Oled siin: / / gümnaasium

Sildid: gümnaasium

Erasmus+ õpiränne: TSG õpilased saavutasid rahvusvahelisel konverentsil Hollandis esikoha

/-

8.–12. juunini toimus Hollandis Vughtis rahvusvaheline noortekonverents „Water is Life Schools“, mis tõi kokku 17 kooli ja noored teadushuvilised üle maailma.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi esindasid Vanessa Espenberg, Betti Metsoja ja Iiris Rebeka Saffre, kes tutvustasid konverentsil oma veeteemalisi uurimistöid. Eriti edukaks osutus Vanessa ja Betti töö, mis tunnistati oma valdkonna parimaks.

Water is Life Schools on rahvusvaheline arutelu- ja teadusplatvorm, mille eesmärk on tõsta noorte teadlikkust vee jätkusuutlikkusest, veejulgeolekust ja keskkonnaprobleemidest.

Tallinna Saksa Gümnaasium osales konverentsil esimest korda Erasmus+ õpirändeprojekti partnerina. Õpirände keskmes oli õpilaste teadusliku uurimistöö tutvustamine, rahvusvaheline koostöö ning kestliku arengu teemade käsitlemine koos teiste Euroopa ja maailma koolidega. Kooli kutsuti osalema tingimusel, et õpilased viivad läbi veeteemalise uurimistöö. Vanessa ja Betti koostasid oma uurimuse spetsiaalselt selle konverentsi jaoks, Iiris esitles aga oma 11. klassi uurimistöö raames valminud uuringut.

Konverentsi kõrge tase avaldas osalejatele sügavat muljet. Esinejate seas olid rahvusvahelise kogemusega diplomaadid, ÜRO ja OECD valdkonnajuhid, kohalike omavalitsuste eksperdid ning suurte ettevõtete, nagu Shell ja Coca-Cola, juhtivspetsialistid. Nende ülesandeks on kujundada organisatsioonide pikaajalisi strateegiaid ja teha otsuseid, mis mõjutavad miljoneid inimesi.
Lisaks teadusprogrammile toimusid avapäeval meeskonnatööle suunatud tegevused, kus õpilased ehitasid inimesesuuruse ragulka ning püüdsid bambusest võimalikult kõrge torni valmistada. Need tegevused aitasid osalejatel kiiresti tutvuda ja kontakte luua.

Konverentsi teadustööd jagunesid kolme põhivaldkonda: „Nature & Aquatic Life“, „Clean Water, Smart Science & Health“ ning „Water, Cities & Society“. Igas kategoorias valiti välja parim uurimistöö.

Vanessa ja Betti uurimistöö „Microbial Contamination Levels by Student Age Groups in Reusable Water Bottles“ keskendus korduvkasutatavate joogipudelite puhtusele. Uuringu idee sündis juhuslikult ning olulist tuge pakkus biotehnoloog dr Mart Toots. Õpilased kogusid proove erinevas vanuses õpilaste kasutatavatest veepudelitest ning analüüsisid bakterite hulka nii dipslide’i kui ka Petri tasside meetodil.

Tulemused näitasid üllatuslikult, et kõige rohkem mikroorganisme leidus vanemate õpilaste kasutatavates pudelites. Rahvusvahelised eksperdid hindasid kõrgelt nii töö praktilist väärtust kui ka põhjalikku metoodikat. Erinevalt paljudest teistest uuringutest puudutas see teema otseselt inimeste igapäevast käitumist ja tervist.

Kui konverentsi lõputseremoonial kuulutati välja kategooria võitja, saabus Eesti delegatsioonile suur üllatus. Vanessa ja Betti töö tunnistati oma valdkonna parimaks. Võitjatele anti üle diplomid ja medalid.

„Me kindlasti ei oodanud võitu“, tunnistasid juhendajad pärast autasustamist. Õpilased olid tulemuse üle nii üllatunud, et jäid esialgu sõnatuks.

Iris Rebeka esitles uurimistööd teemal „Awareness of Estonian Companies Using Marine Raw Materials Regarding Environmental Impact Assessment and Data Availability“. Tema uuring keskendus Eesti ettevõtetele, kes kasutavad merelist toorainet, eelkõige vetikaid. Tulemused näitasid, et vetikate kasvatamine aitab vähendada Läänemere eutrofeerumist ning enamik uuringus osalenud ettevõtteid kasutab vetikaid toodetes, avaldades seeläbi positiivset mõju keskkonnale.

Kuigi ettevõtted on keskkonnamõju hindamise meetoditest teadlikud, kasutatakse neid praktikas veel suhteliselt vähe ning keskkonnasertifikaate leidub vähestel ettevõtetel. Samas on enamikul ettevõtetest olemas vähemalt osa vajalikest andmetest, mis võimaldaksid tulevikus keskkonnamõju süsteemsemalt hinnata.

Konverentsil osalesid noored Jaapanist, Kanadast, Saksamaalt, Curaçaolt, Taist, Indoneesiast, Lätist, Hollandist ja paljudest teistest riikidest. See andis võimaluse võrrelda, kuidas veeprobleemid eri maailma piirkondades erinevad ning milliseid lahendusi noored teadlased neile pakuvad.

