Vilistlaselt tulevastele tudengitele: Maiken Meltsas jagas kogemusi Heidelbergi ülikoolist ja Noore Õpetlase stipendiumist

/-

Maiken Meltsas

Uue aasta algus tõi gümnaasiumi lõpuklassidele põnevat inspiratsiooni välismaal õppimise teemadel. Esmaspäeval, 5. jaanuaril külastas kooli TSG vilistlane Maiken Meltsas, kes rääkis 11.b, 12.a ja 12.b klassi õpilastele oma õpingutest Saksamaa vanimas ülikoolis ning jagas nõuandeid Noore Õpetlase stipendiumi taotlemiseks.

Maiken Meltsas lõpetas Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelse osakonna 2025. aastal. Praegu tudeerib ta politoloogiat mainekas Heidelbergi ülikoolis, mis on Saksamaa vanim ja üks Euroopa tipptasemel teadusülikoole.

Oma ettekandes jagas ta muljeid üliõpilaselust ja õpingute algusega seotud väljakutsetest ja sellest, mida tähendab õppimine rahvusvaheliselt tunnustatud kõrgkoolis.

Maiken selgitas põhjalikult HARNO poolt välja antava Noore Õpetlase stipendiumi taotlemise tingimusi ja avalduse esitamist.

Oli rõõm meie vilistlast taas koolis näha! Loodame, et tema edulugu ja praktilised nõuanded julgustavad ka praegusi abituriente seadma kõrgeid sihte oma edasises haridusteel.

Suur tänu Maikenile sisuka ja inspireeriva kohtumise eest!

Küllike Kütt, võõrkeelte õppetooli juhataja

 

TSG haridustehnoloogia õpiringi õpetajad arendasid “digiampsude” toel digipädevusi

/- ,

Tallinna Saksa Gümnaasiumis jõudis lõpule mahukas arendusprojekt koostöös Tallinna Ülikooliga, mille käigus võtsid meie haridustehnoloogia õpiringi õpetajad fookusesse oma digioskuste lihvimise.

Tagasi vaadates oli tegemist õpetliku teekonnaga, mis keskendus digipädevuse sisuloome temaatikale, mille spetsiifiliseks teemaks oli “Ekraanisalvestuse abil õppevideote loomine”, pakkudes õpetajatele võimalust oma õppematerjale kaasajastada.

Projekti idee ei sündinud tühjalt kohalt. Juba varem oli selge, et kuigi digivahendid on koolis igapäevased, oli õpetajate digipädevuste tase ebaühtlane. Veelgi olulisem oli aga õpetajate endi selgelt väljendatud soov areneda ja uusi nippe õppida. Sellest vajadusest koorus välja uudne lahendus, kuidas haridustehnoloogia õpiringis õppida ehk “digiampsud”.

Kuidas me õppisime?

Traditsioonilise pika loengusarja asemel otsustasime katsetada midagi paindlikumat. Projekti käigus loodi ja rakendati hübriidõppe mudel, mis kombineeris omavahel ühised õpiringi kohtumised kord kuus koostööajal koolimajas ja iseseisvaks läbimiseks mõeldud e-õppe moodulid ehk “digiampsud”. See andis osalejatele võimaluse õppida omas tempos, kuid samas saada tuge kolleegidelt ja juhendajatelt. Tehnilises plaanis oli programm tihe ja praktiline. Õpetajad said käe valgeks keskkondadega nagu Google Sites, H5P ja Padlet ning õppisid videotöötlust lõiketööriista ja CapCut tarkvaraga. Kogu tegevus ei olnud aga pelgalt tehniline katsetamine, vaid toetus kindlatele haridusteaduslikele metoodilistele alustele, sealhulgas Merrilli ja Bloomi mudelitele, et loodud õppematerjalid oleksid pedagoogiliselt sisukad.

Tulemused ja õppetunnid

Peale projekti lõppu tehtud kokkuvõtted näitasid, et antud õpetamise ja õppimise suund oli õige. Osalejad hindasid loodud materjalide kvaliteeti ja juhendajate tööd kõrgelt. Paljud õpetajad tõdesid, et näevad omandatud oskustes suurt väärtust ja tunnevad huvi ka täiendavate digiteemade vastu, mis õppeprotsessis neid inspireerisid.

