gümnaasium Archives - Tallinna Saksa Gümnaasium

Sildid: gümnaasium

Erasmus+ õpiränne: Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilased osalesid rahvusvahelisel ÜRO simulatsioonil Hamburgis

15. oktoober 2026/- võõrkeeled

29. septembrist 2. oktoobrini osalesid kuus Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilast koos ajalooõpetaja Jan Zünkeleriga Saksamaal Hamburgis toimunud rahvusvahelisel Alster Model United Nations (AMUN) konverentsil.

Meie kooli esindasid Getter Sepp, Andreas Merilind ja Robert Netšajev 10.a klassist, Nils Mailend 11.a klassist ning Ethel Ainsoo ja Gregor Luuk 11.c klassist.

Hamburgi Klosterschule gümnaasiumis toimunud konverents tõi kokku noored Eestist, Taanist ja Saksamaa eri piirkondadest. ÜRO tööd jäljendavas simulatsioonis astusid õpilased erinevate riikide diplomaatide rolli, arutlesid aktuaalsete rahvusvaheliste probleemide üle ning otsisid neile ühiseid lahendusi. Konverents pakkus võimaluse arendada diplomaatilisi ja argumenteerimisoskusi, harjutada avalikku esinemist inglise keeles ning õppida paremini mõistma rahvusvahelise poliitika keerukust.

MUN-konverentsil osalemine nõuab põhjalikku ettevalmistust. Iga delegaat peab tundma õppima talle määratud riigi poliitilisi seisukohti ning suutma neid aruteludes veenvalt esindada, isegi kui need erinevad tema isiklikest tõekspidamistest. Just see muudab ÜRO simulatsiooni väärtuslikuks õppimiskogemuseks, õpetades nägema rahvusvahelisi küsimusi erinevatest vaatenurkadest ning otsima kompromisse.

Konverents algas piduliku avatseremooniaga, kus meie kooli õpilased Getter Sepp, Andreas Merilind, Robert Netšajev ja Nils Mailend pidasid kõned Prantsusmaa, Saudi Araabia, Ühendkuningriigi ja Iisraeli esindajatena. Enne seda oli osalejatel võimalus videokõne vahendusel kohtuda endise Saksa diplomaadi ning ÜRO eriesindajana Liibüas ja Iraagis töötanud Martin Kobleriga. Ta jagas noortele oma diplomaatilisi kogemusi ning julgustas neid oma seisukohti argumenteeritult ja enesekindlalt kaitsma.

Kolme päeva jooksul toimusid komiteedes sisukad arutelud, läbirääkimised ja resolutsioonide koostamine. Konverents kulmineerus 2. oktoobril peaassambleega, kus kõik esitatud resolutsioonid pärast muudatuste tegemist vastu võeti.

Eriti rõõmustavaks kujunes konverentsi lõputseremoonia, kus tunnustati kaht meie kooli õpilast. Gregor Luuk (11.c) pälvis GA3 komitees parima esmakordse osaleja tunnustuse (Best First-Timer) ning Nils Mailend (11.a) valiti GA6 komitee parimaks delegaadiks (Best Delegate). Tegemist on suurepärase saavutusega rahvusvahelisel konverentsil!

Lisaks intensiivsele konverentsiprogrammile jäi õpilastel aega tutvuda ka Hamburgi linnaga. Külastati tuntud vaatamisväärsusi, sealhulgas Elbphilharmonie kontserdimaja ja Landungsbrückeni sadamaala, nauditi vee- ja valgusetendust ning prooviti kohalikke toite. Õpilased majutusid Klosterschule õpilaste peredes, mis andis võimaluse kogeda vahetult Saksamaa igapäevaelu ja kasutada saksa keelt ka väljaspool koolikeskkonda. Kuna konverentsi ametlik töökeel oli inglise keel, pakkus õpiränne väärtuslikku keelepraktikat mõlemas võõrkeeles.

Erasmus+ õpiränne andis meie õpilastele võimaluse õppida rahvusvahelises keskkonnas, arendada koostöö- ja suhtlemisoskusi ning luua uusi kontakte teiste Euroopa noortega. Hamburgis saadud kogemused näitasid, kui oluline on oskus kuulata erinevaid seisukohti, argumenteerida oma arvamust ning leida ühiseid lahendusi ka keerulistes küsimustes.

Õpilaste osalemist rahvusvahelisel konverentsil ja õpirännet toetas Euroopa Liidu Erasmus+ programm.

Tekst ja fotod: Jan Zünkeler

Õpilaste muljed

Andreas:

Mulle väga meeldis see õpperännak, sest sain palju uusi teadmisi ning hulga kontakte üle terve Euroopa. Alguses oli keeruline mõista MUN süsteemi, kuid lõpuks osutus seegi selgeks. Peamiselt soovitan seda teha õpilastel, keda huvitab või seob diplomaatia ja tahavad kogeda Saksamaa kultuuri.

Nils:

Amuni kommiteed olid väga hästi organiseeritud ja seal olid parimad kogemused. Koolitoit erines päris palju. Kindlasti kõne pidamine rahvamassi ees. Igalpool võib leida inimesi, kes on heasüdamlikud. Selliseid projekte tuleks teha, kuna saab nii palju uusi sõpru, teadmisi ja kultuuritaju. Ei tasu karta oma mugavustsoonist väljumist.

Robert:

Kogu õpireisist ma tooksin välja, kuidas mina resolutsiooni põhiautorina pidin seda koos teiste delegaatidega koostama ning lõpus kogu komitee ees esitama ja kaitsma. Mulle jäi hästi meelde, kuidas ma kuulasin teiste delegaatide arvamusi ja muudatuste ettepanekuid meie dokumendi kohta, pidin õigeaegselt neile vastama ja suhtlema teistega sõnumilehtede abil. Kui üks delegaat ähvardas meie resolutsiooni vetoga, ma kutsusin kokku Julgeolekunõukogu alalised liikmed, et see veto läbi arutada. Kuigi lõpuks see ei aidanud ja resolutsioon ei läinud ikkagi selle veto pärast läbi, mul jäi hea tunne, et ma ei leppinud sellega kohe ära, vaid proovisin otsust mõjutada.

Terve AMUNi formaat oli alguses uudne ja harjumatu ning esimesed poolteist päeva olin ma võrdlemisi passiivne. Ma tihti ei saanud diskussionist aru või oli raske järge hoida, mul oli keeruline midagi öelda. Kuid alates hetkest kui ma ikkagi hakkasin rääkima, ma sain aru kui hea võimalus see on nii suhtlemisoskuste kui ka enesekindluse arendamiseks.

Mulle meeldisid peasekretäri avasõnad, mida ma tahaksin siinkohal meelde tuletada: “Miski võib esmapilgul tunduda väga keeruline ja raske. Võib tunduda, et teised delegaadid on kauem treeninud ja paremini ettevalmistatud. Võib ka tunduda, et oponendid on palju tugevamad ning minu sõnad nende kõrval oleksid lihtsalt naljakad. Kuid on vaja siiski sellest alustamise hirmust üle astuda ning alustada rääkimist isegi siis kui kõne pole veel lõpuni sõnastatud.”

