Sildid: saksa keel

Õpilased ühendasid kunsti- ja saksa keele oskused vahval ABC moeshow’l

5. juunil toimus meie koolis võõrkeeltepäeva raames üks eriti värvikas ja lõbus sündmus – 2. klassi moeshow! Aulas toimunud esitlusel kandsid õpilased uhkusega kostüüme, mille nad ise kunstitunnis valmistasid.

Iga õpilane sai saksa keele tunnis loosiga ühe tähe, mille alusel tuli koostada nimekiri saksakeelsetest sõnadest, mis selle tähega algavad. Abiks olid kahe õppeaasta jooksul käsitletud teemade kokkuvõtted ja õpetaja juhendamine. Kui sõnad leitud, algas loov töö: kunstitundi toodi kaasa paberkotid, millest valmisid isikupärased kostüümid – kleidid, pluusid, seelikud, kroonid ning isegi kõrvarõngad. Iga kostüümi kaunistas suur täht ja sõnavaraga seotud detailid.

Moeshow pakkus rõõmu nii modellidele kui ka vaatajatele. Esitlusele olid kutsutud ka 1., 3. ja 4. klassi õpilased, kes said nautida noorte loojate fantaasiat ja keeleoskust. Moeshow lõppes ühise tantsuringiga õpetajate Kätlini ja Janaga – kõlasid lõbusad saksakeelsed lastelaulud koos liigutustega.

Kuigi saksa keele ja kunsti lõimimist on ka varem erinevates projektides ette tulnud, oli just sellisel kujul – paberkottidest valmistatud täheprojekt ja moeshow – tegemist esimese taolise ettevõtmisega meie koolis. Loodetavasti saab sellest tore traditsioon ka kõikidele tulevastele 2. klassidele.

Tekst: õpetaja Kätlin Rebane
Fotod: vilistlane Kaisa Kranich

 

Haridusameti tunnustus saksa keele olümpiaadidel osalejale

3. juunil tunnustas Tallinna Haridusamet 2024/2025. õppeaasta üleriigilistel ja piirkondlikel aineolümpiaadidel silma paistnud Tallinna koolide õpilasi.

Meie koolist oli tunnustusüritusele kutsutud 10.a klassi õpilane Daria Ruus, kes saavutas vabariiklikul saksa keele olümpiaadil I koha ning Baltimaade saksa keele olümpiaadil III koha.

Palju õnne!

Foto: Erlend Štaub

Darja Ruus

Südamest südamesse: mida õppida Iiri koolikultuurist

Olen õpetaja Helen-Julia Pedamäe ning viibisin 25.-30. mail Erasmus+ programmi raames töövarjuks Iirimaal, Dublinis asuvas Our Lady of Lourdes algkoolis.

Selles koolis õpib veidi üle 200 õpilase, lisaks tavaklassidele tegutseb seal ka kaks väiksemat eriklassi autismispektrihäirega lastele. Külastasin paljude erinevas vanuses õpilaste tunde alates 4–5-aastastest ning 6-aastastest kuni 5. klassi õpilasteni välja. Enim jäid mulle meelde 1. klassi loodusõpetuse tund, kus oli teemaks päike ja 5. klassi loodusõpetus, kus räägiti elektrist ja tehti tutvust vooluringiga. Kõige inspireerivam oli aga 4. klassi kirjanduse tund, kus osa õpilasi tegutses iseseissvalt lugemisülesannete kallal, samal ajal kui väikesed lugemisrühmad analüüsisid õpetajaga loetavat raamatut. Õppetöö korraldus meenutas pigem üldõpetust, sest õppetöö ajal liiguti näiteks väiksematega loodusõpetuselt üle kunstile. Päris selgelt ei olnud paigas, mis tund parasjagu on ning õpetajad liikusid õpilastega sujuvalt ühelt tegevuselt teisele. Kõiki õpikuid ja töövihikuid hoiustati klassiruumis, mis võimaldas edukalt sellisel kujul õppeainete lõimimist.

Lisaks koolikeskkonna ja õppe­metoodikaga tutvumisele keskendusin huvitavate ideede ja lahenduste märkamisele, mida saaks kasutada “rohelise” mõtteviisi edendamiseks Tallinna Saksa Gümnaasiumis. Panin tähele, et mitmetes klassiruumides kasvatati aknalaudadel taimi, mille eest õpilased hoolitsesid. Õpetajad kasutasid taimede kastmist justkui väikese pausina tunni sees. Suur õueala võimaldab neil taimed hoovi istutada ja jälgida nende edasist kasvamist.

