Postitused

Kolmas koht Riigikohtu kaasuskonkursil

Eneli VeltmannRiigikohtu 100. aastapäeva pidulikul koosviibimisel Tartu raekojas autasustati kaasuskonkursi parimate tööde autoreid ja nende juhendajaid. Tänavune kaasuskonkurss oli pühendatud Riigikohtu ja põhiseaduse 100. aastapäevale.

11.a klassi õpilane Eneli Veltmann saavutas oma tsiviilkaasuse “Liisa lapsendamine” lahendusega 11. klasside arvestuses tubi III koha. Juhendas õpetaja Ulla Herkel.

Konkursil said õpilased arutleda selle üle, kas saab keelata lapse koolis käimist, kui laps pole vaktsineeritud (halduskaasus), ning otsustada, kas puhkuse ajal õigust mõistnud kohtuniku peaks ametist vabastama (kriminaalkaasus). Tsiviilkaasus viskas aga õhku küsimuse, kas lapse lapsendamist mõjutab asjaolu, et lapsendajaks on tema vanema samast soost registreeritud elukaaslane. Kaasuste lahendamisel võis tugineda üksnes Eesti Vabariigi põhiseadusele.

“Alusteadmised põhiseadusest on vaba ja mõtleva kodaniku tunnus,“ märkis kaasuskonkursi žürii esimees, riigikohtunik Ivo Pilving, kelle sõnul nähtus konkursil osalenud töödest, et õpilased tõepoolest mõistavad põhiseaduse vaieldamatut tähtsust. „Aktiivne osavõtt ja võistlustööd annavad lootust, et Eesti noored peavad meie riigi vaba ja demokraatlikku põhikorda oluliseks ning ei lase hämaratel jõududel oma õigusi ära nullida. Nad teavad, et nende tagataskus on trumpäss – põhiseadus – ning neid aitavad vajadusel professionaalsed ja sõltumatud kohtunikud,“ sõnas Pilving.

Eneli ja teiste parimate kaasustega saab tutvuda siin

Eneli Veltmann

Foto: Reib Leib

10.a klassi vahva reis Lätti

10. a klassil tegi möödunud aasta lõpus toreda reisi naaberriiki.

Viimaks jõudis kätte 18. detsember, päev mida kogu meie klassi seltskond pikisilmi ootas! Oli aeg pakkida kokku oma kotid ning muidugi toidupakid, kuna Läti kuulus tervelt kaheks päevaks meile! 18. detsember algas juba varahommikul ning õnneks lubati kogu rõõmsameelne punt sõpru vanemate poolt seiklema. Ees ootas vaikne ja unine bussisõit, kuna olgem ausad, kes meist nii vara juba särtsu täis oleks.

Jõudes Ikla piiripunktini olid esimesed uinakud tukutud ning päev võis hoogsalt alata. Peagi sõitsime bussiga ringi juba Riia tänavatel ning valmistusime saksakeelseks linnaekskursiooniks. Meile tutvustati põnevaid vaatamisväärsuseid ning pajatati nende kohta käivaid ajalooliseid fakte ja lugusid. Ilm mängis see päev meile kõigile ootamatu vimka. Tuul osutus üsna tugevaks ning kirikutorni külastus lükkus edasi järgmisesse päeva. Peale linnatuuri jõudsime lõpetuseks jõuluturule, mis koosnes soojadest kohvikutest, väikestest kioskitest ning uhkest jõulupuust. Samuti anti ka meile vandersellidele veidi vaba aega, mida kasutasime kohvikutesse ning poodidesse sisse piiludes.

Õhtu saabudes otsisime välja kleidid, pintsakud, lipsud ning veel paljugi viisakat, kuna ees ootas saksa autori Erich Maria Remarqi ballett “Drei Kameraden” Riia ooperi ja ballettiteatris. Peale balletti kujunes õhtu muljete ning arvamuste avaldamisest balletti kohta ja saab öelda, et külastus Riia ooperi ja ballettiteatrisse oli 10.a arust seda väärt.

Hilisõhtuks naasesime kõik hotelli, kus saime mõnusalt järgmiseks päevaks välja puhata. Õnneks kujunes 19. detsembri ilm palju meeldivamaks kui eelmisel päeval. Päike säras ning tuul oli vaibunud. Lausa imeline viis, kuidas uut päeva alustada ning hommikust einetama minna. Kui kõigi näljased kõhud olid lõpuks täidetud, algas sõit automuuseumi poole, kus meile tutvustati automudeleid läbi aegade. Muuseum oli ääretult põnev ning kaasaegne, kus jagus uudistamist kõigile ja kohe eriti veel meie klassi noormeestele. Peale mõnusat muuseumit oli hea ilma tõttu käia ära ka kirikutornis, mis eelneval päeval kahjuks ära jäi. Tornist avades võrratu vaade linnale, mis sai jäädvustatud vahvate klõpsudega koos sõpradega.

