Kogemused riigikaitselaagris: unetud ööd, mudased saapad ja võidukas rännak

12.-14. septembril osalesid Tallinna Saksa Gümnaasiumi abiturientid traditsioonilises riigikaitselaagris. Järgnevalt saab lugeda 12.b klassi õpilaste muljeid sel ainulaadsel nädalavahetusel saadud kogemustest.

12. septembri varahommikul suundusin kokkupakitud kotiga kooli, kus võttis minu ja mu klassikaaslased peale buss, millega sõitsime riigikaitselaagrisse. Seal vahetasime oma tsiviilriietuse meile antud riietuse vastu ning saime varustuse. Riided vahetatud, suundusime platsile, kus meile räägiti riigikaitse korraldusest.

Esimene päev möödus sujuvalt, saime endale väga toredad instruktorid, kellega sai palju juttu aetud ning kellelt ka nii mõndagi õppisime. Õhtuks panime üles telgi, tegime süüa ning lõpuks heitsime magama.

Esimene öö möödus unetult. Maapind oli kõva, ruumi oli vähe ja pidime ka öövalvet pidama, et midagi põlema ei süttiks.

Teine päev venis, seisime terve päeva ning käisime töötubades. Toit laagris oli isegi üllatavalt meeldiv ning kõht oli kogu aeg täis, mis oli kindlasti suur pluss. Pidev seismine andis tunda ning tekitas väsimust, kaasa aitas ka see, et hommikul oli kell kuus äratus, millele järgnes hommikuvõimlemine.

Teine öö möödus mitmekülgselt. Uni oli hea, aga liiga magus, mille tõttu juhtus see, et öövalve jäi magama ning tuli ahjus kustus. Temperatuur telgis langes, mis äratas nii mõnedki magajad sügavast unest.

Kolmas päev oli väga huvitav. Peale hommikusi rutiine ja ühte töötuba algas meil lõpurännak. Seal pidime kogu varustusega läbima punkte, kuhu pidime jõudma, orienteerudes kaardiga. Nimetatud punktides täitsime ülesandeid ning viimasest punktist pidime viissada meetrit aja peale jooksma. Meie jagu, mis koosnes üheteistkümnest poisist, saavutas laagri parima tulemuse, laagris oli kokku umbes kakssada õpilast.

Üldine meeleolu oli hea, olen õnnelik, et võtsin laagrist osa ning sain selle kogemuse. Ainuke miinus oli see, et oli vihmane ja sopane ehk ilm jättis soovida.

Remek Mäe


Laagripäevad algasid varakult, kuid see polnud laagri kõige ebameeldivam osa. Läksin sinna eeldusega, et mul avaneb võimalus end proovile panna. Seda aga ei juhtunud, sest tegemist polnud mingisuguse katsumusega. Kõige lihtsam on võrrelda seda laagrit kooliga, kus ainus erinevus on see, et kõik tunnid toimuvad väljas. Nõnda me siis käisimegi kolm päeva järjest erinevates tundides, kus õppisime maskeerimist, orienteerumist, esmaabi, käemärke jms.

On raske öelda, kas laager oli hea või halb, sest mõlemad aspektid olid esindatud. Näiteks sain ma aega veeta oma heade sõpradega, kellega me kogu aeg naersime. Samas tekkis mitmeid lahkhelisid ülejäänud grupiga, kellega telki jagasime. Nimelt olid meie grupis valdavalt tüdrukud ning julgen öelda, et kui poisil käskida midagi teha, siis ta teeb, aga kui tüdrukul, kõlab vastuseks: „Miks sa seda nii ülbelt ütlesid? Viisakamalt saab ka rääkida.“ Seega ei saanud me nautida halbu ilmasid ja häid toite, kuna alatihti tuli tülisid lahendada.

