Oled siin: / / kirjandustväärtustavkool

Sildid: kirjandustväärtustavkool

Emakeelenädal: Algklassid kohtusid kirjanik Markus Saksatammega

/- ,

1.-4. klasside emakeelenädal sai esmaspäeval, 9. märtsil toreda avalöögi. Külla oli tulnud tuntud lastekirjanik Markus Saksatamm (kodanikunimega Margus Eiche).

Lapsed koos õpetajatega said kuulata kirjaniku esituses vahvaid fantaasialugusid ning esitada küsimusi. Margus Eiche raamatud on humoorikad ning fantaasiarikkad ja ei jäta lugejat külmaks. Oli tore tutvuda raamatuga „Pannkoogid! Nalja ja naeruga“, mis ilmus alles üsna hiljuti.

Soovime kirjanikule vahedat sulge ka edaspidiseks!

Õpetaja Külli Veerme

Mustamäe jutuvõistluse võit tuli meie kooli

/-

Neljapäeval, 5. märtsil toimus Kännukuke raamatukogus (Vilde tee 72) Mustamäe koolide pika traditsiooniga Vilde jutuvõistluse pidulik lõpetamine ja võitjate väljakuulutamine.

E. Vilde traditsioonilisest jutuvõistlusest võttis seekord osa 32 autorit Mustamäe koolidest.

Sel aastal tuli lühijutt kirjutada filmitsitaadi põhjal.

Meie koolist osalesid: Daria Ruus 5.c, Saskia Olep 5.c, Maria Kalbus 5.b, Maiken Meltsas 7.a ja Anne-Marie Alalooga 7.b

Mustamäe koolide jutuvõistlus oli meie kooli õpilastele edukas. Nooremas vanuseastmes tuli meie kooli koguni kaks auhinnatud kohta.

Võistluse võitis (I koht) Maria Kalbus (5.b) lühijutuga “Ukraadina, tšumadann neetu!”.

II koha vääriliseks tunnistati Maiken Meltsas (7.a) looga “Tegelikult olen mina Liivimaa parim ratsutaja”.

Võistlusega kaasaskäiv rändauhind, keraamik Bogatkini poolt valmistatud Eduard Vilde kuju jääb aastaks meie kooli järgmist võistlust ootama.

Õpilasi innustasid kirjutama õpetajad Ene Tõnnis ja Evely Kutsar.

Vilde jutuvõistlus2020
Vilde jutuvõistlus2020

Ühislugemine 13. märtsil

/-

Lugupeetud lapsevanem, armas vilistlane!

Palun ühine meiega reedel, 13. märtsil ja loe ajavahemikus 9.30 – 10.00 mõnd ilukirjanduslikku teost. Selleks, et propageerida lugemist, tee endast koos oma raamatuga foto ja postita Instagrami või Facebooki ürituse  alla teemamärgistusega #ühislugemine.

Ärme lase lugemistraditsioonil hääbuda!

Äkki õnnestub Sul ka oma kollektiivi meie kooli vahva algatusega nakatada!

ühislugemine

 

Kolmas koht noortekirjanduse mälumängul

/-

6. veebruaril toimus Kännukuke raamatukogus 7.–9. klasside õpilastele mõeldud kirjanduslik mälumäng, milles osales 11 võistkonda Mustamäe koolidest.

Meie kooli esindas mälumängus koguni kaks võistkonda. Neljaaastase võistluskogemusega 9.c klassi võistkond koosseisus Anne-Mai Nahk, Mirt Tammearu ja Maria Gloria Miilits saavutas võistlusel suurepärase 3. koha.

6. klassi võistkond koosseisus Grettel Laiõunpuu, Piibe Jõgi ja Emili Aruste osales võistlusel esimest aastat. Kahjuks haigestusid enne võistluspäeva kaks selle võistkonna liiget, kuid tubli Grettel ei andnud alla ja esindas oma tiimi vapralt ja julgelt.

Raamatud noortekirjanduse mälumängul 2020

1. J. Gaarder “Apelsinitüdruk”
2. K.Gier “Silber: Esimene unenägude raamat”
3. S. Grossmann “Õun ja Vihm”
4. M. Haddon “Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal”
5. W. Herrndorf “Miks me varastasime auto”
6. S. J. Kincaid “Põrguline”
7. G. Kordemets “Klass”
8. K. McManus “Üks meist valetab”
9. U. Poznansky “Erebos”
10. P. Pullmann “Kuldne kompass”
11. J. K. Rowling “Harry Potter ja Azkabani vang”
12. E. Sepp “Taeva tühjad tribüünid”
13. J. Stirling “Ma leian su, Sky”
14. M. Turchaninoff “Maresi”
15. A. Woltz “Sada tundi ööd”

Õpetaja Evely Kutsar

11.a klassi teatrisoovitus kõigile, kel aastaid üle 15

/-

Nuku-ja noorsooteater on lavale toonud suurepärase lavastuse pealkirjaga “Noored hinged”.

