Erasmus+ projekt: “Kunstisild Tallinna ja Lissaboni vahel” 2025/26 II osa — animatsioonid ja kunstirännakud

2.–6. veebruar 2026 võõrustasime Erasmus+ projekti “Art Bridge between Tallinn and Lisbon” raames kümmet õpilast ja kahte õpetajat Lissaboni Saksa Koolist.

Koos meie kooli õpilastega loodi kunstnike Anni ja Taavi Varmi juhendamisel animatsioone. Nädal lõppes arhitektuuri- ja kunstirännakuga Helsingis, kus külastati mitmeid näitusi ja muuseume ning tutvuti Helsingi arhitektuuriga.

Töötoa keskmes oli visuaalne jutustamine ning animatsiooni kasutamine eneseväljenduse ja enesereflektsiooni vahendina. Juhendatud kunstiliste harjutuste ja digitaalse tegelasanimatsiooni kaudu õppisid õpilased looma omanäolisi visuaalseid lugusid ning avasid vaimse tervise teemasid. Professionaalsete kunstnike Anni ja Taavi Varmi juhendamisel kasutati tööprotsessis Procreate’i programmi, mille abil arendati nii tehnilisi oskusi kui ka loovat mõtlemist. Projekt kulmineerus kolmapäeval, 4. veebruaril kooli aulas õpilaste loodud animatsioonide avaliku linastuse ja aruteluga. Esitlused tõid esile animatsiooni mitmekesisuse, kus oli nii huumorit, sügavamat sisu kui ka julget eneseületamist.

Vaata:

Nädala lõpp viis seltskonna üle lahe Helsingisse, kus külastati kunstinäitusi HAMis, Kiasmas, Amos Rexis ja Disainimuuseumis ning osaleti töötubades. Hoolimata kuni -17-kraadisest pakasest näitas ilm end päikeselisest küljest ning reis pakkus osalejatele rohkelt inspiratsiooni. Kokkuvõttes kujunes nädal väga edukaks ning pakkus kõigile osalejatele väärtusliku ja inspireeriva kogemuse.

Meie koolist võtsid projektist osa: Daria Ivanova (11.a), Marika Kappo (11.a), Egeli Kirikal (11.a), Hanna Lotta Kivi (11.a), Franz Frederick Oja (11.a), Arabella Raidmäe (11.a), Daria Ruus (11.a), Iiris Rebeka Saffre (11.a), Keili Valge (11.b), Romet Ressar (11.b).

Täname Anni ja Taavi Varmi töötubade läbiviimise ja õpilaste juhendamise eest!

Projektijuhid: kunstiõpetajad Erik Joasaare, Carol Pahk (TSG), kunstiõpetajad Anna Malessa, Paula König Lissaboni Saksa Koolist.

Tekst ja fotod: Erik Joasaare

Osalejate tagasiside

Egeli:

See õpiränne andis mulle mega ägeda kogemuse, nii Lissabonis kui ka Tallinnas. Kõige eredamalt mäletan Lissabonis ühe päeva lõpus sealsest koolist koju minekut, sest kohe-kohe oli seal lähedal staadionil algamas Portugali ja Ungari MMi valikmäng ja tänavad ja metroo olid täis Ronaldo ja Portugali koondise särki kandvaid fänne. Mulle kui suurele jalgpalli ja Ronaldo fännile oli see mega lahe tunne. Pärast vaatasime ta perega kodus ka mängu ja oli lahe näha, kuidas nad emotsionaalselt kaasa elasid. Kuigi Portugali kultuur Eestiga võrreldes päris teine, siis ma tundsin end seal koheselt koduselt ja bondisin portugallastega Ronaldo fännamises. Kui Portugali osas tegime kõike kätega, siis Eesti osas oli enamus digitaalne, mis mulle isiklikult natuke rohkem sobis. Samas oli ka Portugalis tehtu väga äge protsess ja mõlema lõpptulemusega tasub väga rahule jääda. Kui keegi mõtleb, kas see projekt tasub end ära ja et kas ta peaks selle ette võtma, siis ütleksin, et see tasub lausa 101% ära. Tasuta uut riiki, selle kultuuri ja inimesi tundma õppida on igatpidi äge kogemus. Ka projektid, mis mõlemas riigis tehakse, õpetavad enda kohta palju ja lõpptulemust näha, mis on tiimitööna valminud, on nii südantsoojendav. Mulle jäävad sellest õpirändest ainult positiivsed mälestused ja on isegi kurb, et see läbi sai.