Koolimaja ise oli pigem vanemapoolne, kuid lastel oli rohkelt liikumisruumi kooli ümbruses: paar väiksemat palliplatsi korv- ja jalgpalli mängimiseks ning suur roheala, kus mängiti palli- ja ringmänge. Sain teada, et olemas on ka gaeli jalgpall (Gaelic football), mis on seal üsna populaarne. Kõigil õpilastel oli kaks õuevahetundi, üks lühem (10 min) ja teine pikem (30 min). Õue mindi peaaegu iga ilmaga, välja arvatud paduvihma korral, ning ikka koolivormis. Kuigi ilmad olid jahedad, ei pannud enamik õpilasi koolipusale midagi peale ja õues liikumisest tunti suurt rõõmu.

Suureks erinevuseks oli see, et koolis puudus söökla, soe toit toodi kohale ja söödi klassiruumides lõunapausi ajal. Sel hetkel olin väga tänulik meie sooja koolilõuna eest, mida õpilastele lisaks kõigele ka tasuta pakutakse. Pärast koolipäeva lõppu koristati klassiruumid, seejärel rivistuti ning õpetaja saatis lapsed väravani, kus vanemad neid ootasid. Koolipäev lõppes kõigil algkooli õpilastel kell 14.30.

Lisaks üllatas mind mitmel korral, kui viisakalt õpilased käitusid ning kui järjepidevalt õpetajad pöörasid tähelepanu käitumisnormidele. Sain lõpuks paremini aru, miks inimesed nii Suurbritannias kui ka Iirimaal on üldiselt nii viisakad.

Minu nädal Iirimaal oli väga huvitav ja inspireeriv. Sain hulgaliselt ideid, mida soovin klassiruumis õpilastega katsetada ning samuti ka uut motivatsiooni meie kooli keskkonnateadlikkuse tõstmiseks. See kogemus jääb mulle alatiseks südamesse.

Erasmus+ õpirände mentorina toetas mind selle nädala jooksul partnerkooli direktor Anne Smith, kes aitas mul leida sobivad tunnid ja õpetajad töövarjutuse läbiviimiseks ning kellega pidasime põhjalikke arutelusid nii enne õpirännet kui ka selle kestel.

Õpetaja Helen-Julia Pedamäe

 

Erasmus+

9.a klass lahendas kliimaprobleeme Fonta linnas

26. mail oli 9.a klassil taas võimalus osaleda Goethe Instituudi loodud planeerimismängus “Kliimaneutraalne linn”. Mängu viidi sel aastal peale Eesti kuue kooli läbi veel Leedus, Egiptuses, Hiinas, Saksamaal, Indias, Iirimaal, Marokos, Pakistanis, Poolas, Saudi-Araabias, Taiwanis, Tuneesias.

Planeerimismäng toimus veebipõhiste planeerimismängude platvormil Senaryon ja esimest korda oli Eestis mängu keeleks saksa keel. Väljamõeldud linnas Fonta oli võetud  eesmärgiks vähendada CO2-heidet aastaks 2030 poole võrra. Õpilastele jaotati mängu alguses erinevad rollid, nt linnapea, perede ja pensionäride liidu esindajad, idufirma esindajad jne. Esmalt said õpilased oma ühingu eesmärgid läbi mõelda ja sõnastada. Mängu teises pooles toimus ümarlaud, kus peeti läbirääkimisi meetmete osas ning lepiti kokku, kuidas linna kliimaneutraalsemaks muuta lähtudes etteantud linna eelarvest.

Planeerimismängu “Kliimaneutraalne linn” eesmärgiks on arendada õpilaste planeerimis- ja läbirääkimisoskust ning püüda leida mängu käigus kompromisse. Planeerimismängu juhendas Goethe Instituudi keeleosakonna juhataja ja Instituudi asejuhataja Helen Aedla. Õpilastele andis tagasisidet TSG õpetaja Fabian Mohrhardt.

Täname ka Emel Çeliki ja Erik Joasaaret toetuse eest.

