Teine koht Tallinna õpioskuste olümpiaadil

5. aprillil toimus õpioskuste olümpiaadi linnavoor, kus osales kokku lausa 24 kooli. Tallinna Saksa Gümnaasiumi 5.b klass saavutas uhkelt 2. koha!

Meeskonda kuulusid Oliver Lokk, Hannes Jõema, Oskar Tae, Johanna Tüür ja Helena Volk.

Võistlus oli jagatud viieks töötoaks: reaalained, arvuti, humanitaarained, loodus ja varia. Igas töötoas ootasid ees tõelised pähklid, mis panid ajusid ragistama! Reaalainete töötoas tuli lahendada arvutamisülesandeid ja isegi origamit voltida. Arvutis tuli olla eriti tähelepanelik, sest pidime tekstis vigu otsima ja parandama, kasutades erinevaid allikaid. Humanitaarainetes pidime kokku viima tsitaate ja raamatuid, lisaks tõlkisime teksti ning nuputasime, mida tähendavad vanad sõnad.

Looduse töötoas kuulasime linnulaulu ja täitsime töölehti, kasutades raamatuid abiks. Varias tegutsesime veelgi rohkem – töölehed, tikkimine, kodunduse õpik ja isegi ärevuse vihik olid abiks, et ülesandeid lahendada.

Olümpiaadil saime harjutada päris palju meeskonnatööd ja lahendada igasuguseid põnevaid ülesandeid. See oli tõesti üks huvitav kogemus, täis õppimist, koostööd ja põnevust!

2. koht linnavoorus andis meie kooli tiimile võimaluse osaleda 3. mail Tartus üleriigilisel õpioskuste talgupäeval. Juba ootame põnevusega, mis meid seal toimub!

Tekst: Oliver Lokk, 5.b
Foto: Külli Veerme

Säravad saavutused teadusfestivalilt

8. ja 9. aprillil toimus Tartus õpilaste teadusfestival ja selle raames õpilaste teadustööde riikliku konkursi II voor. Meie kooli õpilased saavutasid eriti silmapaistvaid tulemusi. Kõik teise vooru pääsenud õpilased pälvisid erinevaid preemiaid või äramärkimisi.

Oma töid tutvustasid viis TSG õpilast:

  • Kerten Meier „Kolmest romantistlikus stiilis etüüdist koosneva klaveritsükli loomine ja salvestamine“(juhendaja Ene Uibo);
  • Laureen Kalvet „Elektriliste tõukeratastega juhtunud õnnetustega kaasnevad kehavigastused Pärnu maakonna näitel“ (juhendajad Jane Idavain, Liisa-Marie Lääne);
  • Mari Maurer  „Melioratsioonist Eestis ning selle mõjust Pususoo ja selle valgala näitel“ (juhendajad Hedda Pihlamägi, Piret Lõhmus);
  • Diana Põder „Maaliseeria loomine oma terviseprobleemide visualiseerimisena ja nendest näituse korraldamine“ (juhendajad Lisette Lepik, Kalli Kalmet);
  • Susanna Sarapuu „Valimisnimekirjade koostamise formaalsete ja mitteformaalsete reeglite mõju naiste esindatusele: Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikute vaade“ (juhendajad Ulla Herkel, Külli Sarapuu).

Gümnaasiumiastmes pälvisid riiklikud preemiad Mari (I preemia) ja Laureen (III preemia).

Juhendajapreemiad pälvisid Mari Maureri töö juhendajad Hedda Pihlamägi ja Piret Lõhmus.

Mari esindab Eestit Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil (september 2025).

Mari pälvis Eesti Noorte Teaduste Akadeemia eriauhinna.

Põhjendus: Uurimistöö, mis ühendab isikliku sideme kohaliku maastikuga süstemaatilise ja professionaalse loodusteadusliku analüüsiga, käsitledes kraavitamise mõju Pususoole. Tegu on erakordselt põhjaliku ja mahuka tööga, mille aluseks on pikaajalised pere vaatlusandmed, tugev teoreetiline raamistik, mitme valdkonna kokkupuutepunktid ja selge teaduskeel. Autor põimib meisterlikult kokku ajaloolise ülevaate, looduskaitselise vaate ning ökoloogilise analüüsi, pakkudes väärtuslikke teadmisi Eesti metsakuivenduse ja märgalade seisundi kohta. Selline töö on ehe näide sellest, kuidas teaduspõhine lähenemine, isiklik pühendumus ja kogukondlik teadlikkus saavad kujundada tugevama ja hoolivama looduskaitselise mõtteviisi.

