Esmaspäeval, 11. novembril külastasid Tallinna Saksa Gümnaasiumi praktilise meditsiini valikaine õpilased Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli.
Toimus põnev ringkäik klassiruumides ja simulatsioonikabinettides. Ekskursiooni lõpus ootas õpilasi praktiline õppetund: esmaabi õppimine.
Õpetaja Svetlana Ševtšenko
2024. aasta oktoobris sõitsid kümme Tallinna Saksa Gümnaasiumi 10.-12. klassi õpilast koos õpetajate Mariia Schelkova ja Jan Zünkeleriga Hamburgi, et Alsteri Model United Nations (AMUN) konverentsist osa võtta.
Sellel rahvusvahelisel konverentsil kohtusid erinevate maade esindajad, kes Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni delegaatidena arutlesid aktuaalsete poliitiliste teemade üle. Olime rõõmsad ja tänulikud paljude mõttekaaslastega kohtumise üle, lõime kontakte ja saime oma diplomaatilisi oskusi proovile panna.
Viie Hamburgis veedetud päeva jooksul ei osalenud me ainult konverentsil, vaid saime tutvuda ka hansalinna elava kultuuriga: külastasime ajaloolist Speicherstadti, jalutasime Alsteri ääres ja nautisime maitsvat kohalikku toitu. Õhtuti käisime Reeperbahnil. Nende päevade jooksul saime Hamburgi ajaloo ja ööelu kotha palju teada. See edendas delegatsioonide vahelisi suhteid ja rikastas meie Hamburgis veedetud aega.
AMUN konverents oli intensiivne õpikogemus, mis ei süvendanud ainult teadmisi rahvusvahelistest suhetest, vaid tugevdas ka meie enesekindlust. Mõttevahetus teiste noortega kogu maailmast avas meie silmad erinevatele perspektiividele ja kultuuridele. Kokkuvõttes oli reis Hamburgi üks unustamatu seiklus, mis arendas meid mitte ainult õpilastena, vaid ka maailmakodanikena.
Rahaliselt toetas reisi ERASMUS+, selle eest ütleme me oma delegatsiooni nimel: Thank you – merci – Danke – aitäh!
Tekst: Laur Kivihall ja Toomas Pertel, 11.a
Fotod: saksakeelne osakond
Tõlge: Margit Tammekänd
PILDIGALERII: TSG õpilased AMUN konverentsil Hamburgis
23.–27. septembril 2024 toimus Berliinis “Jugend debattiert” Euroopa finaal, kus vabariiklike võitjatena esindasid Eestit Tallinna Saksa Gümnaasiumi 11.a klassi õpilased Eva-Liisa Kuzovlev ja Saara Muller.
Alates väitluskonkursi „Jugend debattiert in Europa“ algusaegadest, mis sai alguse 2004.a Poolas ja Tšehhis Euroopa Liidu itta laienemise raames Välismaise Koolihariduse Keskuse (ZfA) eestvedamisel ja koostöös mittetulundusliku Hertie Fondiga, on huvi võistluse formaadi vastu pidevalt kasvanud. Praeguseks on esindatud 14 Euroopa riiki, mis annavad oma osalemisega olulise panuse. Siin on tegemist nimelt enamaga, kui ainult saksa keele õppimisega. Olulised on eelkõige kultuurivahetus, demokraatia edendamine, tolerants ja ka vastutus.
Tallinna Saksa Gümnaasiumi 11.a klassi õpilased Eva-Liisa Kuzovlev ja Saara Muller esindasid vabariiklike võitjatena Eestit Berliinis. Neid saatis saksa keele õpetaja Rosalinde Rist. Ees ootasid tegusad ja sündmusterohked päevad, mis jäävad kindlasti kauaks meelde.
Kvalifikatsioonivoorude ja poolfinaali teemad, millega 14 riigi 28 parimat väitlejat pidid finaalinädala ajal Berliinis tegelema, olid põnevad ja väljakutseid pakkuvad:
Finaalipäeval väitlesid Euroopa neli parimat väitlejat Välisministeeriumi Euroopa saalis teemal „Kas Euroopa Komisjoni president tuleks valida otse?“ Võijaks tuli Ivelin Ivanov Rumeeniast. Veenvalt esitasid oma seisukohti ka Paula Ariesanu Rumeeniast, kes saavutas teise koha, Yutong Nan Lätist, kes sai kolmanda koha, ja Ondřej Aleš Augusta Tšehhi Vabariigist, kes tuli neljandaks.