Lisaks teadusprogrammile külastati Hollandi maailmakuulsaid veekaitserajatisi. Õpilased nägid Oosterscheldekeringi – enam kui 10 kilomeetri pikkust tammide süsteemi, mis kaitseb riiki Põhjamere tormide eest. Samuti külastati Maeslantkeringit, mille kaks 210 meetri pikkust liikuvat väravat kuuluvad maailma suurimate liikuvate ehitiste hulka ning aitavad hoida ära üleujutusi Rotterdami piirkonnas.

Reisi jooksul jõuti põgusalt tutvuda ka Amsterdamiga, kuigi linna avastamist piiras seekord vihmane ilm.

Konverentsilt naasti teadmisega, et rahvusvahelisel tasemel edu saavutamiseks peab teadustöö olema väga põhjalik ning toetuma tugevale juhendamisele. Osalejate hinnangul oleks tulevikus kasulik kaasata uurimistööde juurde ka ülikoolide teadlasi ja eksperte.

Water is Life Schools konverents andis õpilastele väärtusliku kogemuse, arendas esinemisoskust ning näitas, et Eesti noored suudavad edukalt konkureerida maailma parimatega. Saadud tunnustus ja rahvusvaheline kogemus on tugevaks motivatsiooniks ka tulevasteks teadusprojektideks.

Õpetaja Arvo Talalaev

Osalejate muljed

Vanessa:

Väga meeldis, alguses pisut hirmus, aga lõpuks oli selline tunne et ei taha üldse ära minna. Mulle jäi kõige rohkem meelde viimase õhtu gala. See oli vaga mõnus ning sai teiste õpilastega rohkem suhelda. Samuti tantsisime ja laulsime, mis oli väga lahe. Kõige hirmsam oli alguses inimestega suhelda, aga hiljem harjusin ära ja see muutus kergemaks. Ma õppisin meeskonnatööd ning samuti ka iseseisvat mõtlemist. Kuidas arvestada teistega, aga samas ka enda ideed esitleda. Ma arvan, et see aitab mul nüüd ka paremini tänu nendele oskustele toimida. Ma võtan kaasa selle, et inimestega suhtlemine võib alguses olla hirmutav, aga kui sa sellega regulaarselt tegeled, muutub see lihtsamaks. Samuti et alati ei saa minna perfektselt, aga vähemalt tasub proovida. Kõigile, kes mõtlevad, kas Erasmus+ tasub ikka ära, siis vastus on: jah, kindlasti. See mitte ei anna lihtsalt lahedat võimalust reisiks, vaid ka uusi kogemusi, sõpru, tutvusi ja uusi teadmisi erinevate aspektide osas. Nt globaalsed probleemid jms. See võimaldab paranda suhtlemisoskust ja eneseväljendust. Täiega soovitan!

Betti:

Kõige rohkem jääb meelde meie viimane õhtu Vughtis, kui oli gala. See oli väga tore, sai tantsida ja laulda. Galal oli live band ja DJ vaheldumisi. Mulle isiklikult meeldib üle kõige reisimine, uute inimestega kohtumine ning keskkonna vahetus, nii et tunne oli väga hea. Selle kogemuse jooksul sain kinnitust, et tunnen end mugavalt uute inimestega suheldes ning suudan hästi kohaneda ka täiesti uues keskkonnas. Samuti mõistsin veelgi rohkem, kui oluline on olla avatud erinevatele kultuuridele ja vaatenurkadele.
Kõige olulisem asi, mille sellest kogemusest kaasa võtan, on julgus proovida uusi asju ja astuda oma tavapärasest keskkonnast välja. Iga selline kogemus aitab areneda ning annab uusi teadmisi nii teiste kui ka iseenda kohta.
Õpilasele, kes mõtleb, kas Erasmus+ programmiga liituda, ütleksin kindlasti, et see tasub ära.

Iiris Rebeka:

Konverentsil olid kohal õpilased kogu maailmast – olid grupid Jaapanist, Kanadast, Hispaaniast, Indoneesiast, jmt. Nii mitmete kultuuridega läbida seda mega huvitavat konverentsi oli vinge kogemus.
Kliimamuutusega tulenevad erinevates maailma kohtades erinevad probleemid, ma ei olnud enne konverentsi töötube selle peale veel mõelnud, nt Holland võib peaaegu täiesti üleujutatud saada, sest veetase tõuseb järgmiste aastakümnete jooksul, samas teistes riikides jääb just vett, eriti puhast joogivett, puudu.
Alguses tundus hirmus oma uurimistööga niimoodi teiste ette minna ja seda esitleda, aga see ei olnud absoluutselt hull. Oli väga tore žürii ning ma sain hakkama, kuigi ma olin üks ainukestest, kes üksinda oma uurimistööd tegi.
Erasmus+ projektidel osaledes saab jube palju kogemusi kogu eluks, saab kohtuda erineva kultuuri ja riigiga, mis avardab silmaringi.

 

 

Erasmus+ õpiränne Helsingisse: arhitektuur, kunst ja jätkusuutlik linnakeskkond

/-

19.–20. mail osalesid Tallinna Saksa Gümnaasiumi arhitektuuri valikaine õpilased Erasmus+ õpirändel Helsingis, kus keskenduti kaasaegsele arhitektuurile, disainile ja jätkusuutlikule linnaruumile. Õpiränne toimus koostöös Etelä-Tapiolan lukio kooliga ning ühendas praktilised töötoad, arhitektuuri vaatluse ja rahvusvahelise koostöö.

