Sildid: saksakeelne osakond

“Jugend debattiert” Euroopa finaal Berliinis – meeldejääv 20. juubel

23.–27. septembril 2024 toimus Berliinis “Jugend debattiert” Euroopa finaal, kus vabariiklike võitjatena esindasid  Eestit Tallinna Saksa Gümnaasiumi 11.a klassi õpilased Eva-Liisa Kuzovlev ja Saara Muller.

Alates väitluskonkursi „Jugend debattiert in Europa“ algusaegadest, mis sai alguse 2004.a Poolas ja Tšehhis Euroopa Liidu itta laienemise raames Välismaise Koolihariduse Keskuse (ZfA) eestvedamisel ja koostöös mittetulundusliku Hertie Fondiga, on huvi võistluse formaadi vastu pidevalt kasvanud. Praeguseks on esindatud 14 Euroopa riiki, mis annavad oma osalemisega olulise panuse. Siin on tegemist nimelt enamaga, kui ainult saksa keele õppimisega. Olulised on eelkõige kultuurivahetus, demokraatia edendamine, tolerants ja ka vastutus.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi 11.a klassi õpilased Eva-Liisa Kuzovlev ja Saara Muller esindasid vabariiklike võitjatena Eestit Berliinis. Neid saatis saksa keele õpetaja Rosalinde Rist. Ees ootasid tegusad ja sündmusterohked päevad, mis jäävad kindlasti kauaks meelde.

Kvalifikatsioonivoorude ja poolfinaali teemad, millega 14 riigi 28 parimat väitlejat pidid finaalinädala ajal Berliinis tegelema, olid põnevad ja väljakutseid pakkuvad:

  • Kas alla 16-aastasetele noortele tuleks sotsiaalmeedia ära keelata?
  • Kas Euroopa Liit peaks saama tuumavõimuks?
  • Kas olümpiamängud peaksid toimuma iga kord samas kohas nagu antiikajal?

Finaalipäeval väitlesid Euroopa neli parimat väitlejat Välisministeeriumi Euroopa saalis teemal „Kas Euroopa Komisjoni president tuleks valida otse?“ Võijaks tuli Ivelin Ivanov Rumeeniast. Veenvalt esitasid oma seisukohti ka Paula Ariesanu Rumeeniast, kes saavutas teise koha, Yutong Nan Lätist, kes sai kolmanda koha, ja Ondřej Aleš Augusta Tšehhi Vabariigist, kes tuli neljandaks.

Ja kuigi Eesti finaali kahjuks ei pääsenud, võitsid sellest lõpuks kõik, ka need, kes finaalist osa ei võtnud. Nad arenesid sellel teekonnal isiklikult, kogesid sõnavabaduse jõudu, teravdasid otsustusvõimet ja täiendasid saksa keele teadmisi.

Seda kajastab ka Eva-Liisa ja Saara kokkuvõte oma kogemustest:

Konkursist osavõtt oli meie jaoks väga hariv kogemus. Kuna väitlusteemad olid väga poliitilised, saime me palju uusi teadmisi maailmapoliitikast ja täiendasime seejuures ka oma sõnavara ja saksa keele oskust. Vilistlased, s.t. varasemad väitluskonkursist Jugend debattiert osavõtjad, valmistasid meid konkursiks väga hästi ette, andes meile võimaluse esitada küsimusi väitlemise kohta ja pidada proovidebatte. Kuigi ajagraafik oli pikk ja väsitav, kulges debattideks valmistumine tänu nendele ja korraldajatele, kes kõik olid väga sõbralikud, meeldivalt. Ka teised väitlejad aitasid luua head atmosfääri. Nad olid kõik väga toredad ja avatud ning me saime palju teada nende maade, kultuuri ja koolisüsteemide kohta. See võttis meilt hirmu võistluse ees ja vähendas pinget. Meil oli tunne, et me ei võistle üksteisega, vaid teeme oma uute sõpradega midagi suurepärast. Projekt Jugend debattiert ei ole seega mitte ainult võistlus, vaid ka võimalus leida sõpru kogu eluks.

