Alates 01.10.2018 on õpilaspileti maksumus 3,5 eurot. Hinnatõusu põhjuseks on õpilaspileti isikustamisteenuse tasustamine, seni toimus kaartide isikustamine tasuta.
Isikustatud õpilaspiletit saab kasutada ühistranspordis. Kuni 30.09.2018 tellitud õpilaspilet maksab 3 eurot.
Sel õppeaastal on meie koolis võimalus tegeleda kunstiteraapiaga.
Olen Tallinna Ülikooli kunstiteraapia magistrantuuri tudeng ja olen Tallinna Saksa Gümnaasiumis läbi viimas praktikat septembrist 2018 kuni jaanuarini 2019. Varasemalt olen töötanud kliinilises kontekstis nii laste kui täiskasvanutega. Olen ka ise 2 kooliealise lapse ema.
Kunstiteraapia on eesmärgistatud psühhoteraapia vorm, mis toimib läbi kolmiksuhte: õpilane, kunstitöö ja terapeut. Kunstiteraapia sobib erinevas vanuses inimestele ja eesmärk sõltub õpilase vajadusest. Uurimused on leidnud, et lastel ja nooretel on läbi kunsti lihtsam ja turvalisem väljendada seda, mida teinekord on sõnades raske väljendada. Kunstiteraapia sessiooni jooksul saab õpilane teha erinevaid loovaid harjutusi kasutades mitmeid põnevaid vahendeid. Varasem kokkupuude kunstiga ega joonistamisoskus ei ole vajalik.
Miks see võiks olla kasulik? Harjutused annavad võimaluse õppida iseennast paremini tundma, mis kindlasti aitab kaasa igapäevastes suhetes eakaaslastega. Lisaks annab võimaluse aru saada ja väljendada iseenda hetke seisundit või tunnet. On võimalik arendada keskendumisoskust, sotsiaalseid oskusi ja emotsioonide regulatsiooni. Kunsti ja käelise tegevusega tegelemine aitab maandada päeva jooksul tekkinud stressi ja pingeid, kogeda saavutuselamust. Valmivad tööd saab laps endaga koju võtta.
Oodatud on erinevas vanuses õpilased. Õpilasel ei pea olema juba väljakujunenud probleemi, võib teha ka ennetavalt, et kooliga taaskohanemine oleks sujuvam. Arvestan lapse soovidega ja töötan igati lapse hea enesetunde nimel. Kui Teil on täpsustavaid küsimusi, siis olen valmis neile meeleldi vastama!
Individuaalsed seansid toimuvad Tallinna Saksa Gümnaasiumi ruumides eelneval kokkuleppel teisipäeviti kella 13.00 – 15.50 ja kolmapäeviti alates kella 12.00-st.
Aja kokku leppimiseks ja lisaküsimuste korral palun helistage 5288286 või kirjutage kylli.joosep@gmail.com
Külli Joosep
Kevadel külastas ZDF kanal meie kooli, et teha reportaaž võrdsetest võimalustest Eesti hariduses TSG näitel. Fookuses on meie õpilased Laura ja Jakob, kes annavad ülevaate koolielust.
Vaata saadet siit: Re: Bildung mit Leidenschaft Gleiche Chancen für alle Schüler
Saade on eetris täna õhtul ka ARTE kanalil kell 20:40.
Meie kooli õpetaja Anu Kušvid jagab uue kooliaasta hakul mõtteid sellest, kuidas kõik osapooled saavad panustada koolirõõmu, et koolis vahva oleks ning tulevikus jaguks rohkem neid imelisi inimesi, kes julgevad end teostada õpetajana.
Laupäeva hommikul kuulasin koduste toimetuste taustaks naistesaadet “Hooaeg”. Muude huvitavate teemade kõrval kriipisid minu kõrva ühe kauni intervjueeritava meenutus oma kooliajast, kus ta nimetas mõningaid õpetajaid “kiusupunnideks” ja teise tubli proua õpetust, et lapsele, kes õpetajat pelgab, tuleb öelda: “Äkki oli õpetajal lihtsalt halb tuju, proovi homme uuesti…”
Loe artiklit siit: Õpetaja enne uut kooliaastat: kooli ja õpetajate halvustamine või pilkamine ühegi lapse õpirõõmu ei kasvata
22.-23. augustil viibisid meie kooli pedagoogid looduskaunis puhkekeskuses Paatsalus, et pärast imelist suve end taas koolilainele häälestada.
Täpselt nagu õpilasedki pärast vaheaega sädistasid reipad õpetajad, jutustasid oma vahvatest kultuurielamustest, mida suvel kogetud, ning otse loomulikult jagasid geniaalseid ideid, mida uuel õppeaastal rakendada.