Loomulikult pakkus teekond ka väljakutseid. Kõige suuremaks takistuseks osutus ootuspäraselt aeg. Tihe koolielu ja kiire kevadine periood, millal projekt ellu viidi, tegid süvenemise kohati keeruliseks, mistõttu jõudis video loomiseni vaid osa alustanutest. Siiski kinnitas Digiampsude avatud e-õppematerjali lehele liidetud Google Analyticsi statistika, et loodud materjalid leidsid kasutust ja oodatav mõju on olemas ning õppematerjale kasutati aktiivselt ka hiljem.

Mis saab edasi?

Kuigi konkreetne projekt on lõppenud, on selle mõju pikaajaline. “Digiampsude” formaat tõestas end kui toimiv viis Tallinna Saksa Gümnaasiumi haridustehnoloogia õpiringi õpetajate koolitamiseks. Oleme kogemuse võrra rikkamad ja teame, et tulevikus tasub sarnaste koolituste puhul planeerida veelgi rahulikumat ja paindlikumat ajakava. Antud projekt viidi ellu 2024/2025. õppeaasta kevadel, uus ja täiendusteda digiampsude projekt on käimas ka käesoleval õppeaastal, mille teemaks on “Avatud e-õppematerjali loomine Google sites’is”.

Täname projektis osalenud haridustehnoloogia õpiringi õpetajaid!

Projekti meeskonda kuulusid Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia magistrandid Marje Mölder, Kertu Sorge, Greete Tarkin, Ivar Reimann, Erik Remma ja andragoog Merle Truubon.

Projekti juhendasid Tallinna Ülikooli õppejõud Piret Jeedas, James Sunney Quaicoe, Külli Meier ja Helina Loor.

Erik Remma, TSG haridustehnoloog

TSG digiampsud
TSG digiampsud

TSG jõulupäev tõi koolimajja pühaderõõmu ja kogus annetusi Eesti Toidupangale

/- ,

Neljapäeval, 18. detsembril, tähistas meie kool iga-aastast TSG jõulupäeva.

Koolimaja oli täis rõõmsat saginat, värvilisi jõulukampsuneid ja päkapikumütse, mis lõid sooja ja meeleoluka atmosfääri.

Aatriumis toimunud jõululaadal leidus igaühele midagi meelepärast. Müügilettidelt võis leida nii isetehtud lõikelaudu ja muffineid kui ka soolaseid pirukaid, küpsiseid ja käevõrusid. Lisaks oli võimalik osta hot dog‘e ning uut kodu ootavaid mänguasju.

Suur tänu kõikidele õpilastele ja lapsevanematele, kelle “kuldsed käed” ja ettevõtlikkus laada nii rikkalikuks muutsid!

TSG jõulupäeva üks olulisemaid osi on traditsioon teha head neile, kes seda kõige rohkem vajavad. Sel aastal otsustasime laadal kogutud tulu annetada Eesti Toidupangale. Annetuste kogumisele aitasid kaasa ka õpetajad, kes panustasid omalt poolt 107 euroga. Kokku kogunes sel aastal annetuseks 343 eurot.

Suur aitäh kõigile, kes sel aastal head tegid ja jõulurõõmu jagasid!

jõululaat

Praktiline töö: Põnevad lood YFU maailmakodanike taskuhäälingus

/-

11. a klassi õpilased Lisa Coral Michiko Muru ja Isabel Otspere on loonud praktilise töö raames YFU maailmakodanike podcast’ile eriepisoode, kuhu nad kutsusid seitse täiesti verivärsket vahetusõpilast jagama autentseid lugusid oma vahetusaasta kogemusest.

Vahetusaasta kogemusest kajastuvad ausad muljed, naljakad seigad, kultuurišokid, õppetunnid ja kõik see, mida üks noor kogeb, kui kodust tuhandete kilomeetrite kaugusele kolib.

Kellele see taskuhääling mõeldud on?

  • õpilastele, kes on mõelnud vahetusaastale minemisest;
  • neile, kes armastavad reisimist või erinevate kultuuride avastamist;
  • kõigile kuulajatele, kellel on maailmaränduri hing ja soov õppida midagi uut.

Tule ja avasta maailm läbi meie enda kooli noorte silmade – inspireeriv, ehe ja üllatusi täis!

Podcasti saab kuulata siin

YFU podcast

Pagaritoodete valikaine õpilased tutvusid Eesti ühe suurema leivatööstusega

/-

Gümnaasiumiõpilased osalesid 26. novembril õppekäigul leivaküpsetustehases Leibur.

