Sildid: erasmus+

Erasmus+ õpiränne Hispaaniasse: Gaudí jälgedes

/-

6.–10. aprillil osalesid 10 Tallinna Saksa Gümnaasiumi 9.–10. klassi õpilast Erasmus+ õpirändel Hispaanias, Sant Cugat del Vallès’is (Barcelona lähedal). Õpiränne toimus koostöös partnerkooliga Pureza de María ning keskendus Antoni Gaudí loomingule ja tema probleemilahenduse lähenemisele.

Projekt algas tutvumistegevustega, kus Eesti ja Hispaania õpilased said üksteisega tuttavaks ning tutvustasid oma kooli ja kultuuritausta. Seejärel jätkati projektiga „The Footprint of Gaudí“, mille raames uuriti, kuidas kuulus arhitekt ammutas inspiratsiooni loodusest ning kasutas seda praktiliste probleemide lahendamiseks looval ja jätkusuutlikul viisil.

Üheks nädala tipphetkeks oli õppekäik Barcelonasse. Õpilased planeerisid oma teekonna ühistranspordi abil ning külastasid Sagrada Familiat, vanalinna, Casa Batllót ja La Pedrerat (Passeig de Gràcia). Giidiga ekskursioonid andsid väärtusliku ülevaate Gaudí loomingust ning aitasid mõista, kuidas kunstilised ideed ja tehnilised lahendused on omavahel tihedalt seotud.

Projekti praktiline osa keskendus „trencadís“ tehnikale, mida Gaudí oma töödes laialdaselt kasutas. Rahvusvahelistes paarides töötades kavandasid ja lõid õpilased taaskasutatud materjalidest oma kunstiteosed. Töö käigus tuli neil otsuseid teha, praktilisi väljakutseid lahendada ning protsessi dokumenteerida.

Viimasel päeval esitlesid õpilased oma projekte ja jagasid, mida nad nädala jooksul õppisid. Programm sisaldas ka kultuurilist töötuba, kus valmistati traditsioonilisi Hispaania roogasid – tapasid – ning nauditi ühist söömaaega ja üksteise seltskonda.

Õpiränne aitas arendada õpilaste loovust, probleemilahendusoskust ja meeskonnatööd. Samuti andis see väärtusliku kogemuse rahvusvahelises suhtluses, hispaania keele praktiseerimisel ning süvendas arusaamist kultuurist ja arhitektuurist.

Õpilaste tagasiside

Andreas:

Mulle väga meeldis see projekt, sest õppisin palju uut ning sain mitmeid uusi sõpru. Ma sain teada, et hispaanlased on üks kõige avatum rahvas ning nende juurde võib alati tagasi minna. Kõige huvitavam kogemus oli La Sagráda Familia külastus, sest meile räägiti palju huvitavat kristlusest. Soovitan kõigil Erasmus+ programmis osaleda, sest alati võid reisida pigem ühte riiki rohkem kui vähem.

Getter:

Sel aastal avanes mul võimalus osaleda Erasmus+ õpirändel Hispaanias.
Kõige rohkem jäi meelde Barcelonas Sagrada Familia külastus, kus meile räägiti põhjalikult igast detailist ja põhimõttest, mida arhitekt Gaudí kasutas. Lisaks jäid meelde ka väiksemad hetked: näiteks esimene taksosõit lennujaamast hotelli või korrad, kui keegi peale vaba aega ühisesse kohtumispaika nii piinlikult palju hiljaks jäi, et kui hilinejad lõpuks kohale jõudsid, tehti neile selle tähistamiseks kõigi poolt suur aplaus.
Hispaanias oli kogu aeg väga teretulnud tunne ja kordagi ei tekkinud hirmu- või ebakindlustunnet. Alguses oli veidi hirmutav kui sain teada, et sealses koolis ei ole telefonide kasutamine eriti lubatud, kuid lõpuks oli see positiivne, sest veetsime enamus vahetunde kõik koos korv-,võrk- või jalgpalli mängides, mis oli hoopis lõbusam. Ma õppisin enda kohta seda, et olen julgem, kui algselt arvasin ja suudan ka teises riigis sealsete inimestega võõras keeles suhelda. Võtan endaga kaasa kindlasti laienenud hispaaniakeelse sõnavara, kuid ka palju uusi teadmisi sealse kultuuri ja kommete kohta. Mina soovitaksin Erasmus+ projekti kõigile, sest minu arust oli see imeline kogemus ja hea võimalus uusi sõpru kohata ja palju unustamatuid mälestusi luua.

Robert:

Terve reis meeldis ja kogu programm oli hästi planeeritud, kuid jalutuskäik Sant Cugatis neljapäeval jättis erilise mulje. Minu jaoks oli üllatav, et hispaanlased, kes meid saatsid, kulutasid oma vaba aega, et tulla meiega linna ja teha meile ekskursioon. Nad olid väga sõbralikud, heatahtlikud, abivalmid ja lahked.
Hispaania kultuur ja inimesed on meist väga erinevad. Alguses arvasin, et ma ei pruugi leida nendega ühist keelt, kuid see kartus osutus lõpuks alusetuks.
Õppisin seda, et loodus võib anda lahenduse inimeste probleemidele. Mulle meeldib arhitekt Antonio Gaudi suhtumine loodusesse nagu “õpetajasse”.
Erasmus+ on kindlasti väärt proovimist, sest erinevalt tavalisest reisist välismaale, see tutvustab lähemalt just inimesi.

Karl:

Õpiränne Hispaaniasse oli väga tore. Eriti meeldis mulle Barcelonas Sagrada Familia ja teiste majade arhitektuuri vaatamine. Silma jäi mulle just see, et kõik kellega kohtusime nii sõbralikud olid. Alguses oli kuidagi imelik tunne, kui kõik kogu aeg nii sõbralikult rääkisid, kuid lõpuks oli see ka päris tore. Olen proovinud ise ka sellest saadik olla sõbralikum ja julgem. Soojalt soovitan kõigil teistel ka Erasmus+ programmidega osaleda.

