Sildid: mõk

Muuseumipäev Vargamäel koos kass Antoniga

18. oktoobril käis 11. b klass koos klassijuhataja Reet Jõgeva ja eesti keele ja kirjanduse õpetaja Astrid Rätsepaga Anton Hansen Tammsaare sünnikohas Vetepere külas Vargamäel.

Algselt oli talu nimi muidugi Põhja-Tammsaare talu ja kirjaniku nimeks sai sündides Anton Hansen, aga edasine, nagu öeldakse, on ajalugu.

Kõigepealt tervitas meid muuseumi armsaim eksponaat – kass Anton, kes ka meiega giidituuri kenasti kaasa tegi. Saime näha vanu elamistingimusi ja nägime, kui pikk kaevutee oli Anton Hanseni emal Ann Hansenil, Krõõda prototüübil, kes pidi mitu korda päevas sealtkaudu raskeid veetoobreid tassima.

Vaatasime Tammsaarega (õigemini tema vahakujuga) tõtt ja meenutasime dramatiseeringuid esitades ja vihjemängu mängides Tammsaare elutarkust ja äsjakuuldud infot. Tammsaare oli kange mees, kes ei kohkunud tagasi takistuste ees, sai võitu mitmest raskest haigusest, oskas suurepäraselt inimesi analüüsida ega kaotanud kunagi huvi ennast ümbritseva ja ühiskonna arengu vastu. Nii et temalt on nii mõndagi õppida.

Tammsaare enda sõnadega: „Midagi pole võimatu, niipea kui inimene hakkab sellest kord tõsiselt mõtlema.“

Õpetaja Astrid Rätsep

 

Muusika ja kunsti teema-aasta: 3. klassid avastasid EMTA oreli saladusi

15. oktoobril käisid 3.c ja 3.d klassid õppekäigul Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus tutvusid oreliga.

Meid võttis vastu EMTA oreliprofessor Andres Uibo ja tema oreliõpilased, kes on pärit Saksamaalt ja Austriast.

Kas teadsid, et:

  • see orel kaalub tervelt 9 tonni?
  • tal on üle 1000 vile?
  • tema tiibu ehivad Jüri Arrakult tellitud maalid?
  • tema ehitamiseks kulus pea miljon eurot?
  • esimesed orelite eellased on olemas olnud juba umbes 2500 aastat?
  • see orel on ehitatud Saksamaal Lübeckis?

Kõike seda ja veel enam saime teada, kui oreliga tuttavaks saime. Kuulsime ja kuulasime nii Bachi kui Mozartit, saime ise kuulda lugusid orelitest, milliseid hääli suudab organist orelist välja võluda ja vastused oma küsimustele.

Sel õppeaastal on muusika ja kunsti teemaasta. Meie saime tõeliselt kunstis rikkamaks. Lisaks tõi õppekäik lähemale ka talviste pühade ootused, sest juba on käes vanade uskumuste kohaselt hingedeaeg, kuhu just selline tõsine muusika sobib.

Liisa ja Piia kirjutasid, õpetaja Ene parendas


Lähtuvalt Tallinn 2035 arengustrateegiast on 2024/25 õppeaasta pühendatud muusikale ja kunstile. Teema-aasta eesmärgiks on tutvustada mitmekülgset kunsti- ja muusikamaailma, et luua rikkalik ja mitmekesine õpikeskkond.

2.-3. klasside lapsed õppisid leiba tegema

10. septembril käisid 2.–3. klasside õpilased Eesti Vabaõhumuuseumis leivateoga tutvumas.

Teekond leivapätsi valmimiseni on pikk ja töömahukas. Kes tahab suve lõpul kuldsel rukkipõllul saaki lõigata, peab viljaterad juba eelmisel sügisel maha külvama. Meeleolukal õppekäigul õppisime selgeks rehepeksu, vilja tuulamise, käsikivil jahu jahvatamise ning maitsesime koos musta leiba.