Esimesel päeval tutvusid õpilased Helsingi kaasaegse arhitektuuriga, külastades mitmeid tuntud hooneid ja linnaruumiobjekte. Lisaks osaleti Helsingi Arhitektuuri- ja Disainimuuseumi töötoas „Meaningful Places“, kus õpilased pidid looma kujuteldavates keskkondades tähenduslikke ruume inimestele ja kogukondadele. Töötoa käigus arendati disainmõtlemist, probleemilahendusoskust ja meeskonnatööd. Samal päeval külastati ka Kiasma kunstimuuseumi ning Studio Puisto arhitektuuribürood, mis on tuntud oma keskkonnateadliku ja jätkusuutliku arhitektuuri poolest. Studio Puisto juhtivarhitekt Mikko Jakonen andis ülevaate sellest, kuidas ökoloogilisi põhimõtteid tänapäevases arhitektuuris rakendatakse ning kuidas arhitektuur saab aidata kaasa kestlikule arengule.

Teisel päeval tutvuti partnerkooli Etelä-Tapiolan lukio õppekeskkonnaga ning osaleti üheskoos EMMA kaasaegse kunsti muuseumi kunstitöötoas. Seal katsetasid õpilased erinevaid kunstilisi tehnikaid ning lõid oma loomingulisi lahendusi. Lisaks külastati sel päeval Kaljukirikut, Oodi raamatukogu ja Amos Rex kunstimuuseumi.

Õpiränne andis õpilastele võimaluse näha, kuidas arhitektuur, kunst ja linnakeskkond mõjutavad inimeste igapäevaelu. Samuti arendas see loovust, ruumitaju, koostööoskust ja kultuuriteadlikkust ning aitas siduda teoreetilisi teadmisi päriseluliste näidetega.

Meie koolist võtsid õpirändest osa:

Ethel Ainsoo, Romet Kapp, Mattias Erik Krause, Iti Lokotar, Hanna-Lore Peedu, Katerina Petrova, Eldor Rebane, Romet Ressar, Tanel Sepp, Siim Marten Toomingas, Keili Valge, Anette-Kristelle Veeverson, Anna-Maria Melts, Martin Laos, Ameli Švets; õpetajad Erik Joasaare ja Carol Pahk.

Tekst ja pildid: õpetaja Erik Joasaare

õpiränne Helsingis

Kaasrahastab ELErasmus+

Abituriendid külastasid Tallinna Tehnikakõrgkooli

/-

6. mail käis 12.a klass õppekäigul Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Külastuse eesmärk oli tutvuda kõrgkooli õppekavade, õppimisvõimaluste ning praktilise õppekeskkonnaga.

Meie õpilased said ülevaate Tehnikakõrgkooli erinevatest õppekavadest ja sisseastumisvõimalustest. Ringkäigul laborites saadi ülevaade tingimustest, kus tudengid oma erialaseid oskusi omandavad ja ellu rakendavad.

Eriti põnevaks osaks kujunes tudengivormeli tutvustus, mille käigus räägiti vormeli ehitamisest, meeskonnatööst ning inseneriteadmiste rakendamisest päriselus.

Lisaks osalesid õpilased kahes töötoas, ühes keskenduti maja ehitamisele ning teises elektrotehnikale. Praktilised tegevused aitasid paremini mõista, milliseid teadmisi ja oskusi tehnikaerialadel õppides vaja läheb.

Külastus pakkus õpilastele hea võimaluse saada lähemalt tuttavaks tehnika- ja inseneeriavaldkonna õppimisvõimalustega ning mõelda tulevaste erialavalikute peale.

Abituriendid külastasid Tallinna Tehnikakõrgkooli
Abituriendid külastasid Tallinna Tehnikakõrgkooli
Abituriendid külastasid Tallinna Tehnikakõrgkooli
Abituriendid külastasid Tallinna Tehnikakõrgkooli
Abituriendid külastasid Tallinna Tehnikakõrgkooli
Abituriendid külastasid Tallinna Tehnikakõrgkooli
Abituriendid külastasid Tallinna Tehnikakõrgkooli
Abituriendid külastasid Tallinna Tehnikakõrgkooli

Abiturientide päev TalTechis: tulevikuvõimalused ja esimene oma veebileht

/-

Meie kooli 12.b klassi õpilastel avanes 29. arillil suurepärane võimalus külastada Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech), et saada vahetu pilk tudengiellu ning ammutada inspiratsiooni edasisteks õpinguteks.

Päev algas ülikooli üldise tutvustusega, kus noortele anti ülevaade TalTechi viiest peamisest suunast: inseneeriateaduskond, IT-teaduskond, loodusteaduskond, majandusteaduskond ning Eesti Mereakadeemia.

Kvaliteetne rahvusvaheline haridus ja kindel tulevik

Üks peamisi sõnumeid, mis kõlama jäi, oli seos teaduspõhise hariduse ja hilisema eduka karjääri vahel. TalTechi vilistlased on tööandjate seas kõrgelt hinnatud ja konkurentsivõimelise sissetulekuga spetsialistid. Õppekavasid uuendatakse regulaarselt, et need vastaksid päriselu vajadustele – see annab noortele kindlustunde, et valitud eriala tagab neile nii konkurentsivõimelise palga kui ka põneva töökoha.

