Oled siin: / / saksa keel

Sildid: saksa keel

Erasmus+ õpiränne: Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilased osalesid rahvusvahelisel ÜRO simulatsioonil Hamburgis

/-

29. septembrist 2. oktoobrini osalesid kuus Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilast koos ajalooõpetaja Jan Zünkeleriga Saksamaal Hamburgis toimunud rahvusvahelisel Alster Model United Nations (AMUN) konverentsil. 

Meie kooli esindasid Getter Sepp, Andreas Merilind ja Robert Netšajev 10.a klassist, Nils Mailend 11.a klassist ning Ethel Ainsoo ja Gregor Luuk 11.c klassist.

Hamburgi Klosterschule gümnaasiumis toimunud konverents tõi kokku noored Eestist, Taanist ja Saksamaa eri piirkondadest. ÜRO tööd jäljendavas simulatsioonis astusid õpilased erinevate riikide diplomaatide rolli, arutlesid aktuaalsete rahvusvaheliste probleemide üle ning otsisid neile ühiseid lahendusi. Konverents pakkus võimaluse arendada diplomaatilisi ja argumenteerimisoskusi, harjutada avalikku esinemist inglise keeles ning õppida paremini mõistma rahvusvahelise poliitika keerukust.

MUN-konverentsil osalemine nõuab põhjalikku ettevalmistust. Iga delegaat peab tundma õppima talle määratud riigi poliitilisi seisukohti ning suutma neid aruteludes veenvalt esindada, isegi kui need erinevad tema isiklikest tõekspidamistest. Just see muudab ÜRO simulatsiooni väärtuslikuks õppimiskogemuseks, õpetades nägema rahvusvahelisi küsimusi erinevatest vaatenurkadest ning otsima kompromisse.

Konverents algas piduliku avatseremooniaga, kus meie kooli õpilased Getter Sepp, Andreas Merilind, Robert Netšajev ja Nils Mailend pidasid kõned Prantsusmaa, Saudi Araabia, Ühendkuningriigi ja Iisraeli esindajatena. Enne seda oli osalejatel võimalus videokõne vahendusel kohtuda endise Saksa diplomaadi ning ÜRO eriesindajana Liibüas ja Iraagis töötanud Martin Kobleriga. Ta jagas noortele oma diplomaatilisi kogemusi ning julgustas neid oma seisukohti argumenteeritult ja enesekindlalt kaitsma.

Kolme päeva jooksul toimusid komiteedes sisukad arutelud, läbirääkimised ja resolutsioonide koostamine. Konverents kulmineerus 2. oktoobril peaassambleega, kus kõik esitatud resolutsioonid pärast muudatuste tegemist vastu võeti.

Eriti rõõmustavaks kujunes konverentsi lõputseremoonia, kus tunnustati kaht meie kooli õpilast. Gregor Luuk (11.c) pälvis GA3 komitees parima esmakordse osaleja tunnustuse (Best First-Timer) ning Nils Mailend (11.a) valiti GA6 komitee parimaks delegaadiks (Best Delegate). Tegemist on suurepärase saavutusega rahvusvahelisel konverentsil!

Lisaks intensiivsele konverentsiprogrammile jäi õpilastel aega tutvuda ka Hamburgi linnaga. Külastati tuntud vaatamisväärsusi, sealhulgas Elbphilharmonie kontserdimaja ja Landungsbrückeni sadamaala, nauditi vee- ja valgusetendust ning prooviti kohalikke toite. Õpilased majutusid Klosterschule õpilaste peredes, mis andis võimaluse kogeda vahetult Saksamaa igapäevaelu ja kasutada saksa keelt ka väljaspool koolikeskkonda. Kuna konverentsi ametlik töökeel oli inglise keel, pakkus õpiränne väärtuslikku keelepraktikat mõlemas võõrkeeles.

Erasmus+ õpiränne andis meie õpilastele võimaluse õppida rahvusvahelises keskkonnas, arendada koostöö- ja suhtlemisoskusi ning luua uusi kontakte teiste Euroopa noortega. Hamburgis saadud kogemused näitasid, kui oluline on oskus kuulata erinevaid seisukohti, argumenteerida oma arvamust ning leida ühiseid lahendusi ka keerulistes küsimustes.

Õpilaste osalemist rahvusvahelisel konverentsil ja õpirännet toetas Euroopa Liidu Erasmus+ programm.

Tekst ja fotod: Jan Zünkeler

Õpilaste muljed

Andreas:

Mulle väga meeldis see õpperännak, sest sain palju uusi teadmisi ning hulga kontakte üle terve Euroopa. Alguses oli keeruline mõista MUN süsteemi, kuid lõpuks osutus seegi selgeks. Peamiselt soovitan seda teha õpilastel, keda huvitab või seob diplomaatia ja tahavad kogeda Saksamaa kultuuri.

Nils:

Amuni kommiteed olid väga hästi organiseeritud ja seal olid parimad kogemused. Koolitoit erines päris palju.  Kindlasti kõne pidamine rahvamassi ees.  Igalpool võib leida inimesi, kes on heasüdamlikud. Selliseid projekte tuleks teha, kuna saab nii palju uusi sõpru, teadmisi ja kultuuritaju. Ei tasu karta oma mugavustsoonist väljumist.

