Postitused

Kaks DAAD stipendiumi TSG abiturientidele

Rõõm on teatada, et ka sel aastal pälvisid kaks TSG õpilast, Katrin-Lisa Laius ja Laura Heleene Tirkkonen, Saksa Akadeemilise Vahetusteenistuse (DAAD) stipendiumi.

DAAD stipendium toetab väga heade hinnetega ja Saksamaal õppida soovivaid õpilasi igakuulise rahalise toetusega.

Stipendiumile kandideerimiseks ei pea õpilasel olema ainult head hinded, vaid ka teadmine, kus ja mida ta õppida soovib. Seda tuleb kirjeldada motivatsioonikirjas. Sotsiaalne pühendumus ja mitmekülgsed huvid, mida tuleb dokumenteerida ja esitada eluloo kujul, on DAAD jaoks niisama olulised nagu õpitulemused.

Kuna stipendiumile kandideerimine toimub veebruaris, on Saksamaa üliõpilasnõustamisteenus alates detsembrist stipendiumist huvitatud õpilastele konsultatsioonide ja abi jaoks olemas.

Laura soovib õppida poliitikateadust Goethe ülikoolis Frankfurtis, Katrin-Lisal aga on huvi minna Würzburgi Julius-Maximiliani ülikooli biomeditsiini õppima.

Õnnitleme Katrin-Lisat ja Laurat ning soovime neile palju edu õpinguteks Saksamaal!

Lisa Tomaschewski, õppe- ja karjäärinõustaja
(tõlkis Laura Kranich, TSG vilistlane)

(Foto: vasakult paremale: Katrin-Lisa, Lisa Tomaschewski, Laura; arhiivipilt)

Hiina keisritest ja konn-kuningatest – “ettelugeja” Thomas Schleissing-Niggemann TSG-s

5. märtsil toimus ettelugemine 6. ja 7. klassidele.

Ettelugeja oli härra Schleissing-Niggemann, kes väikeste nukkude, riiete ja häältega etendas väljendusrikkalt kolme muinasjuttu: “Keisri ööbik”, “Rapuntsel” ja “Konn-kuningas”.

Üritus toimus meie kooli väikeses aulas.

Ta jutustas muinasjutte väga kaunilt ning koos väikeste naljadega tänapäevaste sündmuste kohta lugude vahepeal. Nukud ja muud esemed muutsid lood väga elavaks.

Minu arvates oli see ettelugemine huvitav. Kõige rohkem meeldis mulle, et ettelugeja suhtles publikuga väga sõbralikult. Eelkõige oli hea see, et muinasjuttudest sai aru ka siis, kui mitmed saksakeelsed sõnad või laused segased olid. Paljudele minu kaasõpilastele meeldis see üritus samuti.

Simona Reischl, 7.a
(tõlkis Laura Kranich, TSG vilistlane)

Artikkel ajakirjas “Carta 2020”

Saksakeelne haridusteemasid kajastav väljaanne “Carta 2020”, mida annab välja ettevõtjaid ja sihtasutusi koondav Stifterverband tutvustab meie kooli näitel Eesti haridustehnoloogia parimaid praktikaid ja kogemusi.

Väljaannet saab lugeda siin

Meie kooli kajastav artikkel on leitav leheküljelt 44-48.

7.a klassi loomingulised keskkonnakaitseteemalised ideed

“Keskkonna heaks” – nii kõlab ühe peatüki pealkiri 7.a klassi õpikus, kus on juttu aktuaalsetest ja globaalselt olulistest teemadest nagu kliimamuutused, maailmamerede plastikreostus ja tervisekahjustused.

Kui õpilased olid selgeks saanud, mis on kliimamuutuste põhifaktorid ja milliseid tagajärgi see inimestele, loomadele ja keskkonnale kaasa toob, leidis kogu klass, et selle vastu tuleb midagi ette võtta. Väikeste grupiprojektide raames uurisid õpilased erinevaid teemasid sügavuti ja mõtlesid siis välja erinevaid tooteid, mis peaksid aitama keskkonda säästa.

Sealjuures järgisid nad järgnevat motot: iga samm loeb – kui paljud inimesed palju väikseid asju teevad, siis on sellel suured tagajärjed. Oma ideedega soovis klass ka teisi õpilasi inspireerida midagi keskkonnasõbralikku ette võtma.