Hanna:

Meeldis, et sai sõpradega aega veeta ja uusi tutvusi koguda. Esialgu oli pisut harjumatu aga kogu kogemus oli väga tore ja meeldejääv kokkuvõttes. Erasmus+ tasub alati ära ning tuleb osa võtta kõigist projektidest mis vähegi huvi pakuvad kuna see kogemus ning uued oskused ja tutvused tasuvad end nii-nii ära!

Daria:

Tohutult palju oli ikka meeldejäävaid hetki ja mälestusi ning raske on välja tuua ühte. Lissabonis oli näiteks tohutult äge käia surfamas, süüa iga päev Pastel de Natasid ja nautida arhitektuuri. Tallinnas oli omakorda väga tore käia uisutamas, kelgutamas ja linna avastamas, samuti oli armas, kui üllatunud ja elevil olid portugallased Eesti ja Soome vahel sõitvate laevade üle.

Teises riigis olla oli minul alguses ehk natukene hirmus küll, kuid tegelikult sai kiiresti kohanetud ning vahetuspere ja teisedki inimesed minu ümber olid abivalmid ja toetavad ja alati leidus keegi, kellega koos avastada.

Algul oli minul ehk hirmutav kogu kunstiga tegelemise osa projektist, kuna ma otseselt ei ole ehk andekas maalimises, joonistamises vms. Tegelikult olid nii Lissabonis kui ka Tallinnas töötoad üles ehitatud nii, et igaüks sai panustada ja igaühel õnnestus luua kunsti, mis oli lõppude lõpuks väga tore kogemus.

Õppisin enda kohta, et oskan kunsti luua ja et minus on siiski seda tunnetust. Õpilasvahetuse järel tunnen samuti, et olen inimesena avatum ja julgem ning seda väärtustan ma tohutult.
Portugali ja Eesti osa suurim vahe oli minu silmis kindlasti temperatuur, mis, kahjuks või õnneks, pean tunnistama, et oli mulle isiklikult meeldivam ikka Lissabonis.
Sellest kogemusest võtan endaga kaasa teadmise, et julge hundi rind on ikka rasvane ja kui sellised projektid ette tulevad, tuleb kindlasti osa võtta. Isegi kui ma nüüd sellest nädalast väsinud olen, on see olnud unustamatu nädal, mille eest ma tänulik olen.

Kui keegi õpilane kahtleks, kas Erasmus+ kogemus tasub ära, ütleks ma talle, et tegelikult pole midagi karta ega kaotada. Erasmus+ projektid on olnud minu jaoks gümnaasiumi meeldejäävamad nädalad ja see, et läbi Erasmus+ õpirännete saab uusi kultuure tundma õppida on ikkagist tohutult väärtuslik kogemus, mida mujalt ei saa.

Iiris:

Mulle olid mõlemad õpilasvahetuse osad väga meeldivad. Lissaboni sõites oli hirm sees, sest veel ei tundnud Lissaboni õpilasi ning ei osanud öelda, kas me saame koostööga hästi hakkama.

Selle alalt ei olnud vaja karta, sest inimesed olid kõik väga toredad ning motiveeritud töötama läbi terve aja, mil projekt töös oli. Motivatsioon tundus Eesti osas isegi veel suurem, sest meile anti vaba voli ning meilt ei oodatud suurt midagi. See pani kreatiivsuse lendama ning meie lõpuprojekt tuli vägagi vinge.