Lisaks sellele olid ka mõned tunnid tüütud ja nende vahel pidi mõttetult passima. Terve aeg möödus justkui midagi oodates. Laager tasus end aga mingil määral ära, sest lõpuks koju jõudes hakkasin sooja dušši ja pehmet voodit rohkem hindama.

Heinika Heinloo


Hommikul ootasime pikalt bussi, mis oli meid vale kooli juures oodanud. Alguses sõitis buss ka valesse sihtkohta, aga kui me lõpuks kohale jõudsime, saime kätte oma vormid. Need pidime õues selga panema ning kui see sai tehtud, hakkas vihma sadama.

Seejärel jagasime ennast jagudesse ja saime omale instruktorid. Meie jaos olid peamiselt meie klassi poisid ja kaks paralleelklassi poissi. Instruktorid olid tegevväelased, kes õpetasid meile telgi püsti panemist ja söögitegemist ning rääkisid põnevaid lugusid kaitseväest. Otsustasime panna ööseks ahju küdema, mis tähendas, et pidime seda vahetustega valvama. Samuti leidsime öösel telgist palju nälkjaid.

Laagris pidime läbima üheksa töötuba, millest enamus toimusid teisel päeval. Mulle meeldisid kõige rohkem köiega mööda seina alla kõndimine ja airsoft’iga tegutsemine. Paar korda saime ka karistada, kui mõnel olid kindad telki jäänud või kellelgi käed taskus. Siis pidime tegema kas kätekõverdusi või toengseisu.

Sellel ööl pidasime samuti ahjuvalvet, aga enamik jäi oma vahetusel magama ning seetõttu kustus tuli kaks korda ära ning telgis hakkas väga külm.

Viimane hommik algas hommikuvõimlemisega, mida viis läbi vanast lastesaatest tuntud Leopoldi kostüümis juhendaja. Hiljem toimus lõpurännak, mis koosnes aja peale telgi kokkupanemisest, orienteerumisest punktide vahel, kus pidime õpitut kasutama, et küsimustele vastata, ja poole kilomeetri pikkusest jooksust aja peale. Meie jagu võitis lõpurännaku ja saime karikad. Kindlasti aitas see, et meie jagu koosnes ainult poistest. Nägime jooksmas ühte teist jagu, kus poisid olid võtnud tüdrukute seljakotid omale teiseks seljakotiks selga, et tüdrukud joosta jaksaksid, aga seetõttu olid nad ise väga aeglased.

Toit oli laagris hea ning seda sai öösel sööma minna, sest seda jäi nii palju üle. Mulle meeldis riigikaitselaager, sest sai palju nalja ja see oli mulle uus kogemus. Öösiti oli aga väga külm ja kauem ma seal olla ei oleks tahtnud.

Mihkel Ilves


Neljapäeva õhtul oli vaja poest osta viimased eluks vajalikud tooted, näiteks märkmik ja tule jaoks tikud. Hiljem oli vaja pakkida suur kott, kuhu panin riided, hügieenitarbed ning ka taskulambi ja taskunoa.

Hommikul väljus buss kell 8.30, kuid bussijuht oli bussi parkinud koolist eemale. Sõit oli kiire, kuid meeleolu oli ärev ja kurvavõitu, sest me ei teadnud, mis meid ees ootab ja kas me üldse elusalt tagasi jõuame. Lõpuks jõudsime kohale, ehkki bussijuht oli meid vales asukohas  bussist välja lasknud. Bussijuht sai siiski oma veast aru ja viis meid õigesse paika.

Kohal olles saime endale varustuse ja riided ning meid jaotati jagudesse. Pärast seda läksime instruktoritega telgi jaoks sobivat kohta leidma. Telgi panek oli paras võitlus, sest pidime samal ajal panema telgi sisse korstna ja ka ahju. Sel päeval tegime ise kuivtoidu soojaks, kasutades katelokki ja piiritust, et tuli põlema läheks. Ütleme viisakalt, et see toit maitses ikka kohutavalt. Öösel pidime kõik tund aega ahjuvalvet pidama ja jälgima, et keegi põlema ei läheks.