Laureen pälvis Eesti Teaduste Akadeemia 2. preemia.

Põhjendus: Originaalne uurimus sissevaatega kurba statistikasse, millega kevadest-sügiseni tüüpiliselt algavad liiklusuudised – elektriliste tõukeratastega juhtunud õnnetused. Võrreldi transpordiameti ja tervisevaldkonna statistikaid ja tuvastati mh, et Transpordiamet alahindab noorema vanuserühma poistega toimuvaid õnnetusi, mis on samal ajal võrreldes teiste rühmadega ka palju tõsisemate vigastustega.

Laureen sai Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu tänukirja.

Lisaks kutsuvad Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Pärnu Haigla autorit tutvuma õppimisvõimalustega. Autoril on ainulaadne võimalus olla tudengivarjuks erinevates osakondades, kogeda tervishoiuvaldkonna igapäevaelu ning saada ülevaade haigla tegevustest individuaalsel ringkäigul.

Põhjendus: Uurimistöö käsitleb olulist ja aktuaalset teemat, tuues esile elektriliste tõukeratastega seotud õnnetuste tagajärjed ning aidates tõsta teadlikkust ühiskonnas. Komisjon tunnustab töö kvaliteeti ja selle kasulikkust laiemale avalikkusele. Tegemist on väärtusliku panusega ohutusalase teadlikkuse suurendamisse.

Susanna sai Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eriauhinna ning sõidab Šveitsi rahvusvahelisele talentide foorumile (ISTF) 2026 Eestit esindama.

Diana pälvis järgnevad eriauhinnad:

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu eriauhind

Põhjendus: Uurimistöö paistab silma aktuaalse ja ausa teemakäsitlusega, mis ühendab tervise ja kunsti valdkonnad ning pakub põhjalikku loomeprotsessi analüüsi. Autor on kasutanud interdistsiplinaarset lähenemist, sidudes oskuslikult eri valdkondade kompetentsid. Isiklik ja avameelne käsitlus muudab töö mõistetavaks noortele ning aitab tõsta nende teadlikkust terviseprobleemidest. Töö rõhutab kultuuri olulisust nii ühiskonna teenimisel kui ka vajaliku
teabe edastamisel.

Eesti Kunstiakadeemia eriauhind

Põhjendus: Diana Põder on loonud maaliseeria ja avaliku näituse koos publikuprogrammiga, mis on inspireeritud kroonilisest valust ja neuroloogilistest häiretest. Oma töödes ühendab ta isikliku kogemuse ja ühiskondliku fookuse, jõudes julgelt ja otsekoheselt oluliste teemade käsitlemiseni.
See kunstiprojekt purustab neuroloogiliste häirete ja haiguste kohta levinud stereotüüpe, harib vaatajat ning kutsub kaasa mõtlema, kuidas kujutada valu, spetsiifilisi haigusseisundeid ja inimeseks olemise sisemisi väljakutseid. Uurimistöö paistab silma läbimõeldud ja põhjendatud loominguliste otsustega, mis on viinud tervikliku maaliseeria ja selle mõjusa esitlemiseni. See on tõeliselt maailma avardav kunstiprojekt, mis ühendab teaduse ja loomingu, et tekitada ühiskondlikku arutelu.

Tartu Ülikooli teaduskooli eriauhind

Põhjendus: Diana on oma tööga puudutanud olulist ja sageli varju jäävat teemat – noorte vaimset tervist. Teaduskoolis kohtame topelt andekaid noori, kes vajavad tuge , et ennast teostada,. Tunnustame Dianat, kes siiralt ja avameelset probleemistikku avab ning lisaks tema loovust terviseprobleemide visualiseerimises.

Kerteni loovtööd tunnustati Kultuuriministeeriumi tänukirjaga sügava stiilitunnetuse ja sellele ehitatud klaveritsükli komponeerimise, salvestamise ja noodigraafika loomise eest.

