Postitused

Kaks DAAD stipendiumi TSG abiturientidele

Rõõm on teatada, et ka sel aastal pälvisid kaks TSG õpilast, Katrin-Lisa Laius ja Laura Heleene Tirkkonen, Saksa Akadeemilise Vahetusteenistuse (DAAD) stipendiumi.

DAAD stipendium toetab väga heade hinnetega ja Saksamaal õppida soovivaid õpilasi igakuulise rahalise toetusega.

Stipendiumile kandideerimiseks ei pea õpilasel olema ainult head hinded, vaid ka teadmine, kus ja mida ta õppida soovib. Seda tuleb kirjeldada motivatsioonikirjas. Sotsiaalne pühendumus ja mitmekülgsed huvid, mida tuleb dokumenteerida ja esitada eluloo kujul, on DAAD jaoks niisama olulised nagu õpitulemused.

Kuna stipendiumile kandideerimine toimub veebruaris, on Saksamaa üliõpilasnõustamisteenus alates detsembrist stipendiumist huvitatud õpilastele konsultatsioonide ja abi jaoks olemas.

Laura soovib õppida poliitikateadust Goethe ülikoolis Frankfurtis, Katrin-Lisal aga on huvi minna Würzburgi Julius-Maximiliani ülikooli biomeditsiini õppima.

Õnnitleme Katrin-Lisat ja Laurat ning soovime neile palju edu õpinguteks Saksamaal!

Lisa Tomaschewski, õppe- ja karjäärinõustaja
(tõlkis Laura Kranich, TSG vilistlane)

(Foto: vasakult paremale: Katrin-Lisa, Lisa Tomaschewski, Laura; arhiivipilt)

Eriauhind õpilaste teadustööde konkursilt

Selgunud on Eesti Teadusagentuuri korraldatud tänavuse õpilaste teadustööde riikliku konkursi eriauhindade saajad.

Meie koolist pälvis Eesti Ajaloomuuseumi eriauhinna Kirke Pertel (12.a klass) tööga „W. A. Mozarti oboekontsert C-duur KV314 kolme erineva esituse analüüs ja võrdlus“ eest (juhendaja: Monika Kaur)

Tegemist on väga põhjaliku analüüsiga. Hindajale avaldas muljet autori allikatesse süvenemise võime ning teema valdamine. Kogu tööst kiirgas ka armastust muusika vastu.

Palju õnne!

Kõik konkursi preemiasaajad koos eriauhindade saajatega

Ebavõrdsusest ja kvaliteetsest haridusest informeeriv projekt meie koolis

Märtsikuus viisid läbi 12.c klassi õpilased Karlote Lindvest, Liisa-Marie Lääne, Carl Erik Klamas, Saskia Laisaar, Carol Kuuskman, Brigitte Carmel Reintam ja Villy Tammer ühiskonnaõpetuse grupitöö raames koolisisese projekti.

Eesmärgiks oli juhtida meie koolipere tähelepanu arengumaades esineva ebavõrdsuse ja kvaliteetse hariduse saavutamise teemadele. Juhendajaks oli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Ulla Herkel.

Projekti raames oli koolis üleval 3. korruse B-korpuse koridoris roll-upidel MTÜ Mondo näitus “Naised ja lapsed konfliktides”, mis aitas avardada juba päris noorte koolikaaslaste maailmapilti. Samuti oli 2. korruse B-korpuse koridoris annetuskast Aafrika lastele õpikute ja koolitarvete jaoks raha kogumiseks. 9. märtsil viidi läbi koostöös MTÜ Mondoga ka 9. klassidele töötuba inimõiguste teemal ning 10. märtsil tutvustasid õpilased aulas 7.-12. klassidele enda projekti ning näitasid arengumaade hariduse probleemi kajastavat filmi “5800 kilomeetrit koolini.”

Kogu projekt sai väga palju positiivset tagasisidet ja paari nädala jooksul koguti tervelt kooliperelt lausa 40.89 eurot, mis annetatakse läbi Mondo kodulehekülje heateokingituse ostmiseks. Selle kingiga toetatakse Afganistani, Myanmari, Keenia või Ghana õpilastele koolitarvete ja õpikute ostmist.

