Erasmus+ õpiränne: “Kunstisild Tallinna ja Lissaboni vahel” 2025/26 I osa – Eesti ja Portugali õpilased lõid Lissabonis ühisnäituse

13.-18. oktoobril 2025 osalesid kümme meie kooli õpilast Erasmus+ õpirändeprojektis “Art Bridge between Tallinn and Lisbon 2025-26”, mille esimene etapp toimus Lissabonis koostöös Lissaboni Saksa Kooliga (DSL – Deutsche Schule Lissabon). Nädala jooksul võtsid õpilased osa mitmetest kunstiprojektidest, töötubadest ja kultuurikülastustest, arendades nii oma loovust, meeskonnatööoskusi kui ka rahvusvahelist suhtlemisoskust.

Sel korral oli projekti fookuses tekstiilikunst ning õpilaste ülesandeks oli kaunistada Lissaboni kooli õpilasruum tekstiili- ja teibikunsti töödega, et anda seni üsna tühjale ruumile juurde isikupära, pehmust ja soojust.

Programm algas Casa da Cerca kunstikeskuses, kus kunstnik Mário Campos juhendas tsüanotüüpia töötuba. Õpilased õppisid selle ajaloolise fotograafiaprotsessi ilmutamise erinevaid etappe ja lõid suurtele kangastele iseloomulikud sinakad tsüanotüüpiatööd, mida hiljem kasutati tekstiilikunsti projektis koolis.

Järgnevatel päevadel toimus tekstiilikunsti töötuba Lissaboni Saksa Koolis, mida juhendasid tekstiilikunstnik Ariane Arandt ning projekti õpetajad Anna Malessa, Paula König, Stefan Osnowski (DSL), Carol Pahk ja Erik Joasaare (TSG) ning moedisainer Fiona Con. Õpilased õppisid erinevaid tehnikaid – õmblemist, heegeldamist, tikkimist ja kudumist, samuti teibikunsti, siiditrükki ja tekstiilide värvimist. Nad kavandasid oma kunstiteoseid rahvusvahelistes gruppides rühmatööna. Tööde eesmärgiks oli luua ühine näitus, mis valmis nädala lõpuks Lissaboni Saksa Kooli õpilasruumis. Kolme päeva jooksul valmisid loodusteemaline seinavaip, uued katted õpilasruumi istumispatjadele, tekstiilist laekaunistused ja teibikunstiprojekt.

Inspiratsiooni saadi kunstnik Thomas Szotti ateljees kunstnikuga kohtudes, MUDE disainimuuseumis moekunsti näitusel, Casa das Histórias Paula Rego muuseumi külastusest Cascais’s ning loodus- ja kultuuripaikadest nagu Cabo da Roca ja Monserrate park. Need andsid õpilastele väärtusliku ülevaate Portugali kultuuri- ja looduspärandist.

Projekt lõppes laupäeval, 18. oktoobril, kui Lissaboni Saksa Kooli Oktoberfesti raames avati ühisnäitus, mida külastas üle paarisaja inimese. Õpilased esitlesid oma tekstiili- ja teibikunstiteoseid ning jagasid külalistega oma loomeprotsessi ja kogemusi. Kõik osalejad said ka diplomid.

Õpiränne Lissabonis oli inspireeriv ja õpetlik kogemus, mis ühendas kunstilise loovuse, rahvusvahelise koostöö ja uued sõprussuhted. Projekti teine etapp toimub 2026. aasta veebruaris Tallinnas, mil meie kool võõrustab Portugali õpilasi.

Meie koolist võtsid projektis osa: Daria Ivanova (11.a), Marika Kappo (11.a), Egeli Kirikal (11.a), Hanna Lotta Kivi (11.a), Franz Frederick Oja (11.a), Arabella Raidmäe (11.a), Daria Ruus (11.a), Iiris Rebeka Saffre (11.a), Keili Valge (11.b), Romet Ressar (11.b).

Õpilasi juhendasid kunstiõpetajad: Erik Joasaare, Carol Pahk.

Suur tänu Lissaboni Saksa Koolile: direktor Teresa Lenze, õpetajad Anna Malessa, Paula König, Stefan Osnowski ja Ariane Arandt ning kunstnik Thomas Szott ja moedisainer Fiona Con.