Robert:

Kogu õpireisist ma tooksin välja, kuidas mina resolutsiooni põhiautorina pidin seda koos teiste delegaatidega koostama ning lõpus kogu komitee ees esitama ja kaitsma. Mulle jäi hästi meelde, kuidas ma kuulasin teiste delegaatide arvamusi ja muudatuste ettepanekuid meie dokumendi kohta, pidin õigeaegselt neile vastama ja suhtlema teistega sõnumilehtede abil. Kui üks delegaat ähvardas meie resolutsiooni vetoga, ma kutsusin kokku Julgeolekunõukogu alalised liikmed, et see veto läbi arutada. Kuigi lõpuks see ei aidanud ja resolutsioon ei läinud ikkagi selle veto pärast läbi, mul jäi hea tunne, et ma ei leppinud sellega kohe ära, vaid proovisin otsust mõjutada.

Terve AMUNi formaat oli alguses uudne ja harjumatu ning esimesed poolteist päeva olin ma võrdlemisi passiivne. Ma tihti ei saanud diskussionist aru või oli raske järge hoida, mul oli keeruline midagi öelda. Kuid alates hetkest kui ma ikkagi hakkasin rääkima, ma sain aru kui hea võimalus see on nii suhtlemisoskuste kui ka enesekindluse arendamiseks.

Mulle meeldisid peasekretäri avasõnad, mida ma tahaksin siinkohal meelde tuletada: “Miski võib esmapilgul tunduda väga keeruline ja raske. Võib tunduda, et teised delegaadid on kauem treeninud ja paremini ettevalmistatud. Võib ka tunduda, et oponendid on palju tugevamad ning minu sõnad nende kõrval oleksid lihtsalt naljakad. Kuid on vaja siiski sellest alustamise hirmust üle astuda ning alustada rääkimist isegi siis kui kõne pole veel lõpuni sõnastatud.”

Erasmus+ õpiräne ja eriti AMUN on suurepärane võimalus, et areneda. See aitab nii vabaneda sõnavõtmisehirmust kui ka õpetab suhtlemisoskusi terveks eluks.

Kaasrahastab ELErasmus+

 

Kempeni õpilased Erasmus+ õpirändel Tallinnas

/-

14.-20. septembril toimus Tallinna Saksa Gümnaasiumi ja Kempeni partnerkooli Luise von Duesbergi nimelise gümnaasiumi Erasmus+ õpilasvahetuse teine osa. Seekord saabusid Saksamaa õpilased Eestisse, et tutvuda meie kooli, Eesti kultuuri ja ajalooga. Õpirände üheks keskseks teemaks oli Eesti mälukultuur ja selle tutvustamine Saksa külalistele.

Õpilasvahetuse esimese osa kohta saab lugeda siit

Tallinnas külastasid õpilased ajaloolist raekoda, kus neile tehti ekskursioon, ning Tallinna teletorni. Maarjamäel tutvuti kommunismiohvrite memoriaali ja nõukogudeaegsete monumentidega ning hiljem jalutati Kadrioru pargis. Külastuste juures oli oluline roll Eesti õpilastel, kes olid erinevate paikade kohta ette valmistanud saksakeelsed tutvustused ning rääkisid külalistele nende ajaloost ja tähendusest.

Programmi kuulus ka kahepäevane väljasõit Saaremaale. Esimesel päeval külastati Sõrve säärt, Tehumardi lahingupaika ning Kuressaare linnust. Linnuse ekskursioonil said õpilased põhjalikuma ülevaate Saaremaa ajaloost ja kunagisest eluolust. Teisel päeval tutvuti ajalooliste tuulikutega ning jalutati Panga pangal.

Kahel päeval said Saksa külalised lähemalt tutvuda ka Tallinna Saksa Gümnaasiumi koolieluga ning osaleda saksa osakonna tundides. See andis võimaluse võrrelda Eesti ja Saksamaa koolielu ning õppida üheskoos ka tavapärases koolikeskkonnas.

Õpilasvahetus oli silmaringi avardav, tegevusrohke ja põnev kogemus. Erasmus+ õpirände jooksul said õpilased uusi teadmisi Eesti ajaloost ja mälukultuurist, kasutada saksa keelt igapäevases suhtluses ja leida uusi sõpru. Ühine nädal näitas taas, et õppimine ei toimu ainult klassiruumis, sama olulised on ühised kogemused, kohtumised ja võimalus näha oma kodumaad ka külaliste pilgu läbi.

Külalisi võõrustasid: Oliva Aruste, Vanessa Espenberg, Elizabeth Green, Daniel Kirpu, Carolin Kleeman, Helerin Koobak, Rasmus Paas, Richard Paas, Dariana Maria Tugay, Christofer Robin Viirpalu, Hendrik Voecks, Amelia Matrunjonok.

Projektijuhid: saksa keele õpetajad Aina Saares, Reet Jõgeva.

Õpilaste tagasiside:

Carolin:
Mulle jäi meelde kõige rohkem need inimesed ja kogemused, mis ma seal sain. Üllatav oli nende kooli elu ja suhtumine õpimisse ning nende käitumine. Ma võtan endaga kaasa selle, et isegi kui inimesed on igas riigis erinevad ja on erinev kultuur, on ikkagi palju sarnasusi ja võimalusi sõprade leidmiseks.