Karlote Lindvest, 12.c

Võõrkeeltenädal: kohtumine Austraalia Monashi ülikooli turismiõppetooli lektoriga

Esmaspäeval, 9. märtsil külastas meie kooli võõrkeelte nädala raames Austraalia Monashi ülikooli turismiõppetooli lektor Dr. Jeff Jarvis.

Jeffi Jarvise põhiteemadeks oli turism nii Eestis kui Austraalias ning ka riikide omavahelised suhted turismivaldkonnas. Samuti tõi lektor välja turistide ja nn. uute turistide ehk seljakotirändurite erinevustele ja erinevate reisiviiside mõju riigi majandusele.

Seoses loenguga tekkis õpilastel palju küsimusi erinevate võimaluste kohta Austraaliasse tööle ja reisima minna.

Katrin-Lisa Laius (12.a)

 

Võõrkeeltenädal: kohtumine Austria suursaadikuga

9. märtsil kohtus TSG gümnaasiumiõpilastega Austria suursaadik Eestis Dr. Julius Lauritsch.

Austria suursaadik rääkis Eesti ja Austria majanduslikust, poliitilisest ja rahvusvahelisest koostööst. Pikemalt peatus Dr. Julius Lauritsch ka diplomaadi elukutsel ja sellega kaasnevatel väljakutsetel. Küsimuste–vastuste voorus arutleti saksa keele õppimise ja oskuse vajalikkusest tänapäeva Euroopas.

Kohtumisele järgnevalt vaadati filmi Austria vaatamisväärsustest.

Õpetaja Küllike Kütt

Hohensalzburg

Svenska och kanelbullar

Reedel, 6. märtsil osalesid rootsi keele valikaine õpilased Katriin Lepik, Karoline Lindpere, Sten Nurmsalu, Maria Schotter ja Eneli Veltmann 11.a klassist 8. vabariiklikul rootsi keele ainevõistlusel Noarootsis.

Sellel aastal oli võistluse teemaks Rootsi ja Eesti vahelised suhted läbi aegade.

Ainevõistluse küsimused olid keerulised, aga sellest hoolimata oli tore ja huvitav, omandati uusi teadmisi ja avardati silmaringi. Küsimused puudutasid ajalugu, poliitikat, kultuuri, teadust ja sporti.

Pärastlõunal järgnes pilguheit Noarootsi Gümnaasiumi ajalukku, tutvuti kooli traditsioonide ja hoonetega. Linda Nilsson Rootsi Suursaatkonnast rääkis Eesti ja Rootsi vahelistest suhetest ning Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi õpilased tegid esitluse kaneelisaiade ajaloost ja tutvustasid retsepti. Loomulikult sai nautida ka Rootsi Suursaatkonna poolt saadetud kaneelisaiu.

Päeva lõpus autasustati parimaid ja iga osaleja sai tänukirja osalemise eest. Ainevõistlusel osalesid 23 võistkonda viiest Eestimaa koolist. Selleaastase ainevõistluse võitjaks osutus Gustav Adolfi Gümnaasiumi esimene võistkond. Meie Eneli ja Maria said auväärse 4. koha.

Õpilasi juhendas Kaja Reissaar

rootsi keel õpilased ja õpetaja

Kunstisild Tallinn – Lissabon: lühifilmid ja arhitektuur

3. – 7. veebruaril 2020 toimus Tallinna Saksa Gümnaasiumi ja Lissaboni Saksa Kooli koostööprojekt Tallinnas ja Helsingis.

Tegemist oli teise osaga Erasmus+ koolidevahelisest koostööprojektist (KA229) pealkirjaga “Art Bridge Between Tallinn and Lisbon” ning keskendus sel korral lühifilmidele ja arhitektuurile.
Esimene osa oli pühendatud tänavakunstile, selle kohta saab lugeda siit.

Mõlemast koolist osales projektis üheksa 10. klassi õpilast.