Tekst ja fotod: Erik Joasaare

artbridge 2025

 

Kaasrahastab ELErasmus+

 

Digitehnoloogia ees ei tasu hirmu tunda

Tallinna Saksa Gümnaasiumi haridustehnoloog Erik Remma arutles Õpetajate Lehes ilmunud loos tehnoloogia kasutamise üle õppetöös meie kooli näitel.

Digitehnoloogia on tööriist, mis peab õppimist toetama, õpetajal peavad selleks olema teadmised ja sobiv mõtteviis.

Loe intervuud Õpetajate Lehest, 14.10.2025

Kooli 45. sünnipäev ehk tõeline OMA KOOLI LAULUPIDU

Tähistasime kogu kooliperega 9. oktoobril oma kooli 45. sünnipäeva suure ühislaulmisega Männi pargis.

Enne laulupidu moodustasime kooli juurest pika ja uhke rongkäigu. Õhkkond oli rõõmus, paljudel õpilastel olid peas armsad koolimütsid ja me tundsime end ühe suure perena.

Mustamäelased elasid meie teekonnale kaasa, hüüdsid tervitusi ja viipasid autoaknast.

Ikka päris OMA KOOLI LAULUPIDU!

Ürituse idee sündis tänu sellele, et pea kõikidel aktustel oleme ikka paar-kolm laulu ühiselt koos laulnud, olgu see 1. september või jõulukontsert. Kümme aastat tagasi tähistasime kooli 35. sünnipäeva samuti ühisaulmisega. Koos õpilastega valisime 7 lemmiklaulu välja ning laulsime siis kahel korral kooli võimlas suurte ja väikestega, sest kõik õpilased korraga ruumi ei mahtunud.

Sel korral mõtlesime ja unistasime suuremalt – laulame rohkem, teeme rongkäigu, tellime bändi ja laulame kõik koos, kutsudes osalema ka vilistlased, lapsevanemad ja kõik kooli sõbrad.

Muusikaõpetajate ja õpilaste koostöös valiti välja 16 armastatud laulu, mis Männi pargis kõlasid. Laval esinesid koorid ja Urmas Lattikase bänd (kitarril Mihkel Mälgand, trummidel Ahto Abner), lava ees laulsid kaasa õpilased, õpetajad ja lapsevanemad.

Ka rahvatantsijad andsid oma lustlike tantsudega peole hoogu juurde.

Suur unistus ja idee sai teoks! Palju õnne kõigile!
Suur tänu kõigile, kes laulupeo õnnestumisele kaasa aitasid!

Nagu muusikud ütlesid: “Kohtume 5 aasta pärast!”

Õpetaja Ene Uibo

TSG 45 ühislaulmine

Vasakult: Ahto Abner, Kadri Selke, Ene Uibo, Liibet Erelt, Urmas Lattikas

Erasmus+ õpiränne: TSG õpilased osalesid AMUN konverentsil Hamburgis

2025. aasta septembris sõitsid neliteist Tallinna Saksa Gümnaasiumi 10.-12. klassi õpilast koos õpetajate Emel Çelik ja Jan Zünkeleriga Hamburgi, et Alsteri Model United Nations (AMUN) konverentsist osa võtta.

Sellel rahvusvahelisel konverentsil kohtusid erinevate maade esindajad, kes Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni delegaatidena arutlesid aktuaalsete poliitiliste teemade üle. Saime luua uusi rahvusvahelisi kontakte, panna proovile oma diplomaatilisi oskusi ning ka lihtsalt lõbutseda. Nende kuue päeva jooksul ei istunud me ainult päevad läbi debattidel, vaid tutvusime ka Hamburgi linnaga: käisime vee- ja valgusshow‘l, maitsesime kohalikke toite ning tutvusime vaatamisväärsustega. Kogu selle aja jooksul käis pidev aktiivne vestlus saksa ja inglise keeles, millega rikastasime oma keeleteadmisi.

AMUN konverents ei olnud lihtne: mõttetööd oli palju ning delegaat oma riiki pidi poliitiliste vaadete poolest hästi tundma. Samas oli see ka meeldiv õpikogemus meile kõigile. Juba esimese päeva avatseremoonial oli eestlastele varuks meeldiv üllatus: kooli direktor Thomas Olliges tervitas meid “Tere”-ga! Meie suursaadikud Hendrik Voecks (10.b), Laura-Liis Põllu (12.a) ja Saara Muller (12.a) pidasid kõnesid Saksamaa Liitvabariigi, Prantsuse Vabariigi ja Filipiini Vabariigi nimel. Meie sealviibimise neljandal päeval, ehk 1. oktoobril vastas külalisesineja hr Nick Birnback meie küsimustele ÜRO rahuvalvemissioonide/operatsioonide kohta, mis oli ainulaadne võimalus rääkida kellegagi, kes aktiivselt ÜRO-s töötab.