Sel õppeastal on gümnaasiumil valikainena võimalik õppida pagaritoodete valmistamist. Õpetaja Markus Reischli juhendamisel küpsetavad õpilased õppeköögis leibu ja kukleid.

Sel nädalal oli õpilastel suurepärane võimalus tutvuda leivatootmisega Leiburis, kus valmib kolmandik Eesitis müüdavast leivast-saiast.

Tootmisruumidesse sisenemine nõudis rangete hügieenireeglite järgimist, mis tähendas ka õpilastele kaitseriietuse kandmist – väga õpetlik kogemus!

Õpilased said ülevaate rukkileiva küpsetamise protsessist, mis nõuab pühendumist ja aega: teekond taignast valmis leivapätsini võtab aega 20 tundi.

Põnev oli näha, kuidas moodne tehnoloogia aitab tööd optimeerida ja tagada ühtlase kvaliteedi. Õpilased nägid tegutsemas pakkimisroboteid, kes suudavad asendada kahe inimese töö.

AS Leiburi tehases toodetakse leiba-saia kolmel liinil ning tooteid eksporditakse edukalt seitsmesse välisriiki. Õppekäik andis gümnaasiumiõpilastele väärtusliku arusaama toidutehnoloogia, logistika ja rahvusvahelise äri ristumispunktidest.

valikaine õpilased leivatehases Leibur
valikaine õpilased leivatehases Leibur
Leibur
Leibur

PlayBox 2025

/- ,

12. novembril 2025 toimus TSG legendaarne üritus PlayBox! Tegemist on iga-aastase imiteerimisvõistlusega.

Sel aastal osales rekordarv klasse ehk lavale astusid 23 klassi koosseisud. Selgelt on näha, et koostöö on edu saladus!

Tänavu toimus võistlus kolmes vanusegrupis: 1.-4. klassid, 5.-8. klassid ning 9.-12. klassid.

Õhtut juhtisid Oliver Teder (10.b) ja Märten Mätas (8.d).

Žüriisse kuulusid: TSG vilistlane ja kirjanik Allan Keian, TSG kooli direktor Maive Merkulova, TSG vilistlane ja endine õpilasesinduse projektijuht Lauren Lee Kurvits, kunagine kooli õppealajuhataja Helle Pikkor, TSG 11. klassi õpilane Helis Kortel.

Kohtunike tulise arutelu järel krooniti võitjateks järgmised klassid:

1.-4. klassid

  • I koht – 3.b kaitses tugevalt oma eelmise aasta tiitlit Eesti remixiga
  • II koht – 4.d lõi kohtunikud pahviks oma energilise mixiga
  • III koht – 2.a koos vanematega tõi lavale lastelaulud

5.-8. klassid

9.-12. klassid

  • I koht – 9.a näitas gümnasistitele koha kätte oma oivalise imitatsiooniga laulust “Everybody’’
  • II koht – 12.b klassi raputas lava korraliku imitatsioonide remixiga, kust leidis nii Eesti klassikat kui ka midagi muusikalide maailmast
  • III koht –  12.a pani publiku juubeldama oma kaasahaarava mitmekultuurilise megamixiga

TSG kooli juhtkonna eripreemia läks sellel aastal 9.a klassile!

Vaheesinejatena lahutasid üritusel meelt:

  • särtsakate liigutustega õpetajad ehk 13A
  • meie oma õpilasesinduse liikmed
  • Tantsugeeni tantsu-ja fitnessklubi
  • lummava akrobaatika kavaga Vibeke Pärl Tõnisson.

Palju õnne kõigile võitjatele!

Auhinnad panid välja:

Südamlik tänu Andres Larkale, õpilasesinduse liikmetele ning teistele, kes panustasid ürituste õnnestumisse!

Tekst: Avely Kasela (kogupäeva koodrinaator)
Pildid: Kaisa Kranich (TSG vilistlane)

PlayBox 2025 võitjad

President Alar Karis juhtis Tallinna Saksa Gümnaasiumis toimunud vaimse tervise ja tehisaru teemalist arutelu

/-

4. novembril oli meil erakordne võimalus võõrustada president Alar Karist, kes osales meie koolis toimunund vaimse tervise ja tehisaru teemalisel arutelul.

Räägiti noorte tehisaru kasutamise harjumustest ning arutleti, millised on tehisaru võimalused ja ohud noorte vaimse tervise toetamisel.

