Koolipere tähistas Ukraina päeva

/-

Tallinna saksa gümnaasiumis sai 18. jaanuaril teoks kireva kultuuriprogrammiga Ukraina päev.

Teatavasti on aasta 2024 kuulutatd kultuuririkkuse teema-aastaks. Meie koolis õpib 28 Ukrainast pärit õpilast ning tekkiski plaan tähistada Ukraina päeva.

Eelkõige oli mõte, et õpilased, kes on sunnitud jätma oma kodud ja harjumuspärase elustiili, tunneksid end erilisena, sest saavad laval esineda ja nautida ukrainakeelsete külaliste pakutavaid emotsioone. Juba aulasse sisenedes oli võimalik tutvuda õpilaste valmistatud Ukraina-teemalise infoga ja otse loomulikult oli stendil ka legendaarse ukraina borši retsept.

Vapustava kontserdielamuse pakkus kooliperele Ruslan Trochynskyi koos oma andeka tütre Rutega, kes laulsid nii eesti kui ka ukraina keeles. Samuti näitas Ruslan meile huvitavaid eksootilisi rahvuspille. Kontserdi kõrghetkeks oli, kui professionaalsed lauljad ootamatult kõik meie ukrainlased lavale kutsusid ning koos rahvalaulu esitasid.

Väga lahkelt oli end meie õpilastele esinema lubanud neljaliikmeline ukraina rahvamuusika-ansambel lausa Kohtla-Järvelt. Kuid ootamatult selgus, et kohale oli jõudnud vaid üks ukraina folkloori entusiast Tatjana Ivushkina. Pole midagi teha, sest on haiguste levimise aeg. Kahjuks jäi seetõttu ära aatriumisse planeeritud pillimäng ja laul. See-eest on aga üle saja-aastaste rahvariietega proua Tatjana on tõeline mänguvõlur koos vahvate abivahenditega ja kõik soovijad said hoogsate laulude saatel tempokaid rahvamänge mängida.

Tõeliselt armas ja hubane oli rahvuslike nukkude valmistamise töötuba. Nendel nukukestel on sajandeid ukrainlaste uskumustes õnnetoov ja kaitset pakkuv funktsioon olnud. Selles töötoas osalesid vaid ukrainlased ja nii said tüdrukud omavahel ukrainakeelse juhendajaga lobiseda, endal näpud nobedasti nukukesi valmistamas. Igaüks sai oma uue mänguasja endale koju viia – loodetavasti õnne tooma, aga kindlasti armsa mälestusena toredat päeva meenutama.

Kindlasti täitis päev oma püstitatud eesmärki. Väga suure tähtsusega nende 28 õpilase jaoks oli kogu ettevalmistusprotsess ja prooviperiood – enamusel puudus laval esinemise kogemus ja nad olid väga elevil kogu protsessist, kohati nii elevil, et proovides oli keskendumisega raskusi. Samuti said erivanuselised õpilased koos tegutseda. Eesti õpilaste tagasidest oli selgelt väljendunud empaatiatunde areng lisaks imelisele kontserdielamusele.

Meie üritust austasid oma kohalolekuga ka Eesti Ukrainlaste Kongressi esinaine proua Vyra Konyk, Mustamäe linnaosa vanem Aivar Riisalu ja kultuurispetsialist Diana Talisainen, kes Ukraina õpilastele külakosti tõid.

Aitäh Helin Kapstale, kes õpetab eesti keelt kõigile ukrainlastele (ja teistele rahvustele ka) ning panustas tohutult ürituse korraldamisse ja õnnestumisesse.
Aitäh õpetaja Mariiale ja Nataljale, kes koos õpilastega laulsid.
Aitäh õpetaja Hellele, kes stendi Ukraina lipu värvidega kaunistas.
Aitäh Enele ja Pillele, kes muusikateemalisi mõtteid põrgatasid.
Aitäh Maivele, kes iga ideega nõus oli ning nõustas ja toetas.