Teisel päeval oli hommikul söögiks puder, mis maitses imeliselt. Sel päeval tehti meile tervelt seitse töötuba, milleks olid meditsiin, tuleohutus, airsoft, õppisime maskeeruma keskkonda, rääkisime rännakust ja õppisime käemärke näitama jne. Lõunal ja õhtul saime angaarist imelist toitu, mis viis keele alla. Öösel ärkasin üles, sest külm hakkas, kuna valves olijad olid magama jäänud.

Viimasel päeval oli orienteerumine, kus pidime rändama ja harjutusi tegema. Ühes harjutuses pidin mängima ohvrit ja teised pidid mind meditsiiniliselt aitama. Orienteerumine oli võistlus jagude vahel, kus saime esimese koha ja kuldse karika.

Maarjo Vaikna

Õpilasi innustas muljed kirja panema õpetaja Astrid Rätsep.

Meie kool sai UNESCO ühendkoolide võrgustiku liikmeks

UNESCO kool

Tallinna Saksa Gümnaasiumist sai 21. augustil 2025 UNESCO ühendkoolide võrgustiku liige. Tegemist on rahvusvahelise koolide liikumisega, kuhu kuulub üle 11 500 haridusasutuse enam kui 180 riigist. Eestis on võrgustikku kuuluvatel koolidel ühine eesmärk kasvatada õpilastest vastutustundlikke ja hoolivaid maailmakodanikke. Eestis koordineerivad võrgustiku tööd Mondo ja Tartu loodusmaja.

Ühinemine UNESCO ühendkoolidega näitab, et meie senist tööd on märgatud ja hinnatud. See avab koolile uusi võimalusi õppimise rikastamiseks, kogemuste vahetamiseks ja partnerlussuhete loomiseks nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil, samuti võimaldab see laiemalt tutvustada meie kooli tegemisi.

Võrgustiku liikmed soovivad kujundada avatud meelega, keskkonnast ja inimestest hoolivaid ning ühiskondlikult aktiivseid noori. Põhiteemadena rõhutatakse:

  • Vastutustundlikku maailmakodanikuks kasvamist, et õpilased tunneksid oma rolli ja mõju globaalses kogukonnas.
  • Kestlikku arengut ja keskkonnahoidu, et noored õpiksid väärtustama loodust ja leidma lahendusi tulevikku vaatavalt.
  • Inimeste ja kultuuride mõistmist, mis arendab sallivust, empaatiat ja võimet teha koostööd erinevate taustadega inimestega.
  • Loovat eneseväljendust ja algatusvõimet, et õpilased oskaksid oma ideid ellu viia ja olla aktiivsed panustajad kooli ning kogukonna arengusse.

Kõik need tegevused toetavad ka Eesti riiklikes õppekavades seatud eesmärke, UNESCO ühendkoolide tegevus panustab otseselt kaheksa üldpädevuse (sh väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus jpt) kujundamisse õpilastes.

Võrgustiku ettevõtmised koostatakse iga õppeaasta alguses, kuid koolidel on alati vabadus lisada juurde oma loovaid algatusi ja projekte. Meie koolis on nendeks nt autovaba päeva tähistamine, maailmakoristusnädal, vaimse tervise päeva tähistamine, TSG Talk Wave, MUNOT jpt.

UNESCO ühendkoolide liikmeks olemine tähendab, et meie kool saab osaleda rahvusvahelistes projektides, vahetustes ja kampaaniates, tähistada ÜRO ja UNESCO tähtpäevi ning arendada oma igapäevast õppetööd UNESCO põhimõtteid järgides. Oleme uhked, et saame oma kooliperega anda panuse ülemaailmsesse koostöösse ja parema tuleviku kujundamisse.

