Postitused

10.c ja 11.b ühine õppepäev Põllumajandusmuuseumis

10.c ja 11.b klassidel õnnestus osaleda Maaeluministeeriumi toetatud haridusprogrammis Eesti Põllumajandusmuuseumis Ülenurmel.

Valida oli võimalik kahe töötoa vahel. Ühes sai teada, kuidas viljatera leivaks saab ning teine oli meetöötuba, kus sai põhjalikku infot nende töökate putukate kohta, kelle ennastsalgava töö tulemus meile nii väga maitseb. Mõlema rühma teooriaosale järgnes praktiline osa, milleks oli leivaküpsetamine ning mesilasvahast küünalde valmistamine koos erinevate maitsemete degusteeerimisega.

leivategu

NB! Põllumajandusspetsialistid panid meile südamele, et inimesed ei peaks oma muruplatse liiga madalaks pügama! Kuigi meile tundub see teatud ilustandardina, raskendab see mesilindude (ja teiste pisiputukate) toimetamist. Lisaks veel põldude mürkidega pritsimine ning ongi mesilaste väljasuremisoht lähemale nihkumas! Aga juba Einstein olevat väitnud, et kui mesilased hukkuvad, siis sureb inimkond juba 4 aasta pärast välja, sest pole enam kedagi, kes taimi tolmeldaks.

Enne ärasõitu kostitas põllumajandusmuuseum meid tervisliku lõunasöögiga ja oh, küll maitses magus see omaküpsetatud leib! Eriti uhke oli, et nii mõnigi gümnasist sisenes bussi, kaasas kotikeses juuretis, et ka kodus leivategemist jätkata. Seda enam, et kaasa anti leivaraamatud, kus sees ka retseptid.

Klassideülene tegevus on alati vahva õpilastele, samuti oma parimaid praktikaid said sellel õppepäeval jagada emakeeleõpetaja Anu Kušvid ning bioloogiaõpetaja Mae Sutrop.

9. klassid Carl Robert Jakobsoni muuseumis Kurgjal

Kõik 9. klassid külastasid oktoobri lõpus Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi Kurgjal.

Kuna 9. klassi kirjandusõpikus hõlmab Carl Robert Jakobsoni tegevus ja tekstikatked tema loomingust lausa mitu lehekülge, siis otsustasime ka sel õppeaastal õpilased viia Kurgjale. On raske ülehinnata selle noorelt surnud (1841-1882) suurmehe teeneid meie rahva ees. Lisaks sellele, et tegemist oli sisuliselt esimese poliitikuga, kes oma ajalehe Sakala kaudu maarahva (loe:eestlaste) õiguste eest võitles, arendas ta meie koolikultuuri, kirjutas õpikuid – igaüks võib netiavarustest täpsemalt lugeda.

Kurgjal torkas aga kõige enam silma, et Jakobson õpetas meie rahva suurelt unistama ja selga sirgu lööma. Kuigi ta ise suri oma väikeses saunapugerikus, nagu meie rahvale tol ajal elamuks oli, laskis ta ehitada uhkete rõdudega ja torniga häärberi, mis sarnanes suisa mõisahoonetega. Jakobsoni unistuseks oli sinna majja ka õppeklassid rajada, kus õpetaks orjameelsusega kaasmaalastele ettevõtlikkust ja suurmajapidamist. Tore, et kuni tänase päevani püüab muuseum elus hoida oma kunagise elaniku põhimõtteid – nii on lautades uhked loomakarjad, põldudel valmib vili, vesiveskis käivad ringi veskikivid. Põhikooli lõpuklasside õpilased nautisid eriti kohtumist taluloomadega.

Lisaboonusena sattus samal ajal olema võimalus osaleda ka Maaeluministeeriumi korraldatud Eesti toidu haridusprogrammis. Kõik osalejad said loengu meie maal sajandeid käigus olnud söögikultuurist ning kirsiks tordil oli grupiti kaerahelbeküpsiste valmistamine. Enne ärasõitu said kõik kehastuda taluperedeks ning küll maitses hästi Kurgjal kasvanud juurviljadest valmistatud ühepajatoit, odrakarask ning omatehtud kaerahelbeküpsised! Aitäh korraldajatele!

