Tag Archive for: saksa keel

“Jugend debattiert International” koolidevaheline finaal

25.03.2022 toimus projekti „Jugend debattiert International MOSOE“ koolidevaheline finaal, mille korraldas  Saksamaa Välismaise Koolihariduse Keskus Kadrioru Saksa Gümnaasiumis.

Pärast koordinaatori Silke Kachelmanni tervitussõnu väitlesid osavõtjad Tallinnast, Tarust, Paidest ja Keilast teemal: Kas õpilased vähekindlustatud peredest peaksid saama kinkekaarte kultuuriüritustele?

Pärast kolme huvitavat ja põnevat väitlust selgusid kaheksa õpilast, kes 20.04.2022 toimuvas poolfinaalis Saksa Kultuuriinstituudis üksteisega rinda pistavad. Eelseisvaks konkursiks valmistumiseks sõitsid nad Vilniusesse, et läbida seal võitjakoolitus. Seal oli neil võimalus õppida tundma osavõtjaid Lätist ja Leedust, süvendada oma väitlusoskusi ning tutvuda üheskoos Leedu pealinnaga.

Poolfinaalist võtavad osa järgmised TSG õpilased: Saara-Mia Sarapuu (11.a), Triin Erala, Marie Vibeke Must ja Mark Tjurlik (kõik 10.a klassist).

Tekst ja foto: A. Voss
Tõlge: M. Tammekänd

Jugend debattiert Estland

Heategevuslik Nikolausipäev

Punane mantel seljas, valge habe ees, suur kott maiustustega kaasas, tuli Nikolaus esmaspäeval, 6. detsembril TSG-sse.

Esimesel detsembrinädalal sai aatriumis s ühe euro eest osta šokolaadist Nikolausi ja täita sedeli, et saata Nikolusipäevaks kallile inimesele tervitusi.

6. klassi poolt valmistatud plakatid reklaamisid üritust kogu koolimajas ja tutvustasid Nikolausipäeva traditsiooni Saksamaal.

Esmaspäeval oli Nikolausipäev käes ja peaaegu 300 tellitud Nikolausi jagati klassides ära. Rõõm oli väga suur! Isegi mõned õpetajad said Nikolausipäeva puhul tervitusi.

Teenitud raha annetatakse heategevuseks Tallinna Rahvusvahelisele Naisteklubile.

Üritusega koguti annetusi 70 euro eest.

Me täname kõiki, kes üritusest osa võtsid, ja soovime teile ilusat jõuluaega!

Tekst ja foto: Henriette Bayer
Tõlge: Margit Tammekänd

TSG Nikolaustag

Maarja muinasjututuba

14. detsembril oli 1.a ja 2.b õpilastel võimalus kaasa elada “Maarja muinasjututoale”.

Üheks tunniks muutus klassiruum muinasjutumaaks ja näitleja Maarja Jakobson jutustas saksa keeles kaasahaaravalt loo kolmest vennast.

Suur tänu Goethe instituudile!

Koolivaheajal toimusid keelelaagrid

16.-18. augustil ja 26.-28. oktoobril toimusid Tallinna Saksa Gümnaasiumis kolmepäevased keelelaagrid.

Laager keskendus saksakeelse suulise suhtluse parendamisele, et leevendada pandeemia tagajärjel tekkinud lünki. Sihtgrupiks olid 7.-9. klassi õpilased.

Laagripäevad koosnesid loomingulistest ja mängulistest tegevustest. Sai harjutada palju oma esinemisoskust ja koguda julgust vabamalt saksa keeles rääkimiseks. Kolmepäevased laagrid jätsid positiivsed emotsioonid nii õpilastele kui ka korraldajatele.

Suur tänu Haridus- ja Teadusministeeriumile, kes rahastasid meie keelelaagreid oma õpihuvilaagrite projektist.

Vabatahtlikud Saksamaalt Nora Schindhelm ja Henriette Bayer
Kogupäeva koordinaator Avely Kasela

keelelaager

VIDEO: Keeleõpe ühendab!

Saksa saatkonnal on valminud video saksa keele õpetamisest ja õppimisest Eestis.

Saksa keel on endiselt Eestis õpetatavatest võõrkeeltest kolmandal kohal.

Sõna saab TSG ka 40. lennu saksakeelse osakonna abiturient Kadri-Ann Lainde.

Õpilaskolumni võitja Mari Saffre: Jätkusuutlikkus – midagi, mis kestab ka hiljem

Saksamaa Välismaise Koolihariduse Keskuse (ZfA) ajakiri „Begegnung. Deutsche Schulische Arbeit im Ausland“ leiab tähelepanu kogu maailmas. Viimase väljaande 62. leheküljel on muljetavaldav kirjutis Mari Saffrelt, kes lõpetas Tallinna Saksa Gümnaasiumi 2021.a suvel. Sellega sai ta õpilaskolumni võitjaks!

“Nachhaltigkeit – etwas, das auch nachher noch standhält” (lk 62)

Soovitame Teil soojalt seda artiklit lugeda, ja loodame, et Mari mõtted leiavad poliitikas ja ühiskonnas palju tähelepanu!

Mari Saffre

Jätkusuutlikkus – midagi, mis kestab ka hiljem

Millised kolm asja võtaksid kaasa üksikule saarele? Juba küsimuse juures tekib mõte, et siin peab olema mingi konks – välja arvatud muidugi see, et piirduda tuleb kolme asjaga. Nii see on. Täiendus: