8. klasside loovtööd

/-

8. klasside loovtööd on igal aastal suurepärane näide projektõppest, mille kaudu õpilased saavad rakendada oma loovust ja iseseisvat mõtlemist väga erinevates valdkondades.

Tänu juhendajate toele ja õpilaste pühendumisele on loovtööd selleks aastaks esitletud. Teemad olid erakordselt mitmekülgsed ja eripalgelised, mitmed neist on kindlasti ka head kandidaadid Õpilaste eadustööde konkursile.

PILDIGALERII: Loovtööd

Siin on mõned näited põnevatest ja mahukatest töödest

Täname juhendajaid, kes õpilasi toetasid ja innustasid.

TSG teatritrupp KOKK naasis luulepäevadelt kahe näitlejapreemiaga

/-

 

Trupp koos Kristiin Räägeliga. Foto: Lea Pihlak

6.–7. veebruaril toimusid Jõgeval 21. luulepäevad „Tuulelapsed“, mille tänavune tunnuslause oli „Ma salavaimu püüan äratada“. Osalejad pidid kokku panema kuni 15-minutilise kava Ernst Enno luulest.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatritrupp KOKK esitas lavastuse „Põhjavaimu tütred“. Trupil läks väga hästi: Johanna Tüür ja Emily Rästas pälvisid silmapaistva esituse eest näitlejapreemiad.

Kooli esindasid: Marta Allik, Mia Keäri, Loore Aul, Meribel Valdmann, Johanna Tüür, Emily Rästas, Liisbet Ormisson, Lisete Loreen Vaher, Gerda Kolts, Lene Johanson ja Karoliine Kalbus. Truppi juhendas Eva Kalbus.

Žüriis jagasid tagasisidet oma ala professionaalid, teiste seas Leelo Tungal, Märt Treier ja Toomas Lõhmuste. Meeleolu lõi rahvamuusikaansambel Hahetus.

Suur tänu juhendajale ja kooliperele toetuse eest!

Järgmisena saab lavastust „Põhjavaimu tütred“ näha juba 25. märtsil Tallinna kooliteatrite festivalil. Teatrikuul on plaanis seda ka kooliperele etendada.

Foto: Lea Pihlak

 

Iseseisva õppimise päeval külastasid õpetajad Rakvere Riigigümnaasiumi

/- , ,

29. jaanuaril, iseseisva õppimise päeval külastasid võõrkeelte ning loodus- ja reaalainete õppetooli õpetajad Rakvere Riigigümnaasiumi, et tutvuda kooli õpikeskkonna, õppekorralduse ning uuenduslike õppelahendustega.

Koolijuht Liisa Puusepp ja võõrkeeleõpetajad andsid põhjaliku ülevaate kooli eripärast ning õppekava põhimõtetest. Rakvere Riigigümnaasiumi õppekava lähtub säästva arengu hariduse printsiipidest ning keskne roll on lõimitud õpitegevustel ja projektõppel. Lõimitud õppimise järjepidev arendamine ja selle üha suurem rakendamine igapäevases õppetöös on kooli strateegiline eesmärk.

Hea näitena tutvustati kursust „Viru Vägi“, mille raames avastavad õpilased ekspertide juhendamisel Virumaa looduslikku mitmekesisust, piirkonna ajalugu ning kultuurmaastikke, kus põimuvad inimese tegevus ja loodus läbi sajandite kuni tänapäeva kultuuriruumini.

Külastus pakkus osalejatele inspireerivaid ideid, uusi vaatenurki ning väärtuslikku kogemuste vahetust kolleegidega.

Suur tänu toreda päeva eest Rakvere Riigigümnaasiumi väekale kooliperele!

Õppetoolide juhid Küllike Kütt ja Ivi Olev
Fotod: Kätlin Rebane

Kaasav eelarve pani õpilaste meeskonnatöö ja turundusoskused proovile

/-

13. jaanuaril toimus Tallinna Saksa Gümnaasiumis kaasava eelarve ideede hääletamine, kus 7.-12. klassi õpilased said valida oma lemmikidee, mida kool asub seejärel ellu viima.

Kaasav eelarvestamine on osalusdemokraatia tööriist, mille käigus antakse õpilastele võimalus otsustada osakese kooli eelarve üle. Õpilased saavad kogemuse ideede arendamisest, grupis töötamisest, eelarve koostamisest, oma ideede avalikult esitamisest ning valimistest.

Kooli kaasava eelarve ideede genereerimisega hakkasid meie kooli 10.b ja 10.c klasside õpilased tegelema juba oktoobris 2025. Tunde külastasid kaks eksperti, kes rääkisid meile linna kaasavast eelarvest ning andsid ülevaate sellest, kuidas kogu protsess toimub. Sellest kohtumisest kasvas välja mõte viia kaasava eelarve projekt meie koolis uuesti läbi. Lisaks toimus meil turundusteemaline töötuba, mille viis läbi Äripäeva turundusjuht Keit Alev. Õppisime turunduse aluseid, et saaksime oma ideid paremini reklaamida ja teistele kooli õpilastele tutvustada.