Abiturientidele avaldasid muljet ka laialdased rahvusvahelised võimalused. Ülikoolil on üle 450 Erasmuse partnerkooli ning lisaks kahepoolsed lepingud ülikoolidega üle maailma. Olgu sihtkohaks naaberriik Soome või eksootilised kohad nagu Lõuna-Korea, Jaapan või Singapur – TalTechi tudengitele on uksed maailma avatud.

Rohkem kui lihtsalt õppimine

Meie noortele oli üllatuseks, kui kirev ja aktiivne on tudengielu väljaspool loengusaale. Selgus, et TalTechis on:

  • Eesti kõige aktiivsem tudengielu oma 40+ organisatsiooniga (väitlusest ja robotiehitusest kuni filmi ja turunduseni).
  • Võimalus lüüa kaasa suurtes projektides, nt Solaride (päikesiauto) või tudengisatelliit.
  • 8 kultuurikollektiivi ja 5 tipptasemel spordivõistkonda.
  • Kaasaegne tudengimaja, kus on ruumid nii õppimiseks kui ka kohviku nautimiseks.

Praktiline kogemus IT-teaduskonnas

Päeva lõpetas õpituba IT-teaduskonnas. Noored said ise järele proovida, kuidas valmib nullist omaenda veebileht. See oli paljude jaoks esimene kokkupuude programmeerimisega ning pakkus suurt avastamisrõõmu.

Külaskäik täitis oma eesmärgi: mitmed õpilased said kinnitust, et nende varasem valik TalTechi kasuks oli õige, ning leidus ka neid, kes just selle päeva jooksul langetasid otsuse seada sammud tehnikaülikooli poole.

Aitäh TalTechile sooja vastuvõtu eest!

Tekst ja fotod: õpetaja Reet Jõgeva

abituriendid
abituriendid
abituriendid
abituriendid
abituriendid
abituriendid

 

Abituriendid said karjäärikeskuses teadmisi tuleviku planeerimiseks

/-

13. märtsil külastas meie kooli 12.a klass karjäärikeskust, kus karjäärinõustaja Jelizaveta Liebmann-Baranova viis läbi praktilise töötoa karjääri kujundamisest. Kohtumise eesmärk oli aidata noortel oma tulevikku teadlikumalt planeerida.

Õpilastele tutvustati nelja sammu unistuste karjääri suunas: töömaailma trendide mõistmine, eneseanalüüs (oskused, huvid ja väärtused), eesmärkide seadmine ning tegutsemine. Rõhutati, et oluline on olla paindlik, koguda kogemusi ning arvestada muutustega. Lisaks jagati viiteid kasulikele infoallikatele nagu minukarjaar.ee ja teeviit.ee.

Külastus andis noortele häid mõtteid ja praktilisi juhiseid oma edasise haridustee ja karjääri planeerimiseks.

Tekst ja fotod: õpetaja Küllike Kütt

karjäärikeskus
karjäärikeskus
karjäärikeskus
karjäärikeskus
karjäärikeskus
karjäärikeskus

 

TSG Talk Wave: “Lootus, mis liigutab” arutles ühiskondlike ja globaalsete teemade üle

/- ,

3. märtsil 2026 toimus Tallinna Saksa Gümnaasiumis õpilaste korraldatud inspireeriv üritus TSG Talk Wave. Üritus leidis aset juba kolmandat korda ning selle eesmärk oli pakkuda noortele võimalust jagada oma mõtteid kooliperega laiemalt ning arendada avaliku esinemise oskust. TSG Talk Wave annab õpilastele võimaluse oma hääl kuuldavaks teha ning inspireerida nii koolikaaslasi kui ka õpetajaid.

Sel aastal oli Talk Wave osa Tallinna Saksa Gümnaasiumi UNESCO maailmapäevade programmist, mis andis ettevõtmisele erilise tähenduse. UNESCO maailmapäevad keskenduvad hariduse, kultuuri, jätkusuutliku arengu ja üleilmse koostöö väärtustamisele ning sel aastal oli teemaks “Lootus, mis liigutab”. Täname Mondo Maailmakooli meie kooli maailmapäevade toetamise eest!

Mõtteid äratav hommikupoolik pakkus kooliperele võimaluse kuulata noorte ideid, kogemusi ja seisukohti väga erinevatel ühiskondlikel ja globaalsetel teemadel.

Sel korral astusid lavale:

  • Marta Marii Tepner ja Emma Tunnel (11.c) kõnega “Nuclear power plant in Estonia – pros and cons”, kus arutleti tuumaenergia võimaluste ja riskide üle Eestis.
  • Liidi Jõemägi (10.a) kõnega “Lootuse hind: kas digitaalne areng januneb maailma tühjaks?”, mis käsitles tehnoloogia arengu mõju ühiskonnale ja keskkonnale.
  • Oishorjo Prova (10.a) kõnega “Did curiosity kill the cat?”, mis keskendus uudishimu rollile avastamises ja arengus.
  • Egne Priimägi (11.c) kõnega “Laiapõhjaline riigikaitse – kas ja miks see puudutab igaühte meist?”, mis tõi esile iga inimese vastutuse ühiskonnas.