Õpetaja Anu Kušvid

Meediakajastus

GALERII. Ruslan ja Rute Trochynskyi andsid Ukraina päeval saksa gümnaasiumis emotsionaalse kontserdi (pealinn.ee 18.04.2024)

ukraina päev

Uued liikumismängud koolimajas

/- ,

Uus aasta, uued algused ja ka uued võimalused liikumiseks!

Liikuma kutsuva kooli töörühma eestvedamisel on 2. ja 3. korruste koridori põrandatele loodud lahedad liikumismängud.

Nüüd saavad meie tublid õpilased vahetundides aktiivselt aega veeta, hoida värsket pead ning veel tõhusamalt tundides osalemiseks valmistuda.

Tulge avastama ja liikuma!

VIDEO: TSG koolikompass, detsember

/- ,

Videokokkuvõte jõulukuul meie koolis toimunud sündmustest

 

„Tähelend 2023“ tunnustus

/-

16. novembril tunnustasid laste ja noorte annete arendamise patroon, Vabariigi Presidendi abikaasa Sirje Karis ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Kristi Vinter-Nemvalts rahvusvahelistel võistlustel silmapaistvaid tulemusi saavutanud õpilasi ning nende juhendajaid sündmusel „Tähelend 2023“.

Meie koolist pälvis tunnustuse Triin Erala (12.a).
Saksakeelne individuaalne väitluskonkurss “Jugend debattiert international Mittel-, Ost- und Südosteuropa”, 3. koht
Juhendaja: Alexander Voss

Palju õnne!

tähelend 2023
tähelend 2023
tähelend 2023
tähelend 2023
tähelend 2023
tähelend 2023

Kooliteatriga Alliksaart avastamas

/-

24. ja 25. novembril toimusid Jõgeval Betti Alverile pühendatud XXXI luulepäevad, kus etendati Artur Alliksaare loomingu põhjal seatud lavastusi.

Artur Alliksaar on meie kirjandusloos tuntud kui tõeline sõnamängur ja tundub, et ta looming kätkeb rohkelt võimalusi ülekandmiseks teatrimängu maailma. Ometi osutus ta luuleteatrite festivali viimaste aastakümnete üheks keerulisemaks autoriks, tuli teha tõsiseid pingutusi erinevate tekstide lavastuslike ühendusvõimaluste loomisel. Sellega seoses jäid sel aastal Betti Alveri luulefestivalil Jõgeval eriliselt fookusesse kavad, mis olid kantud selgest narratiivist ja kirkast kujundiloomest.

Auväärt akadeemikute poolt sai KOKK teatritrupi lavastus „Vali(ku)vabadus“ TÄPSE KOOSKÕLA ERIPREEMIA, näitlejapreemia sai Indrek Kalbus (11.a).

Teatritrupp KOKK ehk Kunstiliselt On Kõik Korrektne on noortest koosnev kooslus, kus käivad õpilased Tallinna 32. Keskkoolist, Tallinna Saksa Gümnaasiumist ja Gustav Adolfi Gümnaasiumist. TSGst osalevad trupi töös Loviise Aarelo, Maria Kalbus, Indrek Kalbus ja Erik Martin Märjamaa.

Trupi juhendaja Eva Kalbus

KOKK
KOKK
KOKK
KOKK

VIDEO: TSG koolikompass, november

/- ,

Videokokkuvõte novembris meie koolis toimunud sündmustest

PlayBox 2023

/- ,

15. novembril toimus TSG armastatuim üritus PlayBox! 

Sel aastal osales 19 klassi ning iga esitus oli täiesti omanäoline. Kokku käis lava pealt läbi ligi 200 õpilast. Nii rohket ühist osalemist klassidelt pole ammu olnud! Tänavu toimus võistlus kahes vanusegrupis: 1.-6. klassid ning 7.-12. klassid.

Õhtut juhtisid Sander Saagpakk ja Sofia Safronova (11.a).