Meie koolist võtsid projektist osa: Andreas Merilind, Arne Sosi, Darja Jegorova, Getter Sepp, Hanna-Loore Nõges, Karl Siemann, Nora Elise Laanetu, Richard Johan Siil, Robert Netšajev, Sergei Malinov.

Projektijuhid: võõrkeeleõpetajad Javier Dominquez Gil ja Miriam Hendrikson.

Tekst: Javier Dominquez Gil
Fotod: erakogu

 

Kaasrahastab ELErasmus+

Erasmus+ õpiränne Kempenisse: ühine mälu, loovus ja Euroopa väärtused

/-

17.–23. märtsil 2026 osalesid 10 Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilast Erasmus+ õpirändel Saksamaal Kempenis, kus koostöös Luise von Duesbergi nimelise gümnaasiumi õpilastega keskenduti Euroopa ühisele ajaloole ja mälu kultuurile. Erasmus+ programm toetab rahvusvahelist koostööd ja õppijate arengut, pakkudes noortele võimalust õppida väljaspool tavapärast koolikeskkonda ning arendada olulisi tulevikuoskusi.

Õpirände keskmes oli videoprojekt, mille kaudu uuriti, kuidas mäletavad erinevate Euroopa riikide inimesed teist maailmasõda, külma sõda ja kommunistlikku perioodi. Õpilased töötasid rahvusvahelistes rühmades, kus nad arutasid ajaloolisi teemasid, jagasid oma teadmisi ning lõid lühifilme, mis kajastasid nii Saksa kui ka Eesti vaatenurki.

Videoid saab vaada siin

Programmi jooksul külastati mitmeid olulisi paiku. Düsseldorfis tutvuti liidumaa parlamendiga ja demokraatia toimimisega, Bonnis Saksa ajaloo muuseumiga ning Hollandis Ysselsteyni sõjaväekalmistuga, mis pakkus sügavamat mõtlemisainet sõja tagajärgede ja rahu väärtuse üle. Need kogemused aitasid õpilastel paremini mõista Euroopa ajalugu ja selle mõju tänapäevale.

Oluline osa õpirändest toimus ka partnerkoolis, kus õpilased said kogeda Saksa koolielu ning ühiselt projekti kallal töötada. Rahvusvaheline koostöö, suhtlemine võõrkeeles ja ühine loometöö aitasid arendada nii keeleoskust kui ka meeskonnatöö- ja suhtlemisoskusi.

Õpiränne lõppes valminud videote esitlusega, kus iga rühm tutvustas oma töö tulemusi ning arutles teemadel, mis on seotud rahu, demokraatia ja Euroopa koostöö tähtsusega.

Õpilaste tagasiside:

„Kõige rohkem jäi mulle meelde, kui erinevalt võivad inimesed ajalugu tajuda, aga samas kui oluline on üksteist mõista.“

„Rahvusvahelistes gruppides töötamine oli alguses keeruline, aga lõpuks õppisime üksteist kuulama ja koostööd tegema.“

„Ysselsteyni kalmistu külastus pani mind tõsiselt mõtlema sõja ja rahu tähenduse üle.“

„Videoprojekti tegemine oli huvitav, sest saime ise valida, kuidas oma mõtteid väljendada.“

Meie koolist võtsid projektist osa: Oliva Aruste, Vanessa Espenberg, Elizabeth Green, Daniel Kirpu, Carolin Kleeman, Helerin Koobak, Rasmus Paas, Richard Paas, Dariana Maria Tugay, Christofer Robin Viirpalu, Hendrik Voecks, Amelia Matrunjonok.

Projektijuhid: saksa keele õpetajad Aina Saares, Reet Jõgeva.

Tekst: Helerin Koobak
Fotod: erakogu ja õpetajad

 

Kaasrahastab ELErasmus+

Erasmus+ projekt: “Kunstisild Tallinna ja Lissaboni vahel” 2025/26 II osa — animatsioonid ja kunstirännakud

/- ,

2.–6. veebruar 2026 võõrustasime Erasmus+ projekti “Art Bridge between Tallinn and Lisbon” raames kümmet õpilast ja kahte õpetajat Lissaboni Saksa Koolist.

Koos meie kooli õpilastega loodi kunstnike Anni ja Taavi Varmi juhendamisel animatsioone. Nädal lõppes arhitektuuri- ja kunstirännakuga Helsingis, kus külastati mitmeid näitusi ja muuseume ning tutvuti Helsingi arhitektuuriga.

Töötoa keskmes oli visuaalne jutustamine ning animatsiooni kasutamine eneseväljenduse ja enesereflektsiooni vahendina. Juhendatud kunstiliste harjutuste ja digitaalse tegelasanimatsiooni kaudu õppisid õpilased looma omanäolisi visuaalseid lugusid ning avasid vaimse tervise teemasid. Professionaalsete kunstnike Anni ja Taavi Varmi juhendamisel kasutati tööprotsessis Procreate’i programmi, mille abil arendati nii tehnilisi oskusi kui ka loovat mõtlemist. Projekt kulmineerus kolmapäeval, 4. veebruaril kooli aulas õpilaste loodud animatsioonide avaliku linastuse ja aruteluga. Esitlused tõid esile animatsiooni mitmekesisuse, kus oli nii huumorit, sügavamat sisu kui ka julget eneseületamist.

Vaata:

Nädala lõpp viis seltskonna üle lahe Helsingisse, kus külastati kunstinäitusi HAMis, Kiasmas, Amos Rexis ja Disainimuuseumis ning osaleti töötubades. Hoolimata kuni -17-kraadisest pakasest näitas ilm end päikeselisest küljest ning reis pakkus osalejatele rohkelt inspiratsiooni. Kokkuvõttes kujunes nädal väga edukaks ning pakkus kõigile osalejatele väärtusliku ja inspireeriva kogemuse.

Meie koolist võtsid projektist osa: Daria Ivanova (11.a), Marika Kappo (11.a), Egeli Kirikal (11.a), Hanna Lotta Kivi (11.a), Franz Frederick Oja (11.a), Arabella Raidmäe (11.a), Daria Ruus (11.a), Iiris Rebeka Saffre (11.a), Keili Valge (11.b), Romet Ressar (11.b).

Täname Anni ja Taavi Varmi töötubade läbiviimise ja õpilaste juhendamise eest!

Projektijuhid: kunstiõpetajad Erik Joasaare, Carol Pahk (TSG), kunstiõpetajad Anna Malessa, Paula König Lissaboni Saksa Koolist.

Tekst ja fotod: Erik Joasaare

Osalejate tagasiside

Egeli:

See õpiränne andis mulle mega ägeda kogemuse, nii Lissabonis kui ka Tallinnas. Kõige eredamalt mäletan Lissabonis ühe päeva lõpus sealsest koolist koju minekut, sest kohe-kohe oli seal lähedal staadionil algamas Portugali ja Ungari MMi valikmäng ja tänavad ja metroo olid täis Ronaldo ja Portugali koondise särki kandvaid fänne. Mulle kui suurele jalgpalli ja Ronaldo fännile oli see mega lahe tunne. Pärast vaatasime ta perega kodus ka mängu ja oli lahe näha, kuidas nad emotsionaalselt kaasa elasid. Kuigi Portugali kultuur Eestiga võrreldes päris teine, siis ma tundsin end seal koheselt koduselt ja bondisin portugallastega Ronaldo fännamises. Kui Portugali osas tegime kõike kätega, siis Eesti osas oli enamus digitaalne, mis mulle isiklikult natuke rohkem sobis. Samas oli ka Portugalis tehtu väga äge protsess ja mõlema lõpptulemusega tasub väga rahule jääda. Kui keegi mõtleb, kas see projekt tasub end ära ja et kas ta peaks selle ette võtma, siis ütleksin, et see tasub lausa 101% ära. Tasuta uut riiki, selle kultuuri ja inimesi tundma õppida on igatpidi äge kogemus. Ka projektid, mis mõlemas riigis tehakse, õpetavad enda kohta palju ja lõpptulemust näha, mis on tiimitööna valminud, on nii südantsoojendav. Mulle jäävad sellest õpirändest ainult positiivsed mälestused ja on isegi kurb, et see läbi sai.

Hanna:

Meeldis, et sai sõpradega aega veeta ja uusi tutvusi koguda. Esialgu oli pisut harjumatu aga kogu kogemus oli väga tore ja meeldejääv kokkuvõttes. Erasmus+ tasub alati ära ning tuleb osa võtta kõigist projektidest mis vähegi huvi pakuvad kuna see kogemus ning uued oskused ja tutvused tasuvad end nii-nii ära!

Daria:

Tohutult palju oli ikka meeldejäävaid hetki ja mälestusi ning raske on välja tuua ühte. Lissabonis oli näiteks tohutult äge käia surfamas, süüa iga päev Pastel de Natasid ja nautida arhitektuuri. Tallinnas oli omakorda väga tore käia uisutamas, kelgutamas ja linna avastamas, samuti oli armas, kui üllatunud ja elevil olid portugallased Eesti ja Soome vahel sõitvate laevade üle.

Teises riigis olla oli minul alguses ehk natukene hirmus küll, kuid tegelikult sai kiiresti kohanetud ning vahetuspere ja teisedki inimesed minu ümber olid abivalmid ja toetavad ja alati leidus keegi, kellega koos avastada.

Algul oli minul ehk hirmutav kogu kunstiga tegelemise osa projektist, kuna ma otseselt ei ole ehk andekas maalimises, joonistamises vms. Tegelikult olid nii Lissabonis kui ka Tallinnas töötoad üles ehitatud nii, et igaüks sai panustada ja igaühel õnnestus luua kunsti, mis oli lõppude lõpuks väga tore kogemus.

Õppisin enda kohta, et oskan kunsti luua ja et minus on siiski seda tunnetust. Õpilasvahetuse järel tunnen samuti, et olen inimesena avatum ja julgem ning seda väärtustan ma tohutult.
Portugali ja Eesti osa suurim vahe oli minu silmis kindlasti temperatuur, mis, kahjuks või õnneks, pean tunnistama, et oli mulle isiklikult meeldivam ikka Lissabonis.
Sellest kogemusest võtan endaga kaasa teadmise, et julge hundi rind on ikka rasvane ja kui sellised projektid ette tulevad, tuleb kindlasti osa võtta. Isegi kui ma nüüd sellest nädalast väsinud olen, on see olnud unustamatu nädal, mille eest ma tänulik olen.

Kui keegi õpilane kahtleks, kas Erasmus+ kogemus tasub ära, ütleks ma talle, et tegelikult pole midagi karta ega kaotada. Erasmus+ projektid on olnud minu jaoks gümnaasiumi meeldejäävamad nädalad ja see, et läbi Erasmus+ õpirännete saab uusi kultuure tundma õppida on ikkagist tohutult väärtuslik kogemus, mida mujalt ei saa.

Iiris:

Mulle olid mõlemad õpilasvahetuse osad väga meeldivad. Lissaboni sõites oli hirm sees, sest veel ei tundnud Lissaboni õpilasi ning ei osanud öelda, kas me saame koostööga hästi hakkama.

Selle alalt ei olnud vaja karta, sest inimesed olid kõik väga toredad ning motiveeritud töötama läbi terve aja, mil projekt töös oli. Motivatsioon tundus Eesti osas isegi veel suurem, sest meile anti vaba voli ning meilt ei oodatud suurt midagi. See pani kreatiivsuse lendama ning meie lõpuprojekt tuli vägagi vinge.

