuidas väikeste, ent teadlike tegudega oma keskkonnajalajälge vähendada – olgu selleks ühekordsest plastist loobumine või ühistranspordi eelistamine.

Järgnevatel päevadel uuriti ringmajanduse ja lineaarse majanduse erinevusi, toodete elutsüklit ning keskkonnasõbralikke tarbimismustreid. Inspiratsiooni pakkusid ka loovad lahendused, näiteks Bordalo II taaskasutusmaterjalidest loodud tänavakunst, mis üle tundis äratundmisrõõmu osaleja Eestist.

Õpetajad külastasid ka õppemajapidamist, kus lapsed saavad taimede ja loomadega vahetult kokku puutuda ning looduskeskkonda väärtustavates tegevustes osaleda. Samuti osaleti keskkonnakampaanias, mille raames koguti linnatänavail prügi – idee, mida saab kohandada ka kodumaise koolikeskkonna jaoks.

Koolitusnädal lõppes inspireeriva külastusega kooli, mis tegutseb „nullkulu“ kontseptsiooni järgi, eesmärgiga minimeerida jäätmete teket. Kuigi täielik jäätmevabadus võib praktikas olla keeruline, innustas selle kooli sihikindlus ka teisi osalejaid jätkusuutlikke lahendusi otsima.

Koolitusel osalenud õpetajad võtavad Erasmus+ kogemusest saadud teadmised ja ideed kaasa, et aktiivselt oma koolielu rikastada. Omandatud oskused aitavad tõsta õpilaste teadlikkust keskkonnateemadel ning kujundada neist vastutustundlikud ja mõtestatud „muutuse loojad“.

Fabian Mohrhardt, bioloogia õpetaja ja keskkonna valikkursuse juhendaja

Erasmus+ projekt “Art Bridge between Tallinn and Lisbon” viis õpilased lühifilme looma ja kunsti avastama

12. veebruar 2025/- kunstiained, uudised

3.–7. veebruaril toimus järjekordne Erasmus+ projekt “Art Bridge between Tallinn and Lisbon”, seekord Tallinnas ja Helsingis.

Meie koolis viibisid Erasmus+ õpirändel 9 Lissaboni Saksa kooli õpilast, kes koos 9 meie kooli õpilasega osalesid ainulaadses lühifilmide loomise projektis. Töötubasid juhendas filmitegija Pilleriin Raudam, kes aitas noortel süveneda filmikunsti põhitõdedesse.

Lühifilmide loomine

Rahvusvahelistes 2–4-liikmelistes meeskondades töötades õppisid õpilased kahe päeva jooksul filmikunsti olulisi aspekte: loo jutustamist ja arendamist, esitlemist (pitching), peategelase rolli, kinematograafiat, filmimise tehnikaid, monteerimist jpm. Seejärel suundusid nad võtteplatsile – kolmapäev oli täielikult pühendatud filmimisele ja monteerimisele. Vaatamata tihedale ajakavale valmisid kõik lühifilmid õigeks ajaks ning jõudsid 5. veebruaril kooli aulas toimunud esilinastusel ekraanile, mida jälgis arvukas publik. Pärast iga lühifilmi linastust jagasid meeskonnad oma kogemusi ja rääkisid filmide loomeprotsessist.

Lühifilmid:

Vahepeal jõudsid õpilased käia ka suurepärase giidi Elo Aunaga Fotografiskas Shepard Fairly, Feng Li ja Lembit Peegli näitusi vaatamas.

Kunstireis Helsingisse

Neljapäeval ja reedel jätkus programm Helsingis, kus õpilased külastasid mitmeid kunstimuuseume ja osalesid loovtöötubades. Kunstimuuseumis HAM avastasid nad Tove Janssoni loomingut, kaasaegse kunsti muuseumis Kiasma süvenesid kaasaegsesse kunsti, Amos Rexis said osa kunstniku Larissa Sansouri näitusest ning osalesid loomingulises töötoas “Future schools”. Espoos asuvas kunstimuuseumis EMMA kogesid õpilased kaasaegse kunsti ja disaini sünergiat ning osalesid töötoas “Different Design”.

See mitmekülgne ja inspireeriv nädal andis osalejatele väärtuslikke uusi kogemusi ja teadmisi filmi- ja kaasaegsest kunstist, aga ka oskuse teha koostööd rahvusvahelises kollektiivis, arendada oma võõrkeelte oskusi ja leida uusi sõpru.

Suur tänu koostööpartneritele:

Lissaboni Saksa Kool ja kunstiõpetajad Anna Malessa, Anna Costa ja Paula König, kes aitasid kaasa ühise programmi koostamisel;
Filmitegija Pilleriin Raudam, kes inspireeris õpilasi avastama lühifilmide võlu ja oskust filme tõlgendada, analüüsida ja luua;
Fotografiska giid Elo Aun, kes tegi õpilastele meeldejääva ja inspireeriva tuuri.

Meie koolist osales projektis üheksa õpilast 11. klassidest: Georg Markus Allmägi, Jan Oskar Tinnuri, Eva Liisa Kuzovlev, Mia-Liisa Suurväli, Ingrid Kristin Paist, Jaanika Uutman, Triinu Otsa, Heinika Grethel Heinloo ja Mirtel Mailend.

Õpilasi juhendasid kunstiõpetajad Erik Joasaare ja Lisette Lepik.

PILDIGALERII: Erasmus+ projekt “Art Bridge between Tallinn and Lisbon” 3.–7. veebruaril 2025

Sildid: erasmus+