Sildid: eesti

Tähistasime eesti kirjanduse päeva

/- ,

eesti kirjanduse päev

30. jaanuaril tähistasime koolis eesti kirjanduse päeva.

Juba iseseisva õppimise päeval olime kodus üle vaadanud oma raamaturiiulid ja koostanud raamatuseljaluule (valima pidi küll ainult eesti kirjanikud, kuid lipsas sisse ka mõni välismaine).

Võtsime osa meie kooli üritustest eesti kirjanduse päeval. Kõigepealt rääkis ja tutvustas õpetaja meile Anton Hansen Tammsaaret, kelle sünnipäeva auks seda tähtsat päeva tähistataksegi.

Kooli tulime riietatuna eesti kirjanduse tegelasteks. Meil olid oma Kunksmoor, Lotted, Sammalhabemed, Sipsiku Anud, Footon, vaeslaps, Agu Sihvka, kilplane, Juku ning mitmed loomad loomajuttudest. Kireval seltskonnal oli kaasas ka oma lemmikraamat, mida klassis tutvustada tuli. Enamik esinejatest märkis, et lemmikraamatuks sai valitud just see, mida vanemad neile ette on lugenud. Lugemine on meie jaoks väga tähtis ja põnev!

Klassis mängisime ka kuldvillakut eesti kirjanduse teemal. See oli päris raske, aga kindlasti saime mõne uue teadmise juurde.

Tore, et raamatukogutädi oli ka end eesti kirjanduse tähtsaks tegelaseks muutnud. Kärbes! Meie klassis teavad kõik Ramsest Jaan Rannapi „Koolikärbse“ loost, aga kärbes on tähtis tegelane nii Lotte lugudes kui ka Kivirähu raamatutes. Isegi Tammsaare ise pidas kärbest oma raamatutes meeles!

Oleme uhked omakeelsete toredate raamatute üle!

Kirjutasid 3.d klassi Arabel, Lisbeth, Liisa ja Franzette õpetaja abiga.

Fotod: Ene Tõnnis, Ülle Gatski, Evely Kutsar

 

Näitus “Eesti rändeajastul”

/- ,

3. korruse rõdul on üles pandud Eesti rändeajastu näitus, mille väljaandjad on Inimõiguste Instituut ja Konrad Adenaueri Fond.

Näitus kajastab lähemalt Eesti ajalugu enim mõjutanud nelja suuremat väljarändelainet (19. sajandi väljaränne Venemaale, Teisest maailmasõjast ajendatud suur põgenemine 1944. aastal, massiküüditamised ja nüüdisaegne väljaränne) ning kaht suuremat sisserännet (1920. aastate tagasiränne peamiselt Venemaalt ja nõukogudeaegne sisseränne).

Lisaks käsitleb näitus rännet Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja praegu toimuvat rändepööret Eestis (info kodulehelt).

Täpsemalt saab lugeda siit: https://naitused.humanrightsestonia.ee/randeajastu/

Näitus on meie koolis 3. – 13. oktoobrini.

Eesti kirjanduse päev Tammsaare muuseumis

/-

Eesti kirjanduse päeval, 30. jaanuaril avanes 9.c klassil imeline võimalus veeta oma kirjanduse tund Anton Hansen Tammsaare kunagises Kadrioru kodus.

Kirsiks tordil oli veel see, et muuseumitundi viis läbi meie ajastu elav klassik Andrus Kivirähk, kes juba oma esimeste muhedate lausetega võitis õpilaste südamed. Kui tavaliselt oleme harjunud kirjanike pilte vaatama õpikutest või klassi seina pealt ekraanilt, siis nüüd nägid noored lihast ja luust kirjanikku, kes on osutunud paljudele juba lemmikautoriks. Rõõm oli mõlemapoolne, kui kaasa võetud Kivirähki teostele autori autogramm saadi.