Õppekäigu organiseeris õpetaja Ene Tõnnis.

leivategu

 

Tallinn — UNESCO muusikalinn

Alates 2022. aastast on meie kaunile kodulinnale omistatud muusikalinna austav nimetus. Seoses sellega korraldas Tallinna linn ka sel aastal koolinoortele tasuta klassikalise muusika kontserte. Ja kus on võimalus nautida kultuuri, seal on kohal ka TSG õpilased.

Gümnasistidele mõeldud kontserdist Estonia kontserdisaalis said osa 12.a ja 12.c klass. Kauniks sümbioosiks oli kokku põimitud pianist Johan Randvere klaverist välja võlutud helid, graatsilised priimabaleriinid ning kaunis eesti luule. Tulemus oli lummav!

2. mail oli kontsert korraldatud põhikooliealistele noortele. 7.b ja 8.a klassist polnudki keegi varem Mustpeade majas käinud, seega lisaks muusikaelamusele saadi ka arhitektuuri- ja veidi ka ajalooelamus, sest Mustpeade vennaskond tegutses ses hoones juba 15. sajandi algusaastail. Kontsert oli vapustav, eriti meeldis kõigile C. Reinecke “Lastesümfoonia”, kus klassikaliste pillide kõrval piiksusid, prääksusid ja tuututasid ka mänguasjad. Pillivõluriteks olid Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambel ja Tallinna Kammerorkester.

Taas on mitu klassitäit erinevas vanuses noori arendanud oma emotsionaalset intelligentsust ning saanud vahva kultuurielamuse. Õpetajana on aga eriti uhke tunne selle üle, et meie kooli õpilased torkavad publiku seas silma eriti korrektse käitumise poolest.

Õpetaja Anu Kušvid

Õppekäik Vargamäele

5. aprillil käsid 11. a ja 11. b klass Vargamäel, nagu meie koolis ikka traditsiooniks on olnud.

Tehti ise teatrit ja otsiti tsitaate ning saadi lähemat aimu Anton Hansen Tammsaare lapsepõlvest ja tema loomingut inspireerinud tõsielulistest seikadest ning sellest, et kirjanik ei raiu oma elu alati päris üks-ühele raamatusse, kuid kasutab tõsielu ja põimib seda fantaasiaga. Sai veel kord kinnitust teadmine, et kui suurelt unistada ja tugevalt tahta ning oma eesmärkide nimel sihikindlalt töötada, siis saab takistustest hoolimata palju saavutada.

Ilm ei olnud meie õppekäigu ajal küll kõige päikselisem, kuid vaimuvalguse soojal paistel sai meie reis õnnelikult teostatud. Õpilased olid väga tublid, positiivsed, teadmishimulised ja esindasid kooli igati väärikalt ning pälvisid ka giididelt kiidusõnu.

Õpilastega olid kaasas aine õpetaja Astrid Rätsep, klassijuhataja ja aineõpetaja Mart Kuhi ja klassijuhataja Margit Tammekänd.

Nädal täis värsket õhku, liikumist ja õues õppimist

6.10. novembril toimus Tallinna Saksa Gümnaasiumis innustav ja aktiivne õppeperiood, mille eesmärk oli õppetöö tavapärasest klassiruumist välja viia ning julgustada õpilasi rohkem liikuma ja loodust avastama. Õuesõppenädala jooksul korraldati tegevusi nii koolihoovis kui ka lähedalasuvates parkides, pakkudes õpilastele mitmekülgseid õpikogemusi.

Õuesõppenädala peamiseks eesmärgiks oli suurendada koolipere kehalist aktiivsust, toetades samal ajal nii vaimset kui ka füüsilist tervist. Õuetundidesse olid kutsutud osalema kõik klassid, õppekoha valis õpetaja vastavalt õppeainele. Valikuvõimalused ulatusid katuseaiast ja staadionitest kuni looduslike metsaaladeni, võimaldades õpetajatel leida kõige sobivama keskkonna õppetöö läbiviimiseks.