Terve projekti vältel ei olnud kordagi tunnet või mõtet “Kas see ikka tasus ennast ära?”. Inimesed olid toredad ning nende tundma õppimine oli tõesti tore, eriti sellises mõnusas ja produktiivses keskkonnas.

Daria:

Soovitaksin sellist võimalust kasutada nii kiiresti kui võimalik! See on unustamatu experience, mida on raske kunagi unustada: uued tutvused uute inimestega, kes näitavad sulle meelsasti uusi kohti ja tutvustavad rõõmuga oma kultuuri, mis 90% tõenäosusega on sinu jaoks midagi täiesti uut. Kui reisid üksi, perega, sõpradega või giidiga, on väga ebatõenäoline, et sul oleks täpselt samavõrd võimalusi teada saada midagi tõeliselt erilist selle riigi ja kultuuri kohta. Seega tasub see võimalus ära kasutada, et laiendada oma silmaringi ja maailmapilti ning näha, there is a real world out of your box.

Franz:

Mul oli üpriski mugav ja meeldiv välismaal olla, sest pere võttis mind väga soojalt vastu ja üldse olid kõik väga sõbralikud. Alguses olin veidi mures, et kas ma ikka sobin projekti, sest kuigi olen kunstist huvitatud, siis polnud ma ise selle loomisega väga tegelenud. Lõpuks oli pigem just tunne, et saingi tohutult väärtusliku kogemuse juurde, mida mul enne polnud. Enda kohta õppisin, et mulle meeldib kunstiga tegelemine rohkem kui enne oleks arvata osanud.

Edaspidi võtan kaasa, et kindlasti tasub uusi asju proovida, sest see võimaldab tutvuda hulga väga huvitavate ja toredate inimestega ja pakub tohutult väärtuslikke kogemusi.

 

artbridge

Vaata ka: Erasmus+ õpiränne: “Kunstisild Tallinna ja Lissaboni vahel” 2025/26 I osa – Eesti ja Portugali õpilased lõid Lissabonis ühisnäituse

 

Kaasrahastab ELErasmus+

 

Erasmus+ õpiränne: “Kunstisild Tallinna ja Lissaboni vahel” 2025/26 I osa – Eesti ja Portugali õpilased lõid Lissabonis ühisnäituse

/- ,

13.-18. oktoobril 2025 osalesid kümme meie kooli õpilast Erasmus+ õpirändeprojektis “Art Bridge between Tallinn and Lisbon 2025-26”, mille esimene etapp toimus Lissabonis koostöös Lissaboni Saksa Kooliga (DSL – Deutsche Schule Lissabon). Nädala jooksul võtsid õpilased osa mitmetest kunstiprojektidest, töötubadest ja kultuurikülastustest, arendades nii oma loovust, meeskonnatööoskusi kui ka rahvusvahelist suhtlemisoskust.

Sel korral oli projekti fookuses tekstiilikunst ning õpilaste ülesandeks oli kaunistada Lissaboni kooli õpilasruum tekstiili- ja teibikunsti töödega, et anda seni üsna tühjale ruumile juurde isikupära, pehmust ja soojust.

Programm algas Casa da Cerca kunstikeskuses, kus kunstnik Mário Campos juhendas tsüanotüüpia töötuba. Õpilased õppisid selle ajaloolise fotograafiaprotsessi ilmutamise erinevaid etappe ja lõid suurtele kangastele iseloomulikud sinakad tsüanotüüpiatööd, mida hiljem kasutati tekstiilikunsti projektis koolis.

Järgnevatel päevadel toimus tekstiilikunsti töötuba Lissaboni Saksa Koolis, mida juhendasid tekstiilikunstnik Ariane Arandt ning projekti õpetajad Anna Malessa, Paula König, Stefan Osnowski (DSL), Carol Pahk ja Erik Joasaare (TSG) ning moedisainer Fiona Con. Õpilased õppisid erinevaid tehnikaid – õmblemist, heegeldamist, tikkimist ja kudumist, samuti teibikunsti, siiditrükki ja tekstiilide värvimist. Nad kavandasid oma kunstiteoseid rahvusvahelistes gruppides rühmatööna. Tööde eesmärgiks oli luua ühine näitus, mis valmis nädala lõpuks Lissaboni Saksa Kooli õpilasruumis. Kolme päeva jooksul valmisid loodusteemaline seinavaip, uued katted õpilasruumi istumispatjadele, tekstiilist laekaunistused ja teibikunstiprojekt.

Inspiratsiooni saadi kunstnik Thomas Szotti ateljees kunstnikuga kohtudes, MUDE disainimuuseumis moekunsti näitusel, Casa das Histórias Paula Rego muuseumi külastusest Cascais’s ning loodus- ja kultuuripaikadest nagu Cabo da Roca ja Monserrate park. Need andsid õpilastele väärtusliku ülevaate Portugali kultuuri- ja looduspärandist.

Projekt lõppes laupäeval, 18. oktoobril, kui Lissaboni Saksa Kooli Oktoberfesti raames avati ühisnäitus, mida külastas üle paarisaja inimese. Õpilased esitlesid oma tekstiili- ja teibikunstiteoseid ning jagasid külalistega oma loomeprotsessi ja kogemusi. Kõik osalejad said ka diplomid.

Õpiränne Lissabonis oli inspireeriv ja õpetlik kogemus, mis ühendas kunstilise loovuse, rahvusvahelise koostöö ja uued sõprussuhted. Projekti teine etapp toimub 2026. aasta veebruaris Tallinnas, mil meie kool võõrustab Portugali õpilasi.

Meie koolist võtsid projektis osa: Daria Ivanova (11.a), Marika Kappo (11.a), Egeli Kirikal (11.a), Hanna Lotta Kivi (11.a), Franz Frederick Oja (11.a), Arabella Raidmäe (11.a), Daria Ruus (11.a), Iiris Rebeka Saffre (11.a), Keili Valge (11.b), Romet Ressar (11.b).