Kuna meie koolis levib klassideülene tegevus, siis Kurgjal käidi kahe klassi kaupa. Üheskoos jagasid elamusi 9.c ja 9.b klass ja teisel reisil olid koos 9.a ja 6.c klass – nii kinnistub nn kooliperetunne ja õpetajatel on väljasõitudel aega jagada oma metoodilisi võtteid ning parimaid praktikaid.

Õpetaja Anu Kušvid

11. klassid Vargamäel

Tänu meie Tammsaare-fännist kirjandusõpetajale Anu Kušvidile on meie koolis juba pikaajaline traditsioon, et 11. klassid külastavad Vargamäed – eestlaste jaoks lausa püha paika, kus elasid, toimetasid, unistasid ja pettusid meie ühe tüviteksti “Tõde ja õigus” tegelased.

Sel õppeaastal oli käiku ette võttes kõigil lisaks lugemiselamustele hinges ja südames veel ka Tanel Toomi suurepärane linateos, mida koos kooliperega kinos vaatamas käisime.

11. klassid Vargamäel

Kuna 11.a klass oli juba varasügisel Vargamäel käinud, siis 16. oktoobril suundusid Vargamäele 11.b ja 11.c klass. Oli tõesti meeliülendav kujutleda, et just selles ümbruses on poisist meheks sirgunud meie suurkirjanik Anton Hansen Tammsaare. Käisime läbi selle uskumatult pika teekonna, mille Krõõt koos raskete puuämbritega iga päev mitu korda läbima pidi, tutvusime nii pere- kui ka saunikumajaga, uurisime vanaaegseid talutööriistu.

Päeva tipphetkeks oli siiski teose 1. osast pärit stseenide etendamine 2- ja 3-liikmelistes rühmades. Samal ajal, kui 11.b etendas, otsis 11.c Tammsaare tsitaatidest puuduvaid sõnu – toimus nn kirjanduslik orienteerumismäng. Pärast vahetasime klassiti ülesanded. Nii mõnelgi avaldus uskumatu näitlejatalent, mis nii õpetajatel kui ka kaasõpilastel suu naerule venitas.

11. klassid Vargamäel

Enne ühislõunale suundumist saime veel igaüks hetke oma mõtetega olemise aega, et avaldada tänu esivanematele, kes selle raske aja üle on elanud.

Nüüd ootame põnevusega Tammsaare Kadrioru-kodu külastust.

Aitäh, õpetaja Anu!

Marilin Kallasse, 11.b

Õppepäev Stockholmis

9.c veetis väga infotiheda õppepäeva Rootsi Kuningriigi 2 miljoni elanikuga pealinnas Stockholmis.

2-tunnine bussireis koos giidi kaasahaarava jutuga viis meid kohtadesse, kuhu ise jalutades ei jõuaks ning ei oskakski minna.

Meie õppuritele oli eriti meeltmööda, et giid oli ka ise praktiseeriv õpetaja. Seetõttu oli meil võimalus saada põhjalik ülevaade Rootsi koolisüsteemi eripärast ning võimalus näha hubast Stockholmi Eesti Kooli maja.

Lisaks meie emakeeles tegutsevale koolile on meil palju veel kultuurilisi kokkupuutepunkte – nii saime meiegi imetleda Bengt Notke taiest, tänulikult lehvitada Rootsi kuninga Gustav II Adolfi, Tartu Ülikooli rajaja kujule. Rootslased on väga uhked, et nende pealinna märgiti ürikutes juba 1252, kuid meie armas kodulinn oli maailmakaardil veelgi varem – nimelt 1154!

Reis lähima kuningriigi pealinna võimaldab koolilastel laeval koos jalga keerutada ning kvaliteetset kultuuriprogrammi jälgida. Eriti rõõmsaks teeb õpilasi, kui ühisesse tantsuringi lisanduvad ka kaasasolevad õpetajad – just nii meie reisil oligi! Kodusadamasse jõudsid õnnelikud, väsinud, kuid kordades targemad inimesed.