Erasmus+ õpiräne ja eriti AMUN on suurepärane võimalus, et areneda. See aitab nii vabaneda sõnavõtmisehirmust kui ka õpetab suhtlemisoskusi terveks eluks.

10. klasside noored muutsid maailma!

6. oktoober 2026/- uudised

Kuna hoolimine on meie kooli üks alusväärtusi, panustame teadlikult heade suhete ja toetava koolikeskkonna loomisesse. Sel õppeaastal pöörame erilist tähelepanu 10. klasside ühtsustunde tugevdamisele, et aidata neil paremini gümnaasiumieluga kohaneda, Selleks viisime 29. septembrist kuni 2. oktoobrini koostöös Tallinna Haridusametiga läbi programmi „Noored maailmamuutjad“.

Mis on programmi eesmärk?

„Noored maailmamuutjad“ põhineb Soomes 2017. aastal loodud Gutsy Go meetodil, mille eesmärk on ennetada noorte sotsiaalset tõrjutust. Eestile kohandatud programm aitab suurendada noorte osalust ja motivatsiooni olla aktiivsed kodanikud, kes märkavad kogukonnas probleeme ning otsivad neile ühiselt lahendusi.

Kuidas programm välja nägi?

Neljaks päevaks asendas programm 10. klasside tavapärase tunniplaani. Õpilased jagati eri klasside noortest koosnevatesse 10-liikmelistesse meeskondadesse. Igal meeskonnal oli abiks mentor.

Meie koolis olid mentoriteks: Avely Kasela, Triin Ots, Daniel Hozjan, Kaisu Kuris, Ly Lukk, Virve Pikk, Reet Jõgeva, Ly-Marleen Tamme ja Külliki Parker.

Nelja päeva jooksul:

märkasid noored väikestes rühmades oma kogukonna probleemkohti;
töötasid välja võimaliku lahenduse;
leidsid vajalikud kontaktid ja kaardistasid olemasolevad ressursid;
valmistasid tegevused ette ning viisid need päriselt ellu;
lõpetuseks reflekteerisid ning analüüsisid saadud kogemust.

Mida õpilased märkasid?

1. grupp (mentor Reet) märkas, et ühiskonnas on oluline teema vaimne tervis ning sageli jäävad inimesed oma muredega üksi ega jaga neid teistega. Noored soovisid omalt poolt julgustada inimesi oma muredest rääkima ja neid mitte ainult enda kanda jätma. Nii sündis mõte minna Tallinna vanalinna sõnumiga „Jagatud mure on pool muret“. Noored lõid murede postkasti, kuhu möödujad said anonüümselt kirja panna, mis neil parasjagu hingel oli. Mure jagamise eest anti vastu roos ja komm, sest kui jagatud mure on pool muret, siis jagatud rõõm on topelt rõõm.

2. grupp (mentor Avely) märkas, et tänapäeva ühiskonnas tunnevad inimesed end sageli üksildasena ning soovis oma tegevustega meelde tuletada, kui oluline on üksteist märgata. Koos 5.d klassi õpilastega valmistati komplimendikaarte, mida jagati tänaval möödujatele, et tuua nende päeva killuke rõõmu ja headust. Lisaks otsustasid noored teha ühise heateo Tallinna Lastekodu kõige pisematele, kogudes kuni üheaastastele lastele mänguasju. Nii jõudis nende märkamise ja hoolimise sõnum ka nendeni, kellega noored ise kohtuda ei saanud.

3. grupp (mentor Triin) märkas, et noorte vaimse heaolu juures vajavad rohkem tähelepanu üksildus ja kuuluvustunne. Noored soovisid luua võimalusi, mis aitaksid õpilastel tunda end osana kogukonnast ning leida rohkem ühiseid tegevusi teistega. Ühe tegevusena korraldati 1.–5. klassi õpilastele õuevahetunni ajal tantsuvahetund, mis tõi õpilased ühise tegevuse kaudu kokku. Lisaks viidi koolis läbi küsitlus, et kaardistada, millistes huviringides õpilased osalevad. Tulemused koondati ning neid saab näha koolis ekraanidel, et anda uusi ideid neile, kes alles otsivad endale sobivat huvitegevust. Nii soovisid noored näidata, et ühine huvi või tegevus võib olla esimene samm uute kontaktide, sõprussuhete ja kuuluvustunde tekkimiseks.

4. grupp (mentorid Virve ja Külliki) märkas, et kiire igapäevaelu keskel võib lastel jääda väheks vanematega koos veedetud aega ja ühist tegutsemist. Noored soovisid pakkuda lastele rõõmsaid ühiseid hetki ning otsustasid minna külla Vesiroosi Lasteaeda, kus korraldasid lastele lõbusa spordi- ja mängupäeva. Noored valmistasid tegevused ise ette ning ei jäänud kõrvaltvaatajateks. Nad lõid kõigis mängudes aktiivselt kaasa, innustasid lapsi ja näitasid eeskuju. Kõige väärtuslikum heategu on just oma aja ja kohalolu kinkimine.

5. grupp (mentor Ly) märkas, kui oluline on väärtustada vanemaid inimesi, nende elukogemust ja rolli meie kultuuri ning lugude edasikandmisel. Samuti soovisid noored pakkuda eakatele seltsi ja võimalust ühiselt aega veeta. Noored otsustasid minna külla Nõmme Pihlakodu elanikele, kellega koos mängiti, vesteldi ja veedeti mõnusalt aega. Kohtumine tõi kokku erinevad põlvkonnad ning pakkus rõõmu mõlemale poolele.

6. grupp (mentor Daniel) märkas, et kiire elutempo ja igapäevane stress mõjutavad inimeste vaimset heaolu. Õpilased soovisid kinkida inimestele oma aega. Selle mõttega läksid noored Männi parki, kus pakkusid inimestele võimalust koos aega veeta. Nad liitusid jalutajatega, vestlesid nendega ning kutsusid pargis olnud noori ühiselt korvpalli mängima.

7. grupp (mentor Kaisu) märkas, et noored käituvad avalikes kohtades tihti ebaviisakalt ega arvesta alati teiste inimestega. Nad otsustasid panna Mustamäel noorte poolt enim kasutatud kohtadesse üles plakatid, mis kutsuvad üles viisakale ja teistega arvestavale käitumisele. Samuti viisid noored Tammsaare pargis läbi tänavaküsitluse, kus uurisid inimestelt, kas nad on kogenud noorte ebaviisakat käitumist ning mida saaks iga inimene ise teha, et olla teiste suhtes viisakam ja arvestavam.