Ja kuigi Eesti finaali kahjuks ei pääsenud, võitsid sellest lõpuks kõik, ka need, kes finaalist osa ei võtnud. Nad arenesid sellel teekonnal isiklikult, kogesid sõnavabaduse jõudu, teravdasid otsustusvõimet ja täiendasid saksa keele teadmisi.
Seda kajastab ka Eva-Liisa ja Saara kokkuvõte oma kogemustest:
Konkursist osavõtt oli meie jaoks väga hariv kogemus. Kuna väitlusteemad olid väga poliitilised, saime me palju uusi teadmisi maailmapoliitikast ja täiendasime seejuures ka oma sõnavara ja saksa keele oskust. Vilistlased, s.t. varasemad väitluskonkursist Jugend debattiert osavõtjad, valmistasid meid konkursiks väga hästi ette, andes meile võimaluse esitada küsimusi väitlemise kohta ja pidada proovidebatte. Kuigi ajagraafik oli pikk ja väsitav, kulges debattideks valmistumine tänu nendele ja korraldajatele, kes kõik olid väga sõbralikud, meeldivalt. Ka teised väitlejad aitasid luua head atmosfääri. Nad olid kõik väga toredad ja avatud ning me saime palju teada nende maade, kultuuri ja koolisüsteemide kohta. See võttis meilt hirmu võistluse ees ja vähendas pinget. Meil oli tunne, et me ei võistle üksteisega, vaid teeme oma uute sõpradega midagi suurepärast. Projekt Jugend debattiert ei ole seega mitte ainult võistlus, vaid ka võimalus leida sõpru kogu eluks.
Tekst: Rosalinde Rist, Eva-Liisa Kuzovlev, Saara Muller
Fotod: Rosalinde Rist
Tõlge: Margit Tammekänd
12.–18. oktoobril osales üheksa Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilast Erasmus+ õpirändel Lissabonis, Portugalis.
Juba kuuendat korda sai teoks projekt “Art Bridge between Tallinn and Lisbon” (“Kunstisild Tallinna ja Lissaboni vahel”), mis keskendus seekord tekstiilikunstile. Projekti peamine eesmärk oli pakkuda õpilastele praktilist kogemust tekstiilikunsti alal, soodustades loovust, meeskonnatööd ja jätkusuutlikkust.
Esimene kohtumine toimus septembri lõpus veebis, kus õpilased tutvusid omavahel ning arutasid projekti teemat. Ühiselt otsustati keskenduda taaskasutatavatest materjalidest valmistatud rõivaste ja aksessuaaride loomisele ning moe-show korraldamisele.
Projekt algas Lissabonis laupäeval, 12. oktoobril, kui külastati kuulsat Feira da Ladra kirbuturgu. Seal said õpilased osta erinevaid tekstiile ja teise ringi riideid, millele nad hiljem oma loomingulistes projektides uue elu andsid. Sama päeva pärastlõunal liitusid osalejad Lissaboni Saksa Kooli Oktoberfesti pidustustega, mis on kooli suur kogukondlik üritus.
Esmaspäeval, 14. oktoobril toimus ideede arutelu ja moodustati grupitööd. Õpilased tutvustasid oma esialgseid mõtteid ja visandasid planeeritud rõivakomplektide või aksessuaaride kavandid. Seejärel jätkus tegevus töötubades, kus omandati praktilisi oskusi nagu õmblemine, tikkimine ja viltimine. Töötoad viis läbi Ariane Arand, Lissaboni Saksa Kooli käsitöö õpetaja, kes jagab muul ajal oma teadmisi ka täiskasvanutele suunatud kursustel.
Teisipäeval, 15. oktoobril suunduti üle jõe Casa da Cerca kunstikeskusesse, kus toimus tsüanotüüpia töötuba kunstnik Mario Campose juhendamisel. Hoolimata vihmasest ilmast valmisid unikaalsed tekstiilidele loodud tsüanotüüpia tööd, mida hiljem näitusel kasutati.