Enne tagasisõitu sõime veel kõhud korralikult täis Lido restoranis, kus saime valida maitsvate ja erinevate roogade vahel ning lauda istudes vesta semudega jutte.

Aga ükski hea asi pole lõputu ning buss veereski taas Tallinna poole. Sai taas tukastada või mängida vahvaid seltskonnamänge ja olla niisama muhe. Olles taas pealinnas tagasi, anti üle viimased tänusõnad meie vingetele klassijuhatajatele Signe Rosenbergile ning Lisa Tomaschewskile vahva reisi eest ning muidugi ei jäänud ka bussijuht kahe silma vahele.

“Maailm on liiga suur, et rääkida vaid üks lugu.”

10.a klass

Virtuaalreaalsuse töötuba Kunstiakadeemias

19. detsembril osalesid arhitektuuri valikkursuse õpilased virtuaalreaalsus töötoas, mida viis läbi Eesti Kunstiakadeemia VR labori juhataja Johanna Jõekalda.

Töötoas tutvustati õpilastele virtuaalreaalsuse võimalusi ja erinevaid praktilisi väljundeid arhitektuuris. Õpilased said ise käsitsi modelleerida 360 kraadi pildi, mida said hiljem virtuaalse ruumielamusena kogeda. Lisaks töötoale viis arhitektuuriteaduskonna professor ja dekaan Andres Ojari meie õpilased põnevale majaekskursioonile ning tutvustas arhitektuuriteaduskonda ja -õpet.

Täname kooli vilistlast ja EKA arhitektuuri teaduskonna teadus-ja arendustegevuse koordinaatorit Kadi Karinet programmi organiseerimise eest!

Valikkursuse juhendaja Erik Joasaare

Meie koolis austatakse vanu rahvatraditsioone

Pime november muutus palju säravamaks, kui 1.a ja 1.b klassi lapsed otsutasid suurematele koolikaaslastele mardisanti mängida.

Kui 12.c mardipäeval pahaaimamatult tunnis istus, ei osanud nad aimatagi, et koputus klassiuksele toob kaasa ülivahva üllatuse – klassiruum täitus särtsakate mardisantidega, kes püüdlikult esinesid, kõike head soovisid. Lõpuks võeti veel ühislaulgi üles.

mardipäev

Samalaadne üllatus ootas 10.c klassi, kes kadripäeval koos lumivalgetesse rõivastesse riietunud kadrisantidega samuti lausa tunni ajal lustida said. Mõistatused oli päris rasked, kuid lõpuks leiti ikka ühiselt õiged vastused. Tore külaskäik päädis jällegi ühislaulmisega.

kadripäev

Kuigi muu maailma kombel kõrvitsale nägu sisse lõigata on ka päris lõbus, ei tohi me siiski ajalootolmu alla matta meie oma kombeid. Pealegi on klassideülene tegevus alati väga mõjus – superelamuse said nii need, kel koolitee juba lõppemas on, kui ka need, kes alles alustavad.

Aitäh, õpetaja Anu Aero Ja Hedda Pihlamägi!

Õpetaja Anu Kušvid

Loodushoiu- ja matkaringi matk Keila-Joale

Pühapäeval, 3. novembril käisid loodushoiu- ja matkaringi valikaine õpilased esimesel matkal Türisalu maastikukaitsealal Keila-Joa läheduses.

Peamiseks eesmärgiks oli jälgida Keila jõkke kudema tulevaid suuri lõhesid ja meriforelle, kuid kahjuks ei õnnestunud neid kõrge veeseisu tõttu märgata. Üks õpilane nägi siiski tõenäoliselt vilksamisi vetemöllus meriforelli. Lõhe ja meriforell rändavad igal sügisel merest kiirevoolulistesse kruusase põhjaga jõgedesse ja ojadesse kudema, misjärel kevadel kooruvad vastsed, kellest arenevad lõhe ja forelli noorkalad elavad umbes 1–2 aastat jõgedes kärestikel ning rändavad seejärel merre toituma, et mõne aasta pärast jõkke kudema tulla.