Kogu protsessi eesmärk oligi välja töötada ideed, mis aitaksid koolikeskkonda mõnusamaks teha ja muudaksid õpilaste koolielu paremaks. Esialgu pakkusime välja suure hulga ideid, kuid lõpptulemusena jäi valikusse kahe klassi peale seitse ideed: kuumajoogiautomaat, mugavad istumiskohad, soojem valgustus, bändiruumi uuendus, uued pallid, uued föönid ning rohenurk kooli hoovi.

Iga grupp pidi oma idee kohta plakati koostama ja selle abil oma mõtet kaasõpilastele tutvustama. Ideede reklaamimine andis meile turunduse valdkonnas väärtusliku kogemuse. Lisaks nõudis kogu protsess palju meeskonnatööd, mis osutus kohati oodatust keerulisemaks. Need väljakutsed aitasid ennast proovile panna ja koostööoskusi arendada. Valimiste ajal saime koguda ka tagasisidet, mis andis uusi mõtteid edaspidiseks.

Hääletusel osales kokku 226 õpilast 7.-12. klassist ning tulemused olid järgmised:

  1. koha sai ja õpilaste lemmikuks osutus kuumajoogiautomaat
  2. koha said mugavad istumiskohad
  3. kohale jäi soojem valgustus kooliruumi.

Ka õpetajad said sümboolselt oma lemmikideele hääle anda, ning õpetajate lemmikuks osutus rohenurk kooli hoovi. Õpetajate hääled üldarvestuses arvesse ei läinud.

Kaasava eelarve protsess näitas meile, kui oluline on õpilaste kaasamine koolis otsuste tegemisse. Kindlasti soovime, et see korduks ka järgnevatel aastatel. Selline aktiivne osalus on olnud väga vahva kogemus ning soovitame ka teistel sellest osa võtta.

Suur aitäh Eesti Koostöö Kogule ja MTÜ-le Korruptsioonivaba Eesti, kes toetasid mentoreid ja õpilasi hea nõu, materjalide ja ekspertidest külalistega!

Teksti koostasid: Gerda Maria Ristisaar, Mattias Hugo Mälter, Grete Florentine Huoponen (10.c)
Mentorina toetasid õpilasi Avely Kasela ja Evely Kutsar

Ühingu MTÜ Korruptsioonivaba Eesti ning SA Eesti Koostöö Kogu algatatud kaasava eelarvestamise projekt koolides on esimene laiaulatuslikum ettevõtmine Eestis, kus kohalike omavalitsuste kaasava eelarvestamise eeskujul saavad õpilased välja töötada, arendada ja esitleda ideesid, mille vahel kooli kogukond valib kõige sobilikuma viisi eelarve kasutamiseks.

Loe lähemalt: Koolide kaasav eelarve

kaasav eelarve

 

Meediaring tegutseb: uus osa saatest “Wichtige Fragen”

/-

Meie koolis on 5.-9. klasside õpilastel võimalus meediaringis filmimise tehnikatel põhinevaid multimeedia kasutusvõimalusi proovida.

Sellel õppeaastal jätkavad õpilased saatega “Wichtige Fragen”, mille fookuses on vilistlased, kuna on kooli sünnipäeva-aasta.

24. novembril 2025 oli saates külas Kaarel Rundu, Tallinna Saksa Gümnaasiumi vilistlane ja endine direktor. Juttu tuli tema kooliajast ning direktoriametist. Saade on väga inspireeriv ja meeleolukas.

Intervjuu tehti Tallinna Saksa Gümnaasiumi salvestusruumis.

Intervjuud saate vaadata siin.

Tutvuge ka saate värske kodulehega “Wichtige Fragen”.

Artikli koostasid: Mia, Ranely, Sofia, Olari ja juhendaja Erik Remma.

Vilistlaselt tulevastele tudengitele: Maiken Meltsas jagas kogemusi Heidelbergi ülikoolist ja Noore Õpetlase stipendiumist

/-

Maiken Meltsas

Uue aasta algus tõi gümnaasiumi lõpuklassidele põnevat inspiratsiooni välismaal õppimise teemadel. Esmaspäeval, 5. jaanuaril külastas kooli TSG vilistlane Maiken Meltsas, kes rääkis 11.b, 12.a ja 12.b klassi õpilastele oma õpingutest Saksamaa vanimas ülikoolis ning jagas nõuandeid Noore Õpetlase stipendiumi taotlemiseks.