Lisaks õpilastele rikastasid meie üritust ka kaks külalisesinejat.

Mihkel Kangur esines kõnega “Maailm on ilusam kui seda meile näidatakse!”, milles ta julgustas noori märkama positiivseid külgi maailmas ning hoidma teadlikku maailmapilti. Lisaks rääkis ta kriitilise mõtlemise tähtsusest ja sellest, et infokeskkond kipub sageli keskenduma negatiivsusele.

Charlie Moreno-Romero jagas ettekandes “A curious story from the Global South” oma isiklikku elulugu ja kogemusi. Samuti tõi ta esile seda, et uudishimu ja avatus erinevatele kultuuridele aitavad maailma paremini mõista. Eriti rõhutas ta pere, väärtuste ja elukestva õppimise tähendust noorte arengus.

TSG Talk Wave: “Lootus, mis liigutab” sündis 11. klassi õpilaste Luisa Vainu ja Gerttu Mia Tomsoni 11. klassi praktilise töö raames. Täname juhendajaid Emel Çelikut ja Liina Valvikut, kes projekti valmimisele kaasa aitasid.

Täname südamest kõiki esinejaid ja abilisi, kes aitasid selle ürituse ellu viia. Eriline tänu kuulub Erik Joasaarele ja Andres Larkale, kes panustasid korraldusse. Suur tunnustus ka Ingrid Kristin Paistile, kes aitas sündmust jäädvustada ning meie sponsoritele InGame ja Boost.

Suur tänu kõigile osalejatele ja kuulajatele, kes muutsid päeva sisukaks ja meeldejäävaks.

Ootame juba põnevusega järgmist aastat!

Tekst: Gerttu Mia Tomson ja Luisa Vain (11.c)
Fotod: Ingrid Kristin Paist (12.a), Luisa Vain (11.c), Emel Çelik ja Liina Valvik.

TSG Talk Wave

 

Erasmus+ projekt: “Kunstisild Tallinna ja Lissaboni vahel” 2025/26 II osa — animatsioonid ja kunstirännakud

/- ,

2.–6. veebruar 2026 võõrustasime Erasmus+ projekti “Art Bridge between Tallinn and Lisbon” raames kümmet õpilast ja kahte õpetajat Lissaboni Saksa Koolist.

Koos meie kooli õpilastega loodi kunstnike Anni ja Taavi Varmi juhendamisel animatsioone. Nädal lõppes arhitektuuri- ja kunstirännakuga Helsingis, kus külastati mitmeid näitusi ja muuseume ning tutvuti Helsingi arhitektuuriga.

Töötoa keskmes oli visuaalne jutustamine ning animatsiooni kasutamine eneseväljenduse ja enesereflektsiooni vahendina. Juhendatud kunstiliste harjutuste ja digitaalse tegelasanimatsiooni kaudu õppisid õpilased looma omanäolisi visuaalseid lugusid ning avasid vaimse tervise teemasid. Professionaalsete kunstnike Anni ja Taavi Varmi juhendamisel kasutati tööprotsessis Procreate’i programmi, mille abil arendati nii tehnilisi oskusi kui ka loovat mõtlemist. Projekt kulmineerus kolmapäeval, 4. veebruaril kooli aulas õpilaste loodud animatsioonide avaliku linastuse ja aruteluga. Esitlused tõid esile animatsiooni mitmekesisuse, kus oli nii huumorit, sügavamat sisu kui ka julget eneseületamist.

Vaata:

Nädala lõpp viis seltskonna üle lahe Helsingisse, kus külastati kunstinäitusi HAMis, Kiasmas, Amos Rexis ja Disainimuuseumis ning osaleti töötubades. Hoolimata kuni -17-kraadisest pakasest näitas ilm end päikeselisest küljest ning reis pakkus osalejatele rohkelt inspiratsiooni. Kokkuvõttes kujunes nädal väga edukaks ning pakkus kõigile osalejatele väärtusliku ja inspireeriva kogemuse.

Meie koolist võtsid projektist osa: Daria Ivanova (11.a), Marika Kappo (11.a), Egeli Kirikal (11.a), Hanna Lotta Kivi (11.a), Franz Frederick Oja (11.a), Arabella Raidmäe (11.a), Daria Ruus (11.a), Iiris Rebeka Saffre (11.a), Keili Valge (11.b), Romet Ressar (11.b).

Täname Anni ja Taavi Varmi töötubade läbiviimise ja õpilaste juhendamise eest!

Projektijuhid: kunstiõpetajad Erik Joasaare, Carol Pahk (TSG), kunstiõpetajad Anna Malessa, Paula König Lissaboni Saksa Koolist.