Osades jõgedes takistavad kalade rännet paisud ja röövpüüdjad, mistõttu saavad nad piiratud alal kudeda või ei saa üldse. Keila jõgi on üks kolmest Eesti lõhejõest, kuhu kasvandustest lõhet ei asustata ning on säilinud looduslik lõhepopulatsioon. Jõelõik Keila-Joast mereni on lõhele ideaalne ning seal on noorkalade arvukus üks Eesti suurimaid.

Kalade vaatamine polnud aga meie ainuke eesmärk, valikaine raames avastame erinevaid Eestimaa paikasid ja maastikutüüpe ning tutvume matkamisega kui ühe kasuliku võimalusega väljas aktiivselt liikuda ning argitoimetustele vaheldust pakkuda. Ja see eesmärk sai täidetud – kergele uduvihmale vaatamata matkasime rahulikult umbes 4,6 km ning päev oli põnev ja lõbus.

Käisime veel metsas ning mere kaldal, Lohusalu lahe ääres, ja avastasime Türisalu oja ning juga. Harjutasime ka kaardilugemist Eesti põhikaardi abil ning kompassiga asimuudi määramist. Õpilased said väga hästi hakkama!

Matkahuvilistest õpilased olid samuti päevaga rahul ning  jagasid oma muljeid:

Kerly: “Mulle väga meeldis meie matk Keila-Joale. Õppisin palju uut nii kalade, fotograafia kui ka kaardilugemise ja kompassi kasutamise kohta. Sai ka palju nalja ja ilusaid mälestusi ning ootan juba uut matka.”

Hanna: “Matk oli väga tore. Värske õhk ja hea seltskond tegid tuju veel paremaks. Õppisime kasutama kompassi ja saime palju pildistada. Kindlasti ootan juba järgmist matka.”

Fotode autorid: Kerly Kallas, Hanna Vaalu, Hanna Roosik, Kelly Kallas ja Jürgen Karvak.

11. klassid Vargamäel

Tänu meie Tammsaare-fännist kirjandusõpetajale Anu Kušvidile on meie koolis juba pikaajaline traditsioon, et 11. klassid külastavad Vargamäed – eestlaste jaoks lausa püha paika, kus elasid, toimetasid, unistasid ja pettusid meie ühe tüviteksti “Tõde ja õigus” tegelased.

Sel õppeaastal oli käiku ette võttes kõigil lisaks lugemiselamustele hinges ja südames veel ka Tanel Toomi suurepärane linateos, mida koos kooliperega kinos vaatamas käisime.

11. klassid Vargamäel

Kuna 11.a klass oli juba varasügisel Vargamäel käinud, siis 16. oktoobril suundusid Vargamäele 11.b ja 11.c klass. Oli tõesti meeliülendav kujutleda, et just selles ümbruses on poisist meheks sirgunud meie suurkirjanik Anton Hansen Tammsaare. Käisime läbi selle uskumatult pika teekonna, mille Krõõt koos raskete puuämbritega iga päev mitu korda läbima pidi, tutvusime nii pere- kui ka saunikumajaga, uurisime vanaaegseid talutööriistu.

Päeva tipphetkeks oli siiski teose 1. osast pärit stseenide etendamine 2- ja 3-liikmelistes rühmades. Samal ajal, kui 11.b etendas, otsis 11.c Tammsaare tsitaatidest puuduvaid sõnu – toimus nn kirjanduslik orienteerumismäng. Pärast vahetasime klassiti ülesanded. Nii mõnelgi avaldus uskumatu näitlejatalent, mis nii õpetajatel kui ka kaasõpilastel suu naerule venitas.

11. klassid Vargamäel

Enne ühislõunale suundumist saime veel igaüks hetke oma mõtetega olemise aega, et avaldada tänu esivanematele, kes selle raske aja üle on elanud.

Nüüd ootame põnevusega Tammsaare Kadrioru-kodu külastust.

Aitäh, õpetaja Anu!

Marilin Kallasse, 11.b

Heategu teeb õnnelikuks ka tegijat ennast

12.c klassi noored otsustasid klassijuhataja Anu Kušvidi eestvedamisel tähistada täisealiseks saamist õilsa teoga – nimelt käidi ühiselt verd loovutamas.

Doonorlus on ülim heategu inimkonnale, mida keegi meist teha saab.

Enne loovutusprotsessi saime põhjaliku kahetunnise loengu ning vastused kõikidele, ka kõige naiivsematele verd puudutavatele küsimustele.

Aitäh verekeskusele!

Kuna doonoritele on väga ranged hetkeseisu hindavad nõuded, siis kahjuks kõik meie klassist korraga verd annetada ei saanudki – kes oli alla 50-kilogrammine, kellel nohu, kes oli teinud kolme viimase kuu jooksul tätoveeringu. Kuid tee tulevikukäikudeks Ädala tänavale sai üheskoos sillutatud küll!

