Emakeelepäeval, 14. märtsil väisas meie kooli tunnustatud laste- ja noorsookirjanik Aidi Vallik.
Kohtumisel algkooliõpilastega küsisid lapsed, kust tema vahvad jutud alguse saavad. Kõik soovijad said raamatusse autogrammi.
Vanematele õpilastele rääkis kirjanik, kuidas sündisid Anni tegelaskuju ja tema lood.
Aitäh põneva kohtumise eest!
PILDIGALERII: Emakeelenädal 2017: Kohtumine kirjanik Aidi Vallikuga
TSG tänavused abituriendid tähistasid emakeelepäeva veidi teistmoodi.
Nimelt otsustati koos emakeeleõpetaja Anu Kušvidiga Tartusse Kristjan Jaak Petersoni (1801-1822) kuju juurde tänu avaldama minna. On ju just tema sünnipäev nimetatud emakeelepäevaks. Raske on ülehinnata selle noore (suri vaid 21-aastasena!) geeniuse panust meie keeleteaduse ja kultuuriloo arengusse.
Aitäh, Kristjan Jaak Peterson!
Ühtlasi tutvusid noored ka õppimisvõimalustega Tartu Ülikoolis.
TSGs tähistati tänast emakeelepäeva emakeelenädala avamisega.
Ats Kruusing (11.b) luges luulet, emakeeleõpetajate nimel pidas meeleoluka kõne õpetaja Marge Raja. TSG endistest ja praegustest muusikutest koosnev ansambel esitas kauneid eestikeelseid laule. Linda-Maria Varrisele (11.b) andis intervjuu direktor Kaarel Rundu. Juttu tuli eesti keele tähtsusest, raamatute lugemisest jm päevakohasest.
Etteantud sõnad seadis direktor kokku toredaks räpiks:
tähestik on alfabeet
me akronüüm on TSG
sinimustvalge, mustpunanekulde
mõned siin viidavad, mõned annavad tunde
rahvusvaheline, kosmiline, roheline
koolipere palett on küll värvikirev
sirge selg ja rõõmus meel
alaku keemia, saksa või eesti keel
väiksest tarkuseseemnest suur mõte peas kasvab
meie kooliskäimise eest ei pea raha maksma
kui ainult remonti – mis muud veel võiks tahta
emakeelepäeval meil #koolisonvahva
“Mets”
Ats Kruusing
mets kajab vastu
kui jalutan
samm-sammult
hinge valutan
ta jahutab
mu ülekuumenenud
mõtteid
eskapistlike põgenemisvõtteid
ta saadab mulle teele
puude igavese keele
mis kui vihmapiisad veele
taaselustab mu abstrakste
mõttemeele
mets kajab vastu
kui nukralt temas astun
ta ütleb
“saan aru”
ning kui vihast
segasena
jooksen läbi salu
mulda sügavale
ma matan oma
kangestunud valu-
lõputult ta mu
emotsioone talub
mets
kajab
vastu
PILDIGALERII: Emakeelenädal 2017: Avamine
9.a klassi õpilane Laura Heleene Tirkkonen esines väga hästi ühiskonnaõpetuse olümpiaadi piirkondlikus voorus saavutades Tallinnas 3. koha ning ülevabariigilises arvestuses 18. koha.
Laura Heleene esindab meie kooli ka vabariiklikul ühiskonnaõpetuse olümpiaadil 25. märtsil Tartus.
Õpilast juhendas õpetaja Tuulika Sooväli-Rosin.
9. veebruaril toimus Kännukuke raamatukogus kirjanduslik mälumäng, milles osales 10 võistkonda Mustamäe ja Kristiine linnaosa koolidest.
Meie koolist osales kaks kolmeliikmelist võistkonda.
Kirjandusliku mälumängu võitjaks tuli 8.b ja 9.b klasside segavõistkond koosseisus:
Hanna-Liina Reiman
Anastasia Mironova
Carolin Hiis
6.c klassi võistkond koosseisus Anne-Mai Nahk, Mirt Tammearu ja Pauline Ley osales mälumängus esimest aastat. Nende võistkond saavutas suurepärase 7. koha.
Palju õnne ja edu neile järgmisteks võistlusteks!
PILDIGALERII: Kirjanduslik mälumäng Kännukuke raamatukogus
Ajaloonädala raames on esimese korruse pikas koridoris 2.-24. veebruaril avatud Rahvusarhiivi koostatud näitus “Kirju ühest sajandist”.