UNESCO kool

Kilekaante müük

Õpikute ja töövihikute kilekaante müük toimub koolimajas kohapeal.

Kilekaante müügipäevad:

26.08 kell 13.00-15.00
27.08 kell 09.00-11.00
29.08 kell 13.00-15.00
02.09 kell 10.00-14.00
03.09 kell 10.00-14.00

Kilekaasi saab osta nii üksikult kui komplektina. Kilekaane hind on 1.20 EUR. Arveldamine kaardiga ja sularahas.

LISAINFO tel: 5565 1481

NB! Saksa osakonna õpilastel palume õpikutega tulla, kuna õppematerjal on erinev.

Õpikute komplektide hinnakiri on järgmine:

1. klass 8.40
2. klass 14.40
3. klass 16.80
4. klass 18.00
5. klass 20.40
6. klass 21.60
7. klass 20.40
8. klass 32.40
9. klass 28.80

Haridusameti tunnustus saksa keele olümpiaadidel osalejale

3. juunil tunnustas Tallinna Haridusamet 2024/2025. õppeaasta üleriigilistel ja piirkondlikel aineolümpiaadidel silma paistnud Tallinna koolide õpilasi.

Meie koolist oli tunnustusüritusele kutsutud 10.a klassi õpilane Daria Ruus, kes saavutas vabariiklikul saksa keele olümpiaadil I koha ning Baltimaade saksa keele olümpiaadil III koha.

Palju õnne!

Foto: Erlend Štaub

Darja Ruus

Südamest südamesse: mida õppida Iiri koolikultuurist

Olen õpetaja Helen-Julia Pedamäe ning viibisin 25.-30. mail Erasmus+ programmi raames töövarjuks Iirimaal, Dublinis asuvas Our Lady of Lourdes algkoolis.

Selles koolis õpib veidi üle 200 õpilase, lisaks tavaklassidele tegutseb seal ka kaks väiksemat eriklassi autismispektrihäirega lastele. Külastasin paljude erinevas vanuses õpilaste tunde alates 4–5-aastastest ning 6-aastastest kuni 5. klassi õpilasteni välja. Enim jäid mulle meelde 1. klassi loodusõpetuse tund, kus oli teemaks päike ja 5. klassi loodusõpetus, kus räägiti elektrist ja tehti tutvust vooluringiga. Kõige inspireerivam oli aga 4. klassi kirjanduse tund, kus osa õpilasi tegutses iseseissvalt lugemisülesannete kallal, samal ajal kui väikesed lugemisrühmad analüüsisid õpetajaga loetavat raamatut. Õppetöö korraldus meenutas pigem üldõpetust, sest õppetöö ajal liiguti näiteks väiksematega loodusõpetuselt üle kunstile. Päris selgelt ei olnud paigas, mis tund parasjagu on ning õpetajad liikusid õpilastega sujuvalt ühelt tegevuselt teisele. Kõiki õpikuid ja töövihikuid hoiustati klassiruumis, mis võimaldas edukalt sellisel kujul õppeainete lõimimist.

Lisaks koolikeskkonna ja õppe­metoodikaga tutvumisele keskendusin huvitavate ideede ja lahenduste märkamisele, mida saaks kasutada “rohelise” mõtteviisi edendamiseks Tallinna Saksa Gümnaasiumis. Panin tähele, et mitmetes klassiruumides kasvatati aknalaudadel taimi, mille eest õpilased hoolitsesid. Õpetajad kasutasid taimede kastmist justkui väikese pausina tunni sees. Suur õueala võimaldab neil taimed hoovi istutada ja jälgida nende edasist kasvamist.