Õpetajaid osalesid õuesõppenädala ettevalmistamisel aktiivselt, leides põnevaid lahendusi, et teha õppimine õues mitmekülgseks ja huvitavaks. Ettevõtmisega ühines kogu koolipere, mitmel erineval õppealal viidi läbi 80 tundi. Õpilased hindasid kõrgelt võimalusi õppida väljaspool tavalist klassikeskkonda, mis pakkus igapäevastele koolitundidele vaheldust.

Lisaks tantsis Tallinna Saksa Gümnaasiumi koolipere ühise ettevõtmisena neljapäeva pikal vahetunnil staadionil kolm rahvatantsu, et tähistada mardipäeva ja viia sisse mänguvahetunni traditsioon. Tantsimine ja mängimine tegi tuju heaks ja pakkus palju rõõmu ning lõi ühtsuse tunde.

Vaata, kuidas koolipere tantsu lõi

Õuesõppenädal oli osa Liikuma Kutsuva Kooli väljakutsest “Taas sügise säras õue õppima”. Koolidele soovitati luua võimalusi õppetööks väljaspool traditsioonilist raamistikku, toetades seeläbi õpilaste tervist, õpirõõmu ning looduskeskkonnaga seotud teadmisi.

Kogu koolipere innukas osalemine näitab, et õuesõpe on mitte ainult võimalik, vaid ka meeldiv ja kasulik osa koolipäevast.

Vaata, mida klassid õuesõppetundides tegid:

 

Made with Padlet

 

Erik Remma
Liikuma Kutsuva Kooli töörühm

Erasmus+ õpiränne: gümnaasiumiõpilased õppereisil Pariisis

11. ja  12. klasside prantsuse keele õpilased osalesid 17.–20. oktoobril 2023 Erasmus+ õpirändel Pariisis.

Pariisi õpirände fookuses oli keskkonnatemaatika ja jätkusuutlikkus. Programm algas Paul Valery partnerkoolis Pariisis, kus tutvuti üksteisega, arutati läbi ühise projekti päevakava ja alustati külaskäiguga partnerkooli rekonstrueerimisel oleval ehitusplatsil. Partnerkooli ehitamisel kasutatakse uusi ehitusmeetodeid, mille eesmärk on materjalide taaskasutus ja bioehitus tehnoloogiate rakendamine.

Hiljem külastati koos kliimaakadeemiat Académie du Climati, kus keskenduti energiakasutuse teemale ning osaleti töötoas “Become an e-expert” (Saada e-eksperdiks), kus tuli kehastuda ajakirjanikuks ja eksperdiks. Õpilased filmisid oma arutelu ja redigeerisid filmitud videosid. Pärastlõunal käidi Rodini muuseumis ajalooliste skulptuuridega tutvumas.

Järgmistel päevadel oli teemaks kunst, kultuur ja ajalugu. Louvre muuseum on suurepärase kunstikoguga oli inspiratsooniks iseseisvale ülesandele teineteisele esitlus loomiseks. Pärastlõunal toimus väga põnev Notre Dame katedraali virtuaalne külastus 3D-prillide abil, kus saadi infot keskaegsete hoonete ehitamise kui ka rekonstrueerimise kohta. Kultuuri tipphetkedeks olid lisaks eelpoolnimetatud kohtadele loomulikult Eiffeli torn, Orsay muuseum, Invaliidide, Montmartre’i, Père Lachaise’i kalmistu jpt.

Projekti kokkuvõte toimus Paul Valery partnerkoolis, kus toimusid esitlused ja ühine projekti lõpetamine. Jäime väga rahule kogu organiseerimisega ja Paul Velry koolipere külalislahkusega.

Loodame, et Paul Velry kooli õpilased tulevad ka meie kooli järgmisel õppeaastal külastama.

Meie koolist osales projektis 18 õpilast 11.b ja 11.c ning 12.b ja 12.c klassist.