8. grupp (mentor Ly-Marleen) märkas, et vanemad inimesed võivad sageli tunda end üksikuna, ning soovis neile kinkida oma aega ja tähelepanu. Noored otsustasid minna külla Kristiine Pihlakodusse, kus osalesid koos eakatega eakatepäeva raames toimunud tegevustes, vestlesid ja veetsid ühiselt aega. Noored kinkisid eakatele ka roosi, millele oli lisatud hea soov. Nii mõnigi noor helistas peale neid projektipäevi oma vanavanematele.

Programm andis võimaluse õppida hoopis teistsugusel moel kui tavapärases koolitunnis. Mitteformaalse õppimise kaudu said noored ise algatada, katsetada, teha koostööd, võtta vastutust ning kogeda, et nende ideedel ja tegudel on päriselt mõju.

Kõige selle kõrval õpiti paremini tundma ka üksteist ning astuti üheskoos samm lähemale hoolivama ja ühtsema koolipere kujundamisele. Noored said kogeda, et maailma muutmiseks ei pea alati tegema midagi suurt. Vahel piisab sellest, kui märgata, hoolida ja julgeda esimene samm astuda.

Nelja päeva järel võime kindlalt öelda: meie noored tõesti muutsid maailma!

Kogu protsessi vältel toetasid meid kohapeal programmi eestvedajad Eneli Meresmaa ja Kristjan Kruus Tallinna Haridusametist. Oleme neile selle eest väga tänulikud!

PILDIGALERII: Programm „Noored maailmamuutjad“ 10. klassidele 29. septembrist 2. oktoobrini 2026

Nädalast valmis videokokkuvõte, mida on võimalik näha siin:

Loe lisaks: Tallinna Saksa Gümnaasiumi noored näitasid, et muutus algab hoolimisest (Tallinna Haridusamet)

Abiturientide muljeid riigikaitselaagrist

28. september 2026/- uudised

Tallinna Saksa Gümnaasiumi abituriendid osalesid 11.-13. septembril 2026 riigikaitselaagris Humala harjutusväljal Harjumaal.

12. c klassi õpilased panid oma muljed kirja.

Kristjan Värton:

11.-13. septembril käisin klassiga Humala riigikaitselaagris, kus saime palju uut teada ning saime ka väikese eelvaate sellest, milline kaitsevägi välja näeb.
Esimesel päeval pidime võtma sealt oma kaitseväeriided ning koos oma grupiga telgid püsti panema. Meie klassist moodustus kaks gruppi: tüdrukute grupp ja poiste grupp. Ülejäänud päeva saime tunde instruktoritelt ning õppisime, kuidas näomaskeeringut teha.

Teisel päeval ärkasime kell 5.45, kuna kell 6 oli juba hommikusöök. Päev oli pikk ning erinevate töötubadega täidetud. Saime teadmisi meditsiini, köiega laskumise, airsoft’i, orienteerumise ja tuletegemise ning tuleohutuse kohta.

Viimasel päeval oli lõpumatk, kus pidime kaardi järgi oma grupiga orienteeruma mitmesse peatusesse. Peatustes olid erinevad ülesanded, mille järgi anti tiimidele punkte. Meie klassi poisid võitsid esimese koha ning said auhinnaks riigikaitselaagri termose.

Minu arust oli see väga tore kogemus. Vahepeal hakkas öösel külm ning ebamugav, kuid see oli tegelikult oma teha, et telgis oleks ahi soe ning oma pesa mugavaks muudetud. Seal tekkis ka kerge unepuudus, aga see mind eriti ei häirinud.

Soovitaksin seda kogemust kõigile, et nad saaks teadmisi, kuidas metsas hakkama saada ning kuidas kriisiolukorras toime tulla.

Ants Valk:

Laager toimus Humalas Harju maakonnas reedest pühapäevani (11.-13.09).

Jõudsime sinna reede hommikul ja võtsime kastidest enda riietuse ja varustuse. Seejärel läksime telkimisalale ning panime telgi püsti, Reede oli laagriga tutvumise päev ja tegime ainult ühte tegevust, milleks oli maskeeringukoolitus.

Laupäeval ärkasime kell kuus külmas, sest me ei olnud jaksanud öösel ahju kütta. Kui hommikusöök oli söödud, hakkasime pihta esmaabikoolitusega. Seejärel õppisime köiega seina pealt alla laskuma. Lõunaks sõime praadi ja puhkasime tund aega. Neljas tegevus oli tulekustutamine ja selle tekitamine. Mängisime ka airsoft’i ning õppisime rivistust.

Pühapäeval ärkasime soojas telgis, sest me õppisime oma vigadest ja pidasime öösel ahjuvalvet. Põhitegevus oli lõpumatk, mis kestis umbes kaks tundi. See pani proovile kõik meie teadmised, mida me eelneval päeval õppisime. Me saime matkal kõige rohkem punkte ja meie preemia oli veepudel. Peale seda oli meil bussideni 3 tundi vaba aega.

Mulle meeldis see laager, sest see andis lõbusate harjutustega hea ülevaate sellest, milline kaitsevägi on.

Liisi Aunre:

Ma käisin eelmise nädala lõpus riigikaitselaagris, mis toimus Humala harjutusväljal. Reede hommikul pidid kõik 12. klassi õpilased tulema kooli ette ja siis istuma bussi, sealt viidi meid edasi laagriplatsile.

Kohale jõudes pidime kõik võtma varustuse ja riided ära vahetama ning oma salga juurde minema. Salgaga uuesti kokku saades pidime minema metsa äärde ja võtma telgid. Telgid tuli ise kokku panna, mis ei olnud nii hull, kuid kuna mind jäeti ahju kokku panema ja ma ei teadnud, kui palju juppe oli, siis ma panin kogemata ainult poole korstnast kokku.

Pärast telgi kokkupanemist oli söömine. Toit oli päris hea, kuid ma ei söö tatart ja mainisin seda ka toidu andjale. Seepeale ütles ta: „Tatar ei taha sind ka.“

Õhtul oli meil veel kamuflaaž, kus pidime endal näod roheliseks värvima. See oli päris tore ja naljakas.

Õhtu läks rahulikult, kõik jäid vaikselt magama. Hommik oli aga üpris külm, sest keegi polnud tuld teinud.

Teise päeva tegevused olid ka toredad ja huvitavad, eriti meeldisid mulle köiega seina pealt alla tulemine ja lasketiir.

Õhtul olid kõik väga väsinud, kuid leppisime varasemalt kokku, et peaksime öösel tuld valvama. Minu öövalve algas kell üks öösel ja lõppes pool kolm. Hommikul ärgates oli telk soe, kell oli siis alles pool kuus.

Viimane päev oli liikumise poolest kõige tegusam. Koju jõudes läksin varakult magama ja järgmisel päeval ärkasin alles lõunal.

Ma mõistsin seda, et minust metsanaist ei tule ja mulle meeldivad minu privileegid käia pesus sooja vee all ja magada pehmes puhtas voodis.