Tekst: Jana Zaborski
Fotod: Emel Çelik ja Erik Joasaare

 

Erasmus+ õpilasvahetusprojekt „Demokraatia piirid? Vabadus, turvalisus ja solidaarsus Euroopas“

19.–25. mail viibis Erasmus+ õpirändel 12 õpilast Tallinna Saksa Gümnaasiumi 10. klassist vanuses 16 -17 aastat. Enamik neist on juba sooritanud A2/B1 taseme saksa keelediplomi eksami ning valmistuvad järgmise taseme (B2/C1) eksamiks.

Projekti eesmärgiks on tugevdada õpilaste suulist väljendusoskust saksa keeles ning süvendada teadmisi Euroopa Liidu ülesehitusest ja väärtustest, samal ajal käsitledes kriitiliselt demokraatia, vabaduse, turvalisuse ja solidaarsuse tähendust tänapäeva Euroopas. Teemad on tihedalt seotud saksa keele DSD II eksamiga.

Projekti partnerkool on Luise-von-Duesberg-Gymnasium Kempenis Saksamaal. Kohtumiste käigus moodustasid Eesti ja Saksamaa õpilased rahvusvahelised meeskonnad, kus nad arutasid demokraatia tähenduse üle ning jagasid oma kogemusi ja vaateid Euroopa poliitiliste ja ühiskondlike väljakutsete teemal. Eesmärgiks oli süvendada arusaamist Euroopa väärtustest, tugevdada sidemeid Ida- ja Lääne-Euroopa vahel ning innustada noori teadvustama oma rolli Euroopa tuleviku kujundamisel.

Projekti käigus said Eesti ja Saksamaa õpilased esmalt digitaalselt üksteisega tuttavaks, täites tutvustavaid profiile ja suheldes veebis. See aitas noortel suurendada enesekindlust võõrkeeles suhtlemisel ning lõi aluse kultuuridevaheliseks koostööks. Koostöö on jagatud kahte ossa, esimene Kempenis ja teine Tallinnas.

Kempenis tutvuti kooliga ja moodustati 4-liikmelised rahvusvahelised rühmad: igas grupis kaks Eesti ja kaks Saksamaa õpilast. Õpilased tutvusid, valisid projekti teema ja alustasid tööga. Segameeskondades töötades lõid õpilased audiovisuaalseid materjale (nt podcaste, videoid, intervjuusid) teemal „Demokraatia Euroopas“, käsitledes erinevusi ja sarnasusi kahe riigi vahel (nt poliitiline süsteem, ajalugu, koolisüsteem, roll Euroopa Liidus). Esimese etapi töödest valmis ka vahekokkuvõte.

Teine osa toimub septembris Eestis, kus projekt viiakse lõpuni, täiendatakse ja lõpuks esitletakse. Koostöö käigus arendasid õpilased oma digipädevusi, suhtlusoskust ja keeleoskust, dokumenteerides loodud materjalid digitaalsetel platvormidel ning jagades neid ka koolide veebikanalites.

Lisaks projektitööle külastasid õpilased Kölnis Toomkirikut ja linnamuuseumi, kus tutvuti linna ajaloo ja varajase kodanikuosaluse näidetega. Muuseumitunnid käsitlesid ka Saksamaa lähiajalugu, sealhulgas Teise maailmasõja ja natsismi perioodi, rõhutades kodanikuaktiivsuse ja solidaarsuse olulisust, mida seostati ka Eesti kogemustega.

Üheks oluliseks osaks kujunes külaskäik Düsseldorfi Landtagi ehk liidumaa parlamenti, kus õpilased said ülevaate Saksamaa poliitilisest süsteemist ning arutlesid selle sarnasuste ja erinevuste üle Eesti poliitilise korraldusega. See kogemus aitas noortel paremini mõista demokraatia toimimist ning Euroopa-alase teadlikkuse tähtsust.

Projekti jooksul tehti ka õppekäik Hollandisse, Nijmegenisse, kus külastati Vabaduse muuseumi. Seal uuriti Teise maailmasõja põhjuseid ja kulgu, osaleti interaktiivsetes näitustes ning aruteludes. See aitas õpilastel mõista vabaduse ja rahu väärtust Euroopas ning seostada ajaloolisi sündmusi tänapäevaste ühiskondlike teemade ja väärtustega.