Tekst ja fotod: Erik Joasaare

Osalejate tagasiside

Egeli:

See õpiränne andis mulle mega ägeda kogemuse, nii Lissabonis kui ka Tallinnas. Kõige eredamalt mäletan Lissabonis ühe päeva lõpus sealsest koolist koju minekut, sest kohe-kohe oli seal lähedal staadionil algamas Portugali ja Ungari MMi valikmäng ja tänavad ja metroo olid täis Ronaldo ja Portugali koondise särki kandvaid fänne. Mulle kui suurele jalgpalli ja Ronaldo fännile oli see mega lahe tunne. Pärast vaatasime ta perega kodus ka mängu ja oli lahe näha, kuidas nad emotsionaalselt kaasa elasid. Kuigi Portugali kultuur Eestiga võrreldes päris teine, siis ma tundsin end seal koheselt koduselt ja bondisin portugallastega Ronaldo fännamises. Kui Portugali osas tegime kõike kätega, siis Eesti osas oli enamus digitaalne, mis mulle isiklikult natuke rohkem sobis. Samas oli ka Portugalis tehtu väga äge protsess ja mõlema lõpptulemusega tasub väga rahule jääda. Kui keegi mõtleb, kas see projekt tasub end ära ja et kas ta peaks selle ette võtma, siis ütleksin, et see tasub lausa 101% ära. Tasuta uut riiki, selle kultuuri ja inimesi tundma õppida on igatpidi äge kogemus. Ka projektid, mis mõlemas riigis tehakse, õpetavad enda kohta palju ja lõpptulemust näha, mis on tiimitööna valminud, on nii südantsoojendav. Mulle jäävad sellest õpirändest ainult positiivsed mälestused ja on isegi kurb, et see läbi sai.

Hanna:

Meeldis, et sai sõpradega aega veeta ja uusi tutvusi koguda. Esialgu oli pisut harjumatu aga kogu kogemus oli väga tore ja meeldejääv kokkuvõttes. Erasmus+ tasub alati ära ning tuleb osa võtta kõigist projektidest mis vähegi huvi pakuvad kuna see kogemus ning uued oskused ja tutvused tasuvad end nii-nii ära!

Daria:

Tohutult palju oli ikka meeldejäävaid hetki ja mälestusi ning raske on välja tuua ühte. Lissabonis oli näiteks tohutult äge käia surfamas, süüa iga päev Pastel de Natasid ja nautida arhitektuuri. Tallinnas oli omakorda väga tore käia uisutamas, kelgutamas ja linna avastamas, samuti oli armas, kui üllatunud ja elevil olid portugallased Eesti ja Soome vahel sõitvate laevade üle.

Teises riigis olla oli minul alguses ehk natukene hirmus küll, kuid tegelikult sai kiiresti kohanetud ning vahetuspere ja teisedki inimesed minu ümber olid abivalmid ja toetavad ja alati leidus keegi, kellega koos avastada.

Algul oli minul ehk hirmutav kogu kunstiga tegelemise osa projektist, kuna ma otseselt ei ole ehk andekas maalimises, joonistamises vms. Tegelikult olid nii Lissabonis kui ka Tallinnas töötoad üles ehitatud nii, et igaüks sai panustada ja igaühel õnnestus luua kunsti, mis oli lõppude lõpuks väga tore kogemus.

Õppisin enda kohta, et oskan kunsti luua ja et minus on siiski seda tunnetust. Õpilasvahetuse järel tunnen samuti, et olen inimesena avatum ja julgem ning seda väärtustan ma tohutult.
Portugali ja Eesti osa suurim vahe oli minu silmis kindlasti temperatuur, mis, kahjuks või õnneks, pean tunnistama, et oli mulle isiklikult meeldivam ikka Lissabonis.
Sellest kogemusest võtan endaga kaasa teadmise, et julge hundi rind on ikka rasvane ja kui sellised projektid ette tulevad, tuleb kindlasti osa võtta. Isegi kui ma nüüd sellest nädalast väsinud olen, on see olnud unustamatu nädal, mille eest ma tänulik olen.

Kui keegi õpilane kahtleks, kas Erasmus+ kogemus tasub ära, ütleks ma talle, et tegelikult pole midagi karta ega kaotada. Erasmus+ projektid on olnud minu jaoks gümnaasiumi meeldejäävamad nädalad ja see, et läbi Erasmus+ õpirännete saab uusi kultuure tundma õppida on ikkagist tohutult väärtuslik kogemus, mida mujalt ei saa.

Iiris:

Mulle olid mõlemad õpilasvahetuse osad väga meeldivad. Lissaboni sõites oli hirm sees, sest veel ei tundnud Lissaboni õpilasi ning ei osanud öelda, kas me saame koostööga hästi hakkama.

Selle alalt ei olnud vaja karta, sest inimesed olid kõik väga toredad ning motiveeritud töötama läbi terve aja, mil projekt töös oli. Motivatsioon tundus Eesti osas isegi veel suurem, sest meile anti vaba voli ning meilt ei oodatud suurt midagi. See pani kreatiivsuse lendama ning meie lõpuprojekt tuli vägagi vinge.

Terve projekti vältel ei olnud kordagi tunnet või mõtet “Kas see ikka tasus ennast ära?”. Inimesed olid toredad ning nende tundma õppimine oli tõesti tore, eriti sellises mõnusas ja produktiivses keskkonnas.

Daria:

Soovitaksin sellist võimalust kasutada nii kiiresti kui võimalik! See on unustamatu experience, mida on raske kunagi unustada: uued tutvused uute inimestega, kes näitavad sulle meelsasti uusi kohti ja tutvustavad rõõmuga oma kultuuri, mis 90% tõenäosusega on sinu jaoks midagi täiesti uut. Kui reisid üksi, perega, sõpradega või giidiga, on väga ebatõenäoline, et sul oleks täpselt samavõrd võimalusi teada saada midagi tõeliselt erilist selle riigi ja kultuuri kohta. Seega tasub see võimalus ära kasutada, et laiendada oma silmaringi ja maailmapilti ning näha, there is a real world out of your box.