Viktoria Pärn:

Riigikaitselaager algas reede hommikul kooli ees kogunemisega. Kell 8.15 sõitsime Humala harjutusväljale, kus tehtu rivistus, et kontrollida inimeste kohalolekut.

Pärast rivistust anti meile kätte vajalik varustus, milleks olid seljakott, püksid, puutsad, fliis, kilejope, kilepüksid, jakk, vöö, magamiskott ning telkmantel. Kui olime kõik varustuse kätte saanud ja riided selga pannud, anti jaovanemale telk, kirves ja ahi. Meie klass jaotati kaheks grupiks: tüdrukud olid ühes grupis, poisid teises. Pidime grupi peale tiimitööga telgi ja ahju üles panema.

Kui olime telgi üles saanud, siis meie õpetaja rääkis ja õpetas, kuidas peaks seljakotti õigesti pakkima, et matkadel oleks kergem kõndida. Ta näitas ka, mis peaks igal sõjaväelasel kaasas olema.
Pärast lõunasööki näitas ta meile erinevaid käemärke, mida nad kõndimise ajal kasutavad. Minu jaoks oli kõige põnevam malelaud, kus minnakse rivist üle ühe inimese teisele poole teed.

Esimesel ööl me ahju alla tuld ei teinud, aga seetõttu oli meil öösel külm ning me ei saanud eriti magada, sest maapind oli kõva ja märg.

Teise päeva hommikul algasid peale hommikusööki erinevad tunnid. Esimene tund oli traumameditsiin, kus meile räägiti ja näidati, kuidas erinevate traumaolukordadega toime tulla ja mida siis teha. Õppisin seal enda ja sõbra peal kompresssidet kasutama, lisaks žgutti kasutama ja peahaava kinni siduma. Teine tund oli elustamine ja räägiti ka allergiatest ja mürgistustest. Pärast lõunat oli meil natuke vaba aega ning saime puhata.

Kolmas tund oli meil orienteerumine, kus saime õppida kompassi kasutama ning koordinaate lugema. Pärast orienteerumist oli meil tund, kus anti vajalikke teadmisi sellest, kuidas metsas ellu jääda. Sain näiteks teada, kuidas töötab magneesiumipulk.

Seejärel oli tuleohutus, kus saime ise tuletekiga tuld ära kustutada. Kõige viimases tunnis õpetati rivistust ja erinevaid käemärke.

Vahepeal oli meil ka õhtusöök. Teisel ööl me pidasime öövalvet, valvasime ahjus olevat tuld.

Kolmandal päeval oli meil orienteerumine, kus me pidime erinevates punktides näitama, mida me laagri jooksul õppisime. Pärast lõunat pidime ootama busse, mis tõid meid kooli ette tagasi.

Riigikaitselaager oli väga õpetlik ning mulle see meeldis. Sain palju uut ning põnevat teada.

Anette-Kristelle Veeverson:

11.-13. septembril käisime kõigi meie kooli 12. klassidega riigikaitselaagris Humala harjutusväljal. Peale meie kooli olid seal veel mõned teised koolid.

Laager algas sellega, et saime kätte endale sobivad riided ja muu varustuse. Peale seda tehti meile väike tutvustus ning siis hakkasime enda telki kokku panema. Telgis oli 13 tüdrukut koos. Seal oli väga kitsas ja ebamugav magada. Öösel oli nii külm, et pidime vahepeal kordamööda ärkama ja ahju kütma.

Päeval anti meile erinevaid ülesandeid, mida pidime lahendama. Saime anda esmaabi, harjutada varjumist, teha näomaalinguid kamuflaažiga . Eks mõni tegevus oli põnevam ja teine jällegi ei huvitanud mind nii palju.

Süüa saime kolm korda päevas: kell 6.00, 12.00 ja 18.00. Toit maitses suurepäraselt ja seda oli rikkalikult. Päev sai läbi umbes kell 20.30 ning siis saime oma telki puhkama minna.

Tegelikult mulle see laager ei meeldinud. Kogu aeg oli külm ja puhata eriti ei saanud. Jäin pärast seda veel haigeks ka.

Õppisin sealt palju, aga kõige rohkem ootasin ikka koju minemist.

Foto: Emma Tunnel

Erasmus+ õpiränne: TSG õpilased saavutasid rahvusvahelisel konverentsil Hollandis esikoha

25. juuni 2026/- loodus- ja reaalained

8.–12. juunini toimus Hollandis Vughtis rahvusvaheline noortekonverents „Water is Life Schools“, mis tõi kokku 17 kooli ja noored teadushuvilised üle maailma.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi esindasid Vanessa Espenberg, Betti Metsoja ja Iiris Rebeka Saffre, kes tutvustasid konverentsil oma veeteemalisi uurimistöid. Eriti edukaks osutus Vanessa ja Betti töö, mis tunnistati oma valdkonna parimaks.

Water is Life Schools on rahvusvaheline arutelu- ja teadusplatvorm, mille eesmärk on tõsta noorte teadlikkust vee jätkusuutlikkusest, veejulgeolekust ja keskkonnaprobleemidest.

Tallinna Saksa Gümnaasium osales konverentsil esimest korda Erasmus+ õpirändeprojekti partnerina. Õpirände keskmes oli õpilaste teadusliku uurimistöö tutvustamine, rahvusvaheline koostöö ning kestliku arengu teemade käsitlemine koos teiste Euroopa ja maailma koolidega. Kooli kutsuti osalema tingimusel, et õpilased viivad läbi veeteemalise uurimistöö. Vanessa ja Betti koostasid oma uurimuse spetsiaalselt selle konverentsi jaoks, Iiris esitles aga oma 11. klassi uurimistöö raames valminud uuringut.

Konverentsi kõrge tase avaldas osalejatele sügavat muljet. Esinejate seas olid rahvusvahelise kogemusega diplomaadid, ÜRO ja OECD valdkonnajuhid, kohalike omavalitsuste eksperdid ning suurte ettevõtete, nagu Shell ja Coca-Cola, juhtivspetsialistid. Nende ülesandeks on kujundada organisatsioonide pikaajalisi strateegiaid ja teha otsuseid, mis mõjutavad miljoneid inimesi.
Lisaks teadusprogrammile toimusid avapäeval meeskonnatööle suunatud tegevused, kus õpilased ehitasid inimesesuuruse ragulka ning püüdsid bambusest võimalikult kõrge torni valmistada. Need tegevused aitasid osalejatel kiiresti tutvuda ja kontakte luua.

Konverentsi teadustööd jagunesid kolme põhivaldkonda: „Nature & Aquatic Life“, „Clean Water, Smart Science & Health“ ning „Water, Cities & Society“. Igas kategoorias valiti välja parim uurimistöö.

Vanessa ja Betti uurimistöö „Microbial Contamination Levels by Student Age Groups in Reusable Water Bottles“ keskendus korduvkasutatavate joogipudelite puhtusele. Uuringu idee sündis juhuslikult ning olulist tuge pakkus biotehnoloog dr Mart Toots. Õpilased kogusid proove erinevas vanuses õpilaste kasutatavatest veepudelitest ning analüüsisid bakterite hulka nii dipslide’i kui ka Petri tasside meetodil.