AMUN-i viimasel päeval, 2. oktoobril, saime kõik kätte tänukirjad sealse osalemise eest. Samuti said kaks meie kooli õpilast tunnustuse hea töö eest (Emily Goldin, 10.a ja Saara Muller, 12.a), ning üks meie kooli õpilane koos meie vilistlasega said tiitli “parim delegaat” (Hendrik Voecks, 10.b ja Pepe Schneider).

Kuid siiski, miks MUN konverentsidel osaleda, kui jääb mulje, et need on nii rasked? Sellele on hea, lihtne ja ühesõnaline vastus: silmaring. MUN konverentsid on hea võimalus, kus panna proovile oma väitlemisoskus ja julgus, aga kus saab ka lihtsalt paariks päevaks oma mugavustsoonist välja astuda. Kuna kogu tegevus toimub inglise keeles, on see ka suurepärane võimalus oma keeleosksut lihvida ja arendada. Ning aspekt, mida me eriti hindame: sealt saab endale uusi rahvusvahelisi sõpru, kellega on alati meeldiv suhelda ning mõtteid vahetada.

Meie reisi ja konverenstil osalemist rahastas ERASMUS+, mille eest me kõik ütleme teile: thank youDanke– aitäh!

Tekst: Emily Goldin, 10.a
Fotod: Emel Çelik, õpetaja

Kaasrahastab ELErasmus+

 

TSG tunnustab kolleege

TSG aasta õpetaja 2025 — Ene UiboEne Uibo

  • Tema töövõime on aukartustäratav — loominguline, entsusiastlik ja kustumatu energiaga.
  • Ta on alati rahulik ja valmis kuulama — olgu see kolleeg, lapsevanem või õpilane.
  • Tema koorid ja ettevõtmised on kui lained, mis liigutavad kõiki, kes nendega kokku puutuvad.

TSG aasta töötaja 2025 — Andres Larka

  • Alati abivalmis, vastutulelik ja rahulik. Ükski suurem üritus koolis ei toimu ilma temata.
  • Tehnika hakkab tööle, kui Andres klassi astub.
  • Ilma temata poleks elu planeedil TSG võimalik.

Kolleegipreemia 2025 — Triin Ots

  • Alati rõõmus ja postiivne, eeskuju õpetajatele ja õpilastele.
  • Hämmastav inimene, kes suudab mõelda endast väga palju kaugemale, hindamatu tiimiliige.
  • Tõeline kolleeg ja sõber, kes toetab ja märkab.

Aasta tegu 2025 — TSG karjääripäev, (Avely Kasela, Laura Steinbach)

Õpilasesinduse poolt antud autasud õpetajatele:

Kõige stiilsem: Rosalinde Rist
Kõige soojema südamega: Reet Jõgeva
Kõige parema huumoriga: Astrid Rätsep
Aasta klassijuhataja: Jan Zünkeler
Kõige aktiivsem koolielus: Erik Joasaare
Kõige toredam uustulnuk: Robin Schmidlin

 

Koolipere tähistas autovaba päeva kriidijoonistustega kooli sünnipäevaks

Esmaspäeval, 22. septembril tähistasime traditsiooniliselt koolis ülemaailmset autovaba päeva. Päeva eesmärk oli pöörata tähelepanu keskkonnasõbralikele liikumisviisidele ja puhtamale linnakeskkonnale.

Nii nagu ka eelnevatel aastatel, andsime päeva tähistamisele ka loomingulise mõõtme, kooli staadionipoolsest parkimisalast sai suur kunstigalerii, kus iga klass kujundas kriidijoonistusega oma parkimiskoha. Ühine teema oli kooli sünnipäev, mida õpilased tõlgendasid värvikate ja omanäoliste tööde kaudu.

Autovaba päev tuletas meelde, et väikeste valikutega, tulles kooli jalgsi, jalgratta või ühistranspordiga, saame üheskoos panustada tervislikumasse ja rohelisemasse elukeskkonda.

Suur tänu kõigile, kes päeva õnnestumisse panustasid ja julgustasid õpilasi oma loomingut väljendama!

