Võõrkeeltenädal: kohtumine Austria suursaadikuga

9. märtsil kohtus TSG gümnaasiumiõpilastega Austria suursaadik Eestis Dr. Julius Lauritsch.

Austria suursaadik rääkis Eesti ja Austria majanduslikust, poliitilisest ja rahvusvahelisest koostööst. Pikemalt peatus Dr. Julius Lauritsch ka diplomaadi elukutsel ja sellega kaasnevatel väljakutsetel. Küsimuste–vastuste voorus arutleti saksa keele õppimise ja oskuse vajalikkusest tänapäeva Euroopas.

Kohtumisele järgnevalt vaadati filmi Austria vaatamisväärsustest.

Õpetaja Küllike Kütt

Hohensalzburg

Svenska och kanelbullar

Reedel, 6. märtsil osalesid rootsi keele valikaine õpilased Katriin Lepik, Karoline Lindpere, Sten Nurmsalu, Maria Schotter ja Eneli Veltmann 11.a klassist 8. vabariiklikul rootsi keele ainevõistlusel Noarootsis.

Sellel aastal oli võistluse teemaks Rootsi ja Eesti vahelised suhted läbi aegade.

Ainevõistluse küsimused olid keerulised, aga sellest hoolimata oli tore ja huvitav, omandati uusi teadmisi ja avardati silmaringi. Küsimused puudutasid ajalugu, poliitikat, kultuuri, teadust ja sporti.

Pärastlõunal järgnes pilguheit Noarootsi Gümnaasiumi ajalukku, tutvuti kooli traditsioonide ja hoonetega. Linda Nilsson Rootsi Suursaatkonnast rääkis Eesti ja Rootsi vahelistest suhetest ning Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi õpilased tegid esitluse kaneelisaiade ajaloost ja tutvustasid retsepti. Loomulikult sai nautida ka Rootsi Suursaatkonna poolt saadetud kaneelisaiu.

Päeva lõpus autasustati parimaid ja iga osaleja sai tänukirja osalemise eest. Ainevõistlusel osalesid 23 võistkonda viiest Eestimaa koolist. Selleaastase ainevõistluse võitjaks osutus Gustav Adolfi Gümnaasiumi esimene võistkond. Meie Eneli ja Maria said auväärse 4. koha.

Õpilasi juhendas Kaja Reissaar

rootsi keel õpilased ja õpetaja

Võõrkeelte nädal

Reedel, 6. märts ettelugemisvõistlus saksa keeles.
kell 8.30-9.15 (5. klassid), kell 9.25-10.10 (6. klassid)

Esmaspäeval, 9. märtsil kell 10.20-12.10 kohtumine Austria Suursaadikuga Dr. Julius Lauritschiga. Kohtumisele järgneb film „Österreich oben und unten“. Saali on oodatud 10.a, 10.b, 11.a, 11.bc (Jõgeva ja Rosenbergi keelerühmad), 12.a ja 12.b klass.

Esmaspäeval, 9. märtsil kell 14.30-15.15 (7. tunni ajal) kohtub TSG õpilastega Austraalia Monashi ülikooli turismiõppetooli lektor Dr. Jeff Jarvis. Oodatud on 10.-12. klassi õpilased. Üritus toimub suures saalis.

Teisipäeval, 10. märtsil kell 11.05-11.25 Ϲпоём вместе с Натальей. Kõik on oodatud, ka õpetajad! Üritus toimub avatud õpialal C4-03.

10. märtsil (vahetundides) QR koodide viktoriin inglise keeles 6.-8. klassini.

Kolmapäeval, 11. märtsil kell 13.00 Jane Austini ingliskeelne film „Emma“ Coca Cola Plazas. Üritusele on oodatud 9,. 10., 11. ja 12. klassid. Koolist lahkutakse kell 12.00. Kinopiletite raha (3.20 EUR) korjavad kokku inglise keele õpetajad. Gümnaasiumi söögivahetund on kell 10.10-10.20.

Neljapäeval, 12. märtsil kell 12.30-13.15 kohtumine Ameerika saatkonna avalike suhete spetsialisti Ms. Julia Smart. Saali on oodatud on 10.-12. klassid.

Reedel, 13. märtsil kell 11.05-11.25 Русское диско с Натальей. Kõik on oodatud, ka õpetajad! Üritus toimub saalis.

Reedel, 13. märtsil kohtumine külalisesinejaga Tartu Ülikoolist.
kell 8.30-9.15 (8.b ja 8.c klass) avatud õpialal C4-03 Briti kultuur;
kell 13.35-14.20 aulas (11.b, 11.c, 12.b ja 12.c klassid) Inglise keele õpingud ja rahvusvaheline haridus.