Koolimaja ise oli pigem vanemapoolne, kuid lastel oli rohkelt liikumisruumi kooli ümbruses: paar väiksemat palliplatsi korv- ja jalgpalli mängimiseks ning suur roheala, kus mängiti palli- ja ringmänge. Sain teada, et olemas on ka gaeli jalgpall (Gaelic football), mis on seal üsna populaarne. Kõigil õpilastel oli kaks õuevahetundi, üks lühem (10 min) ja teine pikem (30 min). Õue mindi peaaegu iga ilmaga, välja arvatud paduvihma korral, ning ikka koolivormis. Kuigi ilmad olid jahedad, ei pannud enamik õpilasi koolipusale midagi peale ja õues liikumisest tunti suurt rõõmu.

Suureks erinevuseks oli see, et koolis puudus söökla, soe toit toodi kohale ja söödi klassiruumides lõunapausi ajal. Sel hetkel olin väga tänulik meie sooja koolilõuna eest, mida õpilastele lisaks kõigele ka tasuta pakutakse. Pärast koolipäeva lõppu koristati klassiruumid, seejärel rivistuti ning õpetaja saatis lapsed väravani, kus vanemad neid ootasid. Koolipäev lõppes kõigil algkooli õpilastel kell 14.30.

Lisaks üllatas mind mitmel korral, kui viisakalt õpilased käitusid ning kui järjepidevalt õpetajad pöörasid tähelepanu käitumisnormidele. Sain lõpuks paremini aru, miks inimesed nii Suurbritannias kui ka Iirimaal on üldiselt nii viisakad.

Minu nädal Iirimaal oli väga huvitav ja inspireeriv. Sain hulgaliselt ideid, mida soovin klassiruumis õpilastega katsetada ning samuti ka uut motivatsiooni meie kooli keskkonnateadlikkuse tõstmiseks. See kogemus jääb mulle alatiseks südamesse.

Erasmus+ õpirände mentorina toetas mind selle nädala jooksul partnerkooli direktor Anne Smith, kes aitas mul leida sobivad tunnid ja õpetajad töövarjutuse läbiviimiseks ning kellega pidasime põhjalikke arutelusid nii enne õpirännet kui ka selle kestel.

Õpetaja Helen-Julia Pedamäe

 

Erasmus+

Erasmus+ õpiränne: TSG õpilased osalesid MUNOL konverentsil Lübeckis

19.-23. mail toimus Saksamaal õpilaskonverents Model United Nations of Lübeck (MUNOL), kus osalesid ka 15 Tallinna Saksa Gümnaasiumi 9.-12. klassi õpilast koos õpetajate Emel Çeliku ja Liina Valvikuga. See oli konverentsi 28. aasta ning teemaks seekord “International Security – Achieving a Sense of Safety”.

Konverentsi korraldasid Thomas-Mann-Schule õpilased ja see toimus Lübecki erinevates kohtades, kus õpilased osalesid mitmete komiteede ja komisjonide töös. Osalevaid koole oli Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, Türgist, Poolast, Rootsist, Ghanast, Rumeeniast ja Hollandist, mis tegi konverentsist tõeliselt rahvusvahelise kogemuse.

Meie õpilased esindasid delegaatidena Saksamaad, Hiinat ja Prantsusmaad. Nad arutasid erinevates komisjonides rahvusvahelise julgeoleku küsimusi, pidasid kõnesid, tegelesid diplomaatilise suhtlusega ning kirjutasid resolutsioone. Neil oli võimalus kuulata ka külalisesinejaid Henrik Schillingit, Till Tantaud ja Anna Oehmichenit, kes olid konverentsi teemadega seotud eksperdid, ning esitada neile küsimusi.

Pärast pikki ja produktiivseid konverentsipäevi korraldati ka seltskondlikke üritusi, mis pakkusid tihedale programmile lõbusat vaheldust ning võimaldasid õpilastel uute inimestega kohtuda, uusi sõpru leida ja ideid vahetada.

Õppisime sellel õpirändel palju ning tulime tagasi suure inspiratsioonipagasiga.