PALJU ÕNNE!

Õpilasi toetasid ja aitasid õpetajad Anu Tuulmets ja Erik Joasaare.

Suur tänu õpilastele ja nende juhendajatele!

Kõik tulemused koos eripreemiatega leiab Eesti Teadusagentuuri kodulehelt. Uurimistööde kokkuvõtteid saab lugeda konkursi kogumikust.

Auhinnad õpilaste teadusfestivalil 2025

Vasakult: Susanna Sarapuu, Laureen Kalvet, Anu Tuulmets, Diana Põder, Mari Maurer

Meediakajastus

Kuula Novaatori reportaaži noorte uurimistöödest, kus Mari oma tööd tutvustab.

Vaata ERR uudislugu festivalist, kus Laureen oma uurimisteemast räägib.

 

Erasmus+ koolitus Lissabonis keskendus uuenduslikele lähenemisviisidele keskkonnahariduses

17.–21. märtsil 2025 osalesid õpetajad Poolast, Portugalist, Saksamaalt ja Eestist Erasmus+ koolitusel Lissabonis, mille fookuses olid uuenduslikud lähenemisviisid keskkonnaharidusele. Koolituse moto „Väikesed teod, suur mõju“ kutsus osalejaid mõtestama, kuidas igapäevased valikud ja käitumismustrid keskkonda laiemalt mõjutavad.

Õpetajad võeti soojalt vastu organisatsiooni Cultivating Futures kontoris, kus rahulikus ja toetavas õhkkonnas tutvuti koolitusnädala eesmärkide ja ajakavaga. Erilist tähelepanu pöörati keskkonnateadlikkust edendavale „9 R-i“ kontseptsioonile:

Rethink (mõtle uuesti), Respect (austa), Refuse (keeldu), Reduce (vähenda), Reuse (taaskasuta), Recycle (ümber töötle), Rot (komposteeri), Reinform (teavita uuesti), Revolutionize (muuda põhjalikult).

See kontseptsioon kujunes väärtuslikuks tööriistaks keskkonnateemade elavaks ja praktiliseks käsitlemiseks koolitunnis.

Koolitus hõlmas arutelusid olulisemate keskkonnaprobleemide ja nendega seotud statistika üle, samuti ideede ja heade praktikate vahetamist keskkonnahariduse vallas.

Praktilised töötoad, eriti „Rethink and Refuse“, pakkusid võimalust tutvuda jätkusuutlike alternatiividega tavapärastele tarbimisvalikutele. Esimese päeva pärastlõunal osalesid õpetajad rühmatöös „Muutuse seemned“, kus avastati Lissaboni linnaruumi ja analüüsiti võimalusi, kuidas väikeste, ent teadlike tegudega oma keskkonnajalajälge vähendada – olgu selleks ühekordsest plastist loobumine või ühistranspordi eelistamine.

Järgnevatel päevadel uuriti ringmajanduse ja lineaarse majanduse erinevusi, toodete elutsüklit ning keskkonnasõbralikke tarbimismustreid. Inspiratsiooni pakkusid ka loovad lahendused, näiteks Bordalo II taaskasutusmaterjalidest loodud tänavakunst, mis üle tundis äratundmisrõõmu osaleja Eestist.

Õpetajad külastasid ka õppemajapidamist, kus lapsed saavad taimede ja loomadega vahetult kokku puutuda ning looduskeskkonda väärtustavates tegevustes osaleda. Samuti osaleti keskkonnakampaanias, mille raames koguti linnatänavail prügi – idee, mida saab kohandada ka kodumaise koolikeskkonna jaoks.

Koolitusnädal lõppes inspireeriva külastusega kooli, mis tegutseb „nullkulu“ kontseptsiooni järgi, eesmärgiga minimeerida jäätmete teket. Kuigi täielik jäätmevabadus võib praktikas olla keeruline, innustas selle kooli sihikindlus ka teisi osalejaid jätkusuutlikke lahendusi otsima.

Koolitusel osalenud õpetajad võtavad Erasmus+ kogemusest saadud teadmised ja ideed kaasa, et aktiivselt oma koolielu rikastada. Omandatud oskused aitavad tõsta õpilaste teadlikkust keskkonnateemadel ning kujundada neist vastutustundlikud ja mõtestatud „muutuse loojad“.