Tulemused näitasid üllatuslikult, et kõige rohkem mikroorganisme leidus vanemate õpilaste kasutatavates pudelites. Rahvusvahelised eksperdid hindasid kõrgelt nii töö praktilist väärtust kui ka põhjalikku metoodikat. Erinevalt paljudest teistest uuringutest puudutas see teema otseselt inimeste igapäevast käitumist ja tervist.

Kui konverentsi lõputseremoonial kuulutati välja kategooria võitja, saabus Eesti delegatsioonile suur üllatus. Vanessa ja Betti töö tunnistati oma valdkonna parimaks. Võitjatele anti üle diplomid ja medalid.

„Me kindlasti ei oodanud võitu“, tunnistasid juhendajad pärast autasustamist. Õpilased olid tulemuse üle nii üllatunud, et jäid esialgu sõnatuks.

Iris Rebeka esitles uurimistööd teemal „Awareness of Estonian Companies Using Marine Raw Materials Regarding Environmental Impact Assessment and Data Availability“. Tema uuring keskendus Eesti ettevõtetele, kes kasutavad merelist toorainet, eelkõige vetikaid. Tulemused näitasid, et vetikate kasvatamine aitab vähendada Läänemere eutrofeerumist ning enamik uuringus osalenud ettevõtteid kasutab vetikaid toodetes, avaldades seeläbi positiivset mõju keskkonnale.

Kuigi ettevõtted on keskkonnamõju hindamise meetoditest teadlikud, kasutatakse neid praktikas veel suhteliselt vähe ning keskkonnasertifikaate leidub vähestel ettevõtetel. Samas on enamikul ettevõtetest olemas vähemalt osa vajalikest andmetest, mis võimaldaksid tulevikus keskkonnamõju süsteemsemalt hinnata.

Konverentsil osalesid noored Jaapanist, Kanadast, Saksamaalt, Curaçaolt, Taist, Indoneesiast, Lätist, Hollandist ja paljudest teistest riikidest. See andis võimaluse võrrelda, kuidas veeprobleemid eri maailma piirkondades erinevad ning milliseid lahendusi noored teadlased neile pakuvad.

Lisaks teadusprogrammile külastati Hollandi maailmakuulsaid veekaitserajatisi. Õpilased nägid Oosterscheldekeringi – enam kui 10 kilomeetri pikkust tammide süsteemi, mis kaitseb riiki Põhjamere tormide eest. Samuti külastati Maeslantkeringit, mille kaks 210 meetri pikkust liikuvat väravat kuuluvad maailma suurimate liikuvate ehitiste hulka ning aitavad hoida ära üleujutusi Rotterdami piirkonnas.

Reisi jooksul jõuti põgusalt tutvuda ka Amsterdamiga, kuigi linna avastamist piiras seekord vihmane ilm.

Konverentsilt naasti teadmisega, et rahvusvahelisel tasemel edu saavutamiseks peab teadustöö olema väga põhjalik ning toetuma tugevale juhendamisele. Osalejate hinnangul oleks tulevikus kasulik kaasata uurimistööde juurde ka ülikoolide teadlasi ja eksperte.

Water is Life Schools konverents andis õpilastele väärtusliku kogemuse, arendas esinemisoskust ning näitas, et Eesti noored suudavad edukalt konkureerida maailma parimatega. Saadud tunnustus ja rahvusvaheline kogemus on tugevaks motivatsiooniks ka tulevasteks teadusprojektideks.

Õpetaja Arvo Talalaev

Osalejate muljed

Vanessa:

Väga meeldis, alguses pisut hirmus, aga lõpuks oli selline tunne et ei taha üldse ära minna. Mulle jäi kõige rohkem meelde viimase õhtu gala. See oli vaga mõnus ning sai teiste õpilastega rohkem suhelda. Samuti tantsisime ja laulsime, mis oli väga lahe. Kõige hirmsam oli alguses inimestega suhelda, aga hiljem harjusin ära ja see muutus kergemaks. Ma õppisin meeskonnatööd ning samuti ka iseseisvat mõtlemist. Kuidas arvestada teistega, aga samas ka enda ideed esitleda. Ma arvan, et see aitab mul nüüd ka paremini tänu nendele oskustele toimida. Ma võtan kaasa selle, et inimestega suhtlemine võib alguses olla hirmutav, aga kui sa sellega regulaarselt tegeled, muutub see lihtsamaks. Samuti et alati ei saa minna perfektselt, aga vähemalt tasub proovida. Kõigile, kes mõtlevad, kas Erasmus+ tasub ikka ära, siis vastus on: jah, kindlasti. See mitte ei anna lihtsalt lahedat võimalust reisiks, vaid ka uusi kogemusi, sõpru, tutvusi ja uusi teadmisi erinevate aspektide osas. Nt globaalsed probleemid jms. See võimaldab paranda suhtlemisoskust ja eneseväljendust. Täiega soovitan!

Betti:

Kõige rohkem jääb meelde meie viimane õhtu Vughtis, kui oli gala. See oli väga tore, sai tantsida ja laulda. Galal oli live band ja DJ vaheldumisi. Mulle isiklikult meeldib üle kõige reisimine, uute inimestega kohtumine ning keskkonna vahetus, nii et tunne oli väga hea. Selle kogemuse jooksul sain kinnitust, et tunnen end mugavalt uute inimestega suheldes ning suudan hästi kohaneda ka täiesti uues keskkonnas. Samuti mõistsin veelgi rohkem, kui oluline on olla avatud erinevatele kultuuridele ja vaatenurkadele.
Kõige olulisem asi, mille sellest kogemusest kaasa võtan, on julgus proovida uusi asju ja astuda oma tavapärasest keskkonnast välja. Iga selline kogemus aitab areneda ning annab uusi teadmisi nii teiste kui ka iseenda kohta.
Õpilasele, kes mõtleb, kas Erasmus+ programmiga liituda, ütleksin kindlasti, et see tasub ära.

Iiris Rebeka:

Konverentsil olid kohal õpilased kogu maailmast – olid grupid Jaapanist, Kanadast, Hispaaniast, Indoneesiast, jmt. Nii mitmete kultuuridega läbida seda mega huvitavat konverentsi oli vinge kogemus.
Kliimamuutusega tulenevad erinevates maailma kohtades erinevad probleemid, ma ei olnud enne konverentsi töötube selle peale veel mõelnud, nt Holland võib peaaegu täiesti üleujutatud saada, sest veetase tõuseb järgmiste aastakümnete jooksul, samas teistes riikides jääb just vett, eriti puhast joogivett, puudu.
Alguses tundus hirmus oma uurimistööga niimoodi teiste ette minna ja seda esitleda, aga see ei olnud absoluutselt hull. Oli väga tore žürii ning ma sain hakkama, kuigi ma olin üks ainukestest, kes üksinda oma uurimistööd tegi.
Erasmus+ projektidel osaledes saab jube palju kogemusi kogu eluks, saab kohtuda erineva kultuuri ja riigiga, mis avardab silmaringi.