Projektide tulemusena valmisid nii informatiivsed videod, mängud, taaskasutatud materjalidest lillepotid, loomingulised skulptuurid kui ka kasulikud sildid. Erilist sõnumit annab näiteks edasi ühe grupi poolt välja mõeldud “kratt” – eesti mütoloogiast pärit olend, kelle olemust õpilased uutmoodi interpreteerisid: “Me usume, et prügi on justkui kratt. Ta muutub ohtlikuks, kui tema peremees (meie – inimesed) temale tööd ei anna. Seepärast andsime meie prügile uue ülesande, mille käigus me teda taaskasutame.”

Ühe teise grupi tulemus peaks tulevikus kaasa aitama sellele, et igaüks koolimajas prügi õigesti sorteeriks. Nad meisterdasid kahekeelsed sildid, mis on prügi sorteerimisel abiks, kuna vaid nii saame prügi taaskasutada ning seeläbi keskkonda säästa.

Soovime teile lõbusat järgi tegemist ja katsetamist!

Laura Steinbach, õpetaja
(tõlkis Laura Kranich, TSG vilistlane)

Auhinnad noorte tõlkijate võistluselt

Iga-aastane osalemine tõlkevõistlustel on meie kooli õpilastes äratanud huvi tõlkimise vastu. Sel aastal jäi ära Saksa Kevade raames toimuv traditsiooniline tõlkevõistlus, mille raames õpilased tõlgivad kohapeal sõnaraamatut kasutades saksakeelset ilukirjandust.

Selle asemel osalesid meie õpilased Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni poolt korraldatud tõlkevõistlusel. Võistlusel võisid osaleda õpilased, üliõpilased ja noored kuni 30. eluaastani, kes ei ole varem trükis tõlkeid avaldanud. Saksa keelest laekus 38 tööd. Noored tõlkisid Jan Costin Wagneri proosateksti “An einen anderen Ort”. Tekst oli keerukas, aga ära langes kohapeal tõlkimise ajasurve ja pinge.

Meie kooli õpilased, kes olid tõlkimises silma paistnud ka varem, olid edukad ka Eesti Kirjanike Liidu tõlkevõistlusel.

III koha saavutas Mari Saffre (11.a), ergutusauhinna Mirjam Kärk (10.a).

Saksa-eesti žürii liige Piret Pääsuke kirjutas, et saksa-eesti suunal laekus üllatavalt palju võistlustöid.

Ta lisas: “Teades, kuidas saksa keele õppimine ja ka õppimise võimalus on üldhariduskoolides juba aastaid vähenenud, tuleb kindlasti kiita neid saksa keele õpetajaid, kes on suutnud noortes tekitada huvi selle suure Euroopa kultuurkeele vastu ja innustanud oma õpilasi ka kirjanduse tõlkimisega katsetama.”

Loe lähemalt: Selgusid parimad noored tõlkijad

Õpetaja Küllike Kütt

Meie kooli õpilased populariseerivad saksa keele õpet ka teistes koolides

10. märtsil esinesid Jäneda kooli saksa keele päeval meie 10.c klassi neiud Laura Kesküla, Geiri Pärnamets ja Luise Margarethe Ulrike Grave.

Tütarlapsed rääkisid, miks peab tänapäeva maailmas õppima saksa keelt ning tutvustasid põhjalikult õppimisvõimalusi Tallinna Saksa Gümnaasiumis.

Samuti püüdsid nad sõnadega edasi anda seda erilist sõbralikku õhkkonda, mis meie koolimaja seinte vahel valitseb.

10.c klassi neiud Jänedal

Võõrkeeltenädal: kohtumine Austria suursaadikuga

9. märtsil kohtus TSG gümnaasiumiõpilastega Austria suursaadik Eestis Dr. Julius Lauritsch.

Austria suursaadik rääkis Eesti ja Austria majanduslikust, poliitilisest ja rahvusvahelisest koostööst. Pikemalt peatus Dr. Julius Lauritsch ka diplomaadi elukutsel ja sellega kaasnevatel väljakutsetel. Küsimuste–vastuste voorus arutleti saksa keele õppimise ja oskuse vajalikkusest tänapäeva Euroopas.