Teisipäeval, 17. märtsil kell 9.00-14.00 ülelinnaline saksakeelne ettelugemisvõistlus TSG aulas. TSG-st osalevad koolisisese võistluse võitjad 5.-6. klassidest.
Võõrkeelte nädala jooksul toimuvad saksa keele karnevaliteemalised tunnid koos Niclas Grafiga.

Saksakeelne ettelugemisvõistlus 5. ja 6. klassidele

Reedel, 6. märtsil toimus selleaastane 5.-6. klasside ettelugemisvõistlus.

Õpilased lugesid kõigepealt kodus ettevalmistatud ja seejärel tundmatut teksti. Ka sel aastal kõlasid võistlejate esituses põnevad ja lõbusad jutukesed. Võitjate väljavalimine oli keeruline, kuna võistlejad olid väga tublid.

Parimad said kingituseks sponsori „XS Mänguasjad“ saksakeelsed mängud. Täname ürituse organiseerijaid Alexander Vossi ja Niclas Grafi.

5. klasside arvestuses võitsid:
1. koht: Sisell Kariina Bernstein, 5.b (saksa keele õpetaja: Küllike Kütt)
2. koht: Karina Grünwald, 5.a (Signe Rosenberg)
3. Platz: Richard Ploomipuu, 5.c (Küllike Kütt)

5. klasside parimad

6. klasside arvestuses võitsid:
1. koht: Raul Pata, 6.c (saksa keele õpetaja: Kaja Reissaar)
2. koht: Laura-Liis Põllu, 6.c (Kaja Reissaar)
3. koht: Eva Liisa Kuzovlev, 6.c (Anna Novozilova)

6. klasside parimad

Õpetaja Küllike Kütt

Tallinn Talks: 30 aastat Berliini müüri langemisest ja Balti kett

18.11.2019 õhtul kutsus Saksa suursaadik Christine Hohmann mõned Tallinna Saksa Gümnaasiumi (TSG) õpilased ja mõned teised huvilised külla, et Tallinn Talks formaadi raames ühe õhtu jooksul vaadelda Berliini müüri langemist ja Eesti laulvat revolutsiooni täiesti teisest, sündmuste tunnistaja vaatenurgast.

Sellel eesmärgil elasid üritusele kaasa kaks eestlast ja endist Euroopa Parlamendi saadikut ning kaks sakslast, samuti endine Euroopa Parlamendi saadik ja Berliini HMKW kõrgkooli professor. Nendeks külalisteks olid Marju Lauristin, Indrek Tarand, Gisela Kallenbach ja professor Roland Freytag. Kõigepealt rääkisid külalisesinejad “vestlussaate formaadis” oma nägemusest sündmuste kohta, aga ka rollist, mida nad seal ise mängisid, mõned põhjalikumalt, mõned vähem põhjalikumalt. Vestlust juhtis Saksa suursaadik.

Pärast seda toimus küsimustering, et publiku kõige pakilisematele küsimustele vastata. Pärast seda arutati nendel teemadel põhjalikult ja süvendatult suupistelaua ääres edasi. Prominentsed teemad arutelu ajal ei tõstatanud ainult küsimusi selle kohta, mis 1989. aastal tegelikult juhtus, vaid ka sündmuste mõju kohta meie tänapäeva elule. Räägiti ka tol ajal tehtud vigadest ja võrreldi tolleaegseid sündmusi tänapäeva protestidega nagu kliimakaitseliikumine “Fridays for Future”.

Huvitav oli, et enamus sündmuste tunnistajaid jutustasid, et nad ei saanud tookord päriselt aru, mis mõju nende tegevusel oli. Eesti endine Euroopa Liidu saadik Marju Lauristin väitis isegi, et tolleaegne Nõukogude Liit ei kujutanud endast midagi muud kui roostes masinat, millest protestijad veel vaid vabanema peavad. Indrek Tarand esindas siin teist seisukohta. Ta selgitas, et tookord valitses pinges meeleolu, ja et inimesed tundsid, et nad peavad Nõukogude Liidu kas kukutama või igaveseks “nende lõksu jääma”.