Tekst: Rosalinde Rist, Eva-Liisa Kuzovlev, Saara Muller
Fotod: Rosalinde Rist
Tõlge: Margit Tammekänd

Esimene digitaalne kõrgkoolipäev Tallinna Saksa Gümnaasiumis

Esmaspäeval, 23. septembril 2024 toimus Tallinna Saksa Gümnaasiumis esimene “digitaalne kõrgkoolipäev“. Ajal, mil digitaalsed formaadid muutuvad üha olulisemaks, oli see üritus 10.-12. klasside õpilastele suurepäraseks võimaluseks tutvuda erinevate õppimisvõimalustega Saksamaal.

Ürituse korraldas saksakeelse osakonna õppe- ja karjäärinõustaja Laura Steinbach.

Kokku osales üritusel üksteist kõrgkooli ja ülikooli erinevatest liidumaadest. Digitaalse kõrgkoolipäeva eesmärk oli juhtida õpilaste tähelepanu kõrgkoolidele väiksemates linnades, mis teevad eriti häid pakkumisi tudengitele välismaalt. Üritusel osalenud kõrgkoolide mitmekesisus võimaldas osavõtjatel saada põhjalik ülevaade erinevatest erialadest ja pakkumistest.

Ürituse raames toimusid ka erinevate õppevaldkondade loengud, mille eesmärk oli anda õpilastele täpsem ülevaade õppekavadest ja nõudmistest.

Õpilaste tagasiside oli eranditult positiivne. Paljude osavõtjate arvates olid eriti huvitavad erinevate asukohtade tutvustused piltide ja videote näol. Võimalust saada infot digitaalsete platvormide kaudu peeti ka eriti ajakohaseks ja kasulikuks.

Digitaalne kõrgkoolipäev ei olnud mitte ainult teabeüritus, vaid ka samm tihedama koostöö suunas kooli ja kõrgkoolide vahel. Ootame rõõmuga sarnaseid üritusi ja täname kõiki asjaosalisi pühendumuse eest!

Tekst: Laura Steinbach
Fotod: Laura Steinbach, Mari Maurer
Tõlge: Margit Tammekänd

 

Õpilasvahetus Lorchi Gümnaasiumiga

Nädal (12.09–19.09.24) meie Saksa külalistega: Õpilasvahetus Lorchi Friedrich II Gümnaasiumiga

8.a klassil oli septembris võimalus toredalt aega veeta Tallinna Saksa Gümnaasiumis koos meie külalistega Lorchi Friedrich II Gümnaasiumist. Saksa külaliste saabumist neljapäeva õhtul oodati suure elevusega. Südamlik vastuvõtt oli alguseks kultuuridevahelisi elamusi täis nädalale.

Reedel alustasime me ringkäiguga koolis, mille käigus said meie Saksa külalised põhjalikku ülevaate Eesti koolisüsteemist ja meie tegevustest koolis. Kahjuks ei olnud ilma tõttu võimalik läbi viia tegevusi õues nagu plaanitud koristuspäev metsas. Selle asemel korraldasime aulas lõbusaid üksteise tundmaõppimise mänge ja ühe põneva Eesti viktoriini. See oli imeline võimalus üksteist paremini tundma õppida.

Pärast ühist lõunasööki sööklas osalesime kõik õppetöös. Pealelõunal toimus meie Saksa külalistele giidiga ekskursioon Tallinna vanalinnas. Nad olid suures vaimustuses meie linna muljetavaldavatest vaatamisväärsustest ja rikkast ajaloost. Pärast ekskursiooni tulid neid vastu võtvad õpilased külalistele järgi.