Kirjanduslikuks algmaterjaliks on meie armsa Anton Hansen Tammsaare 1909. aastal kirjutatud samanimeline novell. Tõestuseks, et etendus noori kõnetab, on see, et valdavalt nooremapoolne publik aplodeeris suisa püsti seistes ning näitlejaid kutsuti tagasi lausa viis korda.

Kuigi kõnealune novell on kirja pandud 110 aastat tagasi, on ka tänaseid noori vaevamas samasugused probleemid – see teebki klassikast klassika, et mõjub aktuaalselt igal ajastul. Kellele avada oma süda, kelle ees rebida oma hing alasti, kas oluline on helisev naer või silmade värv, kas minna mujale õnne otsima või jääda, kas abielu on suhte lõpp või hoopis algus – kõik need küsimused kerkivad varem või hiljem mõtleva inimese meelele. Dialoogid kõlavad eht-tammsaarelikult filosofeerivalt ning haaravad vaatajaid pingsalt kaasa mõtlema. Lavastus on ajastutruude kostüümidega, kuid kaasaegse helikeelega – eriti nauditav kombo.

11.a klassi võib pidada juba tõelisteks Tammsaare-ekspertideks, sest on ju sellesse sügisesse mahtunud emotsionaalsed õppepäevad nii Vargamäel kui ka Tammsaare Kadrioru kodus. Teades-tundes kirjaniku tausta ja kujunemislugu, on parem ka tema tekste mõista.

Aitäh, kirjandus- ja kultuurihuviline klassijuhataja Kaja Reissaar!

Õpetaja Anu Kušvid

Esimesed klassid Kännukuke raamatukogus

/- ,

1. klassid käisid novembris Kännukuke raamatukogus õppekäigul, kus tutvuti raamatukoguga.

Lastele kingiti traditsiooniline 1. klassi lastele mõeldud raamat – sel aastal „Tohuvabohu“. Raamatu autor on Kadri Hinrikus, illustreerija on Anne Pikkov.

Raamatu saavad Tallinna Keskraamatukogult raamatukogult kingiks 4442 sel sügisel Tallinnas kooliteed alustanud last.

Õpetajate Lehest saab lugeda, kuidas raamat teoks sai: Millest tekkis selline „Tohuvabohu“?

1. klassid raamatukogus 1. klassid raamatukogus

11.a klass taaskord Tammsaare radadel

/-

11.a klass käis Vargamäel, meie suurkirjaniku sünnitalus ning meie rahva ühe tüviteksti sündmuste toimumiskohas juba sügisel, kuid Tammsaare pole meil südamest lahkunud.

13. novembril külastasime Tammsaare kodu Kadriorus, kus kirjanik koos perega oma elu viimased aastad elas ning seal ka 1940. aastal suri, et veelgi lähemalt kirjaniku ja tema maailmaga tutvuda.

Selles korteris oli Anton Hansen juba väga menukas kirjanik.

Hommik algas väikese filmi vaatamisega, mis võttis Tammsaare elu hästi kokku ning seal oli palju tuttavaid kohti ja lugusid kirjaniku sünnikodust – äratundmisrõõmu oli klassikaaslaste seas tunda.

Kortermuuseumis Koidula tänavas saime lähemalt tutvuda A. H. Tammsaare igapäevase eluga ning ka parema nägemuse, milline mees see Tammsaare oli. Nägime tema kööki, isiklikke esemeid, kujutlesime peret söögilauas istumas ning imetlesime kirjaniku ülikorraliku käekirjaga käsikirju, mis võiks olla eeskujuks meile kõigile.

Päev muuseumis oli väga põnev ning kõik on nüüd teadmiste võrra rikkamad. Külastusest saadud mõtteteri ja fakte saab ka gümnaasiumi riigieksami kirjandis ära kasutada.

Lisaks sellele, et Tammsaare muuseum on sissevaade meie armastatud kirjaniku isiklikku maailma, on tegemist ka üsna tüüpilise ennesõjaaegse Eesti Vabariigi jõukama linnakodaniku koduga, kus enesestmõistetavalt ka teenijatuba olemas on. Soovitame kõigil pärast Tammsaare teoste lugemist tema kodumuuseume külastada.

Oleme tänulikud klassijuhataja Kaja Reissaarele organiseerimise eest ja suurele Tammsaare-fännile Anu Kušvidile, kes innukalt muuseumigiidile lisaks rääkis!

11.a Tammsaare-projekt aga jätkub. 21. novembril läheme Nukuteatrisse vaatama rahvakirjaniku noorpõlves kirjutatud näidendit „Noored hinged“.
Oleme juba põnevil!

Maria Schotter, 11.a

9. klassid Carl Robert Jakobsoni muuseumis Kurgjal

/-

Kõik 9. klassid külastasid oktoobri lõpus Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi Kurgjal.

Kuna 9. klassi kirjandusõpikus hõlmab Carl Robert Jakobsoni tegevus ja tekstikatked tema loomingust lausa mitu lehekülge, siis otsustasime ka sel õppeaastal õpilased viia Kurgjale. On raske ülehinnata selle noorelt surnud (1841-1882) suurmehe teeneid meie rahva ees. Lisaks sellele, et tegemist oli sisuliselt esimese poliitikuga, kes oma ajalehe Sakala kaudu maarahva (loe:eestlaste) õiguste eest võitles, arendas ta meie koolikultuuri, kirjutas õpikuid – igaüks võib netiavarustest täpsemalt lugeda.