Terve projekti vältel ei olnud kordagi tunnet või mõtet “Kas see ikka tasus ennast ära?”. Inimesed olid toredad ning nende tundma õppimine oli tõesti tore, eriti sellises mõnusas ja produktiivses keskkonnas.

Daria:

Soovitaksin sellist võimalust kasutada nii kiiresti kui võimalik! See on unustamatu experience, mida on raske kunagi unustada: uued tutvused uute inimestega, kes näitavad sulle meelsasti uusi kohti ja tutvustavad rõõmuga oma kultuuri, mis 90% tõenäosusega on sinu jaoks midagi täiesti uut. Kui reisid üksi, perega, sõpradega või giidiga, on väga ebatõenäoline, et sul oleks täpselt samavõrd võimalusi teada saada midagi tõeliselt erilist selle riigi ja kultuuri kohta. Seega tasub see võimalus ära kasutada, et laiendada oma silmaringi ja maailmapilti ning näha, there is a real world out of your box.

Franz:

Mul oli üpriski mugav ja meeldiv välismaal olla, sest pere võttis mind väga soojalt vastu ja üldse olid kõik väga sõbralikud. Alguses olin veidi mures, et kas ma ikka sobin projekti, sest kuigi olen kunstist huvitatud, siis polnud ma ise selle loomisega väga tegelenud. Lõpuks oli pigem just tunne, et saingi tohutult väärtusliku kogemuse juurde, mida mul enne polnud. Enda kohta õppisin, et mulle meeldib kunstiga tegelemine rohkem kui enne oleks arvata osanud.

Edaspidi võtan kaasa, et kindlasti tasub uusi asju proovida, sest see võimaldab tutvuda hulga väga huvitavate ja toredate inimestega ja pakub tohutult väärtuslikke kogemusi.

 

artbridge


Vaata ka: Erasmus+ õpiränne: “Kunstisild Tallinna ja Lissaboni vahel” 2025/26 I osa – Eesti ja Portugali õpilased lõid Lissabonis ühisnäituse

 

Kaasrahastab ELErasmus+

 

Meie kooli abiturient on Eesti meister võistlustantsus

21. veebruaril 2026 toimusid võistlustantsu Eesti meistrivõistlused standardtantsudes, kus meie kooli 12.a klassi õpilane Laura-Liis Põllu koos oma partneri Karl Kristjan Lillepeaga saavutasid 1. koha ja tulid Eesti meistriteks U21 vanuserühmas.

Paar on koos tantsinud kaks ja pool aastat ning kahel eelmisel aastal on samalt võistluselt koju toodud Eesti meistrivõistluste 2. koht. Lisaks on nad ka väga edukalt esindanud Eestit Euroopa ja Maailmameistrivõistlustel, kuhu suundutakse ka sel aastal.

Tõsise meekonnatöö ja tiheda trennigraafiku kõrval seisab Laura-Liisil sellel kevadel ees ka gümnaasiumi lõpetamine.

Palju õnne ja edu!

Laura-Liis Põllu ja Karl Kristjan Lillepea

Karjääripäev: abituriendid külastasid Tartu ülikooli

19. veebruaril 2026 külastasid 12.a ja 12.b klassi õpilased Tartu Ülikooli, et tutvuda erialade ja õppimisvõimalustega ning saada tuge edasiste haridusvalikute tegemisel.

Päev algas ülikooli peahoones karjäärinõustaja infotunniga „Kuidas valida eriala?“, kus räägiti teadlikust otsustamisest, huvide ja võimete analüüsimisest ning sellest, milliseid võimalusi pakub õppimine Tartu Ülikoolis. Arutleti ka selle üle, kuidas gümnaasiumi jooksul tehtud valikud mõjutavad edasisi õpiteid.

Seejärel jagunesid õpilased kolme rühma vastavalt neid huvitavatele valdkondadele.