Õpilasi juhendasid kunstiõpetajad: Erik Joasaare, Carol Pahk.

Suur tänu Lissaboni Saksa Koolile: direktor Teresa Lenze, õpetajad Anna Malessa, Paula König, Stefan Osnowski ja Ariane Arandt ning kunstnik Thomas Szott ja moedisainer Fiona Con.

Tekst ja fotod: Erik Joasaare

artbridge 2025

 

Kaasrahastab ELErasmus+

 

Erasmus+ õpiränne: TSG õpilased osalesid AMUN konverentsil Hamburgis

/- ,

2025. aasta septembris sõitsid neliteist Tallinna Saksa Gümnaasiumi 10.-12. klassi õpilast koos õpetajate Emel Çelik ja Jan Zünkeleriga Hamburgi, et Alsteri Model United Nations (AMUN) konverentsist osa võtta.

Sellel rahvusvahelisel konverentsil kohtusid erinevate maade esindajad, kes Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni delegaatidena arutlesid aktuaalsete poliitiliste teemade üle. Saime luua uusi rahvusvahelisi kontakte, panna proovile oma diplomaatilisi oskusi ning ka lihtsalt lõbutseda. Nende kuue päeva jooksul ei istunud me ainult päevad läbi debattidel, vaid tutvusime ka Hamburgi linnaga: käisime vee- ja valgusshow‘l, maitsesime kohalikke toite ning tutvusime vaatamisväärsustega. Kogu selle aja jooksul käis pidev aktiivne vestlus saksa ja inglise keeles, millega rikastasime oma keeleteadmisi.

AMUN konverents ei olnud lihtne: mõttetööd oli palju ning delegaat oma riiki pidi poliitiliste vaadete poolest hästi tundma. Samas oli see ka meeldiv õpikogemus meile kõigile. Juba esimese päeva avatseremoonial oli eestlastele varuks meeldiv üllatus: kooli direktor Thomas Olliges tervitas meid “Tere”-ga! Meie suursaadikud Hendrik Voecks (10.b), Laura-Liis Põllu (12.a) ja Saara Muller (12.a) pidasid kõnesid Saksamaa Liitvabariigi, Prantsuse Vabariigi ja Filipiini Vabariigi nimel. Meie sealviibimise neljandal päeval, ehk 1. oktoobril vastas külalisesineja hr Nick Birnback meie küsimustele ÜRO rahuvalvemissioonide/operatsioonide kohta, mis oli ainulaadne võimalus rääkida kellegagi, kes aktiivselt ÜRO-s töötab.

AMUN-i viimasel päeval, 2. oktoobril, saime kõik kätte tänukirjad sealse osalemise eest. Samuti said kaks meie kooli õpilast tunnustuse hea töö eest (Emily Goldin, 10.a ja Saara Muller, 12.a), ning üks meie kooli õpilane koos meie vilistlasega said tiitli “parim delegaat” (Hendrik Voecks, 10.b ja Pepe Schneider).

Kuid siiski, miks MUN konverentsidel osaleda, kui jääb mulje, et need on nii rasked? Sellele on hea, lihtne ja ühesõnaline vastus: silmaring. MUN konverentsid on hea võimalus, kus panna proovile oma väitlemisoskus ja julgus, aga kus saab ka lihtsalt paariks päevaks oma mugavustsoonist välja astuda. Kuna kogu tegevus toimub inglise keeles, on see ka suurepärane võimalus oma keeleosksut lihvida ja arendada. Ning aspekt, mida me eriti hindame: sealt saab endale uusi rahvusvahelisi sõpru, kellega on alati meeldiv suhelda ning mõtteid vahetada.

Meie reisi ja konverenstil osalemist rahastas ERASMUS+, mille eest me kõik ütleme teile: thank you– Danke– aitäh!

Tekst: Emily Goldin, 10.a
Fotod: Emel Çelik, õpetaja

Kaasrahastab ELErasmus+

 

Erasmus+ õpilasvahetusprojekt „Demokraatia piirid? Vabadus, turvalisus ja solidaarsus Euroopas“ Eestis

/-

11.b klassi DSD keelediplomi rühm võõrustas 8.–15. septembrini Saksamaalt Luise von Duesbergi nimelise gümnaasiumi õpilasi.

Õpilasvahetus toimus Erasmus+ programmi raames teemal „Demokraatia piirid? – Vabaduse, turvalisuse ja solidaarsuse kogemine Euroopas”. Projekti käigus valmisid rühmatööna plakatid, mis võrdlesid Eesti ja Saksamaa koole, ning podcastid, kus intervjueeriti Eesti ja Saksa õpetajaid. Vestlused keskendusid demokraatia hetkeseisule ja arengule mõlemas riigis. Samuti käsitleti Teise maailmasõja tagajärgi Eestile ja saksa kultuuri mõjusid. Lisaks intervjueeriti ka eestlasi ja sakslasi, et uurida, mida teatakse Eesti ja Saksamaa vahelistest suhete kohta.

Programmi osana avanes noortel võimalus külastada Riigikogu ja osaleda Euroopa Elamuskeskuse simulatsioonimängus. Lisaks poliitilisele programmile tutvusid Saksa noored Eesti ajaloo, kultuuri ja loodusega: nad said osa ekskursioonidest Tallinna vanalinnas, Narva kindluses ja Kreenholmi Manufaktuuris ning matkasid Viru rabas.

Saksa noored elasid meie õpilaste peredes. Kontakt noorte vahel on säilinud ja meie õpilased on juba oodatud vastukülaskäigule Kempenisse.

