Sildid: gümnaasium

Erasmus+ projekt: “Kunstisild Tallinna ja Lissaboni vahel” 2025/26 II osa — animatsioonid ja kunstirännakud

2.–6. veebruar 2026 võõrustasime Erasmus+ projekti “Art Bridge between Tallinn and Lisbon” raames kümmet õpilast ja kahte õpetajat Lissaboni Saksa Koolist.

Koos meie kooli õpilastega loodi kunstnike Anni ja Taavi Varmi juhendamisel animatsioone. Nädal lõppes arhitektuuri- ja kunstirännakuga Helsingis, kus külastati mitmeid näitusi ja muuseume ning tutvuti Helsingi arhitektuuriga.

Töötoa keskmes oli visuaalne jutustamine ning animatsiooni kasutamine eneseväljenduse ja enesereflektsiooni vahendina. Juhendatud kunstiliste harjutuste ja digitaalse tegelasanimatsiooni kaudu õppisid õpilased looma omanäolisi visuaalseid lugusid ning avasid vaimse tervise teemasid. Professionaalsete kunstnike Anni ja Taavi Varmi juhendamisel kasutati tööprotsessis Procreate’i programmi, mille abil arendati nii tehnilisi oskusi kui ka loovat mõtlemist. Projekt kulmineerus kolmapäeval, 4. veebruaril kooli aulas õpilaste loodud animatsioonide avaliku linastuse ja aruteluga. Esitlused tõid esile animatsiooni mitmekesisuse, kus oli nii huumorit, sügavamat sisu kui ka julget eneseületamist.

Vaata:

Nädala lõpp viis seltskonna üle lahe Helsingisse, kus külastati kunstinäitusi HAMis, Kiasmas, Amos Rexis ja Disainimuuseumis ning osaleti töötubades. Hoolimata kuni -17-kraadisest pakasest näitas ilm end päikeselisest küljest ning reis pakkus osalejatele rohkelt inspiratsiooni. Kokkuvõttes kujunes nädal väga edukaks ning pakkus kõigile osalejatele väärtusliku ja inspireeriva kogemuse.

Meie koolist võtsid projektist osa: Daria Ivanova (11.a), Marika Kappo (11.a), Egeli Kirikal (11.a), Hanna Lotta Kivi (11.a), Franz Frederick Oja (11.a), Arabella Raidmäe (11.a), Daria Ruus (11.a), Iiris Rebeka Saffre (11.a), Keili Valge (11.b), Romet Ressar (11.b).

Täname Anni ja Taavi Varmi töötubade läbiviimise ja õpilaste juhendamise eest!

Projektijuhid: kunstiõpetajad Erik Joasaare, Carol Pahk (TSG), kunstiõpetajad Anna Malessa, Paula König Lissaboni Saksa Koolist.

Tekst ja fotod: Erik Joasaare

Osalejate tagasiside

Egeli:

See õpiränne andis mulle mega ägeda kogemuse, nii Lissabonis kui ka Tallinnas. Kõige eredamalt mäletan Lissabonis ühe päeva lõpus sealsest koolist koju minekut, sest kohe-kohe oli seal lähedal staadionil algamas Portugali ja Ungari MMi valikmäng ja tänavad ja metroo olid täis Ronaldo ja Portugali koondise särki kandvaid fänne. Mulle kui suurele jalgpalli ja Ronaldo fännile oli see mega lahe tunne. Pärast vaatasime ta perega kodus ka mängu ja oli lahe näha, kuidas nad emotsionaalselt kaasa elasid. Kuigi Portugali kultuur Eestiga võrreldes päris teine, siis ma tundsin end seal koheselt koduselt ja bondisin portugallastega Ronaldo fännamises. Kui Portugali osas tegime kõike kätega, siis Eesti osas oli enamus digitaalne, mis mulle isiklikult natuke rohkem sobis. Samas oli ka Portugalis tehtu väga äge protsess ja mõlema lõpptulemusega tasub väga rahule jääda. Kui keegi mõtleb, kas see projekt tasub end ära ja et kas ta peaks selle ette võtma, siis ütleksin, et see tasub lausa 101% ära. Tasuta uut riiki, selle kultuuri ja inimesi tundma õppida on igatpidi äge kogemus. Ka projektid, mis mõlemas riigis tehakse, õpetavad enda kohta palju ja lõpptulemust näha, mis on tiimitööna valminud, on nii südantsoojendav. Mulle jäävad sellest õpirändest ainult positiivsed mälestused ja on isegi kurb, et see läbi sai.

Hanna:

Meeldis, et sai sõpradega aega veeta ja uusi tutvusi koguda. Esialgu oli pisut harjumatu aga kogu kogemus oli väga tore ja meeldejääv kokkuvõttes. Erasmus+ tasub alati ära ning tuleb osa võtta kõigist projektidest mis vähegi huvi pakuvad kuna see kogemus ning uued oskused ja tutvused tasuvad end nii-nii ära!