Aitäh õpetaja Ülle Noodlale organiseerimast!

Õpetaja Anu Kušvid

9.c Stockholmis

Reisiseltskond maja ees, mis on ehitatud 9 miljonist (just nii palju on Rootsis elanikke) käsitsi valmistatud tellisest

 

Heategu teeb õnnelikuks ka tegijat ennast

12.c klassi noored otsustasid klassijuhataja Anu Kušvidi eestvedamisel tähistada täisealiseks saamist õilsa teoga – nimelt käidi ühiselt verd loovutamas.

Doonorlus on ülim heategu inimkonnale, mida keegi meist teha saab.

Enne loovutusprotsessi saime põhjaliku kahetunnise loengu ning vastused kõikidele, ka kõige naiivsematele verd puudutavatele küsimustele.

Aitäh verekeskusele!

Kuna doonoritele on väga ranged hetkeseisu hindavad nõuded, siis kahjuks kõik meie klassist korraga verd annetada ei saanudki – kes oli alla 50-kilogrammine, kellel nohu, kes oli teinud kolme viimase kuu jooksul tätoveeringu. Kuid tee tulevikukäikudeks Ädala tänavale sai üheskoos sillutatud küll!

Kõik head ideed on väärt ju järgimist ning 12.c klass kutsubki kõiki täisealisi ja rohkem kui 50 kilogrammi kaaluvaid inimesi verd annetama – me kõik võime ka ise mõnel eluhetkel seda vajada.

HEATEGU TEEB ÕNNELIKUKS KA TEGIJAT ENNAST!

Liisa-Marie Lääne, 12.c

Loodushoiu ja keskkonnakaitse kursuse õpilased osalesid nurmenukutalgutel

6. mail käisid loodushoiu ja keskkonnakaitse kursuse õpilased Teeme Ära, Eestimaa Looduse Fondi ja Tartu Ülikooli koostöös korraldatud kodanikuteaduse projekti raames nurmenukutalgutel.

Oma kursusega käidi nurmenukke loendamas Harkus ühel ilusal niidul, kus oli sadades nurmenukke. Loendati 110 taime, millest 67 olid S- tüüpi ja 43 L- tüüpi õiega.

Harilikul nurmenukul (Primula veris) esineb erikaelsus ehk tal on L- ja S- tüüpi õied. L (long)- tüübi puhul on õies emakakael pikk ja S (short)- tüübi puhul lühike ja seejuures paistavad õie sisse vaadates hoopis pikemad tolmukad. Erikaelsus on oluline seepärast, et sama lille õied üksteist ise ei viljastaks (ühe taime kõik õied on sama tüüpi). See omakorda tagab, et säiliks geneetiline mitmekesisus ühe ala nurmenukkude hulgas ja mitmekesisus on vajalik, et populatsioon oleks elujõuline ning seega keskkonnamuutustele vastupidav.

Rohkem infot nurmenukutalgute kohta siit: https://nurmenukk.ee/nurmenukust

EV 101: Vaatame filmi “Tõde ja õigus”

Meie kalli kodumaa 101. sünnipäeva eel, 22. veebruaril läheme kogu gümnaasiumiperega kinno vaatama suurfilmi “Tõde ja õigus”, mis baseerub A.H. Tammsaare epopöa 1. köitel.

Loomulikult näeme selles filmis kirjandusteose ekraniseeringut, kuid ära ei tohi unustada ka fakti, et ekraanil rullub meie ees lahti MEIE LUGU – kõikide eestlaste esivanemad elasid 19. sajandi viimasel veerandil just nii, nagu kinolinal näha ja teosest lugeda on. Kuigi Eestimaa on täis kauneid mõisahooneid ja nii mõnigi romantilise hingelaadiga neiu kujutleb enda esiema just sellistesse majadesse uhketes kleitides liuglema, siis tegelikkuses oli meie olme ja tööd-tegemised just sellised nagu Tammsaare kujutanud on.