Näituse koostaja Astri Schönfelder ja kujundaja Gerli Raadik ütlesid näituse saatesõnaks nii:
Mäluasutustes on tallel lugematu hulk kirju, igaühel neist on oma lugu. 21. sajandil, kus mõttevahetus toimub suuresti elektrooniliste kanalite kaudu, on selle allikaliigi tulevik ähmane. „Varsti unustame üldse vist kirjutamise, ütleme üksteisele raadio-telefooniga, mis tarvis, ja kellelgi pole tarvis vaeva näha kord meie kirjavahetuste ning päevaraamatute väljaandmisega, sest neid ei ole,“ kirjutas Friedebert Tuglas Johannes Vares-Barbarusele juba 1926. aastal.
Stendinäitus põhineb riigiarhiivi isikufondides leiduvatel kirjadel, mida jälgides saab teha ringkäigu läbi Eesti 20. sajandi ajaloo. Riigimeeste ja diplomaatide kirjad riikluse algusaegadest märkega „isiklik ja salajane“ kannavad erinevat varjundit hilisemast ametlikust kirjavahetusest.
Lugemiseks-vaatamiseks on näited Miina Härma, Jaan Tõnissoni, Jaan Poska, Friedrich Akeli, Konstantin Pätsi ja teiste Eesti suurkujude kirjavahetusest. Kirjanduslugu kajastab Artur Adsoni, Marie Underi, Friedebert Tuglase, Johannes Semperi ja Johannes Vares-Barbaruse kirjavahetus.
Nõukogude aega iseloomustavad ühelt poolt „Siberikirjad“, teisalt punapropagandast pakatavad tervituskaardid. Kogu 20. sajandi Eesti ajalugu – riigi sünd ja hukk, Siber ja pagulus, Eesti NSV ja taasiseseisvumine – võetakse kokku Eliaserite perekonnafondi kirjavahetuse näitel.
Kultuuriloolise allikana on kirjade puhul tähtsad nii sisu kui ka vorm. Justkui tavalised argielu kirjeldused võivad tekitada tundepuhanguid ja viia suurte üldistusteni. Oma lugu on rääkida ka kirjapaberil ja kirjutusvahenditel – graafilised kirjapead ja ümbrike kujundus kajastavad ühiskonnakorda, paikkondlikku majanduslugu ja moevoole, nii propagandavõtteid kui ka vastumeelsusavaldusi.
23. jaanuaril oli välispoliitika kursusel külas Eesti Kaitseväe Toetuse väejuhatuse ülem kaptenleitnant Roman Lukas, kes on lisaks vastusrikkale ametile ka ajaloouurija.
Kaptenleitnant Lukas andis meile ülevaate Euroopa suurriikide ajaloo tähtsamatest etappidest alates 1870- 1945 ja sealt edasi Euroopa Liidu liikmesmaade koostöö motiividest ning vajadustest. Hr. Lukas oli õpilastele põhjalikult ette valmistanud rühmatöö ülesanded, mille käigus visioneerisime Euroopa Liidu tulevikku kolme riigi – Prantsusmaa, Inglismaa, Saksamaa – vaatepunktist lähtuvalt.
Olid äärmiselt huvitavad, praktilisi oskusi andvad ja kaasavad 120 minutit.
16. jaanuaril toimus välispoliitika kursusel väitluskoolitus pr. Kristin Partsi juhendamisel.
Pr. Kristin Parts on MTÜ Väitlusselts noortetöö juht ja koolitaja. Õppisime läbi praktiliste ülesannete, kuidas inimeste väärtused ja arusaamad ühes kultuuriruumis, ühes homogeenses grupis erineda võivad ja kuidas koostada argumenditeooria kohaselt põhjendatud väidet.
21. novembril oli välispoliitika kursusel külas välis- ja julgeolekupoliitika analüütik ning ajakirjanik Kaarel Kaas.
Kaarel Kaasiga koos mõtestasid õpilased lahti USA presidendivalimiste tulemusi. Miks osutus Just Donald Trump valituks, kuidas võib tema administratioon rahvusvahelisi suhteid maailmas ümber kujundada, keda ja miks on Trump oma administratsiooni liikmeteks juba nimetanud.
Oli intellektuaalselt huvitav pärastlõuna!
30. novembril oli 10.b ja 10.c klassi õpilastel tore kohtumine luuletaja Contraga (kodanikunimi Margus Konnula) Kännukuke raamatukogus.
Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luule on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Samas on ta ka särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine ning vahetu ja aval suhtlus publikuga. Seda kõike said õpilased kohtumisel vahetult kogeda.
Säravate luuletuste sekka pajatas Contra põnevaid lugusid oma luuletee algusest, spordist (nii maratonijooksjana kui ka vutifännina) ning armastust Läti ja läti keele vastu.
Täname vahva kohtumise eest Kännukuke raamatukogu ja Contrat!