Fabian Mohrhardt, bioloogia õpetaja ja keskkonna valikkursuse juhendaja

Erasmus+

 

TSG karjääripäev tutvustas õppimisvõimalusi Eestis ja Saksamaal

2. aprillil toimus inspireeriv TSG karjääripäev, kuhu olid oodatud 9.–12. klasside õpilased nii meie koolist kui ka teistest Tallinna koolidest. Kohal oli 14 ülikooli ja 4 haridusvaldkonnaga seotud asutust Eestist ja Saksamaalt.

Kahe tunni jooksul oli õpilastel võimalus mitmetes töötubades osaleda, koolide esindajatele küsimusi esitada ning oma tulevikuplaanide tegemiseks väärtuslikke nõuandeid saada. Vahva oli mitmete ülikoolide esindajate seas näha meie endi vilistlasi!

Karjääripäeval olid kohal järgmised koolid ja asutused:

Töötubades osalemise võimalust pakkusid Tallinna Töötukassa, Tallinna Tehnikakõrgkool,  Eesti Kunstiakadeemia, Sisekaitseakadeemia ja EduUP.

Täname kõiki osalenud koole ja asutusi, kes toetasid õpilasi uute ideede leidmisel ja kindlustunde loomisel edasiste õpingute osas!

Karjääripäeva korraldasid kogupäevakoordinaator Avely Kasela ja õpetaja Laura Steinbach.

 

Head uudised! – TSG õpilased uurisid meedia telgitaguseid

1. aprillil toimus TSG-s koostöös Tallinna Goethe Instituudiga põnev üritus „Head uudised!“ (ei mingit nalja!).

Lina ja Vivian ühingust understanding Europe Germany andsid 10.a klassi õpilastele poolepäevases töötoas põnevaid teadmisi meedia ja ajakirjanduse teemal. Lisaks enda meediakasutuse ja infokogumise üle mõtisklemisele keskenduti töötoas ka võltsitud uudistele ja tehisintellekti kasutamisele uudiste loomisel.

Lõpetuseks said õpilased võimaluse esitada Spiegeli ajakirjanikule Marianne Wellershoffile online-intervjuus küsimusi – ajakirjaniku ametist, tema elust, ülesannetest ja töökorraldusest.

Suur tänu kõigile asjaosalistele  põneva ja õpetliku projekti eest. Eriline tänu Fynn Treuwerthile Goethe Instituudist ürituse koordineerimise eest.

Tekst: Alexandra Menge ja Christian Ohler
Tõlge: Margit Teesalu-Kranich
Fotod: Alexandra Menge, Liis Reiman (Goethe-Institut Tallinn) ja Fynn Treuwerth (Goethe-Institut Tallinn)

Gute Nachrichten


Understanding Europe Germany e.V. on 2019. aastal asutatud mittetulundusühing, mis on osa rahvusvahelisest Understanding Europe võrgustikust.

 

 

Tehisaru koolis: Erasmus+ eksperdid Saksamaalt koolitasid TSG õpetajaid

27. ja 28. märtsil viibisid meie koolis õpetajate koolitajad Sebastian Knauf ja Stephan Leitmann Arnsbergi koolituskeskusest Saksamaalt, kes tulid Erasmus+ õpirände raames koolitama õpetajaid teemal “Tehisintellekti (AI) kasutamine koolis”.

Koolituse käigus käsitleti tehisintellekti aluseid ja selle potentsiaali haridusvaldkonnas. Arutleti AI mõju üle koolielule ja laiemalt ühiskonnale, rõhutades konstruktiivse lähenemise ja meediakirjaoskuse olulisust.

Praktilistes töötubades said õpetajad ise käed külge panna, uurides erinevaid AI tööriistu, mis aitavad lihtsustada igapäevaseid tööprotsesse. Koolitus aitas mõtestada ümber hariduse rolli tehisaru ajastul, avades uusi võimalusi õppimise ja õpetamise jaoks.

Lisaks kaasati eksperdid ka 11.b klassi kunstitunni tegevusse, kus õpilased said arutleda tehisaru tuleviku ja kasutamise üle ning jagada oma kogemust nende kasutamisest hariduses.