Žüriisse kuulusid: TSG endine direktor, vilistlane ning praegune Tallinna Haridusameti juht Kaarel Rundu, TSG õpetajad Liina Valvik ja Veronique Tribut-Ohler ning vilistlased Martin Põiklik ja Evelyn Unt.

Kohtunike pika ja tulise arutluse järel krooniti võitjateks järgmised klassid:

1.-6. klass

I koht – 1.b enda tehtud enegrilise remixiga

II koht – 4.b enda tehtud popihõngulise remixiga

III koht – 6.a müstilise etteastega Nublu “Kuhu kadus Sten?”

7.-12. klass

I koht – 12.a enda tehtud mitmekultuurilise megamixiga

II koht – 9.a ülipopulaarse etteastega “I’m just Ken”

III koht – 12.c enda tehtud märgilise Rihanna remixiga

Õpilasesinduse eriauhinna pälvis samuti 12.a klass! Sel aastal pani ka kooli juhtkond omalt poolt eriauhinna välja ning selle pälvis 8.b klass, kes paistis silma oma humoorika esituse ning suurepärase koostööga!

Vaheesinejatena pakkusid üritusel elamusi JJ-Street Tantsukool, meie oma õpilasesinduse liikmed ja uuenduskuuri läbinud koolibänd.

Palju õnne kõigile võitjatele!

Auhinnad panid välja:

  • Tänavused Eesti meistrid jalgpallis FC Flora 
  • Tänaseks üks pikaajaliseima kogemusega kaubandusettevõtteid Eestis Tridens AS
  • Mõõdukalt aktiivselt spordimängu pakkuv Park Minigolf
  • Baltikumi üks suuremaid müügi- ja turundusega tegelevaid distributsiooniettevõtteid Eugesta Eesti
  • Eesti juhtiv toidu ja jookide müügi- ja turundusettevõte GKR Brands
  • Pirita jõe alamjooksu kõige paremini maastikuarhitektuuriliselt kujundatud koht Tallinna Botaanikaaed
  • Igale vanusele sobiv muuseum Tartu Mänguasjamuuseum
  • Eesti üks kõige tugevam ja edukam korvpalliklubi BC Kalev/Cramo

Aitäh kõigile toetajatele!

Samuti suur tänu Andres Larkale, õpilasesinduse liimetele ning teistele, kes panustasid selle ürituste õnnestumisse!

Tekst: Kaisa Kranich (12.b, õpilasesinduse liige), Avely Kasela (kogupäeva koordinaator)
Pildid: TSG õpilasesindus

PlayBox 2023 võitjad

Noorem vanuserühm:

Vanem vanuserühm:

Vaata ka kokkuvõtvat videot:

 

 

Nädal täis värsket õhku, liikumist ja õues õppimist

/-

6.–10. novembril toimus Tallinna Saksa Gümnaasiumis innustav ja aktiivne õppeperiood, mille eesmärk oli õppetöö tavapärasest klassiruumist välja viia ning julgustada õpilasi rohkem liikuma ja loodust avastama. Õuesõppenädala jooksul korraldati tegevusi nii koolihoovis kui ka lähedalasuvates parkides, pakkudes õpilastele mitmekülgseid õpikogemusi.

Õuesõppenädala peamiseks eesmärgiks oli suurendada koolipere kehalist aktiivsust, toetades samal ajal nii vaimset kui ka füüsilist tervist. Õuetundidesse olid kutsutud osalema kõik klassid, õppekoha valis õpetaja vastavalt õppeainele. Valikuvõimalused ulatusid katuseaiast ja staadionitest kuni looduslike metsaaladeni, võimaldades õpetajatel leida kõige sobivama keskkonna õppetöö läbiviimiseks.

Õpetajaid osalesid õuesõppenädala ettevalmistamisel aktiivselt, leides põnevaid lahendusi, et teha õppimine õues mitmekülgseks ja huvitavaks. Ettevõtmisega ühines kogu koolipere, mitmel erineval õppealal viidi läbi 80 tundi. Õpilased hindasid kõrgelt võimalusi õppida väljaspool tavalist klassikeskkonda, mis pakkus igapäevastele koolitundidele vaheldust.