Projekti koordinaator oli prantsuse keele õpetaja Veronique Tribut-Ohler.

erasmus õpiränne

Erasmus+

Erasmus+ õpiränne: 11.b klass õppereisil Berliinis

Suur osa 11.b klassist võttis 01.-04.06.2023 osa Erasmus+ õpirändest Berliini, et tihendada koostööd Liebfraueni Katoliikliku Kooliga (Katholische Schule Liebfrauen) ja valmistuda temaatiliselt paremini ette talvel toimuvaks DSD II eksamiks.

Õpirände eesmärk on võimaldada õpilastele praktiline kogemus asukohariigis, kus nad saavad keelt praktiseerida ning oma tunnikesksest mugavustsoonist välja tulla. Samuti oli koostöös partnerkooliga koostatud programm, mis keskendus DSD II teemadele, et õpilased saaksid sisendit ja inspiratsiooni eksamite ettevalmistuseks nagu nt poliitika; Saksamaa ajaloolised etapid ja sündmused; jätkusuutlikkus ja kliimakriis; kunsti kaudu ühiskondlike teemade tõlgendamine jne.

Ajalooliselt on meie koolil Liebfraueni Katoliikliku Kooliga olnud tihedad sidemed ka varem, aga need on jäänud mitmete aastate taha, kui toimusid õpilasvahetused. Tänu Erasmus+ programmile saime tutvust uuendada ja tulevikuks uusi eesmärke seada.

Liebfraueni Katoliiklikus Koolis algas ühine programm, kus õpiti üksteist tundma, tehti soojendusmänge, tutvustati üksteistele oma koolisüsteemi ja Eestit. Saksa õpilased tutvustasid oma ajaloolist koolimaja ja küsisid meie õpilaste käest palju küsimusi. Pärastlõunal suunduti üheskoos Futuriumi — muuseumi, mis näitab meie tulevikuvõimalusi inimeste, looduse ja tehnika valdkonnas. Osaleti giidiga muuseumituuril ning nauditi suurepärast linnavaadet nende katuseterrassilt. Peale Futuriumi mindi edasi tutvuma Berliini kohustuslike vaatamisväärsustega, mh külastati Brandenburgi väravat ja holokausti mälestusmärki.

Järgmisel päeval külastati Eesti Suursaatkonda Berliinis. Seal oli kokkulepitud kohtumine saatkonna töötaja Merit Kopliga, kes andis põhjaliku ülevaate oma tööst ja saatkonna töökorraldusest. Hiljem suunduti üheskoos külastama Saksamaa Riigipäeva hoonet ja sealset kuulsat kuplit, kust avanes ilus panoraamvaade linnale. Õpilased said teada Riigipäeva hoone ajaloo kohta ning millist olulist rolli on see erinevatel aegadel Saksamaal mänginud. Õhtul jagunes grupp kaheks. Kõik, kes tundsid huvi kunsti vastu, suundusid kunstimuuseumisse (Neue Nationalgalerie), tehnikahuvilised külastasid seevastu Tehnikamuuseumi (DeutschesTechnikmuseum).

Järgmisel päeval alustati Saksa Demokraatliku Vabariigi julgeolekuteenistuse Stasi endise vanglahoone külastusega, mis asub Hohenschönhausenis. Seda hoonete kompleksi on mitut erinevat moodi kasutatud, kuid viimati kasutati seda vanglana poliitvangide jaoks. Kompleks suleti 1989. aastal seoses Berliini müüri lagunemise ja Saksamaade ühinemisega. Seal nähtu oli kõhedust tekitav, aga õpetlik. Grupi giidiks oli ajaloolane, kes oskas selle vangla ja ajaloo kohta väga ülevaatlikult ja elavalt lugusid rääkida ning küsimustele vastata. Pärast vanglamuuseumi käiku külastati kunstinäitust Dark Matter, mis on valguse, ruumi ja heli installatsioon, kus mängiti erinevate perspektiivide ja reaalsustega.