Kogu projekt aitab noortel mõista, et demokraatia, solidaarsus ja vabadus pole iseenesestmõistetavad, vaid vajavad teadlikku kaitsmist ja osalemist. Õpilasi julgustatakse aktiivselt panustama Euroopa ühisesse tulevikku. Projekti tulemusi tutvustatakse ka laiemale koolikogukonnale, et innustada ka teisi noori Euroopa teemade vastu huvi tundma.

Projektis osalesid järgmised Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilased: Mishelle Kern, Richard Johannes Konovalov, Helis Kortel, Grete-Mia Meentalo, Anna-Maria Melts, Iti Loore Osman, Romet Marten Osmin, Romet Ressar, Getter Rõivassepp, Richard Sapunjan, Ameli Švets ja Keiti Eleanora Virolainen.

Täname Luise-von-Duesburg Gymnasiumi vastuvõtvaid õpetajaid Julia Roedigeri ja Ann-Marie Schulmeyerit.

Tekst: õpetaja Küllike Kütt
Fotod: Keiti Eleanora Virolainen

Erasmus+

Töövarjutamine Dinkelscherbeni koolis – inspireeriv kohtumine uue õpikäsitusega

erasmus+Mina olen saksa keele õpetaja Kätlin Rebane ning viibisin 5.–9. mail Erasmus+ programmi raames töövarjuna Saksamaal, Grund- und Mittelschule Dinkelscherbenis.

Tegemist on umbes 300 õpilasega kooliga Lõuna-Saksamaal, Baieris. Kooli õhkkond on soe ja kaasaegne, ning suur rõhk on pandud iga õpilase individuaalsele arengule ja kogukondlikule koostööle.

Kool osaleb aktiivselt rahvusvahelises koostöös. Erasmus+ projekt „Freundschaft kennt keine Grenzen“ („Sõprus ei tunne piire“) on toonud kokku õpilasi Saksamaalt, Ungarist ja Hispaaniast, luues õpilastele väärtuslikke kultuuridevahelisi kogemusi.

Mind paelus eriti viimastel aastatel kasutusel olnud Churi mudel (sks k Churer Modell) – uuenduslik õppekorralduse kontseptsioon, mis on pärit Šveitsist ja Eestis veel vähetuntud. Selle keskmes on õpperuumi ümberkujundamine: klassiruum muudetakse paindlikuks õpikeskkonnaks, kus õpilased saavad valida endale sobiva töökoha. Klassi keskpunkt ei ole enam tahvel, vaid õpilane ise.

Iga tund algab lühikese ringis tehtava sissejuhatusega, kus õpetaja tutvustab teemat ja annab edasi tunni struktuuri. Seejärel töötavad õpilased individuaalselt või väikestes rühmades materjalidega, mis vastavad nende oskustele ja huvidele. Vaba valik – nii töökoha, partnerite kui ka õppematerjalide osas – toetab iseseisvust ja kasvatab vastutustunnet. Õpetaja roll on muutunud: ta ei ole enam ainult teadmiste edastaja, vaid pigem juhendaja ja toetaja, kes aitab igal lapsel oma teed leida.

Koolis toimis see mudel algklasside puhul suurepäraselt ning jättis väga sügava mulje.

Kokkuvõttes oli minu nädal Dinkelscherbenis äärmiselt inspireeriv. Sain palju uusi mõtteid ja ideid, kuidas muuta ka meie kooli õpikeskkond paindlikumaks ja õppijasõbralikumaks. Samas pakkus külastus ka võimalust paremini mõista Saksamaa koolielu ning kogeda Lõuna-Saksamaa kultuuri laiemalt.

Erasmus+

Kolmas koht Baltimaade saksa keele olümpiaadil

15.–17. mail toimus Tallinnas Baltimaade saksa keele olümpiaad, kus 10. a klassi õpilane Daria Ruus võitis kolmanda koha.

Üritus algas piduliku avamisega Tallinna linnaarhiivis ning osalejad tutvustasid end loovate kodutööde kaudu. Teisel päeval toimus grammatikatest, ekskursioon vanalinnas ja rühmatöö, kus arutati tulevikuteemasid. Olümpiaad pakkus kolme päeva jooksul keelepraktikat, loomingulisust ja uusi sõprussuhteid. Peaauhinnaks saavad kolm parimat osalejat sügisel külastada Rostocki ülikooli.