Daria:

Tohutult palju oli ikka meeldejäävaid hetki ja mälestusi ning raske on välja tuua ühte. Lissabonis oli näiteks tohutult äge käia surfamas, süüa iga päev Pastel de Natasid ja nautida arhitektuuri. Tallinnas oli omakorda väga tore käia uisutamas, kelgutamas ja linna avastamas, samuti oli armas, kui üllatunud ja elevil olid portugallased Eesti ja Soome vahel sõitvate laevade üle.

Teises riigis olla oli minul alguses ehk natukene hirmus küll, kuid tegelikult sai kiiresti kohanetud ning vahetuspere ja teisedki inimesed minu ümber olid abivalmid ja toetavad ja alati leidus keegi, kellega koos avastada.

Algul oli minul ehk hirmutav kogu kunstiga tegelemise osa projektist, kuna ma otseselt ei ole ehk andekas maalimises, joonistamises vms. Tegelikult olid nii Lissabonis kui ka Tallinnas töötoad üles ehitatud nii, et igaüks sai panustada ja igaühel õnnestus luua kunsti, mis oli lõppude lõpuks väga tore kogemus.

Õppisin enda kohta, et oskan kunsti luua ja et minus on siiski seda tunnetust. Õpilasvahetuse järel tunnen samuti, et olen inimesena avatum ja julgem ning seda väärtustan ma tohutult.
Portugali ja Eesti osa suurim vahe oli minu silmis kindlasti temperatuur, mis, kahjuks või õnneks, pean tunnistama, et oli mulle isiklikult meeldivam ikka Lissabonis.
Sellest kogemusest võtan endaga kaasa teadmise, et julge hundi rind on ikka rasvane ja kui sellised projektid ette tulevad, tuleb kindlasti osa võtta. Isegi kui ma nüüd sellest nädalast väsinud olen, on see olnud unustamatu nädal, mille eest ma tänulik olen.

Kui keegi õpilane kahtleks, kas Erasmus+ kogemus tasub ära, ütleks ma talle, et tegelikult pole midagi karta ega kaotada. Erasmus+ projektid on olnud minu jaoks gümnaasiumi meeldejäävamad nädalad ja see, et läbi Erasmus+ õpirännete saab uusi kultuure tundma õppida on ikkagist tohutult väärtuslik kogemus, mida mujalt ei saa.

Iiris:

Mulle olid mõlemad õpilasvahetuse osad väga meeldivad. Lissaboni sõites oli hirm sees, sest veel ei tundnud Lissaboni õpilasi ning ei osanud öelda, kas me saame koostööga hästi hakkama.

Selle alalt ei olnud vaja karta, sest inimesed olid kõik väga toredad ning motiveeritud töötama läbi terve aja, mil projekt töös oli. Motivatsioon tundus Eesti osas isegi veel suurem, sest meile anti vaba voli ning meilt ei oodatud suurt midagi. See pani kreatiivsuse lendama ning meie lõpuprojekt tuli vägagi vinge.

Terve projekti vältel ei olnud kordagi tunnet või mõtet “Kas see ikka tasus ennast ära?”. Inimesed olid toredad ning nende tundma õppimine oli tõesti tore, eriti sellises mõnusas ja produktiivses keskkonnas.

Daria:

Soovitaksin sellist võimalust kasutada nii kiiresti kui võimalik! See on unustamatu experience, mida on raske kunagi unustada: uued tutvused uute inimestega, kes näitavad sulle meelsasti uusi kohti ja tutvustavad rõõmuga oma kultuuri, mis 90% tõenäosusega on sinu jaoks midagi täiesti uut. Kui reisid üksi, perega, sõpradega või giidiga, on väga ebatõenäoline, et sul oleks täpselt samavõrd võimalusi teada saada midagi tõeliselt erilist selle riigi ja kultuuri kohta. Seega tasub see võimalus ära kasutada, et laiendada oma silmaringi ja maailmapilti ning näha, there is a real world out of your box.

Franz:

Mul oli üpriski mugav ja meeldiv välismaal olla, sest pere võttis mind väga soojalt vastu ja üldse olid kõik väga sõbralikud. Alguses olin veidi mures, et kas ma ikka sobin projekti, sest kuigi olen kunstist huvitatud, siis polnud ma ise selle loomisega väga tegelenud. Lõpuks oli pigem just tunne, et saingi tohutult väärtusliku kogemuse juurde, mida mul enne polnud. Enda kohta õppisin, et mulle meeldib kunstiga tegelemine rohkem kui enne oleks arvata osanud.

Edaspidi võtan kaasa, et kindlasti tasub uusi asju proovida, sest see võimaldab tutvuda hulga väga huvitavate ja toredate inimestega ja pakub tohutult väärtuslikke kogemusi.

 

artbridge


Vaata ka: Erasmus+ õpiränne: “Kunstisild Tallinna ja Lissaboni vahel” 2025/26 I osa – Eesti ja Portugali õpilased lõid Lissabonis ühisnäituse

 

Kaasrahastab ELErasmus+

 

Karjääripäev: abituriendid külastasid Tartu ülikooli

19. veebruaril 2026 külastasid 12.a ja 12.b klassi õpilased Tartu Ülikooli, et tutvuda erialade ja õppimisvõimalustega ning saada tuge edasiste haridusvalikute tegemisel.