Autovaba päev on iga aasta 22. septembril tähistatav rahvusvaheline tähtpäev, millega autovaba liikumine suunab ühiskonna tähelepanu autostumise probleemidele.

UNESCO kool

Kogemused riigikaitselaagris: unetud ööd, mudased saapad ja võidukas rännak

12.-14. septembril osalesid Tallinna Saksa Gümnaasiumi abiturientid traditsioonilises riigikaitselaagris. Järgnevalt saab lugeda 12.b klassi õpilaste muljeid sel ainulaadsel nädalavahetusel saadud kogemustest.

12. septembri varahommikul suundusin kokkupakitud kotiga kooli, kus võttis minu ja mu klassikaaslased peale buss, millega sõitsime riigikaitselaagrisse. Seal vahetasime oma tsiviilriietuse meile antud riietuse vastu ning saime varustuse. Riided vahetatud, suundusime platsile, kus meile räägiti riigikaitse korraldusest.

Esimene päev möödus sujuvalt, saime endale väga toredad instruktorid, kellega sai palju juttu aetud ning kellelt ka nii mõndagi õppisime. Õhtuks panime üles telgi, tegime süüa ning lõpuks heitsime magama.

Esimene öö möödus unetult. Maapind oli kõva, ruumi oli vähe ja pidime ka öövalvet pidama, et midagi põlema ei süttiks.

Teine päev venis, seisime terve päeva ning käisime töötubades. Toit laagris oli isegi üllatavalt meeldiv ning kõht oli kogu aeg täis, mis oli kindlasti suur pluss. Pidev seismine andis tunda ning tekitas väsimust, kaasa aitas ka see, et hommikul oli kell kuus äratus, millele järgnes hommikuvõimlemine.

Teine öö möödus mitmekülgselt. Uni oli hea, aga liiga magus, mille tõttu juhtus see, et öövalve jäi magama ning tuli ahjus kustus. Temperatuur telgis langes, mis äratas nii mõnedki magajad sügavast unest.

Kolmas päev oli väga huvitav. Peale hommikusi rutiine ja ühte töötuba algas meil lõpurännak. Seal pidime kogu varustusega läbima punkte, kuhu pidime jõudma, orienteerudes kaardiga. Nimetatud punktides täitsime ülesandeid ning viimasest punktist pidime viissada meetrit aja peale jooksma. Meie jagu, mis koosnes üheteistkümnest poisist, saavutas laagri parima tulemuse, laagris oli kokku umbes kakssada õpilast.

Üldine meeleolu oli hea, olen õnnelik, et võtsin laagrist osa ning sain selle kogemuse. Ainuke miinus oli see, et oli vihmane ja sopane ehk ilm jättis soovida.

Remek Mäe


Laagripäevad algasid varakult, kuid see polnud laagri kõige ebameeldivam osa. Läksin sinna eeldusega, et mul avaneb võimalus end proovile panna. Seda aga ei juhtunud, sest tegemist polnud mingisuguse katsumusega. Kõige lihtsam on võrrelda seda laagrit kooliga, kus ainus erinevus on see, et kõik tunnid toimuvad väljas. Nõnda me siis käisimegi kolm päeva järjest erinevates tundides, kus õppisime maskeerimist, orienteerumist, esmaabi, käemärke jms.

On raske öelda, kas laager oli hea või halb, sest mõlemad aspektid olid esindatud. Näiteks sain ma aega veeta oma heade sõpradega, kellega me kogu aeg naersime. Samas tekkis mitmeid lahkhelisid ülejäänud grupiga, kellega telki jagasime. Nimelt olid meie grupis valdavalt tüdrukud ning julgen öelda, et kui poisil käskida midagi teha, siis ta teeb, aga kui tüdrukul, kõlab vastuseks: „Miks sa seda nii ülbelt ütlesid? Viisakamalt saab ka rääkida.“ Seega ei saanud me nautida halbu ilmasid ja häid toite, kuna alatihti tuli tülisid lahendada.

Lisaks sellele olid ka mõned tunnid tüütud ja nende vahel pidi mõttetult passima. Terve aeg möödus justkui midagi oodates. Laager tasus end aga mingil määral ära, sest lõpuks koju jõudes hakkasin sooja dušši ja pehmet voodit rohkem hindama.

Heinika Heinloo


Hommikul ootasime pikalt bussi, mis oli meid vale kooli juures oodanud. Alguses sõitis buss ka valesse sihtkohta, aga kui me lõpuks kohale jõudsime, saime kätte oma vormid. Need pidime õues selga panema ning kui see sai tehtud, hakkas vihma sadama.