Kolmapäev ja neljapäev möödusid projektitööde lõpetamise ja vajalike materjalide hankimise tähe all. Kolmapäeval tähistasime koos Erasmus+ päevi (#Erasmus+ Days), mis kattusid suurepäraselt meie projekti ajakavaga. Neljapäevaks olid õpilased valmis oma kostüümide ja aksessuaaridega, mis pildistati fotonäituse jaoks. Lisaks töötasid õpilased näituse ettevalmistamisega, kus olid väljas nii ideede stendid kui ka projektinädala jooksul tööprotsessidest tehtud fotod.
Neljapäeva, 17. oktoobri õhtul leidis aset projekti pidulik kulminatsioon Lissaboni Goethe Instituudis – fotonäitus ja moe-show. Õpilased seadsid üles näituse stendid, heli- ja valgusseadmed ning harjutasid moe-show programmi. Õhtu avati piduliku tseremooniaga, millele järgnes õpilaste moeetendus, kus osalejad esitlesid oma loomingut ning rääkisid selle sünniloost. Üritusele kogunes umbes 80 külalist, teiste seas Goethe Instituudi direktor dr Jana Binder, Eesti suursaadik Portugalis pr Moonika Kase ja Lissaboni Saksa Kooli direktor Teresa Lenze. Publik kiitis õpilaste loovust, kiirust ja oskust kasutada taaskasutatud materjale kahe kultuuri ühendamisel.
Reedel, 18. oktoobril veetsime päeva kultuuri ja looduse keskel, külastades Sintrat ja Ericeirat. Päeva lõpetas ühine tantsuõhtu Lissaboni Saksa Koolis.
Ligi nädala kestnud koostööprojekti jooksul tutvuti Portugali kultuuri ja eluga, praktiseeriti inglise ja saksa keelt, loodi ühine näitus ja moe-show, avardati silmaringi ning saadi oskusi ja kogemusi uute tehnikate õppimise kaudu.
Projekt jätkub Tallinnas juba veebruaris 2025.
Suur tänu koostööpartneritele:
Erasmus+ kaasfinantseerimise toel osales projektis üheksa 11. klassi õpilast: Georg Markus Allmägi, Jan Oskar Tinnuri, Eva Liisa Kuzovlev, Mia-Liisa Suurväli, Ingrid Kristin Paist, Jaanika Uutman, Triinu Otsa, Heinika Grethel Heinloo, Mirtel Mailend.
Projektijuhid: kunstiõpetajad Erik Joasaare ja Lisette Lepik
ERR teadusportaal Novaator tutvustas meie kooli värkse vilistlase Mark Anry Kriisa uurimistööd energiakriisi kajastamisest 2022. aasta suvekuudel nelja Euroopa Liidu liikmesriigi kaheksas meediaväljaandes.
Loe artiklit: Eesti ja Saksa meedia olid energiakriisi kajastamises Euroopas eesrinnas, ERR 17.10.2024
Töö täispikk versioon ilmus õpilaste teadusajakirja Akadeemiake erinumbris.
Mark Anry sai õpilaste teadusfestivalil Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eriauhinna ning sõidab Šveitsi rahvusvahelisele talentide foorumile (ISTF) 2025 Eestit esindama.
Esmaspäeval, 23. septembril 2024 toimus Tallinna Saksa Gümnaasiumis esimene “digitaalne kõrgkoolipäev“. Ajal, mil digitaalsed formaadid muutuvad üha olulisemaks, oli see üritus 10.-12. klasside õpilastele suurepäraseks võimaluseks tutvuda erinevate õppimisvõimalustega Saksamaal.
Ürituse korraldas saksakeelse osakonna õppe- ja karjäärinõustaja Laura Steinbach.
Kokku osales üritusel üksteist kõrgkooli ja ülikooli erinevatest liidumaadest. Digitaalse kõrgkoolipäeva eesmärk oli juhtida õpilaste tähelepanu kõrgkoolidele väiksemates linnades, mis teevad eriti häid pakkumisi tudengitele välismaalt. Üritusel osalenud kõrgkoolide mitmekesisus võimaldas osavõtjatel saada põhjalik ülevaade erinevatest erialadest ja pakkumistest.