Päev algas ülikooli peahoones karjäärinõustaja infotunniga „Kuidas valida eriala?“, kus räägiti teadlikust otsustamisest, huvide ja võimete analüüsimisest ning sellest, milliseid võimalusi pakub õppimine Tartu Ülikoolis. Arutleti ka selle üle, kuidas gümnaasiumi jooksul tehtud valikud mõjutavad edasisi õpiteid.

Seejärel jagunesid õpilased kolme rühma vastavalt neid huvitavatele valdkondadele.

  • Meditsiiniteaduste valdkonna huvilised külastasid Biomeedikumi õppehoonet, kus tutvuti õppimisvõimaluste ja õpikeskkonnaga. Päev lõppes farmaatsia töötoaga.
  • Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna rühm tutvus Maailma keelte ja kultuuride instituudiga ning kuulas lugusid Tartu üliõpilaselust. Lisaks said õpilased põhjalikuma ülevaate Ajaloo ja arheoloogia instituudi tegemistest, kus medievistid tutvustasid üldajaloo õppekava ja uurimisvaldkondi.
  • Loodus- ja täppisteaduste valdkonna huvilised külastasid TÜ Delta keskust, kus tutvustati vastava valdkonna õppekavasid ning õppe- ja teadustöö võimalusi. Majatuur andis hea ülevaate kaasaegsest õpikeskkonnast ja tehnoloogilistest võimalustest.

Külastus andis õpilastele väärtusliku ja vahetu kogemuse ülikoolielust ning aitas paremini mõista erinevate erialade sisu.

Täname Tartu Ülikooli sooja vastuvõtu ja sisuka päeva eest!

Küllike Kütt, õpetaja

Kaasav eelarve pani õpilaste meeskonnatöö ja turundusoskused proovile

13. jaanuaril toimus Tallinna Saksa Gümnaasiumis kaasava eelarve ideede hääletamine, kus 7.-12. klassi õpilased said valida oma lemmikidee, mida kool asub seejärel ellu viima.

Kaasav eelarvestamine on osalusdemokraatia tööriist, mille käigus antakse õpilastele võimalus otsustada osakese kooli eelarve üle. Õpilased saavad kogemuse ideede arendamisest, grupis töötamisest, eelarve koostamisest, oma ideede avalikult esitamisest ning valimistest.

Kooli kaasava eelarve ideede genereerimisega hakkasid meie kooli 10.b ja 10.c klasside õpilased tegelema juba oktoobris 2025. Tunde külastasid kaks eksperti, kes rääkisid meile linna kaasavast eelarvest ning andsid ülevaate sellest, kuidas kogu protsess toimub. Sellest kohtumisest kasvas välja mõte viia kaasava eelarve projekt meie koolis uuesti läbi. Lisaks toimus meil turundusteemaline töötuba, mille viis läbi Äripäeva turundusjuht Keit Alev. Õppisime turunduse aluseid, et saaksime oma ideid paremini reklaamida ja teistele kooli õpilastele tutvustada.

Kogu protsessi eesmärk oligi välja töötada ideed, mis aitaksid koolikeskkonda mõnusamaks teha ja muudaksid õpilaste koolielu paremaks. Esialgu pakkusime välja suure hulga ideid, kuid lõpptulemusena jäi valikusse kahe klassi peale seitse ideed: kuumajoogiautomaat, mugavad istumiskohad, soojem valgustus, bändiruumi uuendus, uued pallid, uued föönid ning rohenurk kooli hoovi.

Iga grupp pidi oma idee kohta plakati koostama ja selle abil oma mõtet kaasõpilastele tutvustama. Ideede reklaamimine andis meile turunduse valdkonnas väärtusliku kogemuse. Lisaks nõudis kogu protsess palju meeskonnatööd, mis osutus kohati oodatust keerulisemaks. Need väljakutsed aitasid ennast proovile panna ja koostööoskusi arendada. Valimiste ajal saime koguda ka tagasisidet, mis andis uusi mõtteid edaspidiseks.

Hääletusel osales kokku 226 õpilast 7.-12. klassist ning tulemused olid järgmised:

  1. koha sai ja õpilaste lemmikuks osutus kuumajoogiautomaat
  2. koha said mugavad istumiskohad
  3. kohale jäi soojem valgustus kooliruumi.

Ka õpetajad said sümboolselt oma lemmikideele hääle anda, ning õpetajate lemmikuks osutus rohenurk kooli hoovi. Õpetajate hääled üldarvestuses arvesse ei läinud.

Kaasava eelarve protsess näitas meile, kui oluline on õpilaste kaasamine koolis otsuste tegemisse. Kindlasti soovime, et see korduks ka järgnevatel aastatel. Selline aktiivne osalus on olnud väga vahva kogemus ning soovitame ka teistel sellest osa võtta.