Vanessa:
Mulle jäi meelde kõige rohkem ühiselt veedetud õhtud erinevates kohtades, viimase õhtu ühine söömine resotranis ning reis Saaremaale. Teise kultuuri juures jäi mulle silma enam koolisüsteemi erinevused. Võibolla oli natuke harjumatu, et neil oli natuke elavam iseloom, aga lõpuks harjusime kõik ära ning isegi sarnanesime. Võibolla oli alguses harjumatu rohkem ise planeerida, aga see andis hea võimaluse iseseisvalt asju otsustata ning ratsionaalselt mõelda. Võibolla seda, et oluline on aega planeerida ning pisut ette mõelda. Võtan kaasa, et olla julgem, avatum ning sotsiaalsem. Aga see kindlasti parandas minu sotsiaalseid oskusi. Kindlasti soovitan õpirännetest osa võtta. See on hea võimalus erinevaid kultuure tundma õppida, suhtlemisoksusi arendada ning lihtsalt uusi sõpru saada. Mina jäin väga rahule ning õppisin ka teise kultuuri ning enda riigi kohta.

Daniel:
Kõige rohkem jäi meelde, kuidas oli sakslastega koos läbi Saksamaa ringi kõndida ja arhitektuuri näha. Nende koolis ei olnud garderoobi see oli üllatav ja neil puudusid vahetusjalanõud, aga õpetajad neil tundusid kõik rõõmsameelsed ja neil oli luba tahvleid tunnis kasutada, mis tundub nagu meie kool võiks sama asja rakendada. Õppisin, et mu saksa keelel on veel palju ruumi arenguks ja Saksamaal jäi just seda teha kui nad pärast olid Eestisse tulnud oli nende rääkimine palju lihtsam reisi tõttu. Õppisin ka, et mu tahe elu lõpuni Eestis elada ei ole nii suur ja, et tulevikus tahaks Eestist väljaspool õppida. Ma arvan, et kindlasti oleks mõtet proovida mu suurim mure oli see, et sakslane ei mahu mu kahetoalisse korterisse ära, aga kuidagi sai hakkama ja kogemus, mis sa vastu saad selle eest, on miljon korda rohkem väärt. Mina ja mu kaasõpilane, kes koos minuga reisile läksid, kirjeldaks seda kui meie elu parimat nädalat.

Elisabeth:
Minu jaoks erilisem hetk oli istuda Reini jõe ääres koos saksa vahetusõpilastega ning nautida päikseloojangut peale produktiivset ekskursioonipäeva. Eesti projekti poole meeldejäävaim hetk oli kui me käisime Saaremaal Sõrve sääre tipus ja Tehumardi memoriaali juures. Saksamaal koolis kantakse õueriideid ja jalanõusid sees. Neil polnud ka koolis tasuta koolitoitu. Alguses keerulisena tundus võõras peres elamine ja nädal aega teise keele rääkimine. Kuid lõpuks oli see väga arendav ja julgustav kogemus. Teistes riikides on kultuurist osavõtmine hoopis teistsugune. Kui Eesti rahvas on väga uhke oma kultuuri üle, siis teistes riikides suhtutakse sellesse teisiti. Mitte halvasti vaid lihtsalt teise pilguga. Üks asi, mis ma sellest õpperändest kaasa võtan on see, et hirmul on suured silmad. Kõike tundmatut ei pea kartma, vaid suhtuma sellesse kui ennast arendavasse kogemusse. Mina ütleksin, et selliseid võimalusi elus on väga vähe ning kui sulle seda pakutakse, siis kindlasti peaksid sellest kinni haarama.

Hendrik:
Kõige rohkem jäi meelde koos sõpradega omal käel ette võetud Kölni külastus, mis andis võimaluse kogeda linnakeskkonna ehedat ilu ja kontraste väljaspool ametlikku kava. Sakslaste ülimalt põhjalik ja kaalutlev otsustusprotsess oli teistsugune, mis andis meie Eesti grupile suurepärase võimaluse näidata oma algatusvõimet ja juhtimisoskust.
Meeskonnas tekkinud eriarvamuste lahendamine oli alguses ebamugav, kuid õpetas meid teineteist paremini kuulama ja liitis meid tugevamaks tiimiks.
Õppisin, et Eesti haridussüsteem ja noored, eriti TSG õpilased, on maailma skaalal tugevad, aktiivsed ja enesekindlad. Võtan sellest kogemusest kaasa avardunud kultuuritaju ning tohutu motivatsioonisüsti õppida paremini ja proovida julgemalt uusi asju. Ütleksin, et kandideerimine on kindlasti seda väärt, sest see kogemus õpetab uutes olukordades kohanema ning annab edasiseks eluks massiivselt enesekindlust ja uusi teadmisi.