Viimasel päeval toimus väljasõit Teufelsbergi mäele, mis tekkis peale Teist maailmasõda Berliini rusude koristamisest ja mida kasutasid Külma sõja ajal pealtkuulamiseks omakorda Ameerika salateenistuse töötajad. Praegu on seal maailma suurimaid tänavakunsti näitusealasid, mida pidevalt täiendatakse. Seal peeti ka ühine piknik, kus muljetati projekti ja programmi üle. Edasi külastati Asisi Panoramat, mis jutustab põhjalikult Berliini müüri ajaloost. Pärast muuseumi käidi ka endise piiriületuspunkti Checkpoint Charlie juures ja Berliini müüri jäänuste juures Bernau tänaval.

Õpilaste muljed:

“Reisi eesmärk – õppida tundma Saksamaad (Berliini), Saksa kultuuri ja ajalugu, täiendada ja parandada oma saksa keele oskust – sai 100% täidetud. Tutvusime oma partnerkooli ja partnerkooli õpilastega, kellega saime praktiseerida saksa keelt. Kõik need kogemused annavad meile võimaluse tulevikus valmistuda DSD II eksamiteks, kus teadmise Saksamaa poliitika, kultuuri ja elu kohta on väga olulised.”

Täname Eesti Suursaatkonda ja Merit Koplit, Leibfraueni Katoliiklikku Kooli õpetajat Ulrike Stampi ja direktorit Markus Keitschi. Meie koolist osales 27 õpilast 11.b klassist, õpetajad Alexander Voss, Aina Saares ja Margit Tammekänd.

Fotod: Merit Kopli, Alexander Voss, Henry-Mark Andresson

 

Erasmus+ kaasrahastus

Tootedisaini töötuba Eesti Kunstiakadeemias

30. märtsil osales 10.a klass Eesti Kunstiakadeemias toimunud tutvustusel, majatuuril ja tootedisaini töötoas.

Saadi ülevaate EKA õppesuundadest, nähti erinevaid ruume ja teaduskondi ning õpilased said “kastist välja” mõelda.

Aitäh EKA turundusspetsialistile Maarja Pabutile, kes aitas sündmust organiseerida ja anda ülevaate Eesti Kunstiakadeemiast.

Suur tänu tootedisaini 2. kursuse tudengitele Kristole ja Mariannele, kes tutvustasid EKA-s õppimist, tudengielu ja viisid läbi laheda töötoa.

EKA töötuba

Eesti kirjanduse päev Tammsaare muuseumis

Eesti kirjanduse päeval, 30. jaanuaril avanes 9.c klassil imeline võimalus veeta oma kirjanduse tund Anton Hansen Tammsaare kunagises Kadrioru kodus.

Kirsiks tordil oli veel see, et muuseumitundi viis läbi meie ajastu elav klassik Andrus Kivirähk, kes juba oma esimeste muhedate lausetega võitis õpilaste südamed. Kui tavaliselt oleme harjunud kirjanike pilte vaatama õpikutest või klassi seina pealt ekraanilt, siis nüüd nägid noored lihast ja luust kirjanikku, kes on osutunud paljudele juba lemmikautoriks. Rõõm oli mõlemapoolne, kui kaasa võetud Kivirähki teostele autori autogramm saadi.

Ka Tammsaare inimesena sai temale omases keskkonnas lähedasemaks – seda enam, et just on alustatud “Kõrboja peremehe” lugemisega. Kõik said ka oma ohtratele lisaküsimustele vastused ning nii mõnigi ilmselt kavatseb ka ise rohkem kirjutama hakata ning mine tea, äkki on nendele fotodele mõne tulevase kirjandusklassiku kuju jäädvustatud…

Kõik üheskoos aga rõõmustame selle üle, et Tammsaare 145. sünniaastapäeval sai alguse uus lipupäev, mida kalendris tähistatakse uhkelt eesti kirjanduse päevana.

RAHVAS ALGAB RAAMATUST

Õpetaja Anu Kušvid