Suur aitäh Eesti Koostöö Kogule ja MTÜ-le Korruptsioonivaba Eesti, kes toetasid mentoreid ja õpilasi hea nõu, materjalide ja ekspertidest külalistega!

Teksti koostasid: Gerda Maria Ristisaar, Mattias Hugo Mälter, Grete Florentine Huoponen (10.c)
Mentorina toetasid õpilasi Avely Kasela ja Evely Kutsar


Ühingu MTÜ Korruptsioonivaba Eesti ning SA Eesti Koostöö Kogu algatatud kaasava eelarvestamise projekt koolides on esimene laiaulatuslikum ettevõtmine Eestis, kus kohalike omavalitsuste kaasava eelarvestamise eeskujul saavad õpilased välja töötada, arendada ja esitleda ideesid, mille vahel kooli kogukond valib kõige sobilikuma viisi eelarve kasutamiseks.

Loe lähemalt: Koolide kaasav eelarve

kaasav eelarve

 

Täisedu Berliinis: „Jugend Debattiert in Europa“ Euroopa finaal 2025!

23.–26. septembrini oli TSG-l kahel väitlejal taas au osaleda Berliinis toimunud „Jugend debattiert in Europa“ Euroopa finaalis.

See oli unustamatu kogemus – nii võtsid ürituse kokku Gretel Kirikal ja Franz Frederick Oja (11.a), keda saatis nende saksa keele õpetaja Rosalinde Rist.

„See oli igati põnev ja sündmusterohke nädal, mille jooksul me nii väitlesime kui ka leidsime uusi sõpru. Olime osaliselt kurvad Berliinist lahkumise ja oma igapäevase rutiini juurde naasmise üle, kuid samas oli meil ka hea meel, et saime jälle oma emakeeles rääkida.”

Euroopa finaal on projekti kulminatsioon, mida rahastavad ja korraldavad Välismaise Koolihariduse Keskus (ZfA) ning Mittetulunduslik Hertie Fond. Sel aastal kogunes Berliini väitlejaid kokku 17 riigist – kolm riiki rohkem kui eelmisel aastal. Nii rikastasid Türgi, Hispaania ja Kreeka esimest korda Euroopa häälte mitmekesisust.

Eelnevalt pidi kõik 34 osalejat võistluseks intensiivselt valmistuma. Kaks nädalat tegelesid nad nelja väljakutseid esitava teemaga.

Kvalifikatsioonivoorud:

  • „Kas poliitiline haridus peaks olema kohustuslik õppeaine?“
  • „Kas tehisintellekti tuleks kasutada koolides eksamitööde hindamiseks?“

Poolfinaal:

  • „Kas Euroopa Liit peaks Kanada liikmesriigiks vastu võtma?“

Finaal:

  • „Kas EL peaks sõlmima vabakaubanduslepinguid riikidega, kelle heaolu on uute USA tollimaksude tõttu halvenenud?“

Võistluse finaalis, mis toimus auväärses Saksamaa Liitvabariigi Välisministeeriumis Berliinis, edestas Andrada Zara Chișevescu Rumeeniast lõpuks oma kolme kaasväitlejat Eylül Uyat (Türgi), Alžběta Dusovát (Tšehhi Vabariik) ja Darina Vodenicharovat (Bulgaaria). Ta võitis oma veenvate argumentide ja suurepärase saksa keele oskusega teenitult esikoha.

Õnneks jäi veidi aega ka Saksamaa pealinna Berliiniga tutvumiseks. Lisaks vaatamisväärsustele nagu East Side Gallery ja Brandenburgi värav, ning kulinaarsetele eripäradele nagu Berliini Currywurst, oli ürituse haripunktiks eelkõige võimalus kultuuridevaheliseks suhtluseks. Osalejatel oli võimalus tutvuda väitlejatega kogu Euroopast, luua sõprussuhteid ning arutada erinevatest vaatenurkadest Euroopa ja globaalsete teemade üle.

Tekst: Rosalinde Rist, Gretel Kirikal, Franz Frederick Oja
Tõlge: Margit Tammekänd
Fotod: Rosalinde Rist

Pagaritoodete valikaine õpilased tutvusid Eesti ühe suurema leivatööstusega

Gümnaasiumiõpilased osalesid 26. novembril õppekäigul leivaküpsetustehases Leibur.

Sel õppeastal on gümnaasiumil valikainena võimalik õppida pagaritoodete valmistamist. Õpetaja Markus Reischli juhendamisel küpsetavad õpilased õppeköögis leibu ja kukleid.

Sel nädalal oli õpilastel suurepärane võimalus tutvuda leivatootmisega Leiburis, kus valmib kolmandik Eesitis müüdavast leivast-saiast.

Tootmisruumidesse sisenemine nõudis rangete hügieenireeglite järgimist, mis tähendas ka õpilastele kaitseriietuse kandmist – väga õpetlik kogemus!