Kohtumisele järgnevalt vaadati filmi Austria vaatamisväärsustest.

Õpetaja Küllike Kütt

Hohensalzburg

Saksakeelne ettelugemisvõistlus 5. ja 6. klassidele

Reedel, 6. märtsil toimus selleaastane 5.-6. klasside ettelugemisvõistlus.

Õpilased lugesid kõigepealt kodus ettevalmistatud ja seejärel tundmatut teksti. Ka sel aastal kõlasid võistlejate esituses põnevad ja lõbusad jutukesed. Võitjate väljavalimine oli keeruline, kuna võistlejad olid väga tublid.

Parimad said kingituseks sponsori „XS Mänguasjad“ saksakeelsed mängud. Täname ürituse organiseerijaid Alexander Vossi ja Niclas Grafi.

5. klasside arvestuses võitsid:
1. koht: Sisell Kariina Bernstein, 5.b (saksa keele õpetaja: Küllike Kütt)
2. koht: Karina Grünwald, 5.a (Signe Rosenberg)
3. Platz: Richard Ploomipuu, 5.c (Küllike Kütt)

5. klasside parimad

6. klasside arvestuses võitsid:
1. koht: Raul Pata, 6.c (saksa keele õpetaja: Kaja Reissaar)
2. koht: Laura-Liis Põllu, 6.c (Kaja Reissaar)
3. koht: Eva Liisa Kuzovlev, 6.c (Anna Novozilova)

6. klasside parimad

Õpetaja Küllike Kütt

„Mathe im Advent“

Saksakeelse osakonna klassid 8.a ja 9.a osalesid esimest korda Saksa Matemaatikute Ühingu õpilasvõistlusel nimega “Matemaatika advendiajal” (“Mathe im Advent”).

Digitaalne advendikalender pakub kõigile klassidele mängulist lähenemist matemaatikale. Ülesannetes pole esiplaanil mitte arvutamine, vaid mustrite äratundmine, loogiline mõtlemine ja loominguline lähenemine probleemidele. Ülesanneteks on matemaatikalood Põhjanabal elava matemaatika-päkapiku elust. Kõik ülesanded on välja pakutud õpilaste ja õpetajate poolt. Programm on üles ehitatud nii, et see muudaks matemaatika lõbusaks ning tugevdaks õpilaste enesekindlust. Ühtlasi näevad õpilased, kuidas matemaatikat reaalses elus vaja läheb.

Kalendrit saatis suur edu. 1.-24. detsembril osalesid 57 õpilast, kes esitasid 778 vastust, millest 625 vastust olid õiged.

Õpilastele meeldis väga matemaatikaülesandeid uudsel viisil lahendada. “Ülesannete ülesehitus oli teistsugune ning põnev,” kommenteeris üks õpilane. “Me õppisime palju sellise matemaatika kohta, mida tavaliselt kooliprogrammist ei leia,” ütles teine õpilane.

Paljud ülesanded arutati ning mängiti ühiselt tunnis läbi. Enam kui pool sellel aastal osalenutest sooviksid hea meelega ka järgmisel aastal osa võtta. Ülesannete lahendamisel oli õpilastel ühtlasi võimalus saksa keelt harjutada, kuna nad pidid iga päev lugema läbi ühe pikemat sorti saksakeelse teksti ning sellest ka aru saama, et ülesannet lahendada.

Erilised õnnesoovid lähevad Sarah Sarapuule 9.a klassist, kes võitis kategoorias “Välismaa-auhind üksikmängus” matemaatika-päkapiku auhinna.

Õpetaja Teresa Bönsch
(tõlkis TSG vilistlane Laura Kranich)

Tallinn Talks: 30 aastat Berliini müüri langemisest ja Balti kett

18.11.2019 õhtul kutsus Saksa suursaadik Christine Hohmann mõned Tallinna Saksa Gümnaasiumi (TSG) õpilased ja mõned teised huvilised külla, et Tallinn Talks formaadi raames ühe õhtu jooksul vaadelda Berliini müüri langemist ja Eesti laulvat revolutsiooni täiesti teisest, sündmuste tunnistaja vaatenurgast.