Ekspertide sõnul pakuvad juturobotid inimestele võimalust pöörduda kellegi poole just siis, kui ükski inimene pole kättesaadav või kellegi teise poole ei julgeta pöörduda. Ohukohtadena märgiti, et tehisarul puuduvad sotsiaalsed oskused ning temaga suhtlemisel ei teki kunagi konflikte ega vastandumist.

„Tehisaru peab meile õpetama kriitilist mõtlemist,“ märkis riigipea.

Ekspertide hinnangul toetab valmisolekut oma muredega inimeste poole pöörduda see, kui kõik arendavad suhte- ja tundetarkust – oskust kuulata, oma tundeid juhtida ja olla teiste jaoks olemas. „Need on õpitavad oskused,“ rõhutasid arutelus osalenud. „Kui inimesel on lähedane, kellega rääkida, tasub murede jagamist alustada just temast.“

President Karise juhitud vestlusringis osalesid Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juhatuse liige Kristi Feldman, Tartu Ülikooli afektiivpsühholoogia teadur Helen Uusberg, peaasi.ee tehnoloogiajuht Daniel Soomer ning meie kooli 12.a klassi õpilane Mirtel Mailend.

Pärast arutelu tegi Vabariigi President sissekande TSG külalisteraamatusse ning kuulas abiturientide Mirtel Mailendi  ja Juhan-Joosep Maiste ülevaadet hariduse omandamisest Tallinna Saksa Gümnaasiumis.

Loe ja vaata lisaks: President Karis: ärge jätke mures sõpru tehisaruga üksi
(www.president.ee, 04.11.2025)

President Alar Karis külastas Tallinna Saksa Gümnaasiumit ning juhtis vaimse tervise ja tehisaru teemalist arutelu

 

Erasmus+ õpiränne: “Kunstisild Tallinna ja Lissaboni vahel” 2025/26 I osa – Eesti ja Portugali õpilased lõid Lissabonis ühisnäituse

/- ,

13.-18. oktoobril 2025 osalesid kümme meie kooli õpilast Erasmus+ õpirändeprojektis “Art Bridge between Tallinn and Lisbon 2025-26”, mille esimene etapp toimus Lissabonis koostöös Lissaboni Saksa Kooliga (DSL – Deutsche Schule Lissabon). Nädala jooksul võtsid õpilased osa mitmetest kunstiprojektidest, töötubadest ja kultuurikülastustest, arendades nii oma loovust, meeskonnatööoskusi kui ka rahvusvahelist suhtlemisoskust.

Sel korral oli projekti fookuses tekstiilikunst ning õpilaste ülesandeks oli kaunistada Lissaboni kooli õpilasruum tekstiili- ja teibikunsti töödega, et anda seni üsna tühjale ruumile juurde isikupära, pehmust ja soojust.

Programm algas Casa da Cerca kunstikeskuses, kus kunstnik Mário Campos juhendas tsüanotüüpia töötuba. Õpilased õppisid selle ajaloolise fotograafiaprotsessi ilmutamise erinevaid etappe ja lõid suurtele kangastele iseloomulikud sinakad tsüanotüüpiatööd, mida hiljem kasutati tekstiilikunsti projektis koolis.

Järgnevatel päevadel toimus tekstiilikunsti töötuba Lissaboni Saksa Koolis, mida juhendasid tekstiilikunstnik Ariane Arandt ning projekti õpetajad Anna Malessa, Paula König, Stefan Osnowski (DSL), Carol Pahk ja Erik Joasaare (TSG) ning moedisainer Fiona Con. Õpilased õppisid erinevaid tehnikaid – õmblemist, heegeldamist, tikkimist ja kudumist, samuti teibikunsti, siiditrükki ja tekstiilide värvimist. Nad kavandasid oma kunstiteoseid rahvusvahelistes gruppides rühmatööna. Tööde eesmärgiks oli luua ühine näitus, mis valmis nädala lõpuks Lissaboni Saksa Kooli õpilasruumis. Kolme päeva jooksul valmisid loodusteemaline seinavaip, uued katted õpilasruumi istumispatjadele, tekstiilist laekaunistused ja teibikunstiprojekt.

Inspiratsiooni saadi kunstnik Thomas Szotti ateljees kunstnikuga kohtudes, MUDE disainimuuseumis moekunsti näitusel, Casa das Histórias Paula Rego muuseumi külastusest Cascais’s ning loodus- ja kultuuripaikadest nagu Cabo da Roca ja Monserrate park. Need andsid õpilastele väärtusliku ülevaate Portugali kultuuri- ja looduspärandist.