Ekspertide tulekut meie kooli kaasfinantseeris Erasmus+ projekt.

Arendusjuht Erik Joasaare

Erasmus+ AI koolitus

 

Erasmus+

TSG esindajad õpilaste teadusfestivalil

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi II vooru pääses sel aastal meie koolist viis õpilast:

  • Kerten Meier „Kolmest romantistlikus stiilis etüüdist koosneva klaveritsükli loomine ja salvestamine“(juhendaja Ene Uibo);
  • Laureen Kalvet „Elektriliste tõukeratastega juhtunud õnnetustega kaasnevad kehavigastused Pärnu maakonna näitel“ (juhendajad Jane Idavain, Liisa-Marie Lääne);
  • Mari Maurer  „Melioratsioonist Eestis ning selle mõjust Pususoo ja selle valgala näitel“ (juhendajad Hedda Pihlamägi, Piret Lõhmus);
  • Diana Põder „Maaliseeria loomine oma terviseprobleemide visualiseerimisena ja nendest näituse korraldamine“ (juhendajad Lisette Lepik, Kalli Kalmet);
  • Susanna Sarapuu „Valimisnimekirjade koostamise formaalsete ja mitteformaalsete reeglite mõju naiste esindatusele: Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikute vaade“ (juhendajad Ulla Herkel, Külli Sarapuu).

Palju õnne õpilastele ja nende juhendajatele!

Täname Anu Tuulmetsa ja Erik Joasaaret õpilaste tööde ettevalmistamise eest!

Õpilaste teadusfestival toimub 8. ja 9. aprillil 2024 Tartus AHHAA teaduskeskuses, kus õpilased peavad oma uurimistööd tutvustama poster- ehk stendiettekande abil.

 

Saksa keele olümpiaadi võit tuli meie kooli

21. märtsil toimus Tallinna Ülikoolis vabariiklik saksa keele olümpiaadi lõppvoor.

TSG esindus oli väga edukas, esikümnesse jõudis neli meie kooli õpilast.

1. koht Daria Ruus (10.a)
4. koht Magnus Voecks (12.a )
6. koht Lotte Suurküla (12.a)
7. koht Ingrid Kristin Paist (11.a)

Olümpiaadi lõppvoorus arutlesid osalejad, millistest Eestiga seotud mälupaikadest võiks kirjutada raamatusse „Erinnerungsorte in Estland“. Iga rühm sai loosiga kindla teemavaldkonna (traditsioonid, loodus, toit, isikud, mälestusmärgid, hooned või muusika). Osalejad pidid oma valikuid põhjendama ja rühmana ühisele lahendusele jõudma.

Kõiki tulemusi saab vaadata teaduskooli lehelt.

Suur tänu õpetajatele, kes õpilasi innustasid!

Õpetaja Küllike Kütt
Fotod: Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts

Saksa keele olümpiaad

8. klasside loovtööd

Enne veebruari koolivaheaega toimusid 8. klasside loovtööde kaitsmised, kus komisjoni üllatasid erilise loovuse ja põhjalikkusega tehtud tööd.

Õpilased arendasid oma projektid algusest lõpuni, pannes rõhku nii oma ideede teostusele kui ka nende esitlemisele. Loovtööde kaitsmine oli hea näide õpilaste arengust ja koostöös oskuste täiendamisest, alates ideede genereerimisest kuni praktiliste lahendusteni.

PILDIGALERII: Loovtööd

Mõned näited selleaastastest töödest:

Täname juhendajaid, kes olid õpilasi toetasid ja innustasid.

Schleswig-Holsteini liidumaa parlamendi delegtasioon külastas meie kooli

11. märtsil oli meil oli au võõrustada Schleswig-Holsteini liidumaa parlamendi vanemate nõukogu delegatsiooni, mida juhtis parlamendi president Kristina Herbst.

Delegatsioon tundis suurt huvi Eesti haridussüsteemi ning meie kooli eripärade vastu. Külalistele avaldasid muljet koolihoone, laiapõhjaline õppekava ja õpilastele pakutavad võimalused.

Kiel, kust delegatsioon saabus, on Tallinna sõpruslinn 1986. aastast.

Schleswig-Holsteini liidumaa parlamendi vanemate nõukogu delegatsioon