PILDIGALERII: Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilased rahvusvahelisele konverentsil Water is Life Schools Hollandis 8.-12. juunil 2026

Erasmus+ õpiränne Helsingisse: arhitektuur, kunst ja jätkusuutlik linnakeskkond

26. mai 2026/- kunstiained

19.–20. mail osalesid Tallinna Saksa Gümnaasiumi arhitektuuri valikaine õpilased Erasmus+ õpirändel Helsingis, kus keskenduti kaasaegsele arhitektuurile, disainile ja jätkusuutlikule linnaruumile. Õpiränne toimus koostöös Etelä-Tapiolan lukio kooliga ning ühendas praktilised töötoad, arhitektuuri vaatluse ja rahvusvahelise koostöö.

Esimesel päeval tutvusid õpilased Helsingi kaasaegse arhitektuuriga, külastades mitmeid tuntud hooneid ja linnaruumiobjekte. Lisaks osaleti Helsingi Arhitektuuri- ja Disainimuuseumi töötoas „Meaningful Places“, kus õpilased pidid looma kujuteldavates keskkondades tähenduslikke ruume inimestele ja kogukondadele. Töötoa käigus arendati disainmõtlemist, probleemilahendusoskust ja meeskonnatööd. Samal päeval külastati ka Kiasma kunstimuuseumi ning Studio Puisto arhitektuuribürood, mis on tuntud oma keskkonnateadliku ja jätkusuutliku arhitektuuri poolest. Studio Puisto juhtivarhitekt Mikko Jakonen andis ülevaate sellest, kuidas ökoloogilisi põhimõtteid tänapäevases arhitektuuris rakendatakse ning kuidas arhitektuur saab aidata kaasa kestlikule arengule.

Teisel päeval tutvuti partnerkooli Etelä-Tapiolan lukio õppekeskkonnaga ning osaleti üheskoos EMMA kaasaegse kunsti muuseumi kunstitöötoas. Seal katsetasid õpilased erinevaid kunstilisi tehnikaid ning lõid oma loomingulisi lahendusi. Lisaks külastati sel päeval Kaljukirikut, Oodi raamatukogu ja Amos Rex kunstimuuseumi.

Õpiränne andis õpilastele võimaluse näha, kuidas arhitektuur, kunst ja linnakeskkond mõjutavad inimeste igapäevaelu. Samuti arendas see loovust, ruumitaju, koostööoskust ja kultuuriteadlikkust ning aitas siduda teoreetilisi teadmisi päriseluliste näidetega.

Meie koolist võtsid õpirändest osa:

Ethel Ainsoo, Romet Kapp, Mattias Erik Krause, Iti Lokotar, Hanna-Lore Peedu, Katerina Petrova, Eldor Rebane, Romet Ressar, Tanel Sepp, Siim Marten Toomingas, Keili Valge, Anette-Kristelle Veeverson, Anna-Maria Melts, Martin Laos, Ameli Švets; õpetajad Erik Joasaare ja Carol Pahk.

Tekst ja pildid: õpetaja Erik Joasaare

PILDIGALERII: Erasmus+ õpiränne: Helsingi linnaruum ja arhitektuur, mai 2026

Abituriendid külastasid Tallinna Tehnikakõrgkooli

19. mai 2026/- uudised

6. mail käis 12.a klass õppekäigul Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Külastuse eesmärk oli tutvuda kõrgkooli õppekavade, õppimisvõimaluste ning praktilise õppekeskkonnaga.

Meie õpilased said ülevaate Tehnikakõrgkooli erinevatest õppekavadest ja sisseastumisvõimalustest. Ringkäigul laborites saadi ülevaade tingimustest, kus tudengid oma erialaseid oskusi omandavad ja ellu rakendavad.

Eriti põnevaks osaks kujunes tudengivormeli tutvustus, mille käigus räägiti vormeli ehitamisest, meeskonnatööst ning inseneriteadmiste rakendamisest päriselus.

Lisaks osalesid õpilased kahes töötoas, ühes keskenduti maja ehitamisele ning teises elektrotehnikale. Praktilised tegevused aitasid paremini mõista, milliseid teadmisi ja oskusi tehnikaerialadel õppides vaja läheb.

Külastus pakkus õpilastele hea võimaluse saada lähemalt tuttavaks tehnika- ja inseneeriavaldkonna õppimisvõimalustega ning mõelda tulevaste erialavalikute peale.

Abiturientide päev TalTechis: tulevikuvõimalused ja esimene oma veebileht

5. mai 2026/- uudised

Meie kooli 12.b klassi õpilastel avanes 29. arillil suurepärane võimalus külastada Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech), et saada vahetu pilk tudengiellu ning ammutada inspiratsiooni edasisteks õpinguteks.

Päev algas ülikooli üldise tutvustusega, kus noortele anti ülevaade TalTechi viiest peamisest suunast: inseneeriateaduskond, IT-teaduskond, loodusteaduskond, majandusteaduskond ning Eesti Mereakadeemia.

Kvaliteetne rahvusvaheline haridus ja kindel tulevik

Üks peamisi sõnumeid, mis kõlama jäi, oli seos teaduspõhise hariduse ja hilisema eduka karjääri vahel. TalTechi vilistlased on tööandjate seas kõrgelt hinnatud ja konkurentsivõimelise sissetulekuga spetsialistid. Õppekavasid uuendatakse regulaarselt, et need vastaksid päriselu vajadustele – see annab noortele kindlustunde, et valitud eriala tagab neile nii konkurentsivõimelise palga kui ka põneva töökoha.

Abiturientidele avaldasid muljet ka laialdased rahvusvahelised võimalused. Ülikoolil on üle 450 Erasmuse partnerkooli ning lisaks kahepoolsed lepingud ülikoolidega üle maailma. Olgu sihtkohaks naaberriik Soome või eksootilised kohad nagu Lõuna-Korea, Jaapan või Singapur – TalTechi tudengitele on uksed maailma avatud.

Rohkem kui lihtsalt õppimine

Meie noortele oli üllatuseks, kui kirev ja aktiivne on tudengielu väljaspool loengusaale. Selgus, et TalTechis on:

Eesti kõige aktiivsem tudengielu oma 40+ organisatsiooniga (väitlusest ja robotiehitusest kuni filmi ja turunduseni).
Võimalus lüüa kaasa suurtes projektides, nt Solaride (päikesiauto) või tudengisatelliit.
8 kultuurikollektiivi ja 5 tipptasemel spordivõistkonda.
Kaasaegne tudengimaja, kus on ruumid nii õppimiseks kui ka kohviku nautimiseks.