Franz:

Mul oli üpriski mugav ja meeldiv välismaal olla, sest pere võttis mind väga soojalt vastu ja üldse olid kõik väga sõbralikud. Alguses olin veidi mures, et kas ma ikka sobin projekti, sest kuigi olen kunstist huvitatud, siis polnud ma ise selle loomisega väga tegelenud. Lõpuks oli pigem just tunne, et saingi tohutult väärtusliku kogemuse juurde, mida mul enne polnud. Enda kohta õppisin, et mulle meeldib kunstiga tegelemine rohkem kui enne oleks arvata osanud.

Edaspidi võtan kaasa, et kindlasti tasub uusi asju proovida, sest see võimaldab tutvuda hulga väga huvitavate ja toredate inimestega ja pakub tohutult väärtuslikke kogemusi.

 

artbridge

Vaata ka: Erasmus+ õpiränne: “Kunstisild Tallinna ja Lissaboni vahel” 2025/26 I osa – Eesti ja Portugali õpilased lõid Lissabonis ühisnäituse

 

Kaasrahastab ELErasmus+

 

Karjääripäev: abituriendid külastasid Tartu ülikooli

/-

19. veebruaril 2026 külastasid 12.a ja 12.b klassi õpilased Tartu Ülikooli, et tutvuda erialade ja õppimisvõimalustega ning saada tuge edasiste haridusvalikute tegemisel.

Päev algas ülikooli peahoones karjäärinõustaja infotunniga „Kuidas valida eriala?“, kus räägiti teadlikust otsustamisest, huvide ja võimete analüüsimisest ning sellest, milliseid võimalusi pakub õppimine Tartu Ülikoolis. Arutleti ka selle üle, kuidas gümnaasiumi jooksul tehtud valikud mõjutavad edasisi õpiteid.

Seejärel jagunesid õpilased kolme rühma vastavalt neid huvitavatele valdkondadele.

  • Meditsiiniteaduste valdkonna huvilised külastasid Biomeedikumi õppehoonet, kus tutvuti õppimisvõimaluste ja õpikeskkonnaga. Päev lõppes farmaatsia töötoaga.
  • Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna rühm tutvus Maailma keelte ja kultuuride instituudiga ning kuulas lugusid Tartu üliõpilaselust. Lisaks said õpilased põhjalikuma ülevaate Ajaloo ja arheoloogia instituudi tegemistest, kus medievistid tutvustasid üldajaloo õppekava ja uurimisvaldkondi.
  • Loodus- ja täppisteaduste valdkonna huvilised külastasid TÜ Delta keskust, kus tutvustati vastava valdkonna õppekavasid ning õppe- ja teadustöö võimalusi. Majatuur andis hea ülevaate kaasaegsest õpikeskkonnast ja tehnoloogilistest võimalustest.

Külastus andis õpilastele väärtusliku ja vahetu kogemuse ülikoolielust ning aitas paremini mõista erinevate erialade sisu.

Täname Tartu Ülikooli sooja vastuvõtu ja sisuka päeva eest!

Küllike Kütt, õpetaja

Kaasav eelarve pani õpilaste meeskonnatöö ja turundusoskused proovile

/-

13. jaanuaril toimus Tallinna Saksa Gümnaasiumis kaasava eelarve ideede hääletamine, kus 7.-12. klassi õpilased said valida oma lemmikidee, mida kool asub seejärel ellu viima.

Kaasav eelarvestamine on osalusdemokraatia tööriist, mille käigus antakse õpilastele võimalus otsustada osakese kooli eelarve üle. Õpilased saavad kogemuse ideede arendamisest, grupis töötamisest, eelarve koostamisest, oma ideede avalikult esitamisest ning valimistest.

Kooli kaasava eelarve ideede genereerimisega hakkasid meie kooli 10.b ja 10.c klasside õpilased tegelema juba oktoobris 2025. Tunde külastasid kaks eksperti, kes rääkisid meile linna kaasavast eelarvest ning andsid ülevaate sellest, kuidas kogu protsess toimub. Sellest kohtumisest kasvas välja mõte viia kaasava eelarve projekt meie koolis uuesti läbi. Lisaks toimus meil turundusteemaline töötuba, mille viis läbi Äripäeva turundusjuht Keit Alev. Õppisime turunduse aluseid, et saaksime oma ideid paremini reklaamida ja teistele kooli õpilastele tutvustada.

Kogu protsessi eesmärk oligi välja töötada ideed, mis aitaksid koolikeskkonda mõnusamaks teha ja muudaksid õpilaste koolielu paremaks. Esialgu pakkusime välja suure hulga ideid, kuid lõpptulemusena jäi valikusse kahe klassi peale seitse ideed: kuumajoogiautomaat, mugavad istumiskohad, soojem valgustus, bändiruumi uuendus, uued pallid, uued föönid ning rohenurk kooli hoovi.

Iga grupp pidi oma idee kohta plakati koostama ja selle abil oma mõtet kaasõpilastele tutvustama. Ideede reklaamimine andis meile turunduse valdkonnas väärtusliku kogemuse. Lisaks nõudis kogu protsess palju meeskonnatööd, mis osutus kohati oodatust keerulisemaks. Need väljakutsed aitasid ennast proovile panna ja koostööoskusi arendada. Valimiste ajal saime koguda ka tagasisidet, mis andis uusi mõtteid edaspidiseks.