Ürituse raames toimusid ka erinevate õppevaldkondade loengud, mille eesmärk oli anda õpilastele täpsem ülevaade õppekavadest ja nõudmistest.
Õpilaste tagasiside oli eranditult positiivne. Paljude osavõtjate arvates olid eriti huvitavad erinevate asukohtade tutvustused piltide ja videote näol. Võimalust saada infot digitaalsete platvormide kaudu peeti ka eriti ajakohaseks ja kasulikuks.
Digitaalne kõrgkoolipäev ei olnud mitte ainult teabeüritus, vaid ka samm tihedama koostöö suunas kooli ja kõrgkoolide vahel. Ootame rõõmuga sarnaseid üritusi ja täname kõiki asjaosalisi pühendumuse eest!
Tekst: Laura Steinbach
Fotod: Laura Steinbach, Mari Maurer
Tõlge: Margit Tammekänd
13.-14. septembril toimus abiturientidel traditsiooniline riigikaitselaager. Siin on mõningate 12. klassi õpilaste muljed sellest üritusest.
Päev hakkas juba enne päikesetõusu. Kell 8 pidime bussi peal olema ja laagrisse sõitma. Loomulikult nii libedalt kõik ei läinud, mõned hilinesid ka.
Kui me Männikule kohale jõudsime, pandi meid rivvi ja hakati meile asju andma. Saime kotid, särgi, jaki, nimesildi, magamiskotid jne. Juba siis kallas vihma, aga me ikkagi lootsime, et ilm läheb paremaks. Kui riided välja vahetasime, pandi meid rivvi ja jagati gruppidesse. Ma olin peamiselt paralleelklassi õpilastega koos.
Siis pandi meid telke üles ehitama. Meil pidi olema neid kaks, aga kuna olime viimane jagu, kes varustuse sai, jäime ühest ilma ja saime alles pärastlõunal teise.
Pärast lõunasööki hakkasime tööle. Me pidime kolmest punktist läbi käima, igaühes oli umbes 90 minuti pikkune tund. Kuna mina olin 7. jaos, alustasin varjupaiga ehitamisega, pidime metsast leitud asjadest telgi ehitama. Ma sain oma meeskonnaga päris hästi hakkama. Pärast seda oli meil veel kauguste määramine ning formatsiooniõpe. Seejärel olime nii väsinud, et kohe pea hakkas valutama.
Öösel oli telgis päris hea, aga õues oli karm äikesetorm.
Teine päev hakkas päris rahulikult. Ilm oli vaiksemaks jäänud ning hommikujooksu me tegema ei pidanud. Teise päeva õppused läksid päris hästi ninh õppisime palju uut, näiteks kuidas relva lahti võtta ja uuesti kokku panna, kuidas relvast lasta, kuidas kriisiolukorras käituda ning muud head-paremat.
Tõeline seiklus algas aga õhtul, kui korraga hakkas lihtsalt vihma alla kallama. Kogu maa oli mudane, telgid hakkasid kokku varisema ja absoluutselt kõik oli läbimärg. Paar korda lõi ka välk taeva valgeks. Lõpuks läks olukord nii hulluks, et meile anti käsk kõik kokku pakkida ning evakueeruda. Pärast tunniajalist kaost oli meie veok kohal ja sõitsime Hiiule. Seal saime riided ära vahetada, kuigi palju valikut ei olnud, sest kõik oli läbi vettinud. Õnneks mul oli veel kilekotis mõni kuiv riideese, mis tsunami üle elas.
Sealsamas pandi ka peole punkt peale ning saime lõpuks vabadusse. Koju sõitsin Boldiga. Kokkuvõtteks saab öelda, et ma metsa tagasi kindlasti minna ei soovi, aga kardan, et mul pole selle üle just eriti palju kontrolli.
Henrik Acik
Riigikaitselaager algas sellega, et meile anti kätte varustus ja seejärel jagati meid 9 rühmaks. Tevre laagri käigus läbisime oma grupiga statsionaarseid õppepunkte ehk pidime kaardiga orienteeruma. Seal sain näiteks teada, kuidas kaugusi hinnata ja kui palju sammupaare mul läheb, et 100 m distantsi läbida. Samuti tean nüüd võtet, kuidas maas olevat inimest transportida.