Väga õpetlik ja arendav oli ise koolilapse rolli kehastuda ning algklassiõpetajate meeskondlikke ülesandeid lahendada – on ju koostööoskuse arendamine alati edu pant elus.
Julgemad läksid väikese aerupaadiga tormisele merele, mille mehisteks juhtides olid meie direktor Kaarel Rundu ning arendusjuht Erik Joasaare – selge see, sest on ju nendel meestel suurim vastutus ka meie nn koolilaevukese elumerelainetel õigel kursil hoida.
Eestlastele kohaselt kuulus õhtuprogrammi ka saunarõõm: olemas olid nii tünnisaun kuuma veega kui ka leilisaun, basseinist rääkimata.
24. augustil toimus koolituspäev koolimajas.
Õpetaja Markus Reischl tutvustas 3D printimise võimalusi, õpetaja Riina Leppmaa koos oma õpilastega näitas, milliseid põnevaid robootikavidinaid uuel õppeaastal kasutada saab. TSG kooliperre kuuluvad nüüd ka Ozobotid ja Spherod 😉
TSG õpetajate pead on täis uusi innovaatilisi ideid, südamed täis armastust ja silmad säravad, oodates teid, meie armsad õpilased!
PILDIGALERII: Õpetajate koolituspäevad augustis
Meie kooli ja Lissaboni Saksa Kooli rahvusvaheline kunstiprojekt sai lõpuks dokumenteeritud koos põhjaliku pildimaterjaliga.
Teksti toimetas Evely Kutsar, saksa keelde tõlkis Margit Tammekänd, kujundas Erik Joasaare.
3. juulil toimus Presidendi roosiaias pidulik vastuvôtt parimatele koolilõpetajatele. Suur au oli kõiki koolilõpetajaid kõnega esindada meie Martina Eermel 12.a klassist.
Lugupeetud Eesti Vabariigi President proua Kersti Kaljulaid, lugupeetud külalised ja kallid kuldmedalistid!
On imeline tunne siin presidendi roosiaias kõikide selle aasta kuldmedalistide nimel sõna võtta. Aitäh selle võimaluse eest!
Täna oleme kõik kullakarva. Maailmas on aga teisi värve mustmiljon ning juba pärimustekst 19. sajandi lõpust Põltsamaalt, mille on kuulsaks laulnud ansambel Trad Attack, toob lisaks sellele kõige kirkamale toonile välja ka murukarva, mullakarva, veekarva, vihmakarva ja muidugi päiksekarva toonid. Ainult kullatoonist jääks elus kindlasti väheks. Ma soovin teile, et te leiaksite kõik need värvid üles. Et teie elus oleks palju kullasära, aga ka päiksevärve ning veidike vihmatooni. Ja mis kõige tähtsam, et te ümbritseksite ennast nende värvidega, mis teile meeldivad. Sest nüüd on meil ju valikuvõimalus!
Suur sume südasuvi on käes, Eesti Vabariik tähistab oma esimest suurt juubelit ning meie esimesed suured pingutused on läbi. Meie kallis kodumaa on saja aasta jooksul näinud ka palju kurbust ja ebaõiglust lisaks rõõmsale arengule. Meie oleme sündinud vabas Eestis, meile on avatud kõik võimalused. Minagi olen lõpetanud sellise toreda kooli, kust sain nii Eesti Vabariigi kui ka Saksa Liitvabariigi tunnistuse. Maailm on lahti me ees ning täna ütleme aitäh selle eest ka meie kaugetele esivanematele, kes selle saavutamise nimel pingutasid, lubamatult tihti ka oma elu hinnaga.
Täna võime kõik enda üle uhked olla ning üksteist eduka koolilõpetamise puhul õnnitleda: 12 aastat kooliteed on finišisse jõudnud ja pingutuste eest gümnaasiumi kolme aasta jooksul oleme auga ära teeninud kullakarva medali. On vaja püsivust, sihikindlust, tarkust ja kindlasti veidike õnne, et selleni jõuda. Aga me saime sellega hakkama!
Kõige selle digiajastu kõrval, mille poolest Eesti maailmas esirinnas on, suureneb aga ka vajadus sotsiaalsete oskuste järele ning seda kool meile kõigi faktiteadmiste ja muude tarkuseterade kõrval ka õpetas. Klassist sai pere ja õpetajatest sõbrad meile kõikidele. Aitäh meie toetavatele koduperedele ja kooliperedele!
Armsad lõpetajad!
Nautigem täna seda kullasära, kuid otsigem üles ka kõik need muud värvid, mida elu meile pakub. Ikka mullakarva, murukarva, vihmakarva ja päiksekarva, et meie elu oleks vaheldusrikas, värviline ja õnnelik! Ja ikka selleks, et me oma teadmised, oskused ning tänutunde saaksime panustada oma armsa Eesti ja Euroopa ning kogu maailma arengusse ning õitsengusse.