  • Meditsiiniteaduste valdkonna huvilised külastasid Biomeedikumi õppehoonet, kus tutvuti õppimisvõimaluste ja õpikeskkonnaga. Päev lõppes farmaatsia töötoaga.
  • Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna rühm tutvus Maailma keelte ja kultuuride instituudiga ning kuulas lugusid Tartu üliõpilaselust. Lisaks said õpilased põhjalikuma ülevaate Ajaloo ja arheoloogia instituudi tegemistest, kus medievistid tutvustasid üldajaloo õppekava ja uurimisvaldkondi.
  • Loodus- ja täppisteaduste valdkonna huvilised külastasid TÜ Delta keskust, kus tutvustati vastava valdkonna õppekavasid ning õppe- ja teadustöö võimalusi. Majatuur andis hea ülevaate kaasaegsest õpikeskkonnast ja tehnoloogilistest võimalustest.

Külastus andis õpilastele väärtusliku ja vahetu kogemuse ülikoolielust ning aitas paremini mõista erinevate erialade sisu.

Täname Tartu Ülikooli sooja vastuvõtu ja sisuka päeva eest!

Küllike Kütt, õpetaja

8. klasside loovtööd

8. klasside loovtööd on igal aastal suurepärane näide projektõppest, mille kaudu õpilased saavad rakendada oma loovust ja iseseisvat mõtlemist väga erinevates valdkondades.

Tänu juhendajate toele ja õpilaste pühendumisele on loovtööd selleks aastaks esitletud. Teemad olid erakordselt mitmekülgsed ja eripalgelised, mitmed neist on kindlasti ka head kandidaadid Õpilaste eadustööde konkursile.

PILDIGALERII: Loovtööd

Siin on mõned näited põnevatest ja mahukatest töödest

Täname juhendajaid, kes õpilasi toetasid ja innustasid.

TSG teatritrupp KOKK naasis luulepäevadelt kahe näitlejapreemiaga

 

Trupp koos Kristiin Räägeliga. Foto: Lea Pihlak

6.–7. veebruaril toimusid Jõgeval 21. luulepäevad „Tuulelapsed“, mille tänavune tunnuslause oli „Ma salavaimu püüan äratada“. Osalejad pidid kokku panema kuni 15-minutilise kava Ernst Enno luulest.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatritrupp KOKK esitas lavastuse „Põhjavaimu tütred“. Trupil läks väga hästi: Johanna Tüür ja Emily Rästas pälvisid silmapaistva esituse eest näitlejapreemiad.

Kooli esindasid: Marta Allik, Mia Keäri, Loore Aul, Meribel Valdmann, Johanna Tüür, Emily Rästas, Liisbet Ormisson, Lisete Loreen Vaher, Gerda Kolts, Lene Johanson ja Karoliine Kalbus. Truppi juhendas Eva Kalbus.

Žüriis jagasid tagasisidet oma ala professionaalid, teiste seas Leelo Tungal, Märt Treier ja Toomas Lõhmuste. Meeleolu lõi rahvamuusikaansambel Hahetus.

Suur tänu juhendajale ja kooliperele toetuse eest!

Järgmisena saab lavastust „Põhjavaimu tütred“ näha juba 25. märtsil Tallinna kooliteatrite festivalil. Teatrikuul on plaanis seda ka kooliperele etendada.

Foto: Lea Pihlak

 

Iseseisva õppimise päeval külastasid õpetajad Rakvere Riigigümnaasiumi

29. jaanuaril, iseseisva õppimise päeval külastasid võõrkeelte ning loodus- ja reaalainete õppetooli õpetajad Rakvere Riigigümnaasiumi, et tutvuda kooli õpikeskkonna, õppekorralduse ning uuenduslike õppelahendustega.

Koolijuht Liisa Puusepp ja võõrkeeleõpetajad andsid põhjaliku ülevaate kooli eripärast ning õppekava põhimõtetest. Rakvere Riigigümnaasiumi õppekava lähtub säästva arengu hariduse printsiipidest ning keskne roll on lõimitud õpitegevustel ja projektõppel. Lõimitud õppimise järjepidev arendamine ja selle üha suurem rakendamine igapäevases õppetöös on kooli strateegiline eesmärk.