Vargamäe 2019Seega läheme filmi “Tõde ja õigus” vaatama avatud meele ja südamega, sest oleme hingesilla kaudu ühenduses ka oma esivanematega. Meie empaatiavõime saab kindlasti uue mõõtme, kui elame kaasa legendaarsetele tegelastele. Andres ja Pearu, Krõõt ja Mari, Liisi ja Joosep ning teised, rääkimata loomadest.

11. ja 12. klasside õpilastel on muidugi äratundmisrõõmu rohkem, sest meie koolis on heaks tavaks käia pärast teose lugemist Vargamäel, kus siis autentsetes oludes romaanikatkendeid ka gruppides lavastatakse ning kirjanduslikku orienteerumismängu vabas õhus mängitakse.

“Tõde ja õigus” on nagu austav hümn eestlusele.

õpetaja Anu Kušvid

Vahva koostöö VAT teatriga

Meie kooli seob käesoleval õppeaastal pikaajaline koostöö VAT teatriga.

Põhikooliklassid saavad pärast etendusi osaleda töötubades vastavalt oma soovidele – mõned klassid viivad töötubasid läbi Rahvusraamatukogu ruumides, teised jällegi tellivad professionaalse näitleja meie koolimajja. Kuigi koostööprojekt on sõlmitud eelkõige põhikooliõpilastele, võimaldati imrovisatsiooni-töötuba ka 11.c klassile, kes ise kooliperet ning ka teiste koolide õpilasi on sel õppeaastal 7 etendusega rõõmustanud.

Selleks, et noored saaksid arendada oma näitlejameisterlikkust, improvisatsioonioskust, empaatiavõimet ning koostöö sujuvust, tuligi meie kitsasse klassiruumi Rauno Kaibiainen – särav noor näitleja VAT teatrist, et kõike seda harjutada. Toolid-lauad löödi koolipäeva lõpus hunnikusse ning paaritunnine aktiivne improteatri töötuba algaski. Tore, et esimesest hetkest leidsid noored ning näitleja Rauno ühise keele ning võitjatena väljusid sellest sündmusest kõik.

Rauno tõdes, et meie koolis õpivad ülitoredad noored ning 11.c klassi õpilased kasutavad neid oskusi oma tulevases elus kindlasti ära. Ürituse lõpus nentisid õpilased kahetsustundega, et selliseid tunde võiks lausa igal nädalal olla, sest vaimustunud õhin saatis neid veel pikalt.

VAT teatri etenduste hulgast leiab erinevatele vanuseastmetele mõeldud etendusi, mille hulgas on väga tõsiseid ning ka lõbusamaid, kuid mõtlemisainet ning tundides arutamiseks mõtteid annavad need kõik.

Eriti tore on muidugi see, et eelnimetatud teatri dramaturg on meie oma armas vilistlane Mihkel Seeder.

õpetaja Anu Kušvid

Vahva koostöö Koogikontoriga

Selleks, et meie kooli pedagoogiline kollektiiv veelgi mitmekülgsemalt osavam oleks, on kevadtalveks planeeritud inspireeriv võimalus osaleda Koogikontori praktilistes töötubades.

Töötubades osalemine on jaotatud õppetoolide kaupa, sest selleks, et õppida perfektselt valmistama makroone või ekleere, peab kõik ise praktiliselt läbi tegema ning seetõttu ka väiksemates gruppides tegutsema.

Esimene rühm õpetajaid ja koolitöötajaid läbis juba edukalt ekleeriõpetuse töötoa Treff Stuudios, mis asub aadressil Vana-Kalamaja 18. Hubased ruumid, modernselt rustikaalne ja stiilne sisustus, kvaliteetsed töövahendid – kõik see oli innustavaks taustajõuks järgnevale tööprotsessile. Lisaks küünlavalgus, mahe taustamuusika ja imeilusad nõud – miljöö selles töökeskkonnas on detailideni läbi mõeldud!