Kristofer-Robin:
Ma arvan, et kõige rohkem Saksamaast jäi mulle meelde just see riik ise. Saksamaa erineb Eestist nii meeletult palju, et tolle nädala lõpuks olin ma nii ära harjunud nende rutiinidega. Kempenis oli väga tore, linn oli ilus, puhas ning vägagi kõnnitav. Kool Kempenis oli üpris teistsugune oma olemuse ning struktuuri poolest. Kuid see oli hea vaheldus meie koolistruktuurile. Mind üllatas väga see, et neil põhiliselt sööklat ei olnudki, enamasti sõid kõik õues. Üldiselt oli see kool nagu mingist Ameerika filmist. Lisaks sai neil kool palju varem läbi, umbes kell üks. Algul arvasin, et sakslastega läbi saamine tuleb võib olla keeruline, sest keegi ei tea üksteist. Kuid nüüd võin öelda, et selle seltskonnaga oli meeletult lõbus ja meeldiv. Isegi siis, kui neid uuesti 6 kuud hiljem nägime, saime ühe päevaga samale järjele. Ma ütleks, et ma ei saa isegi kõiki asju nimetada, mida ma õppisin nende kahe nädala jooksul, kuid seda oli palju. Endaga võtan selle kaasa, et alati on parem proovida uusi asju, kuid seda et jääda kahetsema, et ma ei võtnud seda võimalust. Õpilasele, kes mõtleb Erasmus+ kandideerimisele, ütlen, et see on seda väärt. Sa nii kui nii saad uusi kogemusi, ja ikka häid. Sul on võimalus õppida tundma teiste kultuuri, kodumaad jms. Ma võin heaga öelda, et ma kahetseks seda, kui ma poleks huvi avaldanud.

Rasmus:
Mulle jäid kindlalt meelde need ühised koos viibimised terve grupiga, sest meil oli alati väga lõbus ja sai palju nalja, kuna meil sai grupp nii hästi omavahel läbi. Ja seda nii Eestis kui ka Saksamaal. Teises koolis oli minu arust huvitav see, et neil lõppes kool igal päeval samal ajal ja et neil ei ole nii öelda klassireise, vaid neil on igal aastal igal klassil mingisugune väljasõit. Näiteks käisime meie nendega koos Hollandis ühe mälestuskohas, kus neil igal aastal 10. klassi õpilased käivad. Otseselt midagi väga keerulist mul endal ei olnud. Alguses võib-olla oli natuke raske teistega rääkida, sest ma ei teadnud neid veel, aga see muutus kohe esimestel päevadel. Selle õpirände jooksul õppisin ja nägin ma nii mõndagi. Saksamaal nägin ma milline elu seal on nii suurtes linnades nagu Düsseldorf, Bonn ja Köln kui ka väiksemas linnas Kempen, kus meie vahetuskool asus. Lisaks sain ka Saksamaa ajaloo kohta rohkem teada. Ja loomulikult ka sõbrad, kes ma selle reisi jooksul sain jäävad mulle ilmeselt pikaks ajaks meelde. Ja Eestis olles sain ka uuesti Eesti ajaloo kohta asju teada, ma enam nii hästi ei mäletanud. Üks asi, mis ma kindalt sellelt reisilt kaasa võtan ongi need sõbrad ja mälestuses, mis selle reisi ajal tekkisid, sest need jäävad ilmselt terveks eluks mulle meelde. Ja minu soovitus inimesele, kes ei ole kindel, kas osaleda õpirändel oleks see, et see on 100% väärt seal osalemist, sest need kogemused, mälestused ja sõbrad, mis sa seal saad, jäävad sulle terveks eluks. Ja sul ei pruugi enam tulevikus ka sellist võimalust tekkida, et sellisel asjal osaleda. Nii et minu arust on õpirändel osalemine väga äge ja hea.

Daryana:
Kõige rohkem jäid meelde momendid vabast ajast, millal kõik kõndisime nt linnas koos, tehti nalja ja räägiti, kuna just siis said kõiki rohkem tundma õppima. Saksamaal tundusid mulle pered ja nende režiim teistsugune. Inimesed tundusid avaramad ja pingevabamad. Õpirände jooksul õppisin enda kohta, et mulle väga meeldib põhjalikumalt mingeid kultuure tundma õppima ja kogema. Kaasa võtan motivatsiooni edasise keele õppimiseks. Ma kindlasti soovitaks kandideerida, sest see annab väga palju huvitavaid ja õppelikke kogemusi ja mälestusi terveks eluks.

Helerin:
Mulle jäi meelde kõige rohkem see hetk, kui me nägime üksteist uuesti lennujaamas Tallinnas, sest kõik olid väga elevil, et oma ja teiste sakslasi näha uuesti.
Minu jaoks oli Saksamaal huvitav see, et õpilastel ei olnud garderoobi koolis ning nad kandsid enda jakke klassi kaasa, see oli tõeline kultuurishokk.
Minu jaoks oli keeruline esimene õhtu perega olles, kuna see oli kuidagi järsk muutus. Heaks kogemuseks osutus see siis, kui ma olin emaga telefonis rääkinud ja ta aitas mul positiivselt mõelda.
Ma õppisin seda enda kohta, et ma suudan väga kiirelt kohaneda. Sain veel teada, et kui seltskond on positiivne ja ekstravertne, siis on kõik võimalik üle elada.
Ma võtan endaga kaasa kõik mälestused, mis olen saanud sellelt vahetuselt. Ma ütleksin, et kindlasti teha seda, kui sul endal on õpilast kuhugi mahutada. See on väga hea kogemus, kui tahad reisida ja uusi tutvusi saada.

 

Kaasrahastab ELErasmus+

Audentese kooli õpilased tutvusid saksa keelega

/-

2. oktoobril käisid Tallinna Saksa Gümnaasiumis külas 55 Audentese erakooli 6. klasside õpilast.

Meie kooli 12.a klassi õpilased tutvustasid neile koolimaja ning viisid läbi keelemänge erinevates mängujaamades. Mängides said külalised teha esmatutvust saksa keele ja vahvate saksakeelsete sõnadega. Päeva lemmiksõnadeks kujunesid Schmetterling ja Autobahn.