Ka Tammsaare inimesena sai temale omases keskkonnas lähedasemaks – seda enam, et just on alustatud “Kõrboja peremehe” lugemisega. Kõik said ka oma ohtratele lisaküsimustele vastused ning nii mõnigi ilmselt kavatseb ka ise rohkem kirjutama hakata ning mine tea, äkki on nendele fotodele mõne tulevase kirjandusklassiku kuju jäädvustatud…

Kõik üheskoos aga rõõmustame selle üle, et Tammsaare 145. sünniaastapäeval sai alguse uus lipupäev, mida kalendris tähistatakse uhkelt eesti kirjanduse päevana.

RAHVAS ALGAB RAAMATUST

Õpetaja Anu Kušvid

Eesti Vabariik 103: teistmoodi tähistamine

/-

Kõigile teadaolevatel põhjustel on sel aastal kahjuks võimatu pidada kogunemisi ja aktusi. Ometi soovis TSG pere seda koolivaheajaeelset pidulikku päeva kuidagi eriliselt defineerida.

Läheneva EV sünnipäeva puhul kostusid vahetundides eestimeelsusest pakatavad laulud, tuttavamaid said noored kaasagi laulda. 7.-12. klassides oli kooliperet ühendava hingesideme tekkeks võimalus klassijuhatajatundides vaadata ekraanilt päev varem valminud materjali.

Enamik klasse alustaski klassijuhatajatundi pühalikult seistes ning ekraanilt esitatavat hümni läbi maskide kaasa lauldes. Seejärel oli võimalik vaadata harivat animatsiooni Johann Voldemar Jannseni, meie hümni sõnade autori elust, kes oli 19. sajandil üks mõjukamaid eestlasi üldse. Animatsiooni koostasid oma uurimistöö käigus Jaroslavna ja Geiry 11.c klassist.

Eriti kahju, et seoses juba peaaegu aastaseks veninud eriolukord on nõrgendanud vilistlaste füüsilist kohalolu meie majas ning seetõttu jäi ära ka traditsiooniline lahtiste uste päev, mil endised õpilased tundides esinemas käivad ja hiljem kohvilauas õpetajatega muljetavad.

Kuid vastavalt meie kooli vanasõnale, et SA VÕID KÜLL LAHKUDA TSGst, KUID TSG EI LAHKU SINUST, tegi meile muusikalise pöördumise rahvusvahelise karjääriga muusik Ingrid Lukas. Kuna tema tegutseb Šveitsis ka muusikaterapeudina, siis soovis ta oma viisijupiga sisendada noortele, et igaüks on eriline ja imeilus, pole vaja end võrrelda, vaid üles leida just see oma hinge meloodia, mis meid kõiki unikaalseks teeb.

Ühise, kuid eraldi klassiruumides toimuva klassijuhatajatunni pidulik aastapäevakõne tuli meie abituriendilt Henry Orlovilt, esinejanimega Pluutolt. Tema asjalikud mõtted võeti klassides vastu tormilise aplausiga – seda enam, et meie koolivend oli just eelmisel õhtul pääsenud Eesti Laulu finaali.

Klassijuhatajatundi elavdavaks momendiks oli Kahoot võistlus teemakohaste küsimustega. Võistlus oli korraldatud vanuseastmeti, põnevust ning suisa kilkamistki oli palju. Igas klassis selgitati välja ka oma kolm parimat. Nii mõnigi tegi aga järelduse, et oma silmaringi võiks ikka rohkemgi avardada.

HEAD EESTI VABARIIGI LÄHENEVAT SÜNNIPÄEVA!

Õpetaja Anu Kušvid

Rändnäitus “Sinu, minu, meie riik” TSG aatriumis

/-

5.- 9. oktoobrini on meie kooli aatriumis välja pandud okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu üle-eestiline interaktiivne rändnäitus “Sinu, minu, meie riik”, mis on pühendatud Eesti põhiseaduse 100. aastapäevale.

Ehkki igapäevaelus pole justkui põhjust selle peale mõelda, on põhiseadusel meie elu kujundamisel väga suur roll. Just see alusdokument määratleb meie põhiõigused ja vabadused, aga ka kohustused seoses mistahes ettevõtmiste ja toimingutega. Näitus räägibki igaühe õigustest ja ka vastutusest siin riigis elamisel. Meil on kohustus märgata, hoolida, seista enda eest ja avaldada arvamust, kui näeme, et kellelegi tehakse liiga.