Projekti esimene osa toimus Tallinna Saksa Gümnaasiumis, mis keskendus lühifilmidele. Õpilastele viidi läbi mitmed erinevad filmialased töötoad ja selgitati täpsemalt üheminutiliste lühifilmide kontseptsiooni, mida nad pidid hakkama ise teostama. Esimesel päeval moodustati segagrupid, õpiti üksteist tundma, õpiti koostama stsenaariume, mõeldi välja stseenid ja esitleti oma ideid teistele. Lühifilmide ideed said õpilased ise välja mõelda ja need keskendusid peamiselt üksteisest hoolimisele ja märkamisele, sotsiaalmeedia sõltuvusele, sõprusele jne – teemadele, mis on noortele aktuaalsed.

Teisel päeval läbisid õpilased filmimontaaži koolituse vabavaralise programmi Davinci Resolve põhjal, mida viis läbi TalTechi haridustehnoloog Tiina Kasuk. Samuti alustati sel päeval oma üheminutiliste lühifilmide filmimisega. Võtete toimumiskohaks oli meie kooli värskelt renoveeritud kooliruum ja unikaalne arhitektuur, mis pakkus õpilastele erinevaid võimalusi.

Kolmandal päeval toimus lühifilmide kõige aeganõudvam ja keerulisem osa – filmide monteerimine, vajadusel teostati veel lisavõtteid. Viimased filmid jõudsid valmis 10 minutit enne esilinastuse algust.

Päev lõppes piduliku esilinastusega kooli aulas, kuhu oli kogunenud ligi 100 inimest – nii õpilasi, õpetajaid kui ka lapsevanemaid ning külalisi Saksamaalt ja Goethe Instituudist. Lühifilmid võeti vastu publiku tormilise aplausiga, millele järgnes vastuvõtt ja vabas vormis arutelu. Lühifilmide esilinastus oli ka üks osa kooli kunstinädala “Visioon” programmist, mida korraldasid Ann Kaarde ja Pippilotta Lipp (11.a).

Neljapäeval ja reedel toimusid projektitegevused Helsingis. Koos mindi tutvuma Helsingi kaasaegse arhitektuuriga, nt. külastati Temppeliaukio kirikut, Kamppi kabelit,  Helsingi keskraamatukogu Oodi uut hoonet, kaasaegse kunsti muuseumi Kiasma, vabaõhuujulat Allas.

Reedel toimus põnev ja informatiivne töötuba disainimuuseumis, kus tutvuti soome disainiklassikaga ning kus õpilaste ülesanne oli disainida jalanõusid tulevikuks. Reis Helsingisse oli põnev ja õpetlik ning sidus meie gruppi veelgi tugevamalt kokku. Järgmisel päeval lennujaamas üksteisest lahkumine oli väga emotsionaalne ja kurb sündmus. Mälestused ühisest ajast ja tegevustest saavad kindlasti suurepärase jätku sügisel Lissabonis.

Projekti koordineerisid ja viisid läbi Tallinna Saksa Gümnaasiumi kunstiõpetajad Erik Joasaare ja Carol Pahk. Lissaboni Saksa Kooli poolt juhendasid õpilasi õpetajad Alicia Fuster ja Stefanie Santos.

Meie koolis osalesid projektis: Ester Nugis, Rahel Aurelia Strauss, Marju Müürsepp, Karmen Örd, Elija Barz, Martin Tammekänd, Helika Tamm, Clea-Adelia Uusen ja Kirstina Koppel.

Erasmus+ kaasrahastus

Sisesõudmise maailmameistrivõistlused

12.c klassi õpilasel Liisa-Marie Läänel jäi Pariisis toimunud sisesõudmise maailmameistrivõistlustel pronksmedalist lahutama vaid 0,1 sekundit

Koolipere õnnitleb suurepärase tulemuse puhul!

Praeguse seisuga on kooli lõpuaktusel ootamas tublit abiturienti kõige kirkamat värvi medal – kes teeb, see jõuab!

Uudis ERR veebilehel

Matkaringi teine matk Rabivere maastikukaitsealal

Loodushoiu- ja matkaringi valikaine raames käisid õpilased laupäeval, 1. veebruaril kursuse teisel matkal Kohila lähedal Rabivere maastikukaitsealal.