Õpilased said ülevaate rukkileiva küpsetamise protsessist, mis nõuab pühendumist ja aega: teekond taignast valmis leivapätsini võtab aega 20 tundi.

Põnev oli näha, kuidas moodne tehnoloogia aitab tööd optimeerida ja tagada ühtlase kvaliteedi. Õpilased nägid tegutsemas pakkimisroboteid, kes suudavad asendada kahe inimese töö.

AS Leiburi tehases toodetakse leiba-saia kolmel liinil ning tooteid eksporditakse edukalt seitsmesse välisriiki. Õppekäik andis gümnaasiumiõpilastele väärtusliku arusaama toidutehnoloogia, logistika ja rahvusvahelise äri ristumispunktidest.

Erasmus+ õpiränne: “Kunstisild Tallinna ja Lissaboni vahel” 2025/26 I osa – Eesti ja Portugali õpilased lõid Lissabonis ühisnäituse

13.-18. oktoobril 2025 osalesid kümme meie kooli õpilast Erasmus+ õpirändeprojektis “Art Bridge between Tallinn and Lisbon 2025-26”, mille esimene etapp toimus Lissabonis koostöös Lissaboni Saksa Kooliga (DSL – Deutsche Schule Lissabon). Nädala jooksul võtsid õpilased osa mitmetest kunstiprojektidest, töötubadest ja kultuurikülastustest, arendades nii oma loovust, meeskonnatööoskusi kui ka rahvusvahelist suhtlemisoskust.

Sel korral oli projekti fookuses tekstiilikunst ning õpilaste ülesandeks oli kaunistada Lissaboni kooli õpilasruum tekstiili- ja teibikunsti töödega, et anda seni üsna tühjale ruumile juurde isikupära, pehmust ja soojust.

Programm algas Casa da Cerca kunstikeskuses, kus kunstnik Mário Campos juhendas tsüanotüüpia töötuba. Õpilased õppisid selle ajaloolise fotograafiaprotsessi ilmutamise erinevaid etappe ja lõid suurtele kangastele iseloomulikud sinakad tsüanotüüpiatööd, mida hiljem kasutati tekstiilikunsti projektis koolis.

Järgnevatel päevadel toimus tekstiilikunsti töötuba Lissaboni Saksa Koolis, mida juhendasid tekstiilikunstnik Ariane Arandt ning projekti õpetajad Anna Malessa, Paula König, Stefan Osnowski (DSL), Carol Pahk ja Erik Joasaare (TSG) ning moedisainer Fiona Con. Õpilased õppisid erinevaid tehnikaid – õmblemist, heegeldamist, tikkimist ja kudumist, samuti teibikunsti, siiditrükki ja tekstiilide värvimist. Nad kavandasid oma kunstiteoseid rahvusvahelistes gruppides rühmatööna. Tööde eesmärgiks oli luua ühine näitus, mis valmis nädala lõpuks Lissaboni Saksa Kooli õpilasruumis. Kolme päeva jooksul valmisid loodusteemaline seinavaip, uued katted õpilasruumi istumispatjadele, tekstiilist laekaunistused ja teibikunstiprojekt.

Inspiratsiooni saadi kunstnik Thomas Szotti ateljees kunstnikuga kohtudes, MUDE disainimuuseumis moekunsti näitusel, Casa das Histórias Paula Rego muuseumi külastusest Cascais’s ning loodus- ja kultuuripaikadest nagu Cabo da Roca ja Monserrate park. Need andsid õpilastele väärtusliku ülevaate Portugali kultuuri- ja looduspärandist.

Projekt lõppes laupäeval, 18. oktoobril, kui Lissaboni Saksa Kooli Oktoberfesti raames avati ühisnäitus, mida külastas üle paarisaja inimese. Õpilased esitlesid oma tekstiili- ja teibikunstiteoseid ning jagasid külalistega oma loomeprotsessi ja kogemusi. Kõik osalejad said ka diplomid.

Õpiränne Lissabonis oli inspireeriv ja õpetlik kogemus, mis ühendas kunstilise loovuse, rahvusvahelise koostöö ja uued sõprussuhted. Projekti teine etapp toimub 2026. aasta veebruaris Tallinnas, mil meie kool võõrustab Portugali õpilasi.

Meie koolist võtsid projektis osa: Daria Ivanova (11.a), Marika Kappo (11.a), Egeli Kirikal (11.a), Hanna Lotta Kivi (11.a), Franz Frederick Oja (11.a), Arabella Raidmäe (11.a), Daria Ruus (11.a), Iiris Rebeka Saffre (11.a), Keili Valge (11.b), Romet Ressar (11.b).

Õpilasi juhendasid kunstiõpetajad: Erik Joasaare, Carol Pahk.

Suur tänu Lissaboni Saksa Koolile: direktor Teresa Lenze, õpetajad Anna Malessa, Paula König, Stefan Osnowski ja Ariane Arandt ning kunstnik Thomas Szott ja moedisainer Fiona Con.