Rändnäitusel saavad huvilised uurida eestimaalaste lugusid ja näha, kuidas on võimalik ise ühiskonna käekäiku kujundada. Saab end proovile panna kodakondsuseksami tegemisel, lahendada ristsõna, teada saada, millisele riigile omane demokraatia nende eelistustega kõige paremini sobib, ning langetada keerukaid otsuseid inimesi, kultuuri ja keskkonda mõjutavates valikutes. Vaid õppides tundma oma riiki ja enda õigusi saame seista iga inimese vabaduse ja võrdse kohtlemise eest.

Näituse juurde kuuluvad ka interaktiivsed mängud:

Õpetaja Ulla Herkel

näitus

Eesti mälumäng 2020

/-

17.-19. veebruaril toimusid meie koolis traditsioonilised Eesti mälumängud.

2.-6. klasside õpilased mängisid Tacticu firma lauamängu „Eesti mälumäng juunior“ ja 7.-12. klasside õpilased ning õpetajad sama firma „Eesti mälumängu“.

2. klasside mängu võitis 2. b klassi võistkond koosseisus: Amanda Elise Laineem, Karl Robert Sika ja Mirtel Ilves.

3. klasside mängu võitis 3.b klassi võistkond koosseisus: Karel Kivirähk, Hanna-Loore Nõges ja Andreas Merilind.

Kui 2 ja 3. klass sai mängida omavanustega, siis alates neljandast klassist toimusid Eesti mängudele ka eelvoorud, finaali pääsesid edasi iga vanuseastme tublimad.

4.-6. klasside finaali pääsesid 4.a, 5.b ja 6.c klassi võistkonnad. Mängu võitis 6.c klassi võistkond koosseisus: Raul Pata, Joonas Sooneste ja Iko Ingmar Jõks.

7.-9. klasside finaali pääsesid 7.a, 8.a ja 9.c klassi võistkonnad. Mäng oli väga tasavägine, võidu tiitlit oleksid väärinud kõik finaalis osalenud grupid. Esikoha võitles lõpuks välja 9.c klassi võistkond koosseisus: Erik Ellervee, Martin Otto Mälter ja Mia Lisette Tamme. Teise koha saavutas 7.a klassi võistkond koosseisus: Simona Maria Reischl, Sander Saagpakk ja Kaur Ehrlich. Kolmanda koha sai 8.a klassi võistkond koosseisus: Jegor Proskurin, Mark Nurmsalu ja Mathias Murumaa.

Gümnaasiumi finaali pääsesid 10.a klassi võistkond ning eelvoorus viigi saavutanud 12.b ja 12.c klassi võistkonnad, lisaks neile osales finaalis ka õpetajate võistkond. Esimese koha sai õpetajate võistkond koosseisus: Astrid Rätsep, Carol Pahk ja Mart Kuhi. Õpilastest oli kõige tublim 12.b klassi võistkond koosseisus: Paula Kristiine Ruus, Jane Cathlyn Meigas ja Liisa Neeme. Kolmanda koha sai mängus sai 12.c klassi võistkond koosseisus: Liisa-Maria Lääne, Markus Albert ja Carl Erik Klamas.

Eesti mängu toetasid Tallinna Saksa Gümnaasium ja Eesti Rahva Muuseum.

Eesti mäng

 

Ajarännak „Keskaja kool 1519“

/-

5. novembril käisid 7.bc klassid õppekäigul Niguliste muuseumis, kus toimus tellitud haridusprogramm „Keskaja kool 1519“.

Kokkuvõtte meeldejäävast ajalootunnist tegi 7.b klassi õpilane Anne-Marie Alalooga.

Niguliste kirikusse jõudes anti meile selga keskaegsed riided. Seejärel said kõik nimesildid, millele pidime keskaegse nime kirjutama. Iga nimesildi peale oli tehtud ka kas punase, kollase, rohelise või sinise värviga kriips. Seejärel rändasime aastasse 1519.