Nädalavahetusel said Saksa õpilased Eesti elu lähedalt tundma õppida. Külalispered organiseerisid erinevaid tegevusi. Muuhulgas külastati Skyparki, sõideti Rummu vanglasse ja isegi Helsingisse. Paljud meie külalistest veetsid lõõgastavaid tunde mõne spaakeskuse saunas või Eesti kõrgemail mäel Suurel Munamäel. Need elamused võimaldasid neil meie kultuuri ja eluviisi paremini mõista.

Esmaspäeval oli kavas päevane väljasõit Lahemaale. Käsmus korraldasime maastikumängu, mille käigus jäädvustasime lõbusatel fotodele Käsmu vaatamisväärsusi. Pärast seda tegime jalutuskäigu vanade kalurimajade juurde Altjal.

Lõunasöök ajaloolises Viitna Kõrtsis oli üks päeva tipphetkedest, millele järgnes matk Viru rabas.

Teisipäev algas Eesti õpilaste jaoks tavapärase õppetööga, Saksa õpilastele toimus samal ajal ekskursioon Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali juurde. Pärast kooli külastasime teadusstuudiot „Rakett69“, kus töötasime gruppides ja tegelesime innovaatiliste projektidega nagu optimaalse termostaadi ja efektiivse tuuleturbiini ehitus.

Kolmapäeval sõitsime Euroopa kultuuripealinna Tartusse. Teaduskeskuses Ahhaa võtsime osa põnevatest töötubadest, kus ehitasime rakette ja valmistasime jäätist või kofeiinikristalle. Muuseum pakkus palju vahvaid teaduslikke eksperimente erinevatel teemadel, millest olime vaimustuses nii meie kui meie Saksa külalised. Pärast töötuba oli meil võimalus tutvuda Tartu linnaga.

Neljapäev oli viimane koolipäev, kui me koos õppetööst osa võtsime. Pärast tunde käisime kodus kohvrite järel ja viisime külalised lennujaama. Hüvastijätt oli osadele meist raske, sest olime saanud tõeliselt headeks sõpradeks.

Kokkuvõttes oli see nädal meie Saksa külalistega Lorchi Freidrich II Gümnaasiumist unustamatu elamus, mis ei avardanud ainult meie kultuurialast silmaringi, vaid tugevdas ka meie koolide vahelisi sõprussuhteid.

Täname kõiki, kes sellele õpilasvahetusele kaasa aitasid ja ootame rõõmuga taaskohtumist märtsis Lorchis!

Tekst ja fotod: Teresa Bönsch
Tõlge: Margit Tammekänd

õpilasvahetus

TSG õpilased said kätte DSD I keelediplomid

3. oktoobril anti Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilastele pidulikult üle saksa keelediplomid.

3. oktoobril tähistavad sakslased oma riigipüha –  Saksamaa taasühinemist pärast 41 aastat kestnud jagunemist. 3. oktoober 1990 tõi ida- ja läänesakslastele ühtsuse koos õigluse ja vabadusega („Einigkeit und Recht und Freiheit“). See päev on Saksa rahva jaoks rõõmu- ja pidupäev.

Seetõttu oli suur rõõm ja au anda sel päeval paljudele TSG õpilastele üle nende DSD I keelediplomid (keeletase B1).

Õpilastele anti üle 55 tunnistust:

  • 9.a klass: 17 * DSD I
  • 10.b klass: 6 * DSD I
  • 12.b klass: 7 * DSD I
  • teised klassid: 5 * DSD I

18 õpilast said A2 keeleoskustunnistuse ja neli õpilast keeletunnistuse.

Õnnitleme neid siiralt sertifikaadi saamise puhul ja soovime neile jätkuvalt rõõmu selle ilusa, põneva, raske, erilise ja mõnikord keerulise saksa keele õppimisel!

Suur tänu õpetajatele!

Tekst: Christian Ohler
Tõlge: Erik Joasaare
Pildid: Margit Teesalu-Kranich

 

Saksa jalgpalliliit külastas Tallinna Saksa Gümnaasiumi

10. septembril 2024 kohtub Saksamaa U21 jalgpallikoondis Tallinnas Eesti koondisega. Enne mängu, 6. septembril külastasid mängijad ja treenerid Tallinna Saksa Gümnaasiumi.