Kurgjal torkas aga kõige enam silma, et Jakobson õpetas meie rahva suurelt unistama ja selga sirgu lööma. Kuigi ta ise suri oma väikeses saunapugerikus, nagu meie rahvale tol ajal elamuks oli, laskis ta ehitada uhkete rõdudega ja torniga häärberi, mis sarnanes suisa mõisahoonetega. Jakobsoni unistuseks oli sinna majja ka õppeklassid rajada, kus õpetaks orjameelsusega kaasmaalastele ettevõtlikkust ja suurmajapidamist. Tore, et kuni tänase päevani püüab muuseum elus hoida oma kunagise elaniku põhimõtteid – nii on lautades uhked loomakarjad, põldudel valmib vili, vesiveskis käivad ringi veskikivid. Põhikooli lõpuklasside õpilased nautisid eriti kohtumist taluloomadega.

Lisaboonusena sattus samal ajal olema võimalus osaleda ka Maaeluministeeriumi korraldatud Eesti toidu haridusprogrammis. Kõik osalejad said loengu meie maal sajandeid käigus olnud söögikultuurist ning kirsiks tordil oli grupiti kaerahelbeküpsiste valmistamine. Enne ärasõitu said kõik kehastuda taluperedeks ning küll maitses hästi Kurgjal kasvanud juurviljadest valmistatud ühepajatoit, odrakarask ning omatehtud kaerahelbeküpsised! Aitäh korraldajatele!

Kuna meie koolis levib klassideülene tegevus, siis Kurgjal käidi kahe klassi kaupa. Üheskoos jagasid elamusi 9.c ja 9.b klass ja teisel reisil olid koos 9.a ja 6.c klass – nii kinnistub nn kooliperetunne ja õpetajatel on väljasõitudel aega jagada oma metoodilisi võtteid ning parimaid praktikaid.

Õpetaja Anu Kušvid

11. klassid Vargamäel

/-

Tänu meie Tammsaare-fännist kirjandusõpetajale Anu Kušvidile on meie koolis juba pikaajaline traditsioon, et 11. klassid külastavad Vargamäed – eestlaste jaoks lausa püha paika, kus elasid, toimetasid, unistasid ja pettusid meie ühe tüviteksti “Tõde ja õigus” tegelased.

Sel õppeaastal oli käiku ette võttes kõigil lisaks lugemiselamustele hinges ja südames veel ka Tanel Toomi suurepärane linateos, mida koos kooliperega kinos vaatamas käisime.

11. klassid Vargamäel

Kuna 11.a klass oli juba varasügisel Vargamäel käinud, siis 16. oktoobril suundusid Vargamäele 11.b ja 11.c klass. Oli tõesti meeliülendav kujutleda, et just selles ümbruses on poisist meheks sirgunud meie suurkirjanik Anton Hansen Tammsaare. Käisime läbi selle uskumatult pika teekonna, mille Krõõt koos raskete puuämbritega iga päev mitu korda läbima pidi, tutvusime nii pere- kui ka saunikumajaga, uurisime vanaaegseid talutööriistu.

Päeva tipphetkeks oli siiski teose 1. osast pärit stseenide etendamine 2- ja 3-liikmelistes rühmades. Samal ajal, kui 11.b etendas, otsis 11.c Tammsaare tsitaatidest puuduvaid sõnu – toimus nn kirjanduslik orienteerumismäng. Pärast vahetasime klassiti ülesanded. Nii mõnelgi avaldus uskumatu näitlejatalent, mis nii õpetajatel kui ka kaasõpilastel suu naerule venitas.

11. klassid Vargamäel

Enne ühislõunale suundumist saime veel igaüks hetke oma mõtetega olemise aega, et avaldada tänu esivanematele, kes selle raske aja üle on elanud.

Nüüd ootame põnevusega Tammsaare Kadrioru-kodu külastust.

Aitäh, õpetaja Anu!

Marilin Kallasse, 11.b

4. klasside ettelugemise võistlus

/-

10. oktoobril toimus 4. klasside ettelugemise võistlus „Heal meelel ja ilusal keelel“.

Käesolev aasta on eesti keele aasta. Seetõttu saigi iga ettelugeja just endale meelepärase teksti ise välja valida ja selle heal meelel ja ilusal keelel ette lugeda.

Võistluse võitis Kristofer-Robin Viirpalu 4.c klassist, kes esitas katkendi Ilmar Tomuski raamatust “Kõrvalised isikud”.
Kristofer-Robin esindab meie kooli Tallinna linna võistlusvoorus 17. oktoobril Lastekirjanduse Keskuses.

Soovime talle edu ja hoiame pöialt!

Tubli esituse eest pälvisid tunnustust ka järgmised õpilased: Robin Krapp (4.c) ja Katerina Petrova (4.a).

Suur tänu ja edu edaspidiseks ka teistele julgetele osalejatele!

ettelugemisvõistlus