Koolipäev algas sellega, et kõik lapsed kõndisid koos õpetajate ja direktoriga Ave Maria laulu saatel ümber altari. Seejärel istusime ja direktor pidas meile manitsuskõne ning jagas meid värvi järgi nelja gruppi. Iga grupp käis kordamööda ühes koolitunnis. Kokku toimus neli tundi.

Usuõpetuses jagati meile kätte vahatahvlid, millele pidime kirjutama nii palju pühakuid kui teadsime. Pärast seda rääkis õpetaja meile Tallinna linna kaitsepühakust Viktorist ja Püha Johannesest. Kui selles tunnis lolli mängisid, siis saadeti sind hernestele põlvitama.

Grammatikas anti meile ette paber ja sulg ning Ave Maria laulusõnad, mida me pidime gooti kirjas ümber kirjutama.

Palgasõduri algkursuses hoidis üks tugevam laps käes rasket kotti, mille külge oli kinnitatud saatana pilt. Iga õpilane sai puust mõõgaga kotti torgata.

Kohtumisel katkutohtriga räägiti meile katkust ning selle sümptomitest. Meie ees oli laud, kus peal olid erinevad ürdid, millest pidime katkurohtu valmistama.

Koolipäeva lõpus kõndisime jälle Ave Maria saatel ümber altari ning sellega oligi koolipäev lõppenud.

Ajarännaku projektis osalesid: Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseum, Ajaloomuuseum, Tallinna Linnamuuseum, Vabamu.

Õpilasi saatsid ning tegevusi pildistasid õpetajad Riina Loit ja Evely Kutsar.

 

Eesti keele õpetamise parimaid kogemusi jagamas

/-

22. märtsil 2018 toimus Tallinna Kunstigümnaasiumis Tallinna lasteaedade ja koolide õpetajatele konverents „Sinu sada sõpra“, kus jagati eesti keele õpetamise parimaid praktikaid.

Konverentsi pealkiri „Sinu sada sõpra“ kannab ideed, et kõiki uksi avava keeleoskuse saamisel on kõige suuremaks abiks sada sõpra, kes räägivad eri keeletes. Nii tekib loomulik soov õppida selgeks sõprade keel, seal hulgas ka eesti keel.

Oma kogemusi jagasid ning keeleõpet toetavaid meetodeid tutvustasid töötoas Multikultuurne Eesti kool. Kooliväline keskkond kui arenguvõimalus. ka TSG õpetajad Külliki Parker ja Anu Kušvid.

Loe lähemalt: Tallinnas toimus suur konverents eesti keele õpetamise parimast kogemusest

Näitus “Eesti Vabariik 100 – huvitavad faktid”

/-

Selle nädala algusest on 1. korruse pikas koridoris üleval Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud näitus.

Näituse eesmärk on läbi atraktiivse ning mängulise kujunduse tuua esile huvitavaid, positiivseid ning õpetlikke fakte meie riigi ning rahva kohta. Koridoris paikneb üle 20 fakti erinevatest eluvaldkondadest, mis on autori poolt illustreeritud. Iga fakti juurde on lisatud ruutkood neile, kes soovivad antud fakti kohta rohkem infot saada. Näitus jääb üles Eesti 100. juubeliaastaks.

Näituse koostas, kujundas ja illustreeris Lisette-Marie Viilup 11.a klassist, juhendas kunstiõpetaja Erik Joasaare.

Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras kohtus gümnasistidega

/- ,

Eesti Vabariigi 100. sünnipäevapeo eel, 22. veebruaril külastas meie kooli Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras.

Kindral Terras pidas sütitava kõne teemal mis on riik ja milleks on seda vaja kaitsta, ohtudest Eestile ning liitlaste tähtsusest.

“Kõige tähtsam on soov ja tahe oma iseseisvuse eest seista,” kõneles kindral ning kutsus noori üles kaitseväeteenistusse astuma.

Kindral Terras soovitas kõigil lugeda iseseisvusmanifesti – see on eesti kõige tähtsam dokument.