Loomulikult on kogu ettevõtmise nn kirsiks tordil see, et uudse lähenemisega ettevõtte asutaja, eestvedaja ja koolituste läbiviija on meie oma armas 31. lennu vilistlane Merilin Siimpoeg! Emakeeleõpetajana mäletan selgelt sihikindla neiu kooliaegset kirjandit, kus ta paljastas oma unistuse avada kord oma mere ääres asuv kohvik. Kui julgelt unistada ning tarmukalt oma unistuse nimel õppida ja töötada, siis on unistustel kombeks ka täituda! Koogikontori idee on veelgi parem kui kohvik ning kaugel see merigi seal Kalamajas on!

Eraldi väärib märkimist Merilini oskus delikaatselt ja äärmiselt professionaalselt kogu protsessi juhtida – saime igale küsimusele (ka kõige võhiklikumale) ammendava vastuse ning targa perenaisena suutis ta meile jätta mulje, et saime ise kõigega suurepäraselt hakkama. Merilin ei domineerinud, vaid hõljus haldjana meie vahel ja juhendas – lausa pedagoogiline kõrgem pilotaaž!

Imetore oli näha oma kolleege täiesti teises keskkonnas kui tavaline koolimiljöö – sellises ühistegevuses (mis kohati üsna raske tundus) õpime paremini oma kolleege tundma, süveneb veelgi see müstiline oma kooli tunne, mis meid kõiki meie armsa TSGga seob. Ja oh seda rõõmu, kui koolituse lõpuks katsime uhke peolaua ning maiustasime imemaitsvate ekleeridega! Jätkus ka koju viimiseks, et pereliikmetega oma saavutusi jagada.

Meie kooli õpetajad on suurepärased tarkustejagajad, kuid lisaks muudele salaannetele oleme nüüd ka tõelised tegijad koogivalmistamismaailmas.

Aitäh, Koogikontor, meie koostöö jätkub kevadeni!

õpetaja Anu Kušvid

 

Õppekäik Saksamaa-teemalisele kunstinäitusele

Jaanuari lõpus käis 7.c klass koos oma klassijuhataja Mare Paistiga tutvumas Tallinna 21. Kooli kunstinädala raames sündinud näitusega, mis seekord oli pühendatud Saksamaa temaatikale.

Lisaks enda kunstimeele avardamisele saadi sealse kooli kunstiõpetaja Ilmi Lauri huvitavate jutustuste läbi ka kasulikku informatsiooni.

Kooli erinevatel korrustel oli mitmeid huvitavaid näitusi, näiteks Saksamaa erinevatest rahadest, lippudest ning ajaloolistest moevooludest. Kõige rohkem avaldasid 7.c klassi õpilastele aga muljet 21. kooli õpilaste valmistatud taiesed – mõned kunstitööd olid lausa hiigelmõõtmetega. Teise kooli õpilaste tööde nägemine on inspiratsiooniks ka 7.c klassi tublidele ja avatud meelega õppuritele ning nii mõnigi avaldas, et kavatseb ka ise vabal ajal maalima hakata.

Huvitava metoodilise võttena ei olnud meie kooli lapsed vaid passivsed näitusekülastajad, vaid said endale osalusmängu – nimelt igaüks sai endale paberi kellegi nime või mõne Saksamaal asuva hoone nimetusega. Õpetaja Lauri seletuste ajal pidi see laps, kelle käes oli vastav nimi, mis lauses kõlas, selle paberi õpetajale andma. Kaotajaks osutus see, kel paber kätte jäi – järelikult polnud hoolikalt kuulanud.

7.c klassi õpilaste mõtteid kirjalikust tagasidest:

KEVIN: Mina arvan, et meie kooli võiks ka selline üritus tulla, eriti meeldis, et lisaks kunstile oli palju juttu ka muusikat.
ROBIN: Kunst on väga vajalik – ilma selleta poleks maailm selline nagu praegu.
KAROLIINA: Vahva on näha, mida teistes koolides tehakse – oli tõesti tore päev!