Pärast direktor Maive Merkulova ja Saksa saatkonna esindaja härra Mario Sauderi tervitust oli 1. FC Kölni kaptenil Eric Martelil ja mängijatel võimalus tutvuda koolimajaga ning ühe Eesti kooli argipäevaga. 11.a klassi õpilased viisid mängijaid väikestes gruppides koolimajas ringkäigule, treeneritetiim eesotsas treener Antonio Di Salvoga vahetas mõtteid 12.a klassi õpilastega. Mängijate, õpilaste ja treenerite vahel tekkis elav ja aktiivne mõttevahetus – vastastikune huvi oli suur. Külaskäik oli lühike, aga intensiivne ning avas mõlemale poolele uusi perspektiive. Saksakeelse osakonna õpilastele oli see lisaks suurepärane võimalus oma keeleteadmisi edukalt kasutada.

Seejärel asusid Saksamaa juuniorid koolihoovis „sportlikule“ võistlusele. Neli 5. klassi segavõistkonda ja Saksamaa Jalgpalliliidu juuniorid osalesid „kartulijooksul“, kust võtjana väljus võistkond „Euroopa“. Arvukatel pealtvaatajatel ja kõigil osalejatel oli väga lõbus!

U21 meeskond tõi kaasa ilusaid kingitusi: särgid, autogrammid ja selfid olid väga populaarsed. Oli näha, et mängijatel oli tore ja nad võtsid aega nautimiseks. Autogramme võib nüüd leida kõikvõimalikelt esemetelt – särkidelt, vihikutelt, tõukeratastelt ja isegi „võidukartulilt“…

Suur tänu põnevaid kohtumisi täis külastuse eest! Soovime Eesti ja Saksa mängijatele teisipäevaseks kohtumiseks kõike head!

Tekst: Christian Ohler
Fotod: saksakeelne osakond
Tõlge: Margit Tammekänd

 

 

Väitlusvõistluse “Jugend Debattiert in Europa” Eesti finaal

Ka Eestis toimus aprilli keskel väitlusvõistluse „Jugend debattiert“ vabariiklik finaal.

Tartu Saksa Kultuuri Instituudis väitlesid neli õpilast pühendunult teemal: „Sollte in Tallinn die kurzfristige Vermietung von Wohnraum über Online-Portale verboten werden?“ (“Kas Tallinnas tuleks keelata elamispinna lühiajaline rentimine internetiportaalide kaudu?”)

Enne võistlust osalesid neli osavõtjat mittetulundusliku Hertie Fondi ja endiste projektist osavõtjate korraldatud intensiivsel veebiseminaril ning ühepäevases töötoas vilistlase Julia Bashukiga, kes oli selleks spetsiaalselt Varssavist kohale tulnud. Pingelises finaalis oli siis väitlejatel võimalus näidata oma väitlus- ja retoorikaoskusi, ning neid ka täiendada.

Žürii seisis raske ülesande ees – määrata kohad ühest neljani. Kuid lõpuks jõudsid viis žüriiliiget ühele meelele ning otsustasid oma kriteeriumite tabelite põhjal järgneva järjekorra kasuks: 1. Eva-Liisa Kuzovlev, 2. Saara Muller, 3. Ingrid Paist ja 4. Elena Poletaeva.

Aukirjade ja auhindade, mille andis välja Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas, pidulik üleandmine jõudis kulminatsiooni, kui võitja Eva-Liisa Kuzovlev (10.a) sai teada, et sõidab septembris koos teise koha omaniku Saara Mülleri (10.a) ja nende projektõpetajaga Euroopa finaali Berliini.

Palju õnne ja edu finaalis!