Projekt lõppes laupäeval, 18. oktoobril, kui Lissaboni Saksa Kooli Oktoberfesti raames avati ühisnäitus, mida külastas üle paarisaja inimese. Õpilased esitlesid oma tekstiili- ja teibikunstiteoseid ning jagasid külalistega oma loomeprotsessi ja kogemusi. Kõik osalejad said ka diplomid.

Õpiränne Lissabonis oli inspireeriv ja õpetlik kogemus, mis ühendas kunstilise loovuse, rahvusvahelise koostöö ja uued sõprussuhted. Projekti teine etapp toimub 2026. aasta veebruaris Tallinnas, mil meie kool võõrustab Portugali õpilasi.

Meie koolist võtsid projektis osa: Daria Ivanova (11.a), Marika Kappo (11.a), Egeli Kirikal (11.a), Hanna Lotta Kivi (11.a), Franz Frederick Oja (11.a), Arabella Raidmäe (11.a), Daria Ruus (11.a), Iiris Rebeka Saffre (11.a), Keili Valge (11.b), Romet Ressar (11.b).

Õpilasi juhendasid kunstiõpetajad: Erik Joasaare, Carol Pahk.

Suur tänu Lissaboni Saksa Koolile: direktor Teresa Lenze, õpetajad Anna Malessa, Paula König, Stefan Osnowski ja Ariane Arandt ning kunstnik Thomas Szott ja moedisainer Fiona Con.

Tekst ja fotod: Erik Joasaare

artbridge 2025

 

Kaasrahastab ELErasmus+

 

Digitehnoloogia ees ei tasu hirmu tunda

/- ,

Tallinna Saksa Gümnaasiumi haridustehnoloog Erik Remma arutles Õpetajate Lehes ilmunud loos tehnoloogia kasutamise üle õppetöös meie kooli näitel.

Digitehnoloogia on tööriist, mis peab õppimist toetama, õpetajal peavad selleks olema teadmised ja sobiv mõtteviis.

Loe intervuud Õpetajate Lehest, 14.10.2025

Kooli 45. sünnipäev ehk tõeline OMA KOOLI LAULUPIDU

/- ,

Tähistasime kogu kooliperega 9. oktoobril oma kooli 45. sünnipäeva suure ühislaulmisega Männi pargis.

Enne laulupidu moodustasime kooli juurest pika ja uhke rongkäigu. Õhkkond oli rõõmus, paljudel õpilastel olid peas armsad koolimütsid ja me tundsime end ühe suure perena.

Mustamäelased elasid meie teekonnale kaasa, hüüdsid tervitusi ja viipasid autoaknast.

Ikka päris OMA KOOLI LAULUPIDU!

Ürituse idee sündis tänu sellele, et pea kõikidel aktustel oleme ikka paar-kolm laulu ühiselt koos laulnud, olgu see 1. september või jõulukontsert. Kümme aastat tagasi tähistasime kooli 35. sünnipäeva samuti ühisaulmisega. Koos õpilastega valisime 7 lemmiklaulu välja ning laulsime siis kahel korral kooli võimlas suurte ja väikestega, sest kõik õpilased korraga ruumi ei mahtunud.

Sel korral mõtlesime ja unistasime suuremalt – laulame rohkem, teeme rongkäigu, tellime bändi ja laulame kõik koos, kutsudes osalema ka vilistlased, lapsevanemad ja kõik kooli sõbrad.

Muusikaõpetajate ja õpilaste koostöös valiti välja 16 armastatud laulu, mis Männi pargis kõlasid. Laval esinesid koorid ja Urmas Lattikase bänd (kitarril Mihkel Mälgand, trummidel Ahto Abner), lava ees laulsid kaasa õpilased, õpetajad ja lapsevanemad.

Ka rahvatantsijad andsid oma lustlike tantsudega peole hoogu juurde.

Suur unistus ja idee sai teoks! Palju õnne kõigile!
Suur tänu kõigile, kes laulupeo õnnestumisele kaasa aitasid!

Nagu muusikud ütlesid: “Kohtume 5 aasta pärast!”

Õpetaja Ene Uibo

TSG 45 ühislaulmine

Vasakult: Ahto Abner, Kadri Selke, Ene Uibo, Liibet Erelt, Urmas Lattikas