Mulle meeldis ka õhupüssiga enda täpsust laskmisharjutustes proovile panna ning oskan nüüd ka telkmantlist üheinimesetelki teha.
Toit oli samuti väga maitsev. Ööbimiseks panime oma rühmaga üles suure telgi, kuhu mahtus umbes 7-8 inimest. Telgi sees oli isegi ahi, seega sain särgi väel magada.
Sama lõbusaks ei osutunud aga viimane päev, kus pidime hoovihma sees tegema laagri ringkaitset ehk pidime vihma sees oma positsioonidele jooksma. Lõpuks oli vihm nii tugev, et telk hakkas läbi tilkuma. Kuna meie riided olid ka läbimärjad, siis evakueeriti meid metsast kaitseväebaasi ning laager lõpetati ennetähtaegselt laupäeva öösel.
Kui viimane õhtu välja arvata, siis meeldis mulle riigikaitselaager väga ning õppisin olulisi teadmisi, mis võivad ka väljaspool kaitseväge kasulikud olla.
Louis Jesse Albert
Kui laagripaika jõudsime ja bussist koos teiste kaasõpilastega välja astusime, hakkas kohe vihma tibutama. Tollel hetkel ei osanud ma isegi ette kujutada, mis meid kõiki ees ootab.
Peale alguskõnet jagati meile vajalik varustus ning peale pikka ootamist saime gruppidesse. Esimese ülesandena pidime hakka telki püstitama. Õnneks oli minu rühma ülem võrreldes teiste ülematega väga tore ja leebe. Kui teiste telkide juurest kostis ülema karjumist, siis meie ülem oli rahulik ja abivalmis.
Esimesel päeval ootasid meid ees erinevad töötoad, milles kogu grupiga osalesime. Olin väga rahul enda rühmaga, sest meil ei vingunud keegi ja kõik olid väga positiivsed ning aktsepteerivad. Töötoad olid väga õpetlikud ja harivad ning ühtlasi aitasid meie grupil lähedasemaks saada.
Terve päev olid ilmaga halvad lood. Ühtelugu aina sadas ja sadas, kuid tujul ei lasknud langeda toit, mida meile seal pakuti. Ütlemine, et tühi kõht on kõige parem kokk, pole kunagi tõetruum olnud.
Tingimused laagris ei olnud kiita, kuid ei saa ka viriseda. Joogivett saime kanistritest, WC asemel olid kuivkäimlad ja ööbima pidime telgis. Öö möödus tormi ja vihmaga ning hommikul ootas meid hommikvõimlemine. Terve päev oli samuti sisustatud töötubadega.
Ma pole vist kunagi nii õnnelik olnud, kui sel õhtul laagrisse tagasi jõudes, sest õhtusöögiks oli tatar, mis polnud mulle elu sees veel nii hästi maitsenud. Rahulikult einestades märkasin, et järsku hakkas sadama, mis kestis kuni öö saabumiseni.
Peale kolmekordset häire läbitegemist saadi aru, et laagrisse pole võimalik jääda, ning kõik evakueeriti.
Riigikaitselaagrist jäävad mulle head mälestused, kuid kõige enam olen õnnelik selle üle, et Eestis pole kaitsevägi naistele kohustuslik.
12. klassi õpilane
Nähtavus null, riided märjad, vaim murdunud- see võtab üsna hästi kokku terve selle nädalavahetuse. Kui paduvihm välja arvata, oli laager täitsa nauditav. Iisklikult nautisin ma väga AK4 hooldust ja meditsiiniõpet, kuigi kõik teised töötoad (v.a topograafia) olid ka väga põnevad. Peamiselt saabki kurta vaid ilma üle. Samas ei saanud keegi päikesepistet, nii et võib-olla polnud kerge vihm ka kõige hullem. Kindlasti olen mina üks õnnelikest, kes ei pidanud lombis magama, nii et terve kogemus oli üldiselt positiivne.
Riigikaitselaagri laul
On märg,
ei näe,
vaimust ei midagi
enam alles jää.
Kõrval madratsil
on lomp,
milles lebab Kevin.
Õhtune kartul on
läinud.