Tekst ja fotod: Erik Joasaare

artbridge 2025

 

Kaasrahastab ELErasmus+

 

Kolmas koht meistrivõistlustel murdmaajooksus

Hendrik Hang

8. oktoobril toimusid Nõmme Spordikeskuses Tallinna XLIV koolinoorte spordimängude meistrivõistlused murdmaajooksus, kus osales 486 õpilast pealinna koolidest.

Vanemate poiste 1000 m distantsil saavutas kolmanda koha meie kooli õpilane Hendrik Hang!

Suur tänu kõikidele, kes TSG eest võistlemas käisid. Oleme teie üle uhked!

Tulemused

Kehalise kasvatuse õpetajad

 

 

Erasmus+ õpiränne: TSG õpilased osalesid AMUN konverentsil Hamburgis

2025. aasta septembris sõitsid neliteist Tallinna Saksa Gümnaasiumi 10.-12. klassi õpilast koos õpetajate Emel Çelik ja Jan Zünkeleriga Hamburgi, et Alsteri Model United Nations (AMUN) konverentsist osa võtta.

Sellel rahvusvahelisel konverentsil kohtusid erinevate maade esindajad, kes Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni delegaatidena arutlesid aktuaalsete poliitiliste teemade üle. Saime luua uusi rahvusvahelisi kontakte, panna proovile oma diplomaatilisi oskusi ning ka lihtsalt lõbutseda. Nende kuue päeva jooksul ei istunud me ainult päevad läbi debattidel, vaid tutvusime ka Hamburgi linnaga: käisime vee- ja valgusshow‘l, maitsesime kohalikke toite ning tutvusime vaatamisväärsustega. Kogu selle aja jooksul käis pidev aktiivne vestlus saksa ja inglise keeles, millega rikastasime oma keeleteadmisi.

AMUN konverents ei olnud lihtne: mõttetööd oli palju ning delegaat oma riiki pidi poliitiliste vaadete poolest hästi tundma. Samas oli see ka meeldiv õpikogemus meile kõigile. Juba esimese päeva avatseremoonial oli eestlastele varuks meeldiv üllatus: kooli direktor Thomas Olliges tervitas meid “Tere”-ga! Meie suursaadikud Hendrik Voecks (10.b), Laura-Liis Põllu (12.a) ja Saara Muller (12.a) pidasid kõnesid Saksamaa Liitvabariigi, Prantsuse Vabariigi ja Filipiini Vabariigi nimel. Meie sealviibimise neljandal päeval, ehk 1. oktoobril vastas külalisesineja hr Nick Birnback meie küsimustele ÜRO rahuvalvemissioonide/operatsioonide kohta, mis oli ainulaadne võimalus rääkida kellegagi, kes aktiivselt ÜRO-s töötab.

AMUN-i viimasel päeval, 2. oktoobril, saime kõik kätte tänukirjad sealse osalemise eest. Samuti said kaks meie kooli õpilast tunnustuse hea töö eest (Emily Goldin, 10.a ja Saara Muller, 12.a), ning üks meie kooli õpilane koos meie vilistlasega said tiitli “parim delegaat” (Hendrik Voecks, 10.b ja Pepe Schneider).

Kuid siiski, miks MUN konverentsidel osaleda, kui jääb mulje, et need on nii rasked? Sellele on hea, lihtne ja ühesõnaline vastus: silmaring. MUN konverentsid on hea võimalus, kus panna proovile oma väitlemisoskus ja julgus, aga kus saab ka lihtsalt paariks päevaks oma mugavustsoonist välja astuda. Kuna kogu tegevus toimub inglise keeles, on see ka suurepärane võimalus oma keeleosksut lihvida ja arendada. Ning aspekt, mida me eriti hindame: sealt saab endale uusi rahvusvahelisi sõpru, kellega on alati meeldiv suhelda ning mõtteid vahetada.

Meie reisi ja konverenstil osalemist rahastas ERASMUS+, mille eest me kõik ütleme teile: thank youDanke– aitäh!

Tekst: Emily Goldin, 10.a
Fotod: Emel Çelik, õpetaja

Kaasrahastab ELErasmus+

 

Praktiline töö: TSG õpilased korraldasid gümnaasiumile jalgpalliturniiri

26. septembril viisid meie kooli 11.a klassi õpilased Hanna Lotta Kivi ja Egeli Kirikal TSG gümnasistidele läbi jalgpalliturniiri. 11. klassi praktiliseks tööks korraldatud turniir toimus Tallinna Tehnikagümnasiumi staadionil.

Enne lõunat toimusid alagrupi mängud, kust pääsesid edasi iga alagrupi võitja ja parim teine koht. Peale lõunat jätkusid poolfinaalid, kus paraku ühes mängus kasutas klass kõrvalise isiku abi, mistõttu sai tiim automaatse kaotuse ja turniirilt disklahvi. Seetõttu otsustasid korraldajad anda 3. koha mängus võimaluse napilt poolfinaalist välja jäänud klassile ja selle tulemusel toimus 12. klasside duell, millest väljus võitjana 12.b.