Palju õnne!

Fotod: Eesti Saksa keele Õpetajate Selts

 

Õpilasvahetus: unustamatu nädal Lorchis

25. märtsist kuni 1. aprillini 2025 oli 8.a klassi õpilastel võimalus veeta põnev nädal Lorchis Friedrich II Gümnaasiumis. Meie õpilased majutati sõbralikesse peredesse, kus neil oli nädala jooksul võimalik kogeda mitmekülgseid kultuuridevahelisi elamusi.

Teisipäev: Saabumine ja esmased muljed

Teisipäev algas Tallinnas juba kell 04.30 hommikul. Pika lennu- ja rongisõidu järel jõudsime lõpuks Lorchi, kus vahetusõpilased meid rongijaamas südamlikult vastu võtsid. Koolis sõime koos pitsat, mis andis meile võimaluse peale pikka päeva kosuda ning suhelda. Ülejäänud päeva kasutati peredega koos aja veetmiseks.

Kolmapäev: Koolipäev ja ekskursioon Hohenstaufenite röövlinnu kasvatusse

Kolmapäeva hommikul osaleti koolitundides, mis andsid meie õpilastele aimu Saksamaa koolielust. Pärastlõunal külastasime Hohenstaufenite röövlinnu kasvatust Lorchi kloostris, kus nägime muljetavaldavat show’d kotkaste ja teiste eriliste röövlindudega. Meie sealse külaskäigu võttis kokku lühike ringkäik kloostris.

Tagasi kooli jõudes nautisime ühist lõunasööki ja küpsetasime seejärel traditsioonilisi lihavõtteküpsiseid – tore tegevus, mis peegeldab piirkonna lihavõtte traditsioone. Õhtul said õpilased taas oma vahetusperedega aega veeta.

Neljapäev: Ekskursioon Lichtensteini lossi ja Tübingenisse

Terve neljapäevane päev oli pühendatud ekskursioonile. Buss viis meid Lichtensteini lossi, kus osalesime huvitaval giidituuril. Seejärel suundusime edasi Tübingenisse, kus õpilastel oli vaba aeg linna avastamiseks, söömiseks ja vaatamisväärsuste, nagu näiteks Hölderlini torni, vanalinna ja turuplatsi, nautimiseks. Pärastlõunal sõitsime kõik koos bussiga tagasi.

Reede: Päev Stuttgardis

Reedel sõitsime rongiga Stuttgarti, kus külastasime Mercedes-Benzi muuseumit – paljude jaoks nädala tipphetk! Ilusa ilmaga ning kuni 15-kraadiste temperatuuridega käisime ka Stuttgardi kesklinnas, sõime lõunat Marienplatzil ja võtsime ette treppidest üles ronimise retke Karlsbergi, kust avanes suurepärane vaade linnale. Pärast jalutuskäiku Raekoja platsile ja vana kantselei juurde, said õpilased omal käel linna avastada. Õhtuks sõitsime jälle rongiga tagasi.

Nädalavahetus: Mitmekesised elamused peredes

Nädalavahetuse veetsid õpilased oma vahetusperedes, kes korraldasid neile väga põneva ja mitmekülgse programmi. Näiteks käidi Sinsheimi tehnikamuuseumis, mägedes matkamas, grilliõhtutel, Stuttgardi Porsche muuseumis, Schwäbisch Gmündis, poodides, külastati Wimsneri koopaid, lõbustusparke, mängiti bowlingut ning matkati Uracheri joa juurde. Samuti ei puudunud traditsiooniline saksa toit.

Esmaspäev: Viimased elamused ja hüvastijätt

Esmaspäeval osalesime kahes koolitunnis, pärast seda suundusime eesti õpilastega Schwäbisch Gmündi, kus saime giidituuri ja vaba aega einestamiseks ning ostlemiseks. Pärastlõunal kohtusime taas koolis, et veeta viimane päev ja õhtu oma vahetusperedega.