Suur tänu 12.a klassi õpilastele külalistele võõrustamise eest!

Fotod: Riina Rosenfeld

Saksa keele õppijad pälvisid tunnustuse: kätte anti DSD I diplomid

/-

DSD I eksami sooritas sel aastal 48 õpilast, kelle saavutust tunnustati 1. septembri avaaktusel diplomite üleandmisega.

Diplomid andsid üle saksakeelse osakonna juhataja Claudia Host ja Saksa Väliskoolivõrgu (ZfA) esindaja Dorothea Schulz.

Õpilased väärivad tunnustust pühendumuse, järjekindluse ja suure töö eest saksa keele õppimisel ning eksamiks valmistumisel. Soovime neile palju rõõmu saavutatu üle ja julgust edasisteks keeleõpinguteks!

Paljude eksamisooritajate jaoks on see esimene samm Saksa II keeleastme diplomi (DSD II) suunas, mis kehtib vajalikku keeleoskust tõendava dokumendina Saksamaa kõrgkoolides.

Suur tänu ka kõigile õpetajatele, kes õpilasi eksamiks ette valmistasid ja neid kogu õppeaasta vältel toetasid: Signe Rosenberg, Kätlin Rebane, Ly Lukk, Aina Saares,Reet Jõgeva, Rosalinde Rist ja Helle Kasesalu.

Küllike Kütt, võõrkeelte õppetooli juht

1.–4. klasside võõrkeeltepäev ja kontsert „Kevadest suvesse“

/- , ,

5. juunil toimus meie koolis 1.–4. klasside võõrkeeltepäev, mis kulmineerus meeleoluka kontserdiga „Kevadest suvesse“.

Päev algas 4. klasside saksakeelsete töötubadega. Seejärel koguneti aulasse peole, mille avasid 2. klasside õpilased oma saksakeelse ABC-projektiga. Esitlusel kandsid õpilased uhkusega kostüüme, mille nad olid ise kunstitunnis valmistanud.

Iga õpilane sai saksa keele tunnis loosiga ühe tähe, mille põhjal tuli koostada nimekiri selle tähega algavatest saksakeelsetest sõnadest. Abiks olid kahe õppeaasta jooksul käsitletud teemade kokkuvõtted ning õpetaja juhendamine. Kui sõnad olid leitud, algas loov töö kunstitunnis. Õpilased tõid kaasa paberkotid, millest valmisid omanäolised kostüümid – kleidid, pluusid, seelikud, kroonid ja isegi kõrvarõngad. Iga kostüümi kaunistas suur täht ning valitud sõnavaraga seotud detailid.

Moeshow lõppes ühise tantsuringiga õpetajate Kätlini ja Jana juhendamisel. Kõlas lõbus „Fliegerlied“, mille saatel tantsiti hoogsate liigutustega. Kuigi saksa keele ja kunsti lõimimist on varemgi erinevates projektides kasutatud, toimus sellisel kujul – paberkottidest valmistatud täheprojekti ja moeshow’na – ettevõtmine alles teist korda.

Toredal kontserdil 2. klasside modellide kõrval üles mudilaskoorid, rahvatantsijad ning 3.b klass saksakeelsete etteastetega. Lisaks rõõmustasid publikut paljud teised tublid õpilased lauludega, mis aitasid luua mõnusa ja rõõmsa suvemeeleolu.

  • Täname kõiki 2. klasside klassijuhatajaid, kes aitasid kaasa kostüümide valmistamisele!
  • Vielen Dank saksa keele õpetajatele 4. klassi töötubade eest!
  • Suur tänu ka muusikaõpetajatele peo „Kevadest suvesse“ esinemiste planeerimise ja korraldamise eest.
  • Eriline aplaus ja tänu kuuluvad 4. klassi õpilasele Hans Mitt, kes juhtis pidu väga ilmekalt ja enesekindlalt.

Õpetaja Kätlin Heinroos

 

Gümnasistid osalesid Goethe Instituudi projektis „Kliimaneutraalne linn“

/- ,

1. aprillil 2026 osalesid 11.b klassi õpilased Goethe Instituudi projektis „Kliimaneutraalne linn“ („Klimaneutrale Stadt“), mis keskendus kestliku linnaruumi ja kliimasõbralike lahenduste teemadele. Projekti eesmärk oli suunata noori mõtlema tulevikulinnade võimalustele ning arendada teadmisi keskkonnateadlikust planeerimisest.

Projekti lõppüritus toimus 28. mail veebipõhise planeerimismänguna Microsoft Teamsi keskkonnas. Üritusel osales ligi 100 noort vanuses 14–19 aastat üle Eesti. Peakülalisena jagas mõtteid kestliku arengu ekspert Helen Sooväli-Sepping.

Planeerimismängus said õpilased endale erinevad rollid, näiteks linnapea, aselinnapea, pensionäride ühingu esindajad, Perede Liidu esindajad ja mitmete teiste huvirühmade liikmed. Nende ülesandeks oli muuta väljamõeldud linn Fonta 2030. aastaks kliimaneutraalseks.

Linnapea juhtimisel arutleti ja peeti emakeelseid läbirääkimisi selle üle, milliste meetmetega oleks võimalik vähendada linna CO2-heidet poole võrra. Pärast planeerimismängu salvestasid õpilased kolmeminutilise saksakeelse video, milles tutvustati fiktiivsele linnavolikogule meetmeid, mida linn võiks kliimaneutraalsuse saavutamiseks rakendada.