Ööpatrull.
Särk, niiske.
Andres roomab
välja
telgi alt
nagu mutt.
Riigikaitse on märg,
ma olen märg
hommikuses udus
kui ärkan
niiskena.
Õpilasi innustas muljed kirja panema õpetaja Astrid Rätsep.
TSG abituriendi Marguse Saare (12.c) kõne kooliaasta avaaktusel.
Lugupeetud TSG koolipere (ja külalised)
Õnnitlen kõiki alanud kooliaasta alguse puhul! Loodetavasti olete kõik puhanud ja täis energiat ning valmis uusi teadmisi omandama! Abituriendina olen isegi veidi kurb, et algabki minu viimane kooliaasta armsaks saanud TSGs.
Alanud kooliaastal on tulemas ajalooliselt tähtis sündmus: nimelt tähistame eestikeelse trükisõna viiesajandat aastapäeva, sest aastal 1525 ilmus esimene meiekeelne katekismus ehk lühike usuõpetuse käsiraamat — selle eest oleme tänulikud Saksa pastorile Martin Lutherile. Tänu sellele hakkas Eestimaal kirjaoskus levima.
Siinkohal võiksime mõtiskleda selle üle, et Itaalias oli aastal üks tuhat olemas juba ülikool, meie aga saime esimese trükise pool tuhat aastat hiljem sakslaste abil, kuid ometi oleme meie Euroopas esikohal PISA testide tulemustes. Millele see viitab? Eks ikka sellele, et Eestimaal on alati haridust kõrgelt hinnatud ning meiegi ei lase latti sel õppeaastal allapoole, eks!
Selleks, et õppetöö tulemuslik oleks, panustavad oma tahet, teadmisi ja emotsioone meie kallid õpetajad. Ja kuigi tehisaru tungib jõuliselt peale igas eluvaldkonnas, ei suuda see ei täna ega ka tulevikus asendada pärisõpetaja kohalolu. Me kõik teame ju, kuidas tagasisidena mõjub õpetaja heakskiitev naeratus või ka pahane kulmukortsutus. Soovime teile, lugupeetud pedagoogid, jõudu ja kannatlikkust uueks õppeaastaks!
Meie koolis on kombeks rõhutada, et oleme koolipere. Tavaliselt loovad ja pakuvad seda hubast peretunnet just õpetajad õpilastele. Proovime sel õppeaastal ka meie juba peaaegu täiskasvanud gümnasistidena oma armsatele õpetajatele samaga vastata ning tihedamini küsida, kuidas õpetajal läheb või rohkem aitäh öelda või miks ka mitte rohkem omaalgatuslikkust üles näidata.
Ininimeksistentsi üks põhilisi filosoofilisi küsimusi on: kas pigem olla või pigem näida. Kuigi William Shakespeare kurtis juba 16. sajandil, et inimestes on liiga palju teesklust, siis tänasel sotsiaalmeedia ajastul on see näimise pool jõuliselt esipaanile tõusnud — seda teame ju kõik… Proovime ehk siiski rohkem tõelised, siirad ja ausad olla, sest niinimetatud süda peopesal ja avatud meelega sõpru vajame me ju alati.
Seega — soovin, et kõik meie koolipere osapooled jaksaksid olla ausad, sõbralikud ja hoolivad — küll siis ka need suurepärased õpitulemused tulevad!
Elagu TSG! Elagu haridus!
3.–6. juunil 2024 osalesid 16 Tallinna Saksa Gümnaasiumi 11.b klassi õpilast, kes on teinud või teevad saksa keele keelediplomit (Deutsches Sprachdiplom I ja II), Erasmus+ õpirändel Berliini.
Õpirände vastuvõtvaks organisatsiooniks oli Katholische Schule Liebfraueni kool Berliinis. Õpirände eesmärkideks olid õpilaste saksa keele oskuse täiendamine ja keeleõppe jätkamise motiveerimine ning tutvumine saksa kultuuriga. Saadi ülevaade EU 2024 valimistest ja Saksamaa parlamendi tööst ning loodi uusi kontakte.