Lisaks tantsis Tallinna Saksa Gümnaasiumi koolipere ühise ettevõtmisena neljapäeva pikal vahetunnil staadionil kolm rahvatantsu, et tähistada mardipäeva ja viia sisse mänguvahetunni traditsioon. Tantsimine ja mängimine tegi tuju heaks ja pakkus palju rõõmu ning lõi ühtsuse tunde.

Vaata, kuidas koolipere tantsu lõi

Õuesõppenädal oli osa Liikuma Kutsuva Kooli väljakutsest “Taas sügise säras õue õppima”. Koolidele soovitati luua võimalusi õppetööks väljaspool traditsioonilist raamistikku, toetades seeläbi õpilaste tervist, õpirõõmu ning looduskeskkonnaga seotud teadmisi.

Kogu koolipere innukas osalemine näitab, et õuesõpe on mitte ainult võimalik, vaid ka meeldiv ja kasulik osa koolipäevast.

Vaata, mida klassid õuesõppetundides tegid:

 

Made with Padlet

 

Erik Remma
Liikuma Kutsuva Kooli töörühm

Mardi küüned külmetavad, marti, marti

/- ,

Mardipäeval, 10. novembril üllatas 4.a klass 12. klasse vanarahva kommetega. Üheskoos lauldes ja lustides oli tore neid meelde tuletada.

Lisaks said väikesed mardisandid rõõmu tunda meie kooli abiturientide taiplikkusest mõistatuste lahendamisel ja lahke pererahva andidest.

Missugused on vanad Eesti mardikombed ja traditsioonid?

Siin on väike ülevaade sullegi.

  • Mardipäev on 10. novembril, aga marti joosti tegelikult mardilaupäeval, 9. novembril.
  • Mardilaupäeval või mardipäeval liikusid algselt ringi mehed, 19. sajandi lõpupoole ka meesteks riietunud tütarlapsed.
  • Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Karvaseid rõivaid on seostatud viljakusega. Veel kasutati igasuguseid käepäraseid vahendeid, nagu takkusid, millest tehti habe ja juuksed, tohtu, sammalt, oksi jm, millest sai valmistada maski või mida sai kasutada kostüümi juures, samuti vatti ja riideribasid. Maskid olid enamasti mõeldud näo varjamiseks ja seetõttu rohmakad ning koledad. Oluline oli varjata nägu ja muuta end täiesti tundmatuks. Ka seos tagasipöörduvate esivanemate hingedega tingis riietuse ja maskide valiku.
  • Mardisantidel oli kombeks peale laulmise ja pillimängu käratseda ja lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Arvatavasti oli see kõik mõeldud halbade jõudude eemalepeletamiseks.
  • Mardirituaali juurde kuulus tammumine, rohmakas tantsimine ja ülespoole hüppamine, mida on samuti seostatud viljakuse taotlemisega. Igasugune üles upitamine, üles hüppamine ja tõstmine kriitilisel ajal või rituaali käigus taotles suuremaks ja pikemaks sirgumist.
  • Mardipäevast algasid tubased tööd ja talveaeg.
  • Hingedeaja tõttu kehtis rida töökeelde – eeskätt lina ja villaga seotud naistetööd, ka igasugune kolistamine, et mitte häirida hingede rahu.
  • Mardipäeva on peetud muistseks aastavahetuspühaks. Ka on seostatud seda surnute mälestamisega. Sarnase kõlaga nime kannab surmahaldjas mardus.
  • Mardid viskasid tuppa viljaõnne, s.t visanud peoga toapõrandale viljateri, herneid, tangu või riisi, soovides viljaõnnele jätku.