Osalemine projektis pakkus õpilastele võimaluse arendada nii koostöö-, argumenteerimis- kui ka saksa keele oskust ning arutleda olulistel keskkonnateemadel.

Projektis lõi vaatlejana kaasa ka õpetaja Silver Päev, kes andis peale ümarlauda õpilastele etteantud kriteeriumite põhjal tagasisidet. Aitäh!

Tekst ja pildid: Kätlin Rebane

 

8.a õpilasvahetus: unustamatud päevad Dortmundis ja Tallinnas

/-

Dortmund

Detsembris 2025 võttis 8.a klass osa põnevast õpilasvahetusest Dortmundis. Koos Eesti õpilastega veetsime me mitmeid vaheldusrikkaid päevi, mis olid täis uusi muljeid, huvitavaid projekte ja unustamatuid kohtumisi.

Saabumine ja esmane tutvumine:
Laupäeval lendasime me lennukiga Saksamaale. Pärast saabumist Düsseldorfi võtsid meie võõrustajapered meid südamlikult vastu. Pühapäev möödus tutvumise tähe all. Me veetsime päeva oma võõrustajaperedega ja saime esimesed muljed igapäevaelust Saksamaal.

Tundide ja staadioni külastus:
Esmaspäeval osalesime me oma vahetusõpilaste tundides. Koos töötasime me projekti kallal, mille nimi oli “Aeg ajaloo jaoks”. Siis külastasime me Signal Iduna parki, Borussia Dortmundi staadionit. Paljude jaoks meist oli see eriline tipphetk.

Linnaga tutvumine ja projektitöö:
Teisipäeval avastasime me väikestes gruppides Dortmundi kesklinna. Kuna me olime seal talvel, siis saime külastada jõuluturgu ning näha hiiglaslikku jõulupuud. Oma muljed jäädvustasime me oma projektitöödes.

Zollverein kaevanduse külastus:
Üks järgmistest tipphetkedest oli kolmapäevane väljasõit Zollverein kaevandusse Essenis. Giidituuri ajal saime me palju teada Ruhri piirkonna söekaevandamise ajaloost. Seejärel võisime me territooriumi ja Ruhri muuseumiga iseseisvalt tutvuda.

Ühine lõpetamine:
Neljapäeval lõpetasime me oma projektid ja esitlesime tulemusi foorumil. Seejärel läksime koos sööma ning nädal lõppes jõulukontserdi külastusega. Lõpuks veetsime me õhtu veel oma võõrustajaperedega või gruppides.

Unustamatu kogemus

Õpilasvahetus Dortmundis oli kõikidele osavõtjatele väärtuslik kogemus. Me leidsime uusi sõpru, õppisime tundma Saksa kultuuri ning külastasime põnevaid paiku. See nädal jääb meile veel kauaks meelde ja ootame juba põnevusega taaskohtumist oma vahetuspartneritega.

Tallinn

1.-8. maini oli meil, 8.a klassil, võimalus võõrustada meie juures Tallinnas õpilasi Dortmundist. Veetsime koos vaheldusrikka ja põneva nädala, mille jooksul osalesime tundides, käisime väljasõitudel ja veetsime palju toredaid hetki võõrustajaperedes.

Tere tulemast Eestisse:
Reedel saabusid meie külalised Tallinna lennujaama. Pärast tervitamist sõitsid kõik oma võõrustajaperede juurde. Nädalavahetuse veetsime me koos oma peredega. Nii õppisid kõik üksteist paremini tundma ja Saksa õpilased said esimesed muljed elust Eestis.

Ühine koolipäev:
Esmaspäeval osalesid Dortmundi õpilased meie tundides. Me tegime neile ekskursiooni koolimajas ja tutvustasime igapäevast koolielu. Pealelõunal avastasime me koos Tallinna vanalinna. Õhtul toimus koolis tervituspidu, kus kõik koos pidutsesid ja kus kõigil oli väga lõbus.

Tallinna avastamine:
Teisipäeval külastasime me Nõmme linnaosa ja hiljem taas vanalinna. Põneva Navicup mängu käigus õppisid meie külalised tähtsamaid vaatamisväärsusi tundma.
Kolmapäeval seisis programmis ühine Tallinna Teletorni külastus. Seejärel külastasime me Maarjamäe lossi ja Kommunismiohvrite memoriaali. Pärast seda jalutasime me läbi Kadrioru pargi ja külastasime Linnahalli. Õhtul nautisime me kevadkontserti meie koolis.

Väljasõit Haapsalusse:
Neljapäeval sõitsime me rannikulinna Haapsalusse. Seal külastasime me Pakri tuletorni ja Haapsalu piiskopilinnust. Seejärel oli meil aega omal käel linna avastada.

Ajutine hüvastijätt:
Reedel osalesid meie külalised veelkord tundides. Seejärel sõitsid nad koju oma kohvreid pakkima. Pealelõunal jätsime me lennujaamas üksteisega hüvasti. Hüvastijätt ei olnud kerge, sest selle nädala jooksul loodi palju uusi sõprussuhteid.

Nädal täis uusi kogemusi

Õpilasvahetus Dortmundi õpilastega oli tore kogemus. Me õppisime oma külalisi paremini tundma, tegime koos palju asju ning parandasime oma inglise ja saksa keele oskust. Eriti tore oli, et õpilasvahetuse käigus saadi tõelisteks sõpradeks.