Tekst ja fotod: Küllike Kütt

Erasmus+ õpilasvahetusprojekt
Erasmus+ õpilasvahetusprojekt
Erasmus+ õpilasvahetusprojekt
Erasmus+ õpilasvahetusprojekt
Erasmus+ õpilasvahetusprojekt
Erasmus+ õpilasvahetusprojekt
Erasmus+ õpilasvahetusprojekt
Erasmus+ õpilasvahetusprojekt
Erasmus+ õpilasvahetusprojekt
Erasmus+ õpilasvahetusprojekt

19.–25. mail viibisid  meie kooli õpilased Erasmus+ õpirändel Kempenis

Kaasrahastab ELErasmus+

Südamest südamesse: mida õppida Iiri koolikultuurist

/-

Olen õpetaja Helen-Julia Pedamäe ning viibisin 25.-30. mail Erasmus+ programmi raames töövarjuks Iirimaal, Dublinis asuvas Our Lady of Lourdes algkoolis.

Selles koolis õpib veidi üle 200 õpilase, lisaks tavaklassidele tegutseb seal ka kaks väiksemat eriklassi autismispektrihäirega lastele. Külastasin paljude erinevas vanuses õpilaste tunde alates 4–5-aastastest ning 6-aastastest kuni 5. klassi õpilasteni välja. Enim jäid mulle meelde 1. klassi loodusõpetuse tund, kus oli teemaks päike ja 5. klassi loodusõpetus, kus räägiti elektrist ja tehti tutvust vooluringiga. Kõige inspireerivam oli aga 4. klassi kirjanduse tund, kus osa õpilasi tegutses iseseissvalt lugemisülesannete kallal, samal ajal kui väikesed lugemisrühmad analüüsisid õpetajaga loetavat raamatut. Õppetöö korraldus meenutas pigem üldõpetust, sest õppetöö ajal liiguti näiteks väiksematega loodusõpetuselt üle kunstile. Päris selgelt ei olnud paigas, mis tund parasjagu on ning õpetajad liikusid õpilastega sujuvalt ühelt tegevuselt teisele. Kõiki õpikuid ja töövihikuid hoiustati klassiruumis, mis võimaldas edukalt sellisel kujul õppeainete lõimimist.

Lisaks koolikeskkonna ja õppe­metoodikaga tutvumisele keskendusin huvitavate ideede ja lahenduste märkamisele, mida saaks kasutada “rohelise” mõtteviisi edendamiseks Tallinna Saksa Gümnaasiumis. Panin tähele, et mitmetes klassiruumides kasvatati aknalaudadel taimi, mille eest õpilased hoolitsesid. Õpetajad kasutasid taimede kastmist justkui väikese pausina tunni sees. Suur õueala võimaldab neil taimed hoovi istutada ja jälgida nende edasist kasvamist.

Koolimaja ise oli pigem vanemapoolne, kuid lastel oli rohkelt liikumisruumi kooli ümbruses: paar väiksemat palliplatsi korv- ja jalgpalli mängimiseks ning suur roheala, kus mängiti palli- ja ringmänge. Sain teada, et olemas on ka gaeli jalgpall (Gaelic football), mis on seal üsna populaarne. Kõigil õpilastel oli kaks õuevahetundi, üks lühem (10 min) ja teine pikem (30 min). Õue mindi peaaegu iga ilmaga, välja arvatud paduvihma korral, ning ikka koolivormis. Kuigi ilmad olid jahedad, ei pannud enamik õpilasi koolipusale midagi peale ja õues liikumisest tunti suurt rõõmu.

Suureks erinevuseks oli see, et koolis puudus söökla, soe toit toodi kohale ja söödi klassiruumides lõunapausi ajal. Sel hetkel olin väga tänulik meie sooja koolilõuna eest, mida õpilastele lisaks kõigele ka tasuta pakutakse. Pärast koolipäeva lõppu koristati klassiruumid, seejärel rivistuti ning õpetaja saatis lapsed väravani, kus vanemad neid ootasid. Koolipäev lõppes kõigil algkooli õpilastel kell 14.30.

Lisaks üllatas mind mitmel korral, kui viisakalt õpilased käitusid ning kui järjepidevalt õpetajad pöörasid tähelepanu käitumisnormidele. Sain lõpuks paremini aru, miks inimesed nii Suurbritannias kui ka Iirimaal on üldiselt nii viisakad.

Minu nädal Iirimaal oli väga huvitav ja inspireeriv. Sain hulgaliselt ideid, mida soovin klassiruumis õpilastega katsetada ning samuti ka uut motivatsiooni meie kooli keskkonnateadlikkuse tõstmiseks. See kogemus jääb mulle alatiseks südamesse.

Erasmus+ õpirände mentorina toetas mind selle nädala jooksul partnerkooli direktor Anne Smith, kes aitas mul leida sobivad tunnid ja õpetajad töövarjutuse läbiviimiseks ning kellega pidasime põhjalikke arutelusid nii enne õpirännet kui ka selle kestel.

Õpetaja Helen-Julia Pedamäe

 

Kaasrahastab ELErasmus+

Erasmus+ õpiränne: arhitektuuri valikaine õpilased tutvusid Helsingi linnaruumiga

/-

20.–21. mail 2025 toimus meie kooli õpilaste Erasmus+ õpiränne Helsingisse, mille fookuses oli kaasaegne arhitektuur ja selle roll tänapäeva linnaruumis. Koostööpartner oli Etelä-Tapiolan Lukio kool, kellega oleme sarnast projekti varemgi edukalt läbi viinud. Selleaastase õpirände eesmärk oli tutvustada õpilastele erinevaid arhitektuurinäiteid, anda ülevaade arhitekti ametist ja õppimisvõimalustest ning pakkuda praktilisi disainiülesandeid nii linnaruumis kui muuseumikeskkonnas.

Õpiränne algas arhitektuuribüroo Helst OY külastusega, kus meid võtsid vastu büroo asutajad Rabbe Tianen ja Jens Rasmussen. Nad rääkisid avameelselt oma teekonnast arhitektiks saamisel, arhitektuuribüroo igapäevatööst ning enda projektidest, mille seas oli nii elamu- kui avaliku ruumi lahendusi. Eriti huvitavaks osutus arutelu teemal, millised väljakutsed arhitekte klientide soovide ja võimalustega arvestamisel ees ootavad ning kuidas on valdkond viimaste aastatega muutunud. Samuti spekuleeriti arhitektuuri eriala tuleviku üle, millised on võimalused ja kitsaskohad rohelisema ja jätkusuutlikuma linnaruumi loomisel.