Ka mõlemal Saksa kõnelejal oli erinevaid asju rääkida: Nii rääkis Gisela Kallenbach Saksa kiriku tähtsusest Saksa vabadusliikumise ajal. Ta ütles, et kirik, eriti luterlik kirik, nautis nõukogude ajal mõningaid privileege, nagu näiteks vaba kogunemise õigus. Seda kasutasid rahulolematud kodanikud, kogunedes palju aastaid kirikutesse aruteludeks ja rahupalveteks, mis hiljem vabadusliikumiseks välja arenes. Professor Freytag selgitas, et vabaks saadi uskumatutele inimmassidele ja sõltumatule, aga siiski ühisele ja samaaegsele tegutsemisele paljudes erinevates kohtades. Üksikud protestid oleks jõuga maha surutud, nagu näiteks Tiananmeni platsil.

Kõik asjaosalised rõhutasid, et protestid on alati vaid esimene samm muutuste poole, pärast seda peab veel palju tööd tegema, et seda, mida protestidega saavutatud, ühiskonnas ja inimeste peades kinnistada. Sest ühiskondlikud harjumused ei muutu üleöö, vaid see on pikk ja piinarikas protsess. Kontrastiks sellele on Berliini müüri langemine, mis, nagu Freytag rõhutab, tõesti üleöö toimus ja oli pigem õnnetus kui plaanitud sündmus. Sest meedia ja inimesed olid sisse- ja väljasõiduseaduse leevendamist valesti tõlgendanud – nad arvasid, et see tähendab müüri langemist – ja rahvas tormas rõõmust ja elevusest piirile.

Arutati ka selle üle, kui palju võis see tormiline taasühinemine kaasa aidata lõhenemisele, mis praeguseni Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel tundub valitsevat. Silmas pidades eestlaste kasvavat hirmu Venemaa ees ja kliimaprobleeme, soovitasid kõnelejad Balti riikidel uuesti üksteisele läheneda, et peatada kasvav võõrandumine. Sest vaid üheskoos on Balti riigid tõeliselt tugevad.

Üldiselt oli õhtu väga informatiivne ja tähendusrikas, mitte ainult ajaloolises mõttes, vaid ka silmas pidades meie tänapäeva ühiskonda.

Hannah Dentz, 11.a

Fotod: Diana Unt

 

9. klass PÖFFil

9.b ja 9.c klassi õpilaste ühel keelerühmal toimus  22. novembril tund PÖFFil, kus vaadati saksakeelset filmi “Liiga kaugel”.

Film meeldis õpilastele väga!

õpetaja Anna Novožilova

9. klass PÖFFil

Külalisõpetaja New Mexikost

Lia Claire Stefanovich14. oktoobril andis Tallinna Saksa Gümnaasiumis inglise keele tunde Lia Claire Stefanovich.

Lia sündis ja kasvas New Mexikos Albuquerque’is, kus õpib ülikoolis poliitteadust ning rahvusvahelisi suhteid. Varem on Lia õppinud inglise kirjandust ja lingvistikat. Praegu õpib teadmishimuline naine Tallinna Tehnikaülikoolis programmi E-Governance Technologies and Services. Vabal ajal loeb ning kirjutab luuletusi, külastab teatreid, tegeleb joogaga. Tulevikus planeerib Lia Claire omandada doktorikraadi poliitteadustes, teemal “Antikorruptsioon ja infotehnoloogilised vahendid ning kommunikatsioon”.

Tunni põhiteemaks oli kõrgharidussüsteem ning võimalused Ameerika Ühendriikides. Õpilased arutlesid USA ja Eesti haridussüsteemide põhierinevuste üle. Kujutledes end mõne USA haridusasutuse õppuriks, diskuteeriti erinevatel teemadel, alates huviringidest, milles soovitakse osaleda, lõpetades loomulikult üliõpilasballil osalemisega.

Lia jagas ka oma kogemust, milline näeb siis välja ameerika üliõpilase režiim, millise skaala järgi hinnatakse nende tööd, kus elavad kõrgeima haridustasemega inimesed Ameerikas. Lõpetuseks oli õpilastel võimalus esitada küsimusi ükskõik, millise USA eluvaldkonna kohta. Tund oli väga produktiivne ning meeldis nii Liale kui ka loomulikult gümnasistidele.

Oleme tänulikud Tallinna Tehnikaülikoolile koostöö eest ning aitäh Liale huvitava tunni eest!

Õpetaja Mariia Shchelkova

Lia Claire Stefanovich

Jalgpallifännid

13. oktoobril 2019 külastas Saksamaa jalgpallikoondis seoses EM-valikmänguga Eestit.

90 minutilise mängu järel läksid Eesti ja Saksamaa lahku seisult 1:3. Kahjuks polnud tulemustes midagi üllatavat. Aga Eesti mängis Saksamaa vastu üllatavalt hästi.

Mängu ei jälginud rõõmuga mitte ainult sakslased, vaid ka TSG õpilased, kes olid seda kaua oodanud. Mõned olid isegi staadionil meeskondadele kaasa elamas.