Maiken Meltsas lõpetas Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelse osakonna 2025. aastal. Praegu tudeerib ta politoloogiat mainekas Heidelbergi ülikoolis, mis on Saksamaa vanim ja üks Euroopa tipptasemel teadusülikoole.

Oma ettekandes jagas ta muljeid üliõpilaselust ja õpingute algusega seotud väljakutsetest ja sellest, mida tähendab õppimine rahvusvaheliselt tunnustatud kõrgkoolis.

Maiken selgitas põhjalikult HARNO poolt välja antava Noore Õpetlase stipendiumi taotlemise tingimusi ja avalduse esitamist.

Oli rõõm meie vilistlast taas koolis näha! Loodame, et tema edulugu ja praktilised nõuanded julgustavad ka praegusi abituriente seadma kõrgeid sihte oma edasises haridusteel.

Suur tänu Maikenile sisuka ja inspireeriva kohtumise eest!

Küllike Kütt, võõrkeelte õppetooli juhataja

 

TSG haridustehnoloogia õpiringi õpetajad arendasid “digiampsude” toel digipädevusi

/- ,

Tallinna Saksa Gümnaasiumis jõudis lõpule mahukas arendusprojekt koostöös Tallinna Ülikooliga, mille käigus võtsid meie haridustehnoloogia õpiringi õpetajad fookusesse oma digioskuste lihvimise.

Tagasi vaadates oli tegemist õpetliku teekonnaga, mis keskendus digipädevuse sisuloome temaatikale, mille spetsiifiliseks teemaks oli “Ekraanisalvestuse abil õppevideote loomine”, pakkudes õpetajatele võimalust oma õppematerjale kaasajastada.

Projekti idee ei sündinud tühjalt kohalt. Juba varem oli selge, et kuigi digivahendid on koolis igapäevased, oli õpetajate digipädevuste tase ebaühtlane. Veelgi olulisem oli aga õpetajate endi selgelt väljendatud soov areneda ja uusi nippe õppida. Sellest vajadusest koorus välja uudne lahendus, kuidas haridustehnoloogia õpiringis õppida ehk “digiampsud”.

Kuidas me õppisime?

Traditsioonilise pika loengusarja asemel otsustasime katsetada midagi paindlikumat. Projekti käigus loodi ja rakendati hübriidõppe mudel, mis kombineeris omavahel ühised õpiringi kohtumised kord kuus koostööajal koolimajas ja iseseisvaks läbimiseks mõeldud e-õppe moodulid ehk “digiampsud”. See andis osalejatele võimaluse õppida omas tempos, kuid samas saada tuge kolleegidelt ja juhendajatelt. Tehnilises plaanis oli programm tihe ja praktiline. Õpetajad said käe valgeks keskkondadega nagu Google Sites, H5P ja Padlet ning õppisid videotöötlust lõiketööriista ja CapCut tarkvaraga. Kogu tegevus ei olnud aga pelgalt tehniline katsetamine, vaid toetus kindlatele haridusteaduslikele metoodilistele alustele, sealhulgas Merrilli ja Bloomi mudelitele, et loodud õppematerjalid oleksid pedagoogiliselt sisukad.

Tulemused ja õppetunnid

Peale projekti lõppu tehtud kokkuvõtted näitasid, et antud õpetamise ja õppimise suund oli õige. Osalejad hindasid loodud materjalide kvaliteeti ja juhendajate tööd kõrgelt. Paljud õpetajad tõdesid, et näevad omandatud oskustes suurt väärtust ja tunnevad huvi ka täiendavate digiteemade vastu, mis õppeprotsessis neid inspireerisid.

Loomulikult pakkus teekond ka väljakutseid. Kõige suuremaks takistuseks osutus ootuspäraselt aeg. Tihe koolielu ja kiire kevadine periood, millal projekt ellu viidi, tegid süvenemise kohati keeruliseks, mistõttu jõudis video loomiseni vaid osa alustanutest. Siiski kinnitas Digiampsude avatud e-õppematerjali lehele liidetud Google Analyticsi statistika, et loodud materjalid leidsid kasutust ja oodatav mõju on olemas ning õppematerjale kasutati aktiivselt ka hiljem.

Mis saab edasi?

Kuigi konkreetne projekt on lõppenud, on selle mõju pikaajaline. “Digiampsude” formaat tõestas end kui toimiv viis Tallinna Saksa Gümnaasiumi haridustehnoloogia õpiringi õpetajate koolitamiseks. Oleme kogemuse võrra rikkamad ja teame, et tulevikus tasub sarnaste koolituste puhul planeerida veelgi rahulikumat ja paindlikumat ajakava. Antud projekt viidi ellu 2024/2025. õppeaasta kevadel, uus ja täiendusteda digiampsude projekt on käimas ka käesoleval õppeaastal, mille teemaks on “Avatud e-õppematerjali loomine Google sites’is”.