Veelgi täpsema ülevaate leiad siit

Õpetaja Ülle Gatski

Putukaproteiinid, tehisaru ja kodanikunõukogud – väitlusvõistluse „Jugend Debattiert“ Euroopa finaal Berliinis

/- ,

25.-29. septembril 2023 toimus Berliinis esmakordselt väitlusvõistluse „Jugend debattiert“ Euroopa finaal.

Kokku sõitis Saksamaa pealinna 25 õpilast 14 riigist, et üheskoos poliitiliselt ja ühiskondlikult olulistel teemadel arutleda. Tänavune Eesti finaali võitja Susanna Sarapuu (TSG) sõitis koos 2. koha võitnud Desiree Madisega (KSG) ja projekti õpetaja Laura Steinbachiga Berliini, kus neid ootas 5-päevane vaheldusrikas ja põnev programm.

Pärast toredat tutvumisõhtut, kus motiveeritud õpilased ja pühendunud vilistlased oma kodumaad tüüpiliste esemete abil tutvustasid, algas kõigi osavõtjate jaoks töö. Peale pikka harjutuspäeva, kus kõik veelkord väitlust ja žürii tööd harjutasid, algasid järgmisel päeval rasked kvalifikatsioonivoorud.

Väideldi järgmistel teemadel:

  • „Kas poliitikutel peaks olema lubatud valimisvõitluse eesmärgil koolides üles astuda?“
  • „Kas putukapõhise toidu tootmist ja müüki peaks riiklikult toetama?”

Kaheksa parimat kvalifitseerusid poolfinaali, kus arutleti tehisarul põhinevate biomeetriliste valvesüsteemide keelustamise üle avalikus ruumis. Neli finalisti väitlesid järgmisel päeval välisministeeriumi ruumides esmakordselt väitlusvõistluse “Jugend debattiert“ Euroopa võitja 2023 tiitli eest.

Väitlust teemal „Kas kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleks Euroopa Liidu riikides kokku kutsuda rahvuslikud kodanikunõukogud?” kuulas publik tähelepanelikult. Lisaks kõikidele riiklike finaalide võitjatele, projekti õpetajatele ja teistele õpilastele olid kohal ka endine Saksamaa minister ja Hertie Fondi hoolekogu liige Annette Schavan, ajakirjanik ja „Jugend debattiert“ hoolekogu liige Sandra Maischberger ja Hertie Fondi juhatuse esimees Frank-Jürgen Weise.

Ka see, mis toimus väljaspool debatte, oli kõigile rikastav kogemus. Programm andis mitmekülgse ülevaate Berliini linnast, kultuurist ja ajaloost. Seda toredat aega said riiklike finaalide võitjad nautida oma uute sõpradega, keda nad ilma „Jugend debattiert“ väitlusvõistluseta poleks ilmselt kunagi tundma õppinud. Seega ühise keele rääkimine võib olla uute sõprussuhete võtmeks.

Kõikide osavõtjate keeletase oli muljetavaldav, seda arvas ka Susanna: „Kõik riiklike finaalide võitjad olid debatis uskumatult head ja oli tõeliselt tore väidelda saksa keeles inimestega, kellel on samasugune huvi poliitika ja ühiskonna vastu nagu mul.“

Seega tasub ületada võimalikud piirid, õppida saksa keelt ja kasutada seda teiste inimestega suhtlemisel.

Kuigi kumbki Eesti õpilane finaali ei pääsenud, on Susanna kindel, et ta võitis vaatamata sellele. „Oma uute sõpradega kohtun ma kindlasti kunagi uuesti. Mul on hea meel, et ma sain selle võimaluse väljakutseid pakkuvatel teemadel vestelda ja palju uut õppida. Ma olen kindel, et ma ei unusta seda nädalat kunagi.“

Tekst: Susanna Sarapuu (11.a) ja Laura Steinbach
Fotod: Susanna Sarapuu (11.a) ja Alexander Voss
Tõlge: Margit Tammekänd

JDI
JDI
JDI
JDI
JDI
JDI
JDI
JDI