Saksamaa jalgpall on ka Eestis väga tuntud ja nii tulime me mõttele meeskond Tallinna Saksa Gümnaasiumisse külla kutsuda. 5.a, 6.b ja 9.a õpilased kirjutasid suvel kutseid meeskonnale ja üksikutele mängijatele ning me saatsime need Saksamaa Jalgpalliliitu.

jalkafännid

Kahjuks ei saanud me Saksamaa Jalgpalliliidult positiivset vastust. Kuid nad saatsid meile tänutäheks mõned autogrammikaardid, kleepsud ja pastakad, mis me õpilastele laiali jagasime. Kohtumine mängijatega oleks küll tore olnud, aga lapsed rõõmustasid ka suveniiride üle, nagu 5.a klassi pildi peal näha.

Teresa Bönsch
tõlkis Margit Tammekänd

Saksa keelt õpitakse ka väljaspool kooli

10.a klass osaleb juba teist korda õpilasvahetuses.

Esimene neist toimus eelmisel õppeaastal, mil saksa õpilased külastasid meid septembris ning kevadel 2019 käisime meie nende juures Unnas.

Kuna tookord oli see meie esimene õpilasvahetus, siis keegi meist ei teadnud, mida oodata ning ühe võõra sakslase nädalaks koju vōtmine tundus kohati pisut hirmutav. Nädala lõpuks olid kõik oma otsusega õpilasvahetusest osa võtta super rahul ning ühe vägeva kogemuse võrra rikkamad.

Detsembris 2018 külastasime Stockholmi Saksa kooli, kus õppisime jälle midagi uut saksa koolide ja nende süsteemi kohta.

Sellel aastal leiab aset 10.a klassis ka teine õpilasvahetus Speyeri kooliga, kes külastasid meid septembri keskpaigas. Seekord polnud enam nii hirmus, kuid ka sellel korral olid nad täiesti võõrad, nii et mingi närv oli ikkagi sees.

Sakslastega koos külastasime mitmeid Eestimaa paiku, nagu Lahemaa rahvuspark, kus käisime Viru rabas ning külastasime ka Palmse mõisa. Suure osa ajast veetsime terve klassiga sakslastele Tallinna ja selle ümbrust tutvustades, kuid oli ka vaba aega, et oma vahetusõpilastega lihtsalt suhelda üksteist rohkem tundma õppida. Hetkel ootame põnevusega sõitu Saksamaale, Speyerisse, mis leiab aset juba varsti, märtsi lõpus.

Õpilasvahetus ja paljud muud projektid välisriikidega on hea võimalus keele arendamiseks, uute suhete leidmiseks ja kindlasti erinevate maailma kultuuride õppimiseks.

Eliise Tael ja Ester Nugis, 10.a klass

Saksakeelne etendus „Grühvel“

Teisipäeval, 11. novembril käisid 2.a, 3.b ja 4.b klassi õpilased Euroopa Koolis vaatamas saksakeelset etendust „Grühvel“.

Etendus põhines luule- ja pildiraamatute „Grühvel“ ja „Grühvli poeg“ lugudel, mille on kirjutanud Axel Scheffler ja Julia Donaldson. Mõlemad raamatud on tõlgitud ka eesti keelde.

etendus Grühvel

Etenduses haarasid kaks näitlejat – Maike Jansen ja Stefan Ferencz – meid Grühvli ja väikese hiire imelisse maailma. Etenduses kasutati lihtsaid ja väheseid vahendeid, nagu pantomiimid, maskid, klounaad, figuuride vaheldumine, situatsioonikomöödia, sõna, hääl, helid, meeleolud ja muusika.

Grühvel – Ütle, mis loom küll on see? –
Ei tea teda?! Sul kohe selgeks teen.

Ka teie ei tunne Grühvlit? Siis peaksite teda tundma õppima. Läbi metsa jalutab väike hiir ja loomulikult on ta kõigi teiste metsaelanike jaoks ahvatlev piduroog. Oma teel kohtab ta rebast, öökulli ja madu, ja kuigi ta sisimas pisut kardab, saab ta selle hirmuga hakkama. Tema fantaasiast sünnib olend „Grühvel“, keda keegi loomadest ei ole kunagi näinud. Imeline lugu fantaasiamaailma jõust, julgusest ja naljakatest juhtumitest, mis sisendab, et alati on olemas väljapääs.

Aitäh Goethe Instituudile meid etendusele kutsumast!

Õpilasi saatsid ja pildistasid õpetajad Terje Meeksa ja Reet Jõgeva

etendus Grühvel