„Jugend debattiert“ on võistlus, kus saavad osaleda Saksa koolid välismaal, Saksa profiilikoolid ja DSD koolid. Praeguseks väideldakse umbes 30 riigis Euroopas, Aasias ja Ameerikas. Saksamaa Välismaise Koolihariduse Keskus (ZfA) korraldab võistlust koostöös Hertie Fondi ja teiste piirkondlike partneritega. TSG-s juhendab võistlust Alexander Voss.

Tekst: Sebastian Benten-Achatzi, nõunik Tartus
Fotod: Louis Albert, 11.a
Tõlge: Margit Tammekänd

Lugemisvõistlus „seitenweise“ – Loominguline Eduelamus

6. mail toimus Tartus lugemisvõistluse „SEITENWEISE“ vabariiklik finaal. Võistlus, mida organiseerib Välismaise Koolihariduse Keskus (ZfA), toimus teist korda.

Meie koolist võtsime nelja 9.a klassi õpilasega kahes tiimis sellest osa ja esitlesime oma loomingulist projekti.

Sel kooliaastal lugesime me Martin Museri romaani „Weil” ja tegelesime intensiivselt selle sisuga. Kohtumiste ajal projekti õpetaja Laura Steinbachi ja praktikandi Henrike Elmsersiga lõime lugemispäeviku kõrval ka loomingulisi projekte, mida finaalis esitlesime.

Tartus tervitas meid ja teisi osavõtjaid Tartu Linnaraamatukogus rohkearvuline publik ning pärast seda toimus ümarlaud, kus me rääkisime raamatust ja selle atmosfäärist, et publikule sellest põnevast romaanist ülevaade anda.

Pärast seda esitleti projektide tulemusi, mis olid kõik väga loomingulised ja erinevad. Oli kõike – näidend, kollaaž, ajakiri ning ka Iiris Rebeka Saffre ja Getter Kateriine Liiva (TSG, 9.a) treiler, millega nad esimese koha saavutasid.

Mõlemad võitjad on ühel meelel:

„See projekt oli igal juhul huvitav elamus, ja kui mõnikord oligi natuke raske kõike õigeks ajaks teha, saime me sellega lõpuks hästi hakkama. Meie treileriga saime enda arvates väga hästi raamatu vägivaldset atmosfääri edasi anda. See oli lõbus, ja me oleme õnnelikud, et me võitsime, ning me ootame põnevusega septembris Leipzigis toimuvale võitjate kohtumisele minekut.”

Tekst: Getter, Iris, Saskia, Daria (9.a), Laura Steinbach
Fotod: Laura Steinbach
Tõlge: Margit Tammekänd

8.a Dortmundis

Tere-tere, siin on 8.a. Aprillis toimus meil õpilasvahetus Dortmundis. Selles lühikesest, aga lõbusast, tähtsast ja põnevast artiklist saate teada meie õpilasvahetusest, aga ka inimestest, toidust ja paljust muust. Nautige!

12.04 – reede

Kell 14.00 istusime lõpuks oma kohtadel. Reis Saksamaa poole võis alata. Meie lend kestis kaks tundi, ja te võite meie üllatust ette kujutada, kui me kell 15.00 Frankfurti saabusime. „Kas me reisime ajas?“ – me olime täielikus segaduses. Tegelikult polnud selles midagi erilist, ainult erinevad ajavööndid.
Dortmundi jõudsime kell 21.00. Meie rong Frankfurdi rongijaamast Dortmundi rongijaama hilines pool tundi. Nojah, see on ju Deutsche Bahn.
Kõik jõudsid oma külalisperedesse ja esimene päev oligi läbi.

Nädalavahetus

Terve nädalavahetuse veetsime peredes. Meil vedas ilmaga, sest see oli imeilus, lõunal oli rohkem kui 25 kraadi sooja. Teistel päevadel ma ilmaloteriiga kahjuks ei võitnud.