Tekst: Rainer Leesment (8.a klass)
Tõlge: Margit Tammekänd (õpetaja)

 

Laulu- ja muusikaprojekti „Lautstark“ lõppkontsert 2026 Kumus

/- ,

Euroopa Nädala ürituste raames toimus laupäeval, 9. mail Kumus laulu- ja muusikaprojekti “Lautstark” lõppkontsert, kus osalesid ka meie kooli 3.b klassi õpilased.

Kontserdi avas Tallinna Goethe Instituudi juhataja Maren Niemeyer. Ansambleid oli kontserdil kokku 15, kõige kaugemalt tulijad olid Tartust ja Toilast. Publiku lemmikuks valiti Rapla gümnaasiumi esitlus “Leb deine Träume”.

Nii nagu eelvoorudes, esitasid kolmandate klasside õpilased selgi korral lugusid „Die Affen rasen durch den Wald“, „Meine Familie“ ning „Lieblingsfach“.

3.b klassi õpilastest osalesid: Liise Aavasalu, Ellaliis Haavistu, Sigrid Jõema, Hanna Kristin Lind, Lennart Lindpere, Annabel Palmaru, Kaspar Palmaru, Loore Puusepp, Mariin Saar, Marie Soosuu, Liise Ellermaa, Loretta Kõiv, Norman Nõmmistu, Nete Pikas, Sigrid Rähni, Halliki Helin Saares, Iris Olivia Vogt.

Laule aitas seada ja harjutada muusikaõpetaja Kadri Selke.

“Lautstark” toimub Goethe-Instituut Eesti juhtimisel juba 15. korda.

Tekst: Kätlin Rebane ja Jana Zaborski
Fotod: Diana Unt

 

„Jugend debattiert“ vabariiklikus finaalis toimus väitlemine kõrgeimal tasemel

/- ,

6. aprillil 2026 muutus Tartu Saksa Kultuuri Instituut paigaks, kus demonstreeriti kõrgetasemelist retoorilist meisterlikkust. Selle aasta väitlusvõistluse „Jugend debattiert in Mittel-, Ost- und Südosteuropa“ riiklikus finaalvoorus näitasid neli õpilast oma oskusi ja väitlesid kirglikult väga aktuaalsel teemal.

Stardipauk kõlas juba 3. aprillil poolfinaalis, mis toimus Tallinna Saksa Kultuuri Instituudis. Seal seisid kahes põnevas väitlusvoorus vastamisi 8 kandidaati. Väitlusküsimus kõlas: „Kas Saksamaa Liitvabariigi valitsus peaks lõpetama suhtlemise sotsiaalvõrgustikes nagu X ja TikTok?”

Pärast pingelisi sõnalahinguid pääsesid lõppvooru neli väitlejat. Tallinna Saksa Gümnaasium on eriti uhke, sest suurde finaali pääses lausa kaks 10.a klassi õpilast – Liisa Nummert ja Mirtel Mikkor.

Enne otsustavat finaali osalesid võistlejad Liisa Nummert (TSG), Mirtel Mikkor (TSG), Liso Rakki (KSG) ja Andrei Oništšik (KSG) intensiivses töötoas. Saksamaa Välismaise Koolihariduse Keskuse nõuniku Dr Sebastian Benten-Achatzi juhendamisel täiendasid nad oma teadmisi ning videokonverentsi vahendusel jagas väärtuslikke näpunäited vilistlane Julia Bashuk Varssavist.

Finaalipäeval sõitis 10.a klass koos oma õpetaja Rosalinde Ristiga ja klassijuhataja Fabian Mohrhardtiga Tartusse, et oma koolikaaslastele kaasa elada. Ürituse tähtsust näitab ka silmapaistvate külaliste kohalolek: pealtvaatajate hulgas viibisid ka Tartu linnapea Urmas Klaas ja Saksamaa suursaadik Jan Scheer.

Nii suure projekti õnnestumiseks on oluline kogenud õpilaste aktiivne toetus. Niisiis saatis Tartusse sõitjaid pühendunud meeskond. Saara Muller (12.a) ja Franz Frederick Oja (11.a) viisid väitlusjuhtidena kogu programmi väga enesekindlalt läbi. Ürituse professionaalse dokumenteerimise eest hoolitses fotograafina Ingrid Kristin Paist (12.a), Eva Liisa Kuzovlev (12.a) andis oma asjatundliku panuse žüriiliikmena. Kõik neli on varasematel aastatel ise edukalt konkursil osalenud ja jagasid nüüd oma kogemusi noorematele.

Otsustavas finaalis oli teemaks: „Kas Eesti peaks keelama alla 14-aastastel sotsiaalmeedia kasutamise?“. Žürii, kuhu kuulusid esinaine Kaja Reissaar (TSG), Dorothea Schulz (Saksamaa Välismaise Koolihariduse Keskus), Maren Niemeyer (Goethe Instituut) ning TSG vilistlane Eva Liisa Kuzovlev, pidi võitjate väljaselgitamisel tegema raske otsuse.

Pärast sisukat debatti, kus näidati nii retoorilisi oskusi kui ka põhjalikke erialaseid teadmisi, selgusid võitjad: Andrei Oništšik ja Mirtel Mikkor suutsid žüriid kõige enam veenda.