Seejärel jagasime ennast jagudesse ja saime omale instruktorid. Meie jaos olid peamiselt meie klassi poisid ja kaks paralleelklassi poissi. Instruktorid olid tegevväelased, kes õpetasid meile telgi püsti panemist ja söögitegemist ning rääkisid põnevaid lugusid kaitseväest. Otsustasime panna ööseks ahju küdema, mis tähendas, et pidime seda vahetustega valvama. Samuti leidsime öösel telgist palju nälkjaid.

Laagris pidime läbima üheksa töötuba, millest enamus toimusid teisel päeval. Mulle meeldisid kõige rohkem köiega mööda seina alla kõndimine ja airsoft’iga tegutsemine. Paar korda saime ka karistada, kui mõnel olid kindad telki jäänud või kellelgi käed taskus. Siis pidime tegema kas kätekõverdusi või toengseisu.

Sellel ööl pidasime samuti ahjuvalvet, aga enamik jäi oma vahetusel magama ning seetõttu kustus tuli kaks korda ära ning telgis hakkas väga külm.

Viimane hommik algas hommikuvõimlemisega, mida viis läbi vanast lastesaatest tuntud Leopoldi kostüümis juhendaja. Hiljem toimus lõpurännak, mis koosnes aja peale telgi kokkupanemisest, orienteerumisest punktide vahel, kus pidime õpitut kasutama, et küsimustele vastata, ja poole kilomeetri pikkusest jooksust aja peale. Meie jagu võitis lõpurännaku ja saime karikad. Kindlasti aitas see, et meie jagu koosnes ainult poistest. Nägime jooksmas ühte teist jagu, kus poisid olid võtnud tüdrukute seljakotid omale teiseks seljakotiks selga, et tüdrukud joosta jaksaksid, aga seetõttu olid nad ise väga aeglased.

Toit oli laagris hea ning seda sai öösel sööma minna, sest seda jäi nii palju üle. Mulle meeldis riigikaitselaager, sest sai palju nalja ja see oli mulle uus kogemus. Öösiti oli aga väga külm ja kauem ma seal olla ei oleks tahtnud.

Mihkel Ilves


Neljapäeva õhtul oli vaja poest osta viimased eluks vajalikud tooted, näiteks märkmik ja tule jaoks tikud. Hiljem oli vaja pakkida suur kott, kuhu panin riided, hügieenitarbed ning ka taskulambi ja taskunoa.

Hommikul väljus buss kell 8.30, kuid bussijuht oli bussi parkinud koolist eemale. Sõit oli kiire, kuid meeleolu oli ärev ja kurvavõitu, sest me ei teadnud, mis meid ees ootab ja kas me üldse elusalt tagasi jõuame. Lõpuks jõudsime kohale, ehkki bussijuht oli meid vales asukohas  bussist välja lasknud. Bussijuht sai siiski oma veast aru ja viis meid õigesse paika.

Kohal olles saime endale varustuse ja riided ning meid jaotati jagudesse. Pärast seda läksime instruktoritega telgi jaoks sobivat kohta leidma. Telgi panek oli paras võitlus, sest pidime samal ajal panema telgi sisse korstna ja ka ahju. Sel päeval tegime ise kuivtoidu soojaks, kasutades katelokki ja piiritust, et tuli põlema läheks. Ütleme viisakalt, et see toit maitses ikka kohutavalt. Öösel pidime kõik tund aega ahjuvalvet pidama ja jälgima, et keegi põlema ei läheks.

Teisel päeval oli hommikul söögiks puder, mis maitses imeliselt. Sel päeval tehti meile tervelt seitse töötuba, milleks olid meditsiin, tuleohutus, airsoft, õppisime maskeeruma keskkonda, rääkisime rännakust ja õppisime käemärke näitama jne. Lõunal ja õhtul saime angaarist imelist toitu, mis viis keele alla. Öösel ärkasin üles, sest külm hakkas, kuna valves olijad olid magama jäänud.

Viimasel päeval oli orienteerumine, kus pidime rändama ja harjutusi tegema. Ühes harjutuses pidin mängima ohvrit ja teised pidid mind meditsiiniliselt aitama. Orienteerumine oli võistlus jagude vahel, kus saime esimese koha ja kuldse karika.