Pärast inspireerivat kohtumist suunduti Helsingi linnaruumiga tutvuma, keskendudes kaasaegsetele arhitektuurinäidetele. Külastasime Kiasma kaasaegse kunsti muuseumi, mille julge arhitektuur ja mäng valguse, ruumi ja vormiga pakkusid head näidet kaasaegsest muuseumiarhitektuurist. Seejärel uudistasime Kamppi kabelit, mida peetakse üheks silmapaistvamaks puitarhitektuuri näiteks Helsingis. Päeva lõpetasime Oodi keskraamatukogus, mis on üks Helsingi uuemaid ja populaarsemaid avalikke hooneid. Seal lahendasid õpilased ka praktilise joonistusülesande, kus nad pidid mõtlema välja uue arhitektuurse elemendi või struktuuri Oodi ees asuvale väljakule ning oma ideed ka teistele tutvustama. See ülesanne pani proovile nii ruumilise mõtlemise, loomingulisuse kui ka oskuse oma ideed selgelt väljendada.

Teise päeva hommikul külastasime partnerkooli Etelä-Tapiolan Lukio, kus meid võeti sõbralikult vastu. Saime ülevaate nende kooli igapäevaelust, õppekorraldusest ja õpilasprojektidest ning partnerkooli õpilased tutvustasid ka meile oma kooliruume. Seejärel suundusime kõik koos EMMA kaasaegse kunsti muuseumisse, kus õpilased said iseseisvalt lahendada disainiteemalise ülesande. See pakkus hea võimaluse kunsti ja disaini sidumiseks ning oma ruumilise ja visuaalse mõtlemise proovilepanekuks.

Pärastlõunane programm jätkus Aalto ülikoolis, kus lisaks arhitektuurile saab õppida mitmeid teisi loomingulis ja tehnilisi erialasid. Kohapeal võttis meid vastu tudeng Anna Pitkäniemi, kes tutvustas meile kuulsa Dipoli õppehoone arhitektuurilisi lahendusi ja Alvar Aalto loomingu põhimõtteid, mida selles hoones on järgitud. Dipoli hoone orgaaniline arhitektuur, looduslähedased materjalid ja hoone sulandumine maastikku teevad sellest unikaalse arhitektuuriobjekti. Vastukaaluks külastasime ka kaasaegset Väre õppehoonet, mille arhitektuur on tugevas kontrastis Dipoli pehmete vormidega, kuid mis pakub seevastu avaraid, valgusküllaseid ja tänapäevaseid õppimis- ja koosviibimisvõimalusi.

Kokkuvõttes oli õpiränne väga mitmekesine ja inspireeriv, pakkudes osalejatele nii uusi teadmisi arhitektuurivallas kui ka võimalust rahvusvaheliseks suhtluseks ja koostööks Soome partnerkooli õpilastega.

Suur tänu Etelä-Tapiolan Lukio koolile ning nende Erasmus+ koordinaatorile Mari Grasselile koostöö ja sooja vastuvõtu eest. Jääme ootama järgmisi ühiseid projekte!

Meie koolist võtsid õpirändest osa:

Egne Priimägi, Vesna Katerski, Anna Teldre, Richard Rüütmaa, Martin Maarand, Ruudi Allik, Sven Erik Jaanson, Melinda-Johanna Metsis, Liis Pähklamägi, Liisa Korjas, Maiken Meltsas; õpetajad Erik Joasaare ja Carol Pahk.

Tekst ja pildid: õpetaja Erik Joasaare

helsingi 2025

Kaasrahastab ELErasmus+

Erasmus+ õpiränne: TSG õpilased osalesid MUNOL konverentsil Lübeckis

/-

19.-23. mail toimus Saksamaal õpilaskonverents Model United Nations of Lübeck (MUNOL), kus osalesid ka 15 Tallinna Saksa Gümnaasiumi 9.-12. klassi õpilast koos õpetajate Emel Çeliku ja Liina Valvikuga. See oli konverentsi 28. aasta ning teemaks seekord “International Security – Achieving a Sense of Safety”.

Konverentsi korraldasid Thomas-Mann-Schule õpilased ja see toimus Lübecki erinevates kohtades, kus õpilased osalesid mitmete komiteede ja komisjonide töös. Osalevaid koole oli Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, Türgist, Poolast, Rootsist, Ghanast, Rumeeniast ja Hollandist, mis tegi konverentsist tõeliselt rahvusvahelise kogemuse.

Meie õpilased esindasid delegaatidena Saksamaad, Hiinat ja Prantsusmaad. Nad arutasid erinevates komisjonides rahvusvahelise julgeoleku küsimusi, pidasid kõnesid, tegelesid diplomaatilise suhtlusega ning kirjutasid resolutsioone. Neil oli võimalus kuulata ka külalisesinejaid Henrik Schillingit, Till Tantaud ja Anna Oehmichenit, kes olid konverentsi teemadega seotud eksperdid, ning esitada neile küsimusi.

Pärast pikki ja produktiivseid konverentsipäevi korraldati ka seltskondlikke üritusi, mis pakkusid tihedale programmile lõbusat vaheldust ning võimaldasid õpilastel uute inimestega kohtuda, uusi sõpru leida ja ideid vahetada.

Õppisime sellel õpirändel palju ning tulime tagasi suure inspiratsioonipagasiga.

Meie koolist osalesid õpirändel: Gerli Kleinert (9.a), Grete Elise Rillo, (9.a), Liisa Nummert, (9.a), Oishorjo Prova, (9.a), Helena Maddison (9.c), Raul Markus Elbre (10.)a, Aadu Tordik (10.)b, Martin Laos (10.b), Erk Terek Hirvesoo (10.c), Marta Marii Tepner (10.c), Kert Kirikal (11.a), Kaur Ehrlich (12.a), Louis Jesse Albert (12.a), Mari Maurer (12.a), Simona Maria Reischl (12.a).