Meie koolist osalesid õpirändel: Gerli Kleinert (9.a), Grete Elise Rillo, (9.a), Liisa Nummert, (9.a), Oishorjo Prova, (9.a), Helena Maddison (9.c), Raul Markus Elbre (10.)a, Aadu Tordik (10.)b, Martin Laos (10.b), Erk Terek Hirvesoo (10.c), Marta Marii Tepner (10.c), Kert Kirikal (11.a), Kaur Ehrlich (12.a), Louis Jesse Albert (12.a), Mari Maurer (12.a), Simona Maria Reischl (12.a).

Tekst ja pildid: õpetajad Emel Çelik ja Liina Valvik

Erasmus+

Töövarjutamine Dinkelscherbeni koolis – inspireeriv kohtumine uue õpikäsitusega

erasmus+Mina olen saksa keele õpetaja Kätlin Rebane ning viibisin 5.–9. mail Erasmus+ programmi raames töövarjuna Saksamaal, Grund- und Mittelschule Dinkelscherbenis.

Tegemist on umbes 300 õpilasega kooliga Lõuna-Saksamaal, Baieris. Kooli õhkkond on soe ja kaasaegne, ning suur rõhk on pandud iga õpilase individuaalsele arengule ja kogukondlikule koostööle.

Kool osaleb aktiivselt rahvusvahelises koostöös. Erasmus+ projekt „Freundschaft kennt keine Grenzen“ („Sõprus ei tunne piire“) on toonud kokku õpilasi Saksamaalt, Ungarist ja Hispaaniast, luues õpilastele väärtuslikke kultuuridevahelisi kogemusi.

Mind paelus eriti viimastel aastatel kasutusel olnud Churi mudel (sks k Churer Modell) – uuenduslik õppekorralduse kontseptsioon, mis on pärit Šveitsist ja Eestis veel vähetuntud. Selle keskmes on õpperuumi ümberkujundamine: klassiruum muudetakse paindlikuks õpikeskkonnaks, kus õpilased saavad valida endale sobiva töökoha. Klassi keskpunkt ei ole enam tahvel, vaid õpilane ise.

Iga tund algab lühikese ringis tehtava sissejuhatusega, kus õpetaja tutvustab teemat ja annab edasi tunni struktuuri. Seejärel töötavad õpilased individuaalselt või väikestes rühmades materjalidega, mis vastavad nende oskustele ja huvidele. Vaba valik – nii töökoha, partnerite kui ka õppematerjalide osas – toetab iseseisvust ja kasvatab vastutustunnet. Õpetaja roll on muutunud: ta ei ole enam ainult teadmiste edastaja, vaid pigem juhendaja ja toetaja, kes aitab igal lapsel oma teed leida.

Koolis toimis see mudel algklasside puhul suurepäraselt ning jättis väga sügava mulje.

Kokkuvõttes oli minu nädal Dinkelscherbenis äärmiselt inspireeriv. Sain palju uusi mõtteid ja ideid, kuidas muuta ka meie kooli õpikeskkond paindlikumaks ja õppijasõbralikumaks. Samas pakkus külastus ka võimalust paremini mõista Saksamaa koolielu ning kogeda Lõuna-Saksamaa kultuuri laiemalt.

Erasmus+

Loovtöö viis koolipere loodusretkele Mustamäele ja Nõmmele

12. mail toimus meie kooli 4.–6. klasside matkapäev, mis viis õpilased avastama Mustamäe ja Nõmme loodus- ning kultuuriobjekte. Päev sai teoks tänu 8.b klassi õpilaste Romet Juurika ja Ervin Veelmaa loovtööle, milleks oli „Loodusretk Mustamäel ja Nõmmel – kaardi loomine rakenduses Navicup“.