Programmi poliitilise poole raames külastati nii Liidupäeva (Bundestag), Reichstagi kui ka Eesti Vabariigi saatkonda Berliinis. Igas külastatud asutuses tutvustati õpilastele sealset tööd, ajalugu ning ka nende asutuste olulisust noortele ning ka noorte endi võimalikke rolle tulevikus.
Selleks, et õpilastel oleks võimalik luua uusi kontakte ning harjutada saksakeelset suhtlust, tutvustasid eesti õpilased Eestit, meie haridussüsteemi ja digilahendusi ning ka siinset kultuuri saksa õpilastele, kellega koos nendest esitlustest ja ka EU 2024 valimistest ajendatult arutelusid peeti ja presentatsioone koostati.
Saksamaa kultuuri ja ajalooga tutvumiseks osaleti Berliini ajalooliste mälestusmärkide tuuril, külastati kunagisse Stasi vanglasse rajatud muuseumi (Stasi Museum Berlin) ja Berliini tehnikamuuseumi (Deutsches Technikmuseum Berlin).
Õpirände organiseerisid õpetajad Kaja Reissaar ja Liisa Meriste koos Katholische Schule Liebfrauen õpetajatega Ulrike Stamp ja Gina Machowecz.
Täname Eesti Suursaatkonda Berliinis ja suursaadikut Kalvi Noormäed.
Õpetaja Liisa Meriste
PILDIGALERII: Erasmus+ õpiränne Berliini 3.–6. juunil 2024
22.–24. märtsil 2024 toimus Košices, Slovakkias õpilaskonverents Kosice Model United Nations (KOMUN), kus meie koolist võttis osa 6 õpilast 10.a ja 11.b klassist.
Konverentsi esimene päev algas Košice Tehnikaülikooli raamatukogus toimunud avatseremooniaga. Delegaadid pidasid avakõned, mille järel mindi paneeldebattidele Košice tehnikaülikooli ehitusteaduskonda, kus peeti komisjoni istungid ning aruteludele ja lahenduste otsimisele pühendati neli tundi.
Konverentsi teisel päeval keskenduti peamiselt järgmisel päeval toimuva Peaassamblee resolutsiooni dokumentide tegemisele ja täiustamisele. Kõik kordasid oma eelmiste päevade komisjonide istungite ideid ja avaldasid arvamust. Pärast maitsvat lõunapausi ootas ees veel kaks komisjoni istungit, mille käigus peeti debatti ja harjutati väitlemist ning veedeti üksteise seltskonnas lõbusalt aega.
Konverentsi viimane päev toimus Košice Tehnikaülikooli Aula Maximas üldkogul. Iga komisjon esitas oma resolutsiooni dokumendid ja delegaatidel oli võimalus esineda sõnavõttudega resolutsioonide poolt või vastu. Esitatud kuuest resolutsioonidokumendist neli ratifitseeriti edukalt. Lõputseremoonia ajal autasustati iga komitee kolme parimat delegaati. Lisaks oli kohalolijatel au kuulata Košice omavalitsuse piirkonna esimehe Rastislav Trnka ja KOMUNi asepeasekretäri Dalma Sophie Mitríková kõnesid. Pärast üldkogu tehti grupipildid, jäeti sõbralikult hüvasti teiste konverentsi liikmetega.
KOMUN konverents Slovakkias ei olnud mitte ainult hariv, vaid ka lõbus. See oli koostööreis, mille käigus saadi väärtuslikke teadmisi rahvusvahelisest diplomaatiast, läbirääkimistehnikatest ja globaalsete probleemide keerukusest. Kaasahaaravate arutelude abil ja koostöös erineva taustaga eakaaslastega õpiti diplomaatia, kompromisside ja tõhusa suhtluse tähtsust keeruliste probleemide lahendamisel. Lisaks täiustati oma uurimisoskusi ja süvendati arusaama erinevate riikide seisukohtadest globaalsetes küsimustes. Kõik need teadmised tulevad meie kooli osalejatele väga kasuks, kuna juba aprillis toimub meie kooli MUNOT konverents, kus saadud kogemustega rikastatuna uusi arutelusid läbi viia ja konverentsi korraldamisele kaasa aidata.
Õpilasi saatsid MUN direktorid ja valikkursuse MUNOT õpetajad Alexander Voss ja Lorenz Frankenschmidt.