Hea näitena tutvustati kursust „Viru Vägi“, mille raames avastavad õpilased ekspertide juhendamisel Virumaa looduslikku mitmekesisust, piirkonna ajalugu ning kultuurmaastikke, kus põimuvad inimese tegevus ja loodus läbi sajandite kuni tänapäeva kultuuriruumini.

Külastus pakkus osalejatele inspireerivaid ideid, uusi vaatenurki ning väärtuslikku kogemuste vahetust kolleegidega.

Suur tänu toreda päeva eest Rakvere Riigigümnaasiumi väekale kooliperele!

Õppetoolide juhid Küllike Kütt ja Ivi Olev
Fotod: Kätlin Rebane

Kaasav eelarve pani õpilaste meeskonnatöö ja turundusoskused proovile

13. jaanuaril toimus Tallinna Saksa Gümnaasiumis kaasava eelarve ideede hääletamine, kus 7.-12. klassi õpilased said valida oma lemmikidee, mida kool asub seejärel ellu viima.

Kaasav eelarvestamine on osalusdemokraatia tööriist, mille käigus antakse õpilastele võimalus otsustada osakese kooli eelarve üle. Õpilased saavad kogemuse ideede arendamisest, grupis töötamisest, eelarve koostamisest, oma ideede avalikult esitamisest ning valimistest.

Kooli kaasava eelarve ideede genereerimisega hakkasid meie kooli 10.b ja 10.c klasside õpilased tegelema juba oktoobris 2025. Tunde külastasid kaks eksperti, kes rääkisid meile linna kaasavast eelarvest ning andsid ülevaate sellest, kuidas kogu protsess toimub. Sellest kohtumisest kasvas välja mõte viia kaasava eelarve projekt meie koolis uuesti läbi. Lisaks toimus meil turundusteemaline töötuba, mille viis läbi Äripäeva turundusjuht Keit Alev. Õppisime turunduse aluseid, et saaksime oma ideid paremini reklaamida ja teistele kooli õpilastele tutvustada.

Kogu protsessi eesmärk oligi välja töötada ideed, mis aitaksid koolikeskkonda mõnusamaks teha ja muudaksid õpilaste koolielu paremaks. Esialgu pakkusime välja suure hulga ideid, kuid lõpptulemusena jäi valikusse kahe klassi peale seitse ideed: kuumajoogiautomaat, mugavad istumiskohad, soojem valgustus, bändiruumi uuendus, uued pallid, uued föönid ning rohenurk kooli hoovi.

Iga grupp pidi oma idee kohta plakati koostama ja selle abil oma mõtet kaasõpilastele tutvustama. Ideede reklaamimine andis meile turunduse valdkonnas väärtusliku kogemuse. Lisaks nõudis kogu protsess palju meeskonnatööd, mis osutus kohati oodatust keerulisemaks. Need väljakutsed aitasid ennast proovile panna ja koostööoskusi arendada. Valimiste ajal saime koguda ka tagasisidet, mis andis uusi mõtteid edaspidiseks.

Hääletusel osales kokku 226 õpilast 7.-12. klassist ning tulemused olid järgmised:

  1. koha sai ja õpilaste lemmikuks osutus kuumajoogiautomaat
  2. koha said mugavad istumiskohad
  3. kohale jäi soojem valgustus kooliruumi.

Ka õpetajad said sümboolselt oma lemmikideele hääle anda, ning õpetajate lemmikuks osutus rohenurk kooli hoovi. Õpetajate hääled üldarvestuses arvesse ei läinud.

Kaasava eelarve protsess näitas meile, kui oluline on õpilaste kaasamine koolis otsuste tegemisse. Kindlasti soovime, et see korduks ka järgnevatel aastatel. Selline aktiivne osalus on olnud väga vahva kogemus ning soovitame ka teistel sellest osa võtta.