Praktiline kogemus IT-teaduskonnas

Päeva lõpetas õpituba IT-teaduskonnas. Noored said ise järele proovida, kuidas valmib nullist omaenda veebileht. See oli paljude jaoks esimene kokkupuude programmeerimisega ning pakkus suurt avastamisrõõmu.

Külaskäik täitis oma eesmärgi: mitmed õpilased said kinnitust, et nende varasem valik TalTechi kasuks oli õige, ning leidus ka neid, kes just selle päeva jooksul langetasid otsuse seada sammud tehnikaülikooli poole.

Aitäh TalTechile sooja vastuvõtu eest!

Tekst ja fotod: õpetaja Reet Jõgeva

Abituriendid said karjäärikeskuses teadmisi tuleviku planeerimiseks

31. märts 2026/- uudised

13. märtsil külastas meie kooli 12.a klass karjäärikeskust, kus karjäärinõustaja Jelizaveta Liebmann-Baranova viis läbi praktilise töötoa karjääri kujundamisest. Kohtumise eesmärk oli aidata noortel oma tulevikku teadlikumalt planeerida.

Õpilastele tutvustati nelja sammu unistuste karjääri suunas: töömaailma trendide mõistmine, eneseanalüüs (oskused, huvid ja väärtused), eesmärkide seadmine ning tegutsemine. Rõhutati, et oluline on olla paindlik, koguda kogemusi ning arvestada muutustega. Lisaks jagati viiteid kasulikele infoallikatele nagu minukarjaar.ee ja teeviit.ee.

Külastus andis noortele häid mõtteid ja praktilisi juhiseid oma edasise haridustee ja karjääri planeerimiseks.

Tekst ja fotod: õpetaja Küllike Kütt

TSG Talk Wave: “Lootus, mis liigutab” arutles ühiskondlike ja globaalsete teemade üle

17. märts 2026/- uudised, võõrkeeled

3. märtsil 2026 toimus Tallinna Saksa Gümnaasiumis õpilaste korraldatud inspireeriv üritus TSG Talk Wave. Üritus leidis aset juba kolmandat korda ning selle eesmärk oli pakkuda noortele võimalust jagada oma mõtteid kooliperega laiemalt ning arendada avaliku esinemise oskust. TSG Talk Wave annab õpilastele võimaluse oma hääl kuuldavaks teha ning inspireerida nii koolikaaslasi kui ka õpetajaid.

Sel aastal oli Talk Wave osa Tallinna Saksa Gümnaasiumi UNESCO maailmapäevade programmist, mis andis ettevõtmisele erilise tähenduse. UNESCO maailmapäevad keskenduvad hariduse, kultuuri, jätkusuutliku arengu ja üleilmse koostöö väärtustamisele ning sel aastal oli teemaks “Lootus, mis liigutab”. Täname Mondo Maailmakooli meie kooli maailmapäevade toetamise eest!

Mõtteid äratav hommikupoolik pakkus kooliperele võimaluse kuulata noorte ideid, kogemusi ja seisukohti väga erinevatel ühiskondlikel ja globaalsetel teemadel.

Sel korral astusid lavale:

Marta Marii Tepner ja Emma Tunnel (11.c) kõnega “Nuclear power plant in Estonia – pros and cons”, kus arutleti tuumaenergia võimaluste ja riskide üle Eestis.
Liidi Jõemägi (10.a) kõnega “Lootuse hind: kas digitaalne areng januneb maailma tühjaks?”, mis käsitles tehnoloogia arengu mõju ühiskonnale ja keskkonnale.
Oishorjo Prova (10.a) kõnega “Did curiosity kill the cat?”, mis keskendus uudishimu rollile avastamises ja arengus.
Egne Priimägi (11.c) kõnega “Laiapõhjaline riigikaitse – kas ja miks see puudutab igaühte meist?”, mis tõi esile iga inimese vastutuse ühiskonnas.

Lisaks õpilastele rikastasid meie üritust ka kaks külalisesinejat.

Mihkel Kangur esines kõnega “Maailm on ilusam kui seda meile näidatakse!”, milles ta julgustas noori märkama positiivseid külgi maailmas ning hoidma teadlikku maailmapilti. Lisaks rääkis ta kriitilise mõtlemise tähtsusest ja sellest, et infokeskkond kipub sageli keskenduma negatiivsusele.

Charlie Moreno-Romero jagas ettekandes “A curious story from the Global South” oma isiklikku elulugu ja kogemusi. Samuti tõi ta esile seda, et uudishimu ja avatus erinevatele kultuuridele aitavad maailma paremini mõista. Eriti rõhutas ta pere, väärtuste ja elukestva õppimise tähendust noorte arengus.

TSG Talk Wave: “Lootus, mis liigutab” sündis 11. klassi õpilaste Luisa Vainu ja Gerttu Mia Tomsoni 11. klassi praktilise töö raames. Täname juhendajaid Emel Çelikut ja Liina Valvikut, kes projekti valmimisele kaasa aitasid.

Täname südamest kõiki esinejaid ja abilisi, kes aitasid selle ürituse ellu viia. Eriline tänu kuulub Erik Joasaarele ja Andres Larkale, kes panustasid korraldusse. Suur tunnustus ka Ingrid Kristin Paistile, kes aitas sündmust jäädvustada ning meie sponsoritele InGame ja Boost.

Suur tänu kõigile osalejatele ja kuulajatele, kes muutsid päeva sisukaks ja meeldejäävaks.

Ootame juba põnevusega järgmist aastat!

Tekst: Gerttu Mia Tomson ja Luisa Vain (11.c)
Fotod: Ingrid Kristin Paist (12.a), Luisa Vain (11.c), Emel Çelik ja Liina Valvik.

PILDIGALERII: TSG Talk Wave: “Lootus, mis liigutab” 3. märtsil 2026

Erasmus+ projekt: “Kunstisild Tallinna ja Lissaboni vahel” 2025/26 II osa — animatsioonid ja kunstirännakud

3. märts 2026/- kunstiained, uudised

2.–6. veebruar 2026 võõrustasime Erasmus+ projekti “Art Bridge between Tallinn and Lisbon” raames kümmet õpilast ja kahte õpetajat Lissaboni Saksa Koolist.

Koos meie kooli õpilastega loodi kunstnike Anni ja Taavi Varmi juhendamisel animatsioone. Nädal lõppes arhitektuuri- ja kunstirännakuga Helsingis, kus külastati mitmeid näitusi ja muuseume ning tutvuti Helsingi arhitektuuriga.

Töötoa keskmes oli visuaalne jutustamine ning animatsiooni kasutamine eneseväljenduse ja enesereflektsiooni vahendina. Juhendatud kunstiliste harjutuste ja digitaalse tegelasanimatsiooni kaudu õppisid õpilased looma omanäolisi visuaalseid lugusid ning avasid vaimse tervise teemasid. Professionaalsete kunstnike Anni ja Taavi Varmi juhendamisel kasutati tööprotsessis Procreate’i programmi, mille abil arendati nii tehnilisi oskusi kui ka loovat mõtlemist. Projekt kulmineerus kolmapäeval, 4. veebruaril kooli aulas õpilaste loodud animatsioonide avaliku linastuse ja aruteluga. Esitlused tõid esile animatsiooni mitmekesisuse, kus oli nii huumorit, sügavamat sisu kui ka julget eneseületamist.