15.04 – esmaspäev

“Kas sa sooviksid seesami-, mooni,- rukki- või nisukuklit?“
Täna oli meie esimene päev GADSA-s (Dortmundi Šveitsi Allee Gümnaasiumis). Koolipäeva lühikokkuvõte: Meil oli kokku 6 tundi, koolipäev lõppes kell 13.10. Iga vahetunni ajal pidime välja minema, ka siis, kui oli külm (terve nädal oli alla 10°C ja iga päev sadas vihma). Lõunasöögiks olid meil võileivad, mida külalispered meile olid kaasa pakkinud. Pärast seda tegime tuuri läbi Aplerbecki (üks Dortmundi vana linnaosa). Seal pidime oma ülesandekaarte „meenutuskultuuri“ teemal täitma.

16.04 – 17.04

Nendel päevadel külastasime Saksa Jalgpallimuuseumi ja saime palju teada linna enda kohta. Kõige huvitavamad või kõige ilusamad vaatamisväärsused olid “Dortmunder U” – kunstimuuseum – ja Westfalenpark – üks hiiglaslik looduspark tiikide, flamingode ja Floriani torniga – teletorn, aga palju väiksem kui meil.

18.04 – meie viimane päev

Neljapäeval olime koolis, aga pidime ainult oma projektitööga tegelema.
Õhtul oli meil ühine lahkumisõhtusöök restoranis “Hans im Glück”. Toit oli muidugi maitsev, aga Döner Kebab võitis meie südame.

19.04 – reede

Meil oli kahju oma vahetusõpilastega hüvasti jätta, aga Deutsche Bahn ootas meid.
Kell 18 olime me Tallinnas tagasi ja sellega oli meie õpilasvahetus lõppenud.
Suur tänu õpetajatele organiseerimise ja programmi eest, suur tänu külalisperedele ja vahetusõpilastele imeilusa aja eest Saksamaal. Ja loomulikult suur tänu vanematele, kes meile selle võimaluse andsid. See nädal oli tõesti imeline ja me nautisime igat hetke.
Meie klassi uus lemmiksõna – Digga. See on väga kõnekeelne, aga kõlab väga lõbusalt ja meeldib meile väga, eriti poistele.

Tekst: Kristina Maranik
Fotod: 8.a ja Fabian Mohrhardt
Tõlge: Margit Tammekänd

Töövarjuks Hamburgi Wilhelmi gümnaasiumis

TeresaMinu nimi on Teresa Bönsch ja ma õpetan matemaatikat Tallinna Saksa Gümnaasiumis. 15. aprillist 19. aprillini 2024 oli mul võimalus Erasmus+ õpirände raames nädalaks külastada Wilhelm-Gymnasiumi Hamburgis.

Selles koolis on fookuses vanad keeled (õpetatakse ladina ja kreeka keelt), muusikasuund ja jätkusuutlikkus (mitmed erinevad projektid).

Viimane punkt oli minu jaoks eriti huvitav. Kool on oma projektide tõttu juba kolm korda kandnud Euroopa Keskkonnakooli nime. Keskkonnahariduse õppekava on lõimitud erinevatesse õppeainetesse.

Siinsed projektid hõlmavad metsa hooldust Wittmooris (8. klassi bioloogia), koristuspäeva (5. klass) ja iga-aastast “kiirmoe” kampaaniat.

Naturgarten-AG (”Loodusaia” valikkursus) annab väga nähtava panuse koolielus. Naturgarten-AG püüab igal võimalusel luua rohelisi saari. Nad kasutavad kooli territooriumil nii surnud/lõigatud puude naturaalset puitu kui ka vanast jõesängist pärit kive. Istutati ka palju põõsaid ja püsililli. Ka minul lubati töörühmast osa võtta ja aitasin kaasa taimede kaitseaia püstitamisele, mis oli mõeldud haljasalade kaitsmiseks, et uued taimed saaksid hästi kasvada.

Jätkusuutlikkuse eesmärgil on koolis üles pandud konteinerid tagastatavate pudelite jaoks. See tähendab, et pudelid ei satu prügikasti ja neid saab taaskasutada. Pandipudelitest saadav tulu tuleb omakorda tagasi kooliperele.