12.b suutis korduvalt oma vastastega viiki jääda, mistõttu pakkusid nad publikule vägevad penaltiseeriad, millest lõpuks võitsid ühe ja kaotasid teise.

Finaal oli kuni lõpuni võrdlemisi lahtine ja tasavägine, pakkudes mõlemale tiimile võimalusi, aga lõpuks oli just 10.c see, kes mängu ainsa ja ühtlasi võiduvärava lõi ning võidu koju tõi. Teise kohaga pidi leppima 11.c.

TSG jalgpalli turniiri TOP3:

1. koht: 10.c
2. koht: 11.c
3. koht: 12.b

Esikolmiku auhindade seas olid turniiri sponsori FC Flora kodumängupiletid, plokk Vitaminerali ning ka karikad.

Suur aitäh kohtunikele, kelleks olid Kristjan Tamme ja Stefan Saksus (9.a) ja ka kõigile osalejatele, kes platsil oma parima andsid, ning pealtvaatajatele, kes platsi kõrval kaasa elasid ning melu tekitasid!

Vaata videot!

Tekst: Hanna Lotta Kivi ja Egeli Kirikal
Fotod: Jette Josefine Liiva, Arabella Raidmäe ja Silvia Soomets

Kogemused riigikaitselaagris: unetud ööd, mudased saapad ja võidukas rännak

12.-14. septembril osalesid Tallinna Saksa Gümnaasiumi abiturientid traditsioonilises riigikaitselaagris. Järgnevalt saab lugeda 12.b klassi õpilaste muljeid sel ainulaadsel nädalavahetusel saadud kogemustest.

12. septembri varahommikul suundusin kokkupakitud kotiga kooli, kus võttis minu ja mu klassikaaslased peale buss, millega sõitsime riigikaitselaagrisse. Seal vahetasime oma tsiviilriietuse meile antud riietuse vastu ning saime varustuse. Riided vahetatud, suundusime platsile, kus meile räägiti riigikaitse korraldusest.

Esimene päev möödus sujuvalt, saime endale väga toredad instruktorid, kellega sai palju juttu aetud ning kellelt ka nii mõndagi õppisime. Õhtuks panime üles telgi, tegime süüa ning lõpuks heitsime magama.

Esimene öö möödus unetult. Maapind oli kõva, ruumi oli vähe ja pidime ka öövalvet pidama, et midagi põlema ei süttiks.

Teine päev venis, seisime terve päeva ning käisime töötubades. Toit laagris oli isegi üllatavalt meeldiv ning kõht oli kogu aeg täis, mis oli kindlasti suur pluss. Pidev seismine andis tunda ning tekitas väsimust, kaasa aitas ka see, et hommikul oli kell kuus äratus, millele järgnes hommikuvõimlemine.

Teine öö möödus mitmekülgselt. Uni oli hea, aga liiga magus, mille tõttu juhtus see, et öövalve jäi magama ning tuli ahjus kustus. Temperatuur telgis langes, mis äratas nii mõnedki magajad sügavast unest.

Kolmas päev oli väga huvitav. Peale hommikusi rutiine ja ühte töötuba algas meil lõpurännak. Seal pidime kogu varustusega läbima punkte, kuhu pidime jõudma, orienteerudes kaardiga. Nimetatud punktides täitsime ülesandeid ning viimasest punktist pidime viissada meetrit aja peale jooksma. Meie jagu, mis koosnes üheteistkümnest poisist, saavutas laagri parima tulemuse, laagris oli kokku umbes kakssada õpilast.

Üldine meeleolu oli hea, olen õnnelik, et võtsin laagrist osa ning sain selle kogemuse. Ainuke miinus oli see, et oli vihmane ja sopane ehk ilm jättis soovida.

Remek Mäe


Laagripäevad algasid varakult, kuid see polnud laagri kõige ebameeldivam osa. Läksin sinna eeldusega, et mul avaneb võimalus end proovile panna. Seda aga ei juhtunud, sest tegemist polnud mingisuguse katsumusega. Kõige lihtsam on võrrelda seda laagrit kooliga, kus ainus erinevus on see, et kõik tunnid toimuvad väljas. Nõnda me siis käisimegi kolm päeva järjest erinevates tundides, kus õppisime maskeerimist, orienteerumist, esmaabi, käemärke jms.

On raske öelda, kas laager oli hea või halb, sest mõlemad aspektid olid esindatud. Näiteks sain ma aega veeta oma heade sõpradega, kellega me kogu aeg naersime. Samas tekkis mitmeid lahkhelisid ülejäänud grupiga, kellega telki jagasime. Nimelt olid meie grupis valdavalt tüdrukud ning julgen öelda, et kui poisil käskida midagi teha, siis ta teeb, aga kui tüdrukul, kõlab vastuseks: „Miks sa seda nii ülbelt ütlesid? Viisakamalt saab ka rääkida.“ Seega ei saanud me nautida halbu ilmasid ja häid toite, kuna alatihti tuli tülisid lahendada.