Vaata:

Õpilaste tehtud animatsioone
Loomeprotsessi videot

Nädala lõpp viis seltskonna üle lahe Helsingisse, kus külastati kunstinäitusi HAMis, Kiasmas, Amos Rexis ja Disainimuuseumis ning osaleti töötubades. Hoolimata kuni -17-kraadisest pakasest näitas ilm end päikeselisest küljest ning reis pakkus osalejatele rohkelt inspiratsiooni. Kokkuvõttes kujunes nädal väga edukaks ning pakkus kõigile osalejatele väärtusliku ja inspireeriva kogemuse.

Meie koolist võtsid projektist osa: Daria Ivanova (11.a), Marika Kappo (11.a), Egeli Kirikal (11.a), Hanna Lotta Kivi (11.a), Franz Frederick Oja (11.a), Arabella Raidmäe (11.a), Daria Ruus (11.a), Iiris Rebeka Saffre (11.a), Keili Valge (11.b), Romet Ressar (11.b).

Täname Anni ja Taavi Varmi töötubade läbiviimise ja õpilaste juhendamise eest!

Projektijuhid: kunstiõpetajad Erik Joasaare, Carol Pahk (TSG), kunstiõpetajad Anna Malessa, Paula König Lissaboni Saksa Koolist.

Tekst ja fotod: Erik Joasaare

Osalejate tagasiside

Egeli:

See õpiränne andis mulle mega ägeda kogemuse, nii Lissabonis kui ka Tallinnas. Kõige eredamalt mäletan Lissabonis ühe päeva lõpus sealsest koolist koju minekut, sest kohe-kohe oli seal lähedal staadionil algamas Portugali ja Ungari MMi valikmäng ja tänavad ja metroo olid täis Ronaldo ja Portugali koondise särki kandvaid fänne. Mulle kui suurele jalgpalli ja Ronaldo fännile oli see mega lahe tunne. Pärast vaatasime ta perega kodus ka mängu ja oli lahe näha, kuidas nad emotsionaalselt kaasa elasid. Kuigi Portugali kultuur Eestiga võrreldes päris teine, siis ma tundsin end seal koheselt koduselt ja bondisin portugallastega Ronaldo fännamises. Kui Portugali osas tegime kõike kätega, siis Eesti osas oli enamus digitaalne, mis mulle isiklikult natuke rohkem sobis. Samas oli ka Portugalis tehtu väga äge protsess ja mõlema lõpptulemusega tasub väga rahule jääda. Kui keegi mõtleb, kas see projekt tasub end ära ja et kas ta peaks selle ette võtma, siis ütleksin, et see tasub lausa 101% ära. Tasuta uut riiki, selle kultuuri ja inimesi tundma õppida on igatpidi äge kogemus. Ka projektid, mis mõlemas riigis tehakse, õpetavad enda kohta palju ja lõpptulemust näha, mis on tiimitööna valminud, on nii südantsoojendav. Mulle jäävad sellest õpirändest ainult positiivsed mälestused ja on isegi kurb, et see läbi sai.

Hanna:

Meeldis, et sai sõpradega aega veeta ja uusi tutvusi koguda. Esialgu oli pisut harjumatu aga kogu kogemus oli väga tore ja meeldejääv kokkuvõttes. Erasmus+ tasub alati ära ning tuleb osa võtta kõigist projektidest mis vähegi huvi pakuvad kuna see kogemus ning uued oskused ja tutvused tasuvad end nii-nii ära!

Daria:

Tohutult palju oli ikka meeldejäävaid hetki ja mälestusi ning raske on välja tuua ühte. Lissabonis oli näiteks tohutult äge käia surfamas, süüa iga päev Pastel de Natasid ja nautida arhitektuuri. Tallinnas oli omakorda väga tore käia uisutamas, kelgutamas ja linna avastamas, samuti oli armas, kui üllatunud ja elevil olid portugallased Eesti ja Soome vahel sõitvate laevade üle.

Teises riigis olla oli minul alguses ehk natukene hirmus küll, kuid tegelikult sai kiiresti kohanetud ning vahetuspere ja teisedki inimesed minu ümber olid abivalmid ja toetavad ja alati leidus keegi, kellega koos avastada.

Algul oli minul ehk hirmutav kogu kunstiga tegelemise osa projektist, kuna ma otseselt ei ole ehk andekas maalimises, joonistamises vms. Tegelikult olid nii Lissabonis kui ka Tallinnas töötoad üles ehitatud nii, et igaüks sai panustada ja igaühel õnnestus luua kunsti, mis oli lõppude lõpuks väga tore kogemus.

Õppisin enda kohta, et oskan kunsti luua ja et minus on siiski seda tunnetust. Õpilasvahetuse järel tunnen samuti, et olen inimesena avatum ja julgem ning seda väärtustan ma tohutult.
Portugali ja Eesti osa suurim vahe oli minu silmis kindlasti temperatuur, mis, kahjuks või õnneks, pean tunnistama, et oli mulle isiklikult meeldivam ikka Lissabonis.
Sellest kogemusest võtan endaga kaasa teadmise, et julge hundi rind on ikka rasvane ja kui sellised projektid ette tulevad, tuleb kindlasti osa võtta. Isegi kui ma nüüd sellest nädalast väsinud olen, on see olnud unustamatu nädal, mille eest ma tänulik olen.

Kui keegi õpilane kahtleks, kas Erasmus+ kogemus tasub ära, ütleks ma talle, et tegelikult pole midagi karta ega kaotada. Erasmus+ projektid on olnud minu jaoks gümnaasiumi meeldejäävamad nädalad ja see, et läbi Erasmus+ õpirännete saab uusi kultuure tundma õppida on ikkagist tohutult väärtuslik kogemus, mida mujalt ei saa.

Iiris:

Mulle olid mõlemad õpilasvahetuse osad väga meeldivad. Lissaboni sõites oli hirm sees, sest veel ei tundnud Lissaboni õpilasi ning ei osanud öelda, kas me saame koostööga hästi hakkama.

Selle alalt ei olnud vaja karta, sest inimesed olid kõik väga toredad ning motiveeritud töötama läbi terve aja, mil projekt töös oli. Motivatsioon tundus Eesti osas isegi veel suurem, sest meile anti vaba voli ning meilt ei oodatud suurt midagi. See pani kreatiivsuse lendama ning meie lõpuprojekt tuli vägagi vinge.

Terve projekti vältel ei olnud kordagi tunnet või mõtet “Kas see ikka tasus ennast ära?”. Inimesed olid toredad ning nende tundma õppimine oli tõesti tore, eriti sellises mõnusas ja produktiivses keskkonnas.