Suur aitäh Eesti Koostöö Kogule ja MTÜ-le Korruptsioonivaba Eesti, kes toetasid mentoreid ja õpilasi hea nõu, materjalide ja ekspertidest külalistega!

Teksti koostasid: Gerda Maria Ristisaar, Mattias Hugo Mälter, Grete Florentine Huoponen (10.c)
Mentorina toetasid õpilasi Avely Kasela ja Evely Kutsar


Ühingu MTÜ Korruptsioonivaba Eesti ning SA Eesti Koostöö Kogu algatatud kaasava eelarvestamise projekt koolides on esimene laiaulatuslikum ettevõtmine Eestis, kus kohalike omavalitsuste kaasava eelarvestamise eeskujul saavad õpilased välja töötada, arendada ja esitleda ideesid, mille vahel kooli kogukond valib kõige sobilikuma viisi eelarve kasutamiseks.

Loe lähemalt: Koolide kaasav eelarve

kaasav eelarve

 

Meediaring tegutseb: uus osa saatest “Wichtige Fragen”

Meie koolis on 5.-9. klasside õpilastel võimalus meediaringis filmimise tehnikatel põhinevaid multimeedia kasutusvõimalusi proovida.

Sellel õppeaastal jätkavad õpilased saatega “Wichtige Fragen”, mille fookuses on vilistlased, kuna on kooli sünnipäeva-aasta.

24. novembril 2025 oli saates külas Kaarel Rundu, Tallinna Saksa Gümnaasiumi vilistlane ja endine direktor. Juttu tuli tema kooliajast ning direktoriametist. Saade on väga inspireeriv ja meeleolukas.

Intervjuu tehti Tallinna Saksa Gümnaasiumi salvestusruumis.

Intervjuud saate vaadata siin.

Tutvuge ka saate värske kodulehega “Wichtige Fragen”.

Artikli koostasid: Mia, Ranely, Sofia, Olari ja juhendaja Erik Remma.

Vilistlaselt tulevastele tudengitele: Maiken Meltsas jagas kogemusi Heidelbergi ülikoolist ja Noore Õpetlase stipendiumist

Maiken Meltsas

Uue aasta algus tõi gümnaasiumi lõpuklassidele põnevat inspiratsiooni välismaal õppimise teemadel. Esmaspäeval, 5. jaanuaril külastas kooli TSG vilistlane Maiken Meltsas, kes rääkis 11.b, 12.a ja 12.b klassi õpilastele oma õpingutest Saksamaa vanimas ülikoolis ning jagas nõuandeid Noore Õpetlase stipendiumi taotlemiseks.

Maiken Meltsas lõpetas Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelse osakonna 2025. aastal. Praegu tudeerib ta politoloogiat mainekas Heidelbergi ülikoolis, mis on Saksamaa vanim ja üks Euroopa tipptasemel teadusülikoole.

Oma ettekandes jagas ta muljeid üliõpilaselust ja õpingute algusega seotud väljakutsetest ja sellest, mida tähendab õppimine rahvusvaheliselt tunnustatud kõrgkoolis.

Maiken selgitas põhjalikult HARNO poolt välja antava Noore Õpetlase stipendiumi taotlemise tingimusi ja avalduse esitamist.

Oli rõõm meie vilistlast taas koolis näha! Loodame, et tema edulugu ja praktilised nõuanded julgustavad ka praegusi abituriente seadma kõrgeid sihte oma edasises haridusteel.

Suur tänu Maikenile sisuka ja inspireeriva kohtumise eest!

Küllike Kütt, võõrkeelte õppetooli juhataja

 

TSG haridustehnoloogia õpiringi õpetajad arendasid “digiampsude” toel digipädevusi

Tallinna Saksa Gümnaasiumis jõudis lõpule mahukas arendusprojekt koostöös Tallinna Ülikooliga, mille käigus võtsid meie haridustehnoloogia õpiringi õpetajad fookusesse oma digioskuste lihvimise.