Nädala jooksul võtsin osa erinevates klassides matemaatika ja geograafia tundidest. Minu jaoks oli väga põnev näha, millised meetodid on kooli integreeritud. Digitahvlid on paigaldatud kõikidesse klassidesse. Õpetajad kasutavad neid nii joonistusprogrammidega kui ka oma seadmetega. WiFi-võrgu kaudu saab materjalid teha kättesaadavaks ka õpilastele, kui neil on vaja mobiiltelefoni või sülearvuti abil iseseisvalt uurida. Mõned õpilased alates 9. klassist kasutavad tunni sisu dokumenteerimiseks vihiku asemel tahvelarvuteid.

Huvitav oli teada saada erinevusi võrrdeldes Eesti haridussüsteemiga. Õpetajad olid väga huvitatud Eesti süsteemi tundmaõppimisest. Mõnes tunnis küsisid õpilased palju Eesti kohta. Vaid üksikud õpilased/õpetajad olid Eestis juba käinud. Loodan, et minu kohalviibimine oli mõlemale poolele hariv ja kultuurilist koostööd arendav.

Enda jaoks võtan kaasa väga olulise mõtte konsultatsioonitundidest matemaatikas, mille teemad antakse eelnevalt õpilastele teada. Nii saavad õpilased eelnevalt otsustada, kas teema on neile kordamiseks oluline või mitte.

Eriti huvitav ja loodetavasti kestev oli kohtumine kooli jätkusuutlikkuse rühmaga. Arutasime koos, kas Erasmus+ projekt õpilastega võiks tulevikus võimalik olla. Vestlesime võimalikest koostöö punktidest ja võimalustes, kuidas omavahelist ühist projekti uuel õppeaastal ellu viia. Oleme positiivselt meelestatud ja loodame väga, et saame selle projekti uuel õppeaastal käivitada.

Mul on väga hea meel, et mul oli võimalus tutvuda teise koolisüsteemiga ning tänan kõiki oma Wilhelm-Gymnasiumi kooli kolleege sooja vastuvõtu ja hea koostöö eest. Eriti tahaks tänada Asa Voglit, kes vastutas kooli õppekorralduse eest, aga hoolitses ka terve aja minu eest ja oli mulle mentoriks.

Loodan, et saan juba järgmisel õppeaastal õpilastega koos ühise projekti Hamburgis käivitada.

Erasmus+

Meie õpilased olid saksa keele olümpiaadi lõppvoorus taas edukad

5. aprillil Tartu Ülikoolis toimunud vabariikliku saksa keele olümpiaadi lõppvoorus katsetati uut formaati: seekord pidid võistlejad tegelema saksakeelsete noorteromaanidega.

Meie kooli õpilastel läks väga hästi!

2. koht: Margarita Smirnova (11.a klass)
5. koht: Maiken Meltsas (11.a klass)
7. koht: Ingrid Kristin Paist (10.a klass)

Palju õnne!

Lõppvoorus esitlesid õpilased loetud raamatut vabalt valitud formaadis. Romaan pidi olema kaasaegne, kirjutatud algupäraselt saksa keeles, ilmunud alates 2015. aastast ning olema minimaalselt 150 kuni 200+ lehekülge pikk. Ettekande pikkus oli 10 minutit ning järgnevalt esitasid küsimusi žürii ja kaasõpilased. Lõppvooru esitluse puhul hinnati lisaks sisule veenvat esitamis- ja esinemisoskust, korrektset sõnavara ja grammatikat ja mitmekülgsete väljendite kasutamist.

Kõiki tulemusi saab vaadata teaduskooli lehelt.

Täname õpilasi juhendanud õpetajaid: Laura Steinbach, Margit Tammekänd, Alexander Voss ja Küllike Kütt.

Fotod: TÜ Germanistika osakond