Matkarajal oli kokku üheksa huvipunkti, kus õpilased said tutvuda erinevate loodusobjektidega nagu jääaja märgid, rändrahnud, sipelgapesad, ämblikmännid, sammal ja samblikud, Kõrgepea nukk, Glehni allikad ja muud põnevad paigad. Igas punktis ootas osalejaid väike lisaülesanne ning matka lõpus said õpilased kordamiseks ka ristsõna lahendada ning piknikku pidada. Matka aitasid läbi viia 7.c klassi õpilased, kes ootasid õpilasi lisaülesannetega huvipunktides ning olid igati matka õnnestumisel abiks.

Loodusretk pakkus suurepärast võimalust õppida liikudes, arendada loodusvaatlusoskust, ning süvendada teadmisi kodukoha ajaloo, kultuuri ja looduse kohta. Digikaardi kasutamine Navicupi rakenduses muutis matka seikluslikuks!

Suur tänu Rometile ja Ervinile inspireeriva loovtöö eest ning kõigile osalenud õpilastele ja õpetajatele toreda päeva eest! Meie eriline tänu ja kiitus 7.c klassi vahvatele abilistele, ilma kelleta poleks saanud matka suurepäraselt läbi viia ning õpetaja Mae Sutropile, kes aitas õpilastel paremini aru saada sambla ja sambliku erinevusest.

Navicupi retk jääb avatuks ka edaspidi ning kõik soovijad saavad oma silmaringi avardada endale sobival ajal.

Lingi leiad siit

Matka aitasid läbi viia õpetajad Ene Tõnnis ja Evely Kutsar.

matkapäev 2025


Huvilistele on Navicupis avatud ka teised rännakud, mille on loonud meie õpilased:

Mustamäe kunstirännak

Navicupi mäng Mustamäe kunstirännak viib sind avastusretkele Mustamäe kunstimaailma. See on interaktiivne seiklus, mis võimaldab nutitelefoni abil avastada Mustamäe skulptuure, installatsioone ja muid kunstiteoseid. Mängu käigus saad teada kunstiobjektide taustalugusid, autorite kohta ning seda, kuidas need teosed linnaruumi rikastavad.

Mängu autor on 8. klsssi õpilane Hirvo, loovtööd juhendas õpetaja Evely Kutsar.

Lingi leiad siit

Militaarrännak Mustamäel, Nõmmel ja Haaberstis

Navicup mäng militaarrännak Mustamäel, Nõmmel ja Haaberstis pakub interaktiivset ja harivat väljakutset, mis viib osalejad ajaloolisele seiklusele Mustamäe, Nõmme ja Haabersti militaarobjektide juurde. Mängu eesmärk on avastada vähem tuntud ajaloolisi paiku ning õppida tundma Tallinna sõjalist minevikku läbi põnevate ülesannete.

Mängu autorid on 8. klsssi õpilased Robin ja Germo, loovtööd juhendasid õpetajad Ivi Olev ja  Evely Kutsar.

Lingi leiad siit

Loe lähemalt: Tutvu Mustamäe saladustega Navicupi mängude abil

Meie kooli õpilased unistasid julgelt!

30. aprillist kuni 9. maini osales meie kool üle-eestilises algatuses „Hakkab looma!“, mis kutsus kooliperesid üles unistama suurelt, julgelt ja koos. Tegemist oli ühisalgatusega, mille eesmärk oli anda noortele ruumi ja aega mõelda, milline võiks olla parem tulevik – koolis, kodukandis või laiemalt maailmas.

Unistamispäevadest võtsid osa meie koolist nii algkooli-, põhikooli- kui ka gümnaasiumiõpilased, ja kui keegi arvab, et tänapäeva noored ei oska enam unistada, siis meie kooli noored tõestasid vastupidist. Unistati südamest ja siiralt – rohelisemast koolihoovist, rohkematest loomadest linnapildis, sõbralikumast koolikultuurist, maailmareisidest, rahust ja rõõmust kogu maailmas.

Siin on mõned vahvad ja liigutavad unistused, mida meie õpilased jagasid:

„Ma unistan linnast, kus on rohkem rohealasid ja spordi tegemise võimalusi õues.”