Tagasi vaadates oli tegemist õpetliku teekonnaga, mis keskendus digipädevuse sisuloome temaatikale, mille spetsiifiliseks teemaks oli “Ekraanisalvestuse abil õppevideote loomine”, pakkudes õpetajatele võimalust oma õppematerjale kaasajastada.

Projekti idee ei sündinud tühjalt kohalt. Juba varem oli selge, et kuigi digivahendid on koolis igapäevased, oli õpetajate digipädevuste tase ebaühtlane. Veelgi olulisem oli aga õpetajate endi selgelt väljendatud soov areneda ja uusi nippe õppida. Sellest vajadusest koorus välja uudne lahendus, kuidas haridustehnoloogia õpiringis õppida ehk “digiampsud”.

Kuidas me õppisime?

Traditsioonilise pika loengusarja asemel otsustasime katsetada midagi paindlikumat. Projekti käigus loodi ja rakendati hübriidõppe mudel, mis kombineeris omavahel ühised õpiringi kohtumised kord kuus koostööajal koolimajas ja iseseisvaks läbimiseks mõeldud e-õppe moodulid ehk “digiampsud”. See andis osalejatele võimaluse õppida omas tempos, kuid samas saada tuge kolleegidelt ja juhendajatelt. Tehnilises plaanis oli programm tihe ja praktiline. Õpetajad said käe valgeks keskkondadega nagu Google Sites, H5P ja Padlet ning õppisid videotöötlust lõiketööriista ja CapCut tarkvaraga. Kogu tegevus ei olnud aga pelgalt tehniline katsetamine, vaid toetus kindlatele haridusteaduslikele metoodilistele alustele, sealhulgas Merrilli ja Bloomi mudelitele, et loodud õppematerjalid oleksid pedagoogiliselt sisukad.

Tulemused ja õppetunnid

Peale projekti lõppu tehtud kokkuvõtted näitasid, et antud õpetamise ja õppimise suund oli õige. Osalejad hindasid loodud materjalide kvaliteeti ja juhendajate tööd kõrgelt. Paljud õpetajad tõdesid, et näevad omandatud oskustes suurt väärtust ja tunnevad huvi ka täiendavate digiteemade vastu, mis õppeprotsessis neid inspireerisid.

Loomulikult pakkus teekond ka väljakutseid. Kõige suuremaks takistuseks osutus ootuspäraselt aeg. Tihe koolielu ja kiire kevadine periood, millal projekt ellu viidi, tegid süvenemise kohati keeruliseks, mistõttu jõudis video loomiseni vaid osa alustanutest. Siiski kinnitas Digiampsude avatud e-õppematerjali lehele liidetud Google Analyticsi statistika, et loodud materjalid leidsid kasutust ja oodatav mõju on olemas ning õppematerjale kasutati aktiivselt ka hiljem.

Mis saab edasi?

Kuigi konkreetne projekt on lõppenud, on selle mõju pikaajaline. “Digiampsude” formaat tõestas end kui toimiv viis Tallinna Saksa Gümnaasiumi haridustehnoloogia õpiringi õpetajate koolitamiseks. Oleme kogemuse võrra rikkamad ja teame, et tulevikus tasub sarnaste koolituste puhul planeerida veelgi rahulikumat ja paindlikumat ajakava. Antud projekt viidi ellu 2024/2025. õppeaasta kevadel, uus ja täiendusteda digiampsude projekt on käimas ka käesoleval õppeaastal, mille teemaks on “Avatud e-õppematerjali loomine Google sites’is”.

Täname projektis osalenud haridustehnoloogia õpiringi õpetajaid!

Projekti meeskonda kuulusid Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia magistrandid Marje Mölder, Kertu Sorge, Greete Tarkin, Ivar Reimann, Erik Remma ja andragoog Merle Truubon.

Projekti juhendasid Tallinna Ülikooli õppejõud Piret Jeedas, James Sunney Quaicoe, Külli Meier ja Helina Loor.

Erik Remma, TSG haridustehnoloog