Lisaks sellele olid ka mõned tunnid tüütud ja nende vahel pidi mõttetult passima. Terve aeg möödus justkui midagi oodates. Laager tasus end aga mingil määral ära, sest lõpuks koju jõudes hakkasin sooja dušši ja pehmet voodit rohkem hindama.

Heinika Heinloo


Hommikul ootasime pikalt bussi, mis oli meid vale kooli juures oodanud. Alguses sõitis buss ka valesse sihtkohta, aga kui me lõpuks kohale jõudsime, saime kätte oma vormid. Need pidime õues selga panema ning kui see sai tehtud, hakkas vihma sadama.

Seejärel jagasime ennast jagudesse ja saime omale instruktorid. Meie jaos olid peamiselt meie klassi poisid ja kaks paralleelklassi poissi. Instruktorid olid tegevväelased, kes õpetasid meile telgi püsti panemist ja söögitegemist ning rääkisid põnevaid lugusid kaitseväest. Otsustasime panna ööseks ahju küdema, mis tähendas, et pidime seda vahetustega valvama. Samuti leidsime öösel telgist palju nälkjaid.

Laagris pidime läbima üheksa töötuba, millest enamus toimusid teisel päeval. Mulle meeldisid kõige rohkem köiega mööda seina alla kõndimine ja airsoft’iga tegutsemine. Paar korda saime ka karistada, kui mõnel olid kindad telki jäänud või kellelgi käed taskus. Siis pidime tegema kas kätekõverdusi või toengseisu.

Sellel ööl pidasime samuti ahjuvalvet, aga enamik jäi oma vahetusel magama ning seetõttu kustus tuli kaks korda ära ning telgis hakkas väga külm.

Viimane hommik algas hommikuvõimlemisega, mida viis läbi vanast lastesaatest tuntud Leopoldi kostüümis juhendaja. Hiljem toimus lõpurännak, mis koosnes aja peale telgi kokkupanemisest, orienteerumisest punktide vahel, kus pidime õpitut kasutama, et küsimustele vastata, ja poole kilomeetri pikkusest jooksust aja peale. Meie jagu võitis lõpurännaku ja saime karikad. Kindlasti aitas see, et meie jagu koosnes ainult poistest. Nägime jooksmas ühte teist jagu, kus poisid olid võtnud tüdrukute seljakotid omale teiseks seljakotiks selga, et tüdrukud joosta jaksaksid, aga seetõttu olid nad ise väga aeglased.

Toit oli laagris hea ning seda sai öösel sööma minna, sest seda jäi nii palju üle. Mulle meeldis riigikaitselaager, sest sai palju nalja ja see oli mulle uus kogemus. Öösiti oli aga väga külm ja kauem ma seal olla ei oleks tahtnud.

Mihkel Ilves


Neljapäeva õhtul oli vaja poest osta viimased eluks vajalikud tooted, näiteks märkmik ja tule jaoks tikud. Hiljem oli vaja pakkida suur kott, kuhu panin riided, hügieenitarbed ning ka taskulambi ja taskunoa.

Hommikul väljus buss kell 8.30, kuid bussijuht oli bussi parkinud koolist eemale. Sõit oli kiire, kuid meeleolu oli ärev ja kurvavõitu, sest me ei teadnud, mis meid ees ootab ja kas me üldse elusalt tagasi jõuame. Lõpuks jõudsime kohale, ehkki bussijuht oli meid vales asukohas  bussist välja lasknud. Bussijuht sai siiski oma veast aru ja viis meid õigesse paika.

Kohal olles saime endale varustuse ja riided ning meid jaotati jagudesse. Pärast seda läksime instruktoritega telgi jaoks sobivat kohta leidma. Telgi panek oli paras võitlus, sest pidime samal ajal panema telgi sisse korstna ja ka ahju. Sel päeval tegime ise kuivtoidu soojaks, kasutades katelokki ja piiritust, et tuli põlema läheks. Ütleme viisakalt, et see toit maitses ikka kohutavalt. Öösel pidime kõik tund aega ahjuvalvet pidama ja jälgima, et keegi põlema ei läheks.

Teisel päeval oli hommikul söögiks puder, mis maitses imeliselt. Sel päeval tehti meile tervelt seitse töötuba, milleks olid meditsiin, tuleohutus, airsoft, õppisime maskeeruma keskkonda, rääkisime rännakust ja õppisime käemärke näitama jne. Lõunal ja õhtul saime angaarist imelist toitu, mis viis keele alla. Öösel ärkasin üles, sest külm hakkas, kuna valves olijad olid magama jäänud.

Viimasel päeval oli orienteerumine, kus pidime rändama ja harjutusi tegema. Ühes harjutuses pidin mängima ohvrit ja teised pidid mind meditsiiniliselt aitama. Orienteerumine oli võistlus jagude vahel, kus saime esimese koha ja kuldse karika.

Maarjo Vaikna

Õpilasi innustas muljed kirja panema õpetaja Astrid Rätsep.