Täname projektis osalenud haridustehnoloogia õpiringi õpetajaid!

Projekti meeskonda kuulusid Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia magistrandid Marje Mölder, Kertu Sorge, Greete Tarkin, Ivar Reimann, Erik Remma ja andragoog Merle Truubon.

Projekti juhendasid Tallinna Ülikooli õppejõud Piret Jeedas, James Sunney Quaicoe, Külli Meier ja Helina Loor.

Erik Remma, TSG haridustehnoloog

TSG digiampsud
TSG digiampsud

TSG jõulupäev tõi koolimajja pühaderõõmu ja kogus annetusi Eesti Toidupangale

/- ,

Neljapäeval, 18. detsembril, tähistas meie kool iga-aastast TSG jõulupäeva.

Koolimaja oli täis rõõmsat saginat, värvilisi jõulukampsuneid ja päkapikumütse, mis lõid sooja ja meeleoluka atmosfääri.

Aatriumis toimunud jõululaadal leidus igaühele midagi meelepärast. Müügilettidelt võis leida nii isetehtud lõikelaudu ja muffineid kui ka soolaseid pirukaid, küpsiseid ja käevõrusid. Lisaks oli võimalik osta hot dog‘e ning uut kodu ootavaid mänguasju.

Suur tänu kõikidele õpilastele ja lapsevanematele, kelle “kuldsed käed” ja ettevõtlikkus laada nii rikkalikuks muutsid!

TSG jõulupäeva üks olulisemaid osi on traditsioon teha head neile, kes seda kõige rohkem vajavad. Sel aastal otsustasime laadal kogutud tulu annetada Eesti Toidupangale. Annetuste kogumisele aitasid kaasa ka õpetajad, kes panustasid omalt poolt 107 euroga. Kokku kogunes sel aastal annetuseks 343 eurot.

Suur aitäh kõigile, kes sel aastal head tegid ja jõulurõõmu jagasid!

jõululaat

Praktiline töö: Põnevad lood YFU maailmakodanike taskuhäälingus

/-

11. a klassi õpilased Lisa Coral Michiko Muru ja Isabel Otspere on loonud praktilise töö raames YFU maailmakodanike podcast’ile eriepisoode, kuhu nad kutsusid seitse täiesti verivärsket vahetusõpilast jagama autentseid lugusid oma vahetusaasta kogemusest.

Vahetusaasta kogemusest kajastuvad ausad muljed, naljakad seigad, kultuurišokid, õppetunnid ja kõik see, mida üks noor kogeb, kui kodust tuhandete kilomeetrite kaugusele kolib.

Kellele see taskuhääling mõeldud on?

  • õpilastele, kes on mõelnud vahetusaastale minemisest;
  • neile, kes armastavad reisimist või erinevate kultuuride avastamist;
  • kõigile kuulajatele, kellel on maailmaränduri hing ja soov õppida midagi uut.

Tule ja avasta maailm läbi meie enda kooli noorte silmade – inspireeriv, ehe ja üllatusi täis!

Podcasti saab kuulata siin

YFU podcast

Pagaritoodete valikaine õpilased tutvusid Eesti ühe suurema leivatööstusega

/-

Gümnaasiumiõpilased osalesid 26. novembril õppekäigul leivaküpsetustehases Leibur.

Sel õppeastal on gümnaasiumil valikainena võimalik õppida pagaritoodete valmistamist. Õpetaja Markus Reischli juhendamisel küpsetavad õpilased õppeköögis leibu ja kukleid.

Sel nädalal oli õpilastel suurepärane võimalus tutvuda leivatootmisega Leiburis, kus valmib kolmandik Eesitis müüdavast leivast-saiast.

Tootmisruumidesse sisenemine nõudis rangete hügieenireeglite järgimist, mis tähendas ka õpilastele kaitseriietuse kandmist – väga õpetlik kogemus!

Õpilased said ülevaate rukkileiva küpsetamise protsessist, mis nõuab pühendumist ja aega: teekond taignast valmis leivapätsini võtab aega 20 tundi.

Põnev oli näha, kuidas moodne tehnoloogia aitab tööd optimeerida ja tagada ühtlase kvaliteedi. Õpilased nägid tegutsemas pakkimisroboteid, kes suudavad asendada kahe inimese töö.

AS Leiburi tehases toodetakse leiba-saia kolmel liinil ning tooteid eksporditakse edukalt seitsmesse välisriiki. Õppekäik andis gümnaasiumiõpilastele väärtusliku arusaama toidutehnoloogia, logistika ja rahvusvahelise äri ristumispunktidest.

valikaine õpilased leivatehases Leibur
valikaine õpilased leivatehases Leibur
Leibur
Leibur