Hääletusel osales kokku 226 õpilast 7.-12. klassist ning tulemused olid järgmised:

  1. koha sai ja õpilaste lemmikuks osutus kuumajoogiautomaat
  2. koha said mugavad istumiskohad
  3. kohale jäi soojem valgustus kooliruumi.

Ka õpetajad said sümboolselt oma lemmikideele hääle anda, ning õpetajate lemmikuks osutus rohenurk kooli hoovi. Õpetajate hääled üldarvestuses arvesse ei läinud.

Kaasava eelarve protsess näitas meile, kui oluline on õpilaste kaasamine koolis otsuste tegemisse. Kindlasti soovime, et see korduks ka järgnevatel aastatel. Selline aktiivne osalus on olnud väga vahva kogemus ning soovitame ka teistel sellest osa võtta.

Suur aitäh Eesti Koostöö Kogule ja MTÜ-le Korruptsioonivaba Eesti, kes toetasid mentoreid ja õpilasi hea nõu, materjalide ja ekspertidest külalistega!

Teksti koostasid: Gerda Maria Ristisaar, Mattias Hugo Mälter, Grete Florentine Huoponen (10.c)
Mentorina toetasid õpilasi Avely Kasela ja Evely Kutsar

Ühingu MTÜ Korruptsioonivaba Eesti ning SA Eesti Koostöö Kogu algatatud kaasava eelarvestamise projekt koolides on esimene laiaulatuslikum ettevõtmine Eestis, kus kohalike omavalitsuste kaasava eelarvestamise eeskujul saavad õpilased välja töötada, arendada ja esitleda ideesid, mille vahel kooli kogukond valib kõige sobilikuma viisi eelarve kasutamiseks.

Loe lähemalt: Koolide kaasav eelarve

kaasav eelarve

 

Täisedu Berliinis: „Jugend Debattiert in Europa“ Euroopa finaal 2025!

/-

23.–26. septembrini oli TSG-l kahel väitlejal taas au osaleda Berliinis toimunud „Jugend debattiert in Europa“ Euroopa finaalis.

See oli unustamatu kogemus – nii võtsid ürituse kokku Gretel Kirikal ja Franz Frederick Oja (11.a), keda saatis nende saksa keele õpetaja Rosalinde Rist.

„See oli igati põnev ja sündmusterohke nädal, mille jooksul me nii väitlesime kui ka leidsime uusi sõpru. Olime osaliselt kurvad Berliinist lahkumise ja oma igapäevase rutiini juurde naasmise üle, kuid samas oli meil ka hea meel, et saime jälle oma emakeeles rääkida.”

Euroopa finaal on projekti kulminatsioon, mida rahastavad ja korraldavad Välismaise Koolihariduse Keskus (ZfA) ning Mittetulunduslik Hertie Fond. Sel aastal kogunes Berliini väitlejaid kokku 17 riigist – kolm riiki rohkem kui eelmisel aastal. Nii rikastasid Türgi, Hispaania ja Kreeka esimest korda Euroopa häälte mitmekesisust.

Eelnevalt pidi kõik 34 osalejat võistluseks intensiivselt valmistuma. Kaks nädalat tegelesid nad nelja väljakutseid esitava teemaga.

Kvalifikatsioonivoorud:

  • „Kas poliitiline haridus peaks olema kohustuslik õppeaine?“
  • „Kas tehisintellekti tuleks kasutada koolides eksamitööde hindamiseks?“

Poolfinaal:

  • „Kas Euroopa Liit peaks Kanada liikmesriigiks vastu võtma?“

Finaal:

  • „Kas EL peaks sõlmima vabakaubanduslepinguid riikidega, kelle heaolu on uute USA tollimaksude tõttu halvenenud?“

Võistluse finaalis, mis toimus auväärses Saksamaa Liitvabariigi Välisministeeriumis Berliinis, edestas Andrada Zara Chișevescu Rumeeniast lõpuks oma kolme kaasväitlejat Eylül Uyat (Türgi), Alžběta Dusovát (Tšehhi Vabariik) ja Darina Vodenicharovat (Bulgaaria). Ta võitis oma veenvate argumentide ja suurepärase saksa keele oskusega teenitult esikoha.

Õnneks jäi veidi aega ka Saksamaa pealinna Berliiniga tutvumiseks. Lisaks vaatamisväärsustele nagu East Side Gallery ja Brandenburgi värav, ning kulinaarsetele eripäradele nagu Berliini Currywurst, oli ürituse haripunktiks eelkõige võimalus kultuuridevaheliseks suhtluseks. Osalejatel oli võimalus tutvuda väitlejatega kogu Euroopast, luua sõprussuhteid ning arutada erinevatest vaatenurkadest Euroopa ja globaalsete teemade üle.

Tekst: Rosalinde Rist, Gretel Kirikal, Franz Frederick Oja
Tõlge: Margit Tammekänd
Fotod: Rosalinde Rist

Jugend debattiert in Europa
Jugend debattiert in Europa
Jugend debattiert in Europa
Jugend debattiert in Europa
Jugend debattiert in Europa
Jugend debattiert in Europa