Tekst ja pildid: õpetajad Emel Çelik ja Liina Valvik

MUNOL
MUNOL
MUNOL
MUNOL
MUNOL
MUNOL
MUNOL
MUNOL
MUNOL
MUNOL
MUNOL
MUNOL

Kaasrahastab ELErasmus+

Erasmus+ õpilasvahetus: „Demokraatia piirid? Vabadus, turvalisus ja solidaarsus Euroopas“

/-

19.–25. mail viibis Erasmus+ õpirändel 12 õpilast Tallinna Saksa Gümnaasiumi 10. klassist vanuses 16 -17 aastat. Enamik neist on juba sooritanud A2/B1 taseme saksa keelediplomi eksami ning valmistuvad järgmise taseme (B2/C1) eksamiks.

Projekti eesmärgiks on tugevdada õpilaste suulist väljendusoskust saksa keeles ning süvendada teadmisi Euroopa Liidu ülesehitusest ja väärtustest, samal ajal käsitledes kriitiliselt demokraatia, vabaduse, turvalisuse ja solidaarsuse tähendust tänapäeva Euroopas. Teemad on tihedalt seotud saksa keele DSD II eksamiga.

Projekti partnerkool on Luise-von-Duesberg-Gymnasium Kempenis Saksamaal. Kohtumiste käigus moodustasid Eesti ja Saksamaa õpilased rahvusvahelised meeskonnad, kus nad arutasid demokraatia tähenduse üle ning jagasid oma kogemusi ja vaateid Euroopa poliitiliste ja ühiskondlike väljakutsete teemal. Eesmärgiks oli süvendada arusaamist Euroopa väärtustest, tugevdada sidemeid Ida- ja Lääne-Euroopa vahel ning innustada noori teadvustama oma rolli Euroopa tuleviku kujundamisel.

Projekti käigus said Eesti ja Saksamaa õpilased esmalt digitaalselt üksteisega tuttavaks, täites tutvustavaid profiile ja suheldes veebis. See aitas noortel suurendada enesekindlust võõrkeeles suhtlemisel ning lõi aluse kultuuridevaheliseks koostööks. Koostöö on jagatud kahte ossa, esimene Kempenis ja teine Tallinnas.

Kempenis tutvuti kooliga ja moodustati 4-liikmelised rahvusvahelised rühmad: igas grupis kaks Eesti ja kaks Saksamaa õpilast. Õpilased tutvusid, valisid projekti teema ja alustasid tööga. Segameeskondades töötades lõid õpilased audiovisuaalseid materjale (nt podcaste, videoid, intervjuusid) teemal „Demokraatia Euroopas“, käsitledes erinevusi ja sarnasusi kahe riigi vahel (nt poliitiline süsteem, ajalugu, koolisüsteem, roll Euroopa Liidus). Esimese etapi töödest valmis ka vahekokkuvõte.

Teine osa toimub septembris Eestis, kus projekt viiakse lõpuni, täiendatakse ja lõpuks esitletakse. Koostöö käigus arendasid õpilased oma digipädevusi, suhtlusoskust ja keeleoskust, dokumenteerides loodud materjalid digitaalsetel platvormidel ning jagades neid ka koolide veebikanalites.

Lisaks projektitööle külastasid õpilased Kölnis Toomkirikut ja linnamuuseumi, kus tutvuti linna ajaloo ja varajase kodanikuosaluse näidetega. Muuseumitunnid käsitlesid ka Saksamaa lähiajalugu, sealhulgas Teise maailmasõja ja natsismi perioodi, rõhutades kodanikuaktiivsuse ja solidaarsuse olulisust, mida seostati ka Eesti kogemustega.

Üheks oluliseks osaks kujunes külaskäik Düsseldorfi Landtagi ehk liidumaa parlamenti, kus õpilased said ülevaate Saksamaa poliitilisest süsteemist ning arutlesid selle sarnasuste ja erinevuste üle Eesti poliitilise korraldusega. See kogemus aitas noortel paremini mõista demokraatia toimimist ning Euroopa-alase teadlikkuse tähtsust.

Projekti jooksul tehti ka õppekäik Hollandisse, Nijmegenisse, kus külastati Vabaduse muuseumi. Seal uuriti Teise maailmasõja põhjuseid ja kulgu, osaleti interaktiivsetes näitustes ning aruteludes. See aitas õpilastel mõista vabaduse ja rahu väärtust Euroopas ning seostada ajaloolisi sündmusi tänapäevaste ühiskondlike teemade ja väärtustega.

Kogu projekt aitab noortel mõista, et demokraatia, solidaarsus ja vabadus pole iseenesestmõistetavad, vaid vajavad teadlikku kaitsmist ja osalemist. Õpilasi julgustatakse aktiivselt panustama Euroopa ühisesse tulevikku. Projekti tulemusi tutvustatakse ka laiemale koolikogukonnale, et innustada ka teisi noori Euroopa teemade vastu huvi tundma.

Projektis osalesid järgmised Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilased: Mishelle Kern, Richard Johannes Konovalov, Helis Kortel, Grete-Mia Meentalo, Anna-Maria Melts, Iti Loore Osman, Romet Marten Osmin, Romet Ressar, Getter Rõivassepp, Richard Sapunjan, Ameli Švets ja Keiti Eleanora Virolainen.

Täname Luise-von-Duesburg Gymnasiumi vastuvõtvaid õpetajaid Julia Roedigeri ja Ann-Marie Schulmeyerit.

Tekst: õpetaja Küllike Kütt
Fotod: Keiti Eleanora Virolainen

kempen 2025
kempen 2025

Kaasrahastab ELErasmus+