Maarjo Vaikna

Õpilasi innustas muljed kirja panema õpetaja Astrid Rätsep.

Meie kool sai UNESCO ühendkoolide võrgustiku liikmeks

UNESCO kool

Tallinna Saksa Gümnaasiumist sai 21. augustil 2025 UNESCO ühendkoolide võrgustiku liige. Tegemist on rahvusvahelise koolide liikumisega, kuhu kuulub üle 11 500 haridusasutuse enam kui 180 riigist. Eestis on võrgustikku kuuluvatel koolidel ühine eesmärk kasvatada õpilastest vastutustundlikke ja hoolivaid maailmakodanikke. Eestis koordineerivad võrgustiku tööd Mondo ja Tartu loodusmaja.

Ühinemine UNESCO ühendkoolidega näitab, et meie senist tööd on märgatud ja hinnatud. See avab koolile uusi võimalusi õppimise rikastamiseks, kogemuste vahetamiseks ja partnerlussuhete loomiseks nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil, samuti võimaldab see laiemalt tutvustada meie kooli tegemisi.

Võrgustiku liikmed soovivad kujundada avatud meelega, keskkonnast ja inimestest hoolivaid ning ühiskondlikult aktiivseid noori. Põhiteemadena rõhutatakse:

  • Vastutustundlikku maailmakodanikuks kasvamist, et õpilased tunneksid oma rolli ja mõju globaalses kogukonnas.
  • Kestlikku arengut ja keskkonnahoidu, et noored õpiksid väärtustama loodust ja leidma lahendusi tulevikku vaatavalt.
  • Inimeste ja kultuuride mõistmist, mis arendab sallivust, empaatiat ja võimet teha koostööd erinevate taustadega inimestega.
  • Loovat eneseväljendust ja algatusvõimet, et õpilased oskaksid oma ideid ellu viia ja olla aktiivsed panustajad kooli ning kogukonna arengusse.

Kõik need tegevused toetavad ka Eesti riiklikes õppekavades seatud eesmärke, UNESCO ühendkoolide tegevus panustab otseselt kaheksa üldpädevuse (sh väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus jpt) kujundamisse õpilastes.

Võrgustiku ettevõtmised koostatakse iga õppeaasta alguses, kuid koolidel on alati vabadus lisada juurde oma loovaid algatusi ja projekte. Meie koolis on nendeks nt autovaba päeva tähistamine, maailmakoristusnädal, vaimse tervise päeva tähistamine, TSG Talk Wave, MUNOT jpt.

UNESCO ühendkoolide liikmeks olemine tähendab, et meie kool saab osaleda rahvusvahelistes projektides, vahetustes ja kampaaniates, tähistada ÜRO ja UNESCO tähtpäevi ning arendada oma igapäevast õppetööd UNESCO põhimõtteid järgides. Oleme uhked, et saame oma kooliperega anda panuse ülemaailmsesse koostöösse ja parema tuleviku kujundamisse.

UNESCO kool

Kilekaante müük

Õpikute ja töövihikute kilekaante müük toimub koolimajas kohapeal.

Kilekaante müügipäevad:

26.08 kell 13.00-15.00
27.08 kell 09.00-11.00
29.08 kell 13.00-15.00
02.09 kell 10.00-14.00
03.09 kell 10.00-14.00

Kilekaasi saab osta nii üksikult kui komplektina. Kilekaane hind on 1.20 EUR. Arveldamine kaardiga ja sularahas.

LISAINFO tel: 5565 1481

NB! Saksa osakonna õpilastel palume õpikutega tulla, kuna õppematerjal on erinev.

Õpikute komplektide hinnakiri on järgmine:

1. klass 8.40
2. klass 14.40
3. klass 16.80
4. klass 18.00
5. klass 20.40
6. klass 21.60
7. klass 20.40
8. klass 32.40
9. klass 28.80

Haridusameti tunnustus saksa keele olümpiaadidel osalejale

3. juunil tunnustas Tallinna Haridusamet 2024/2025. õppeaasta üleriigilistel ja piirkondlikel aineolümpiaadidel silma paistnud Tallinna koolide õpilasi.

Meie koolist oli tunnustusüritusele kutsutud 10.a klassi õpilane Daria Ruus, kes saavutas vabariiklikul saksa keele olümpiaadil I koha ning Baltimaade saksa keele olümpiaadil III koha.

Palju õnne!

Foto: Erlend Štaub

Darja Ruus