Sellel eesmärgil elasid üritusele kaasa kaks eestlast ja endist Euroopa Parlamendi saadikut ning kaks sakslast, samuti endine Euroopa Parlamendi saadik ja Berliini HMKW kõrgkooli professor. Nendeks külalisteks olid Marju Lauristin, Indrek Tarand, Gisela Kallenbach ja professor Roland Freytag. Kõigepealt rääkisid külalisesinejad “vestlussaate formaadis” oma nägemusest sündmuste kohta, aga ka rollist, mida nad seal ise mängisid, mõned põhjalikumalt, mõned vähem põhjalikumalt. Vestlust juhtis Saksa suursaadik.

Pärast seda toimus küsimustering, et publiku kõige pakilisematele küsimustele vastata. Pärast seda arutati nendel teemadel põhjalikult ja süvendatult suupistelaua ääres edasi. Prominentsed teemad arutelu ajal ei tõstatanud ainult küsimusi selle kohta, mis 1989. aastal tegelikult juhtus, vaid ka sündmuste mõju kohta meie tänapäeva elule. Räägiti ka tol ajal tehtud vigadest ja võrreldi tolleaegseid sündmusi tänapäeva protestidega nagu kliimakaitseliikumine “Fridays for Future”.

Huvitav oli, et enamus sündmuste tunnistajaid jutustasid, et nad ei saanud tookord päriselt aru, mis mõju nende tegevusel oli. Eesti endine Euroopa Liidu saadik Marju Lauristin väitis isegi, et tolleaegne Nõukogude Liit ei kujutanud endast midagi muud kui roostes masinat, millest protestijad veel vaid vabanema peavad. Indrek Tarand esindas siin teist seisukohta. Ta selgitas, et tookord valitses pinges meeleolu, ja et inimesed tundsid, et nad peavad Nõukogude Liidu kas kukutama või igaveseks “nende lõksu jääma”.

Ka mõlemal Saksa kõnelejal oli erinevaid asju rääkida: Nii rääkis Gisela Kallenbach Saksa kiriku tähtsusest Saksa vabadusliikumise ajal. Ta ütles, et kirik, eriti luterlik kirik, nautis nõukogude ajal mõningaid privileege, nagu näiteks vaba kogunemise õigus. Seda kasutasid rahulolematud kodanikud, kogunedes palju aastaid kirikutesse aruteludeks ja rahupalveteks, mis hiljem vabadusliikumiseks välja arenes. Professor Freytag selgitas, et vabaks saadi uskumatutele inimmassidele ja sõltumatule, aga siiski ühisele ja samaaegsele tegutsemisele paljudes erinevates kohtades. Üksikud protestid oleks jõuga maha surutud, nagu näiteks Tiananmeni platsil.

Kõik asjaosalised rõhutasid, et protestid on alati vaid esimene samm muutuste poole, pärast seda peab veel palju tööd tegema, et seda, mida protestidega saavutatud, ühiskonnas ja inimeste peades kinnistada. Sest ühiskondlikud harjumused ei muutu üleöö, vaid see on pikk ja piinarikas protsess. Kontrastiks sellele on Berliini müüri langemine, mis, nagu Freytag rõhutab, tõesti üleöö toimus ja oli pigem õnnetus kui plaanitud sündmus. Sest meedia ja inimesed olid sisse- ja väljasõiduseaduse leevendamist valesti tõlgendanud – nad arvasid, et see tähendab müüri langemist – ja rahvas tormas rõõmust ja elevusest piirile.

Arutati ka selle üle, kui palju võis see tormiline taasühinemine kaasa aidata lõhenemisele, mis praeguseni Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel tundub valitsevat. Silmas pidades eestlaste kasvavat hirmu Venemaa ees ja kliimaprobleeme, soovitasid kõnelejad Balti riikidel uuesti üksteisele läheneda, et peatada kasvav võõrandumine. Sest vaid üheskoos on Balti riigid tõeliselt tugevad.

Üldiselt oli õhtu väga informatiivne ja tähendusrikas, mitte ainult ajaloolises mõttes, vaid ka silmas pidades meie tänapäeva ühiskonda.

Hannah Dentz, 11.a

Fotod: Diana Unt