Eriliseks kõrghetkeks kujunes Saksa Saatkonna Tallinnas poolt välja antud tunnistuste ja auhindade pidulik üleandmine.

Andrei ja Mirteli reis jätkub. Septembris sõidavad nad tõenäoliselt Berliini, kus toimub Euroopa finaal. Seal esindavad nad Eestit, avastavad Saksamaa pealinna kultuurilist mitmekesisust ning võtavad mõõtu võitjatega teistest riikidest.

Südamlikud õnnesoovid selle suurepärase saavutuse puhul!

Tekst: Rosalinde Rist, Sebastian Benten-Achatzi
Tõlge: Margit Tammekänd
Fotod: Ingrid Kristin Paist

JDI

 

Erasmus+ töövarjutamine Slovakkias. Kogemuslugu

/-

Tere ehk nagu Slovakkias öeldakse – Dobrý deň!

Minu nimi on Fabian Mohrhardt ning töötan Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelses osakonnas bioloogiaõpetajana. Igapäevaselt õpetan loodusteadusi saksa keeles õpilastele, kellest osa on keelt õppinud alles suhteliselt lühikest aega. See teeb töö põnevaks, kuid esitab ka õpetamise planeerimisele ja läbiviimisele oma väljakutsed.

2025. aasta kevadel sain toreda e-kirja Slovakkiast. Minuga võttis ühendust kolleeg Sandra Vitkovičová, kes õpetab samuti bioloogiat saksa keeles ning tundis huvi võimaluse vastu tulla nädalaks minu tunde vaatlema ja erialaseid kogemusi vahetama Erasmus+ töövarjutamise raames. Mõte tundus suurepärane ning juba mõne päeva pärast oli tema külaskäik Tallinna kokku lepitud. Aprilli alguses külastas Sandra Tallinna Saksa Gümnaasiumi ning nagu ta hiljem ütles, avaldas meie kool talle sügavat muljet.

Ka minu huvi tema kooli vastu kasvas nende vestluste käigus märgatavalt. Nii sündiski plaan minna Erasmus+ õpirändele Bratislavasse. Aprilli lõpus 2026 asusin teele ning pärast lühikest peatust Viinis jõudsin Slovakkia pealinna. Gymnázium Bilíkova asub Bratislava lääneosas rahulikus elamurajoonis. Kooli suurimaks eripäraks on tugev saksa keele suund. Lisaks Saksa Keelediplomi (DSD) programmile õpetatakse seal mitmeid aineid saksa ja inglise keeles ning paljude õpilaste eesmärk on jätkata õpinguid Saksamaal või Austrias. Kuna selliseid võimalusi pakkuvaid koole on Slovakkias vähe, tullakse sinna õppima ka kaugematest piirkondadest. Vestlustest õpilastega sain teada, et mõned neist sõidavad kooli iga päev isegi poolteist tundi.

Erasmus+ töövarjutamise nädala jooksul oli mul võimalus jälgida erinevate klasside tunde ning tutvuda kolleegide õpetamisstiiliga. Kõige rohkem viibisin bioloogia-, keemia- ja saksa keele tundides. Huvitav oli märgata, et Slovakkia koolis on õpetajakesksel õpetamisel endiselt väga oluline roll. Õppekava on mitmes aspektis erinev meie omast ning keskendub tugevalt akadeemiliste teadmiste omandamisele ja õpilaste ettevalmistamisele ülikooliõpinguteks. Samas kasutatakse aktiivselt ka kaasaegseid õppemeetodeid. Eriti jäi mulle meelde tund, kus vereringe teemat käsitleti virtuaalreaalsuse abil. Õpilased said justkui teha rännaku läbi inimkeha ning kogeda õpitavat täiesti uuel viisil. Sellised näited panevad paratamatult mõtlema, kuidas võiks sarnaseid lahendusi kasutada ka meie koolis. Kõige rohkem avaldas mulle aga muljet kolleegide pühendumus. Oli näha, et nad teevad oma tööd suure innuga ning otsivad pidevalt võimalusi õppetöö arendamiseks, isegi siis, kui tingimused ei ole alati ideaalsed.

Lisaks tundidele sain osa ka kooli igapäevaelust laiemalt. Ühised lõunad koolisööklas, projektirühmade tegevused ja õppekäigud andsid hea ülevaate sellest, milline on koolikultuur väljaspool klassiruumi. Eriti põnev oli tutvuda õpilaste elektrilise võidusõiduauto projektiga, mis näitas hästi, kuidas teoreetilisi teadmisi praktiliselt rakendatakse. Nädala lõpuks olin kogunud hulgaliselt uusi mõtteid, ideid ja inspiratsiooni. Sellised rahvusvahelised Erasmus+ õpiränded annavad võimaluse näha oma tööd värske pilguga ning õppida kolleegidelt, kes tegutsevad teistsuguses haridusruumis. Minu jaoks oli see kogemus väga väärtuslik ning kinnitas veel kord, et õpetajate vaheline koostöö ei tunne riigipiire.

Kui teil avaneb võimalus osaleda Erasmus+ töövarjutamises või mõnes rahvusvahelises koostööprojektis, siis soovitan sellest kindlasti kinni haarata. Kunagi ei tea, millised uued ideed ja tutvused võivad ühest nädalast alguse saada.

Õpetaja Fabian Mohrdhardt

 

Kaasrahastab ELErasmus+