Läbiti umbes 14,7 kilomeetrit ning matka teekonda kohandati päeva jooksul muutliku ilma tõttu. Teel nähti mitmeid erinevaid inimtekkelisi ja looduslikke maastikke.

Umbes pool maast liiguti mööda RMK Penijõe-Aegviidu-Kauksi tähistatud matkateed ning ülejäänud ajast mööda väikseid kruusa- ja asfaltteid. Maastikest nähti teel põllumaid, ulatuslikku turbakaevandust, mitmekesist metsakooslust ja rabaäärt. Lisaks otsiti üles Urge kuristik, kus avaldus põnev karstinähtus – nimelt lõpetas Redu oja seal maa peal voolamise ning kadus maa alla, et umbes kahe kilomeetri pärast uuesti allikatena maa peale tulla ning Keila jõkke suubuda.

Matka alguses meenutas ilm sajuta sügisilma, kuid poole peal hakkas vihma sadama, mis muutus lörtsiks ja mis seejärel lõpuks muutus lumeks. Seetõttu otsustati esialgse planeeritud sihtkoha, Lohu rongipeatuse, asemel pöörduda tagasi Kohilasse, kust väljus rohkem ronge. Nii et nähti nii vihma, lörtsi kui ka lund ja saadi selle kaudu väärt matkakogemus!

Matkaringi juhendaja Jürgen Karvak

Fotod: Kerly Kallas, Sofi Munner ja Jürgen Karvak

matkaring Rabiveres

Põnev ja rikastav õpilasvahetus Läänemaa Ühisgümnaasiumis

Jaanuari esimesed kaks koolinädalat olin vahetusõpilaseks Läänemaa Ühisgümnaasiumis (LÜG) Haapsalus. Vahetust korraldas organisatioon VeniVidiVici, mille kaudu saavad õpilased käia Eesti koolides õpilasvahetuses.

Valisin Läänemaa Ühisgümnaasiumi seetõttu, et lõpetasin Haapsalus põhikooli ning Tallinnasse tulles pidin oma vanad klassikaaslased ja sõbrad maha jätma. Enamus neist läks LÜG-i edasi õppima. Tahtsin ka ise kooli väga hea maine ning uudishimu tõttu kaks nädalat selle gümnaasiumiga tutvuda. Kuna Haapsalus on ka minu päris kodu, sain kaks nädalat iseseisvale Tallinna-elule vaheldust ning jälle koos terve perega olla. Kuigi mulle olid enamus õpilased tuttavad, oli väike närv esimesel koolipäeval ikkagi sees. Peagi harjusin kooliga ning ülejäänud aja tundsin end väga hästi. Klassikaaslased olid kõik väga toredad ning võtsid mind kohe omaks.

Läänemaa Ühisgümnaasiumis on õpilastel võimalik õppida neljas erinevas õppesuunas: majandus-, humanitaar-, loodus-reaal- ja sotsiaalsuund. Valisin humanitaarsuuna, kuna mind huvitavad kunst ja näitlemine. LÜG-is on umbes 300 õpilast, mis oli väga harjumatu võrreldes meie suure kooliperega. Lisaks kooli suurusele oli veel palju erinevusi, millega alguses harjuma pidin. Tunni pikkus ei ole neil 45 minutit vaid 75 minutit. Alguses tundus see tunnipikkus natukene hirmuäratav, kuid harjusin sellega kiiresti ja tunnid möödusid kui linnulennul. Samuti on neil päevas 3-6 erinevat ainet ning kooliaasta on jagatud perioodideks.

Õpilasvahetus andis mulle uusi kogemusi: sain tutvuda teistsuguse koolisüsteemiga ja õppida kohanema uues keskkonnas. Oli huvitav võrrelda aineõpetajaid ja nende õpetamismeetodeid. Õpilaste suhtumine õppetöösse oli väga positiivne ning ka omavahelised suhted olid väga soojad. Läänemaa Ühisgümnaasiumi poolt kinnitati mulle, et nad on alati valmis vastu võtma vahetusõpilasi. Tagantjärgi valdavad mind ainult positiivsed emotsioonid ning soovitan kõigil õpilastel Eesti-siseselt vahetusõpilaseks minna.

Rahel Strauss (10.a klass)