Palju õnne meile ja aitäh Eesti Vabariigile!
20. juunil 2018 lõpetas TSGs põhikooli 65 õpilast.
Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi KIITUSKIRJAGA lõpetas põhikooli seitse õpilast:
Karl Kreis, Kaisa Krünvald, Karoline Lindpere, Mari Saffre, Mia Zeiger, Polina Zurjari-Ossipova, Eneli Veltman.
Põhikooli lõpuaktust saab järgi vaadata kooli Youtube’i kanalis
PILDIGALERII: Põhikooli lõpuaktus 2018 (Fotod: Terje Parts)
21. juunil 2018 lõpetas TSG 37. lennu 61 gümnasisti.
Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi kuldmedaliga lõpetas gümnaasiumi üksteist õpilast:
Martina Eerme, Jakob Juksaar, Liisi Kasuk, Kristina Kirs, Merili Kärk, Aina-Emilie Mae, Anna-Maria Nikolejeva, Vanda Reinmets, Sigrid Saagpakk, Jakob Tjurlik ja Kätlin Toompuu.
Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi hõbemedaliga lõpetas gümnaasiumi Marjonella Uudeküll.
Gümnaasiumi lõpuaktust saab järgi vaadata kooli Youtube’i kanalis
PILDIGALERII: TSG 37. lennu lõpuaktus (Fotod: Siim Vaikna)
Juba seitsmendat aastat toimus aprillis, mis on teatavasti naljakuu, meie koolis humoreskide esitamise võistlus “Keelepaelad”.
Sel aastal pääsesid neli finalisti eri vanuseastmetest esinema huumorifestivalile LUIGE NOKK, kus kolmel päeval esinesid neljal laval 50 armastatud näitlejat. Küll oli uhke tunne, kui meie tublid naljaninad astusid üles samal üritusel selliste huumorikorüfeedega, nagu Märt Avandi, Ott Sepp ja Jan Uuspõld isiklikult, rääkimata noorema põlvkonna püstijalakoomikutest!
Kahjuks Mardi Truus haigestus esinemispäeval, kuid Joonas Sooneste, Rasmus Rihard Allmägi ja Elo Vahtrik said oma esinemisega suurepäraselt hakkama ning esinemisnärv pidas vapralt vastu, kuigi nende esinemisi kanti üle ka eri raadiokanalite otseeetris. Elole tegi Margus Prangel, kes on Von Glehni teatri juht, ettepaneku ka koostööd tegema hakata.
Osale ka Sina järgmisel aastal üritusel “Keelepaelad 2019”, sest kuidas ikka nalja saab, kui ise ei tee!
Kolmapäeval. 30. mail käisid meie kooli gümnaasiumiõpilased Kadrioru kunstimuuseumis Ivan Aivazovski näitust külastamas.
Vaade Vesuuvile päev enne vulkaanipurset (1885. Õli lõuendil. Eesti Kunstimuuseum)
Ivan Aivazovski on Armeenia päritoluga vene maalikuntsnik ning tema käesolev näitus kandis nime ,,Ideaali otsingul”. Näitusel saatis õpilasi meie kooli vene keele õpetaja Oleg Kostandi, kellel oli õpilastele palju huvitavat rääkida.
Näitus koosneb 39 maalist, kus on kujutatud eelkõige loodust, merd ja teavast. Nagu öeldi, kuntsniku eesmärk oli luua ideaalne teos ning sellest tulenebki näituse nimi. Õpilastele meeldisid kõige rohkem Aivazovski meremaalid, üks kuulsamatest oli muidugi ,,Vaade Vesuuvile päev enne vulkaanipurset” (1885. Õli lõuendil. Eesti Kunstimuuseum).
Huvitavad olid Aivazovski erinevad maalimismeetodid, sealhulgas jäi õpilastele kõige rohkem meelde just nn kraapimismeetod, kus kuntsnik oli maali peale kujundid saavutanud just tänu paberi kraapimisele. Esmapilgul oli sellest raske aru saada, kuid lähemalt vaadates oli näha, kuidas kuntsnik oli seda tehnikat oma maalides kasutanud.
Peale Aivazovski näitust oli Kadrioru kunstimuuseumis muidugi ka palju muud huvitavat vaadata. Siin keskendus õpetaja Kostandi eelkõige vene kunstile ning Venemaa suurkujude maalidele (Vene Tsaar Peeter 1. Katariina 1. Jelizaveta Petrovna jne.)
Õpilased jäid muuseumikülastusega väga rahule ning soovitasid kõigile Aivazovski näitust samuti külastada. Seda on võimalik teha veel 8. juulini.
Katrin-Lisa Laius, 10.a