Kõik head ideed on väärt ju järgimist ning 12.c klass kutsubki kõiki täisealisi ja rohkem kui 50 kilogrammi kaaluvaid inimesi verd annetama – me kõik võime ka ise mõnel eluhetkel seda vajada.

HEATEGU TEEB ÕNNELIKUKS KA TEGIJAT ENNAST!

Liisa-Marie Lääne, 12.c

Alster Model United Nations

18.-21. septembril toimus Saksamaal, Hamburgis Klosterschule õpilaste poolt korraldatud ÜRO simulatsioon Alster Model United Nations.

Meie koolist osalesid kolm õpilast 11.a klassist: Marta Stefania Dubova, Mari Saffre ja Polina Žurjari-Ossipova, kes esindasid Elevandiluurannikut.

AMUN on ÜRO simulatsioon õpilastele, mida korraldavad õpilased, enamus Hamburgi Klosterschule-st. Osalemine sellisel üritusel annab palju vajalikke oskusi, muu hulgas inglise keele kasutust, uurimisoskust ning julgust rääkida suurema publiku ees.

Avatseremoonial pidasid kõne nii vaba hansalinna Hamburgi juht Corinna Nienstedt kui ka Klosterschule asedirektor Thomas Olliges. Mõlemad kõnelejad tervitasid konverentsil osalejaid Hamburgi ja Klosterschule nimel. Sellele järgnesid minutilised kõned ambassadoride ehk delegatsiooni esindajate poolt, mis käsitlesid aktuaalseid probleeme ja teemasid, nii mõnigi esitas asja humoorikas võtmes.

Kohe peale avatseremooniat suunduti D-hoonesse, kus komiteed oma sessioone pidasid. Marta osales 2. komitees, Mari 4. komitees ning Polina julgeolekunõukogus. Komiteed käsitlesid muuhulgas teemasid autoriõiguse kaitse kindlustamisest internetis, rohingyade kriisist, Liibüa konfliktist jpm.

Kolmandal päeval oli meil kolmetunnine infotund Knut Fleckensteini, EU parlamendi sotsiaaldemokraatide partei poliitikuga. Esialgu tutvustas ta natuke sotsiaaldemokraatia ideoloogiat ning rääkis aktuaalsetest asjadest, mis hiljuti EUs olid toimunud või on hetkel toimumas. Hiljem küsiti talt muuhulgas ka arvamust Brexiti kohta ning ühtse euroopa riigi teemal.

Kõikidel komiteedel oli kaks teemat, mis viimase päeval peaassambleel läbi arutati. Julgeolekunõukogul jõudis arutada kolme teemat, kuna nad peaassambleest osa ei võta. Peale peaassambleed toimus lõputseremoonia. Sel aastal korraldati ka n-ö Committee Challenge‘id, millest kolmel osales 2. komitee ehk Marta, mis andis neile üleüldise väljakutsete võitja tiitli.

Alster Model United Nations oli ilus konverents ning me leidsime nii mõnegi sõbra Hamburgist, mujal Saksamaalt või koguni Taanist.

Mari Saffre (11.a)

Gümnaasiumi noormehed pääsesid jalgpallis edasi poolfinaalturniirile

Reedel, 11. oktoobril, toimus Wismari staadionil koolidevaheliste jalgpallivõistluste 2. voor, kus meie kooli noormehed vahegrupiturniiri võitjana poolfinaalturniirile edasi pääsesid.

Vahegrupiturniiril tuli meie kooli noormeestel kohtuda Gustav Adolfi Gümnaasiumi, Tallinna Ühisgümnaasiumi ja Mustamäe Humanitaargümnaasiumi võistkondadega. Kui esimeses ringis alagrupiturniiril olime meie vastastest paremad, siis seekordsetel mängudel domineerisid vastased. Suutsime kogu võistkonnaga kaitses nende survele hästi vastu pidada ning mängudes Tallinna Ühisgümnaasiumi ja Mustamäe Humanitaargümnaasiumi vastu ise ka ühe värava lüüa. Kõik meie võistkonnas mänginud noormehed pingutasid täiega! Isegi mängijad, kes jalgpallitrennis ei käi, täitsid platsil probleemideta oma koha ära.

Kahjuks murdis meie meeskonna keskvälja mängija Jan Richard Liiva teises mängus käeluu ning peab nüüd 2 kuud kipsi kandma ning kooli võistkonda poolfinaalturniiril novembrikuus kahjuks aidata ei saa.