„Tahaksin, et koolis oleks rohkem loodust – aiamaa, linnumajad ja palju lilli.“

„Tahan, et mul oleks kord oma pagaritöökoda!“

„Unistan reisist kosmosesse.“

Unistamispäevad andsid noortele võimaluse oma mõtteid jagada ja üksteist paremini mõista. Tänu sellele algatusele õppisime ka täiskasvanutena, kui oluline on julgustada noori oma tulevikku ette kujutama – sest iga suur tegu algab just väikese unistusega.

Täname kõiki õpilasi ja õpetajaid, kes kaasa lõid – hakkas tõesti looma!

hakkab looma

Tekst: õpetaja Evely Kutsar
Pildid: Evely Kutsar, Pille Pirn

 

Ultimate frisbee karikaturniir Harjumaal – 12.a klassi õpilased andsid endast parima

29. aprillil 2025 toimus Harjumaa lahtised koolidevahelised ultimate frisbee karikavõistlused – sportlik tipphetk, mis leidis aset sisetingimustes ja tõi kokku kaheksa osalevat kooli.

Ka meie kool oli esindatud: 12.a klassi õpilaste meeskond võttis väljakutse vastu – muljetavaldava meeskonnavaimu ja suure õppimisvalmidusega.

Turniiriks valmistumine ei olnud lihtne. Kuna meil ei olnud võimalik saalis treenida, saime teha vaid kaks treeningut õues. Keskendusime visketehnikatele ja mängureeglite selgitamisele. Sellest nappide ettevalmistustega hoolimata läksime turniirile vastu motiveeritult – ja saime väga hästi hakkama.

Esimene mäng pakkus kohe keerulise kohtumise Viimsi Gümnaasiumi teise võistkonnaga, kelle mäng oli ebatavaliselt agressiivne, mis ei sobi kontaktivaba spordialaga. Meie meeskond otsustas mängijate ohutuse nimel tagasi tõmbuda. Mäng tuli korraks isegi katkestada, et vastasvõistkonnale reegleid uuesti selgitada. Kaotus tuli napilt.

Teises mängus kohtusime Saku Gümnaasiumiga – väga õiglane mäng, kus mõlemad pooled näitasid head koostööd ja austust. Siiski tuli meil vastu astuda peamiselt klubikogemusega mängijatele. Ka see mäng lõppes kaotusega, kuid kogemust saime palju.

Kolmas mäng Tallinna Ühisgümnaasiumi esimese võistkonnaga oli väga tasavägine ja lõppes taas napi kaotusega. Seega lõpetasime alagrupifaasi viimase kohaga.

Väljalangemismängudes kohtusime esmalt teise grupi kolmanda kohaga – Saue Riigigümnaasiumiga –, kellele pidime alla vanduma. Mängus 7. koha nimel õnnestus meil lõpuks Tallinna Ühisgümnaasiumit võita väga pingelises kohtumises, mis otsustati universe-punktiga – võtsime napi võidu ja lõpetasime turniiri 7. kohaga.

Hoolimata mitmest kaotusest jäi turniirist alles üks peamine tunne: rõõm mängust, väärtuslikud kogemused ja tugev meeskonnavaim. Meie õpilased õppisid palju ning mitmed neist jätkavad tegelemist ultimate frisbeega– mõned käivad siiani treeningutel edasi.

Soojad õnnesoovid lähevad Saku Gümnaasiumile turniirivõidu puhul! Suur tänu ka Eesti Kettaspordiliidule suurepärase korralduse eest.

Turniiri eesmärk oli ka frisbee tuntuse suurendamine – ja see õnnestus kindlasti!

Huvi korral: Tallinn Frisbee Klubi pakub treeningvõimalusi kõigile.

Tekst: Teresa Bönsch
Fotod: Santa Kurmiste