Teisipäev: Tagasisõit ja kokkuvõte

Teisipäev oli kojusõidupäev. Varahommikul kohtusime Lorchi rongijaamas. Kahjuks hilines rong 30 minutit – tüüpiline Saksa raudtee kogemus, mille saime kultuurielamusena kaasa võtta. Lennujaama viiv rong oli rahvast täis, kuid jõudsime õigeaegselt Stuttgardi lennujaama ning meie lennud Tallinna väljusid plaanipäraselt.

Tagasivaade ja tänusõnad

Kokkuvõttes oli see Lorchis veedetud nädal väga eriline kogemus kõigile osalejatele. Meie õpilased õppisid palju uusi sõnu, sealhulgas kohaliku kandi murdes sõnu nagu “Vespa” (vahepala). Samuti jäi meelde, et sakslased söövad palju saia ning joovad meelsasti pudelist gaseeritud vett.

Nädala tipphetked olid igaühe jaoks erinevad: mõnele meeldis kõige enam Mercedes-Benzi muuseum, teised nautisid hoopis ostlemist või väljasõite. See näitab, et igale osalejale leidus midagi meelepärast.

Loodame, et loodud sõprussuhted jäävad kestma – mitmed õpilased on juba teinud plaane suvevaheajal kohtumiseks. Suur tänu meie kolleegidele Lorchis suurepärase korralduse eest ning samuti Baden-Württembergi liidumaale ja Stuttgardi piirkondlikule valitsusele, kes selle õpilasvahetuse toimumist toetasid.

Eriline tänu kuulub vahetusperedele Lorchis, kes meie õpilasi sõbralikult vastu võtsid ja nende eest hoolitsesid! Ilma nendeta poleks see vahetus võimalik olnud!

Fotod ja tekst: õpetaja Teresa Bönsch
Tõlge: õpetaja Liisa Meriste

õpilasvahetus Lorchis 2025

 

Head uudised! – TSG õpilased uurisid meedia telgitaguseid

1. aprillil toimus TSG-s koostöös Tallinna Goethe Instituudiga põnev üritus „Head uudised!“ (ei mingit nalja!).

Lina ja Vivian ühingust understanding Europe Germany andsid 10.a klassi õpilastele poolepäevases töötoas põnevaid teadmisi meedia ja ajakirjanduse teemal. Lisaks enda meediakasutuse ja infokogumise üle mõtisklemisele keskenduti töötoas ka võltsitud uudistele ja tehisintellekti kasutamisele uudiste loomisel.

Lõpetuseks said õpilased võimaluse esitada Spiegeli ajakirjanikule Marianne Wellershoffile online-intervjuus küsimusi – ajakirjaniku ametist, tema elust, ülesannetest ja töökorraldusest.

Suur tänu kõigile asjaosalistele  põneva ja õpetliku projekti eest. Eriline tänu Fynn Treuwerthile Goethe Instituudist ürituse koordineerimise eest.

Tekst: Alexandra Menge ja Christian Ohler
Tõlge: Margit Teesalu-Kranich
Fotod: Alexandra Menge, Liis Reiman (Goethe-Institut Tallinn) ja Fynn Treuwerth (Goethe-Institut Tallinn)

Gute Nachrichten


Understanding Europe Germany e.V. on 2019. aastal asutatud mittetulundusühing, mis on osa rahvusvahelisest Understanding Europe võrgustikust.

 

 

Saksa keele olümpiaadi võit tuli meie kooli

21. märtsil toimus Tallinna Ülikoolis vabariiklik saksa keele olümpiaadi lõppvoor.

TSG esindus oli väga edukas, esikümnesse jõudis neli meie kooli õpilast.

1. koht Daria Ruus (10.a)
4. koht Magnus Voecks (12.a )
6. koht Lotte Suurküla (12.a)
7. koht Ingrid Kristin Paist (11.a)

Olümpiaadi lõppvoorus arutlesid osalejad, millistest Eestiga seotud mälupaikadest võiks kirjutada raamatusse „Erinnerungsorte in Estland“. Iga rühm sai loosiga kindla teemavaldkonna (traditsioonid, loodus, toit, isikud, mälestusmärgid, hooned või muusika). Osalejad pidid oma valikuid põhjendama ja rühmana ühisele lahendusele jõudma.

Kõiki tulemusi saab vaadata teaduskooli lehelt.

Suur tänu õpetajatele, kes õpilasi innustasid!

Õpetaja Küllike Kütt
Fotod: Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts

Saksa keele olümpiaad