Otto-Robert Lipp (12.b)

Võistkond mängis koosseisus:
12.a – Karevi Pajumets, Jan Richard Liiva ja Hendrik Andre Herter
12.b – Otto-Robert Lipp, Kristjan Kotli, Denis Sergejev, Karl Viidebaum ja Mihkel Altosaar
10.a – Martin Tammekänd ja Patrik Saksus
10.b – Gregor Hint

Tänavakunstiprojekt Lissabonis

30.09. – 04.10.2019 toimus Lissabonis ja Portos Tallinna Saksa Gümnaasiumi ja Lissaboni Saksa Kooli vaheline koostööprojekt, milles osales 10 õpilast mõlemast koolist.

Projekt keskendus kaasaegsele ja tänavakunstile. Põhifookuses oli õpilaste poolt teibikunsti näituse koostamine ja ülespanek Lissaboni Goethe Instituudi ruumidesse. Eeltööd algasid mõlemas koolis juba augustis. Koos tehti ajurünnakuid ja joonistati näituse kavandeid. Näituse kontseptsiooni ja mõtte väljatöötamiseks saadi inspiratsiooni 30 aasta tagustest sündmusteset, nagu Berliini müüri langemine (9. november 1989) ja Balti kett (23. august 1989) – hetkedest, mis väljendasid igatsust vabast Euroopast, kus valitsevad sõnavabadus ja inimõigused.

Kokku valmis 8 teibikunsti tööd, mis olid inspireeritud kunstiajaloo visuaalsetest kujunditest ja lähimineviku fotodest. Teibikunsti puhul on tegemist ühe tänavakunsti liigiga, mille väljendusvahenditeks kasutatakse spetsiaalset eri värvi ja mõõtu teipi.

Tänavakunstiprojekt Lissabonis

Näituse avamine toimus 2. oktoobril. Kohal oli sadakond inimest: õpilased, lapsevanemad, Goethe Instituudi ning Saksa ja Eesti saatkonna töötajad. Avasõnadele eelnenud elevus ja järgnenud maruline aplaus olid tunnistuseks näituse suurepärasele õnnestumisele. Igati edukas teibikunsti näitus “Müür” jääb huvilistele avatuks 15. novembrini Lissaboni Goethe Instituudis. Näituse tööde tekstilise infoga saab tutvuda siin.

Ülejäänud projektitegevused keskendusid tänavakunsti ajaloole ja kaasaegsele kunstile. Koos väisati kuulsale tänavakunstnikule Banksy’le pühendatud näitust, käidi tänavakunsti galeriis Underdogs Gallery ja suheldi kohalike tänavakunstnikega. Külastati kuulsat Serralvese muuseumi Portos, kus fookuses oli kuulsa taani-islandi kunstniku Olafur Eliassoni näitus, lisaks tutvuti kohaliku rikkaliku Lissaboni ja Porto tänavakunstiga.

Portugalis nautisid meie õpilased mõnusat kliimat ja sooja ilma, aga üle kõige tegi reisi meeldejäävaks Portugali inimeste soe vastuvõtt. Meie õpilaste vastu näidati üles heatahtlikku ja abivalmit suhtumist nii vastuvõtul lennujaamas, külalisperekondades, Lissaboni Saksa Kooli pidulikul vastuvõtul kui ka näituse avamisel Lissaboni Goethe Instituudis. Loodi hulgaliselt uusi sõprussidemeid, mis loodetavasti kestavad veel pikka aega ja leiavad tulevikus uusi väljendusviise. Projekti järeltegevused leiavad aset mõlemas koolis lähikuudel ja järgmine osa toimub Tallinnas juba 2020. aasta veebruaris.

Täname:

Susanne Sporrer, Beata Weber ja Adriana Martins Goethe Instituudist, Teresa Salgueiro Lenze, Alicia Fuster, Stefanie Michalke Santos Lissaboni Saksa Koolist, Alexander Voss ja Aili Rundu Tallinna Saksa Gümnaasiumist ning Eesti saatkond Lissabonis.

Projekti kaasrahastati Euroopa Liidu programmist Erasmus+.

Meie koolist osalesid:

Maria Schotter, Karl Kreis, Oskar Rundu, Karoline Lindpere, Emilia Ritsmann, Laura Taklaja, Marilyn Kallasse, Indrek Hints, Triinu Liis Vaikma, Johanna Schilf. Juhendajad: kunstiõpetajad Carol Pahk ja Erik Joasaare.

Tänavakunstiprojekt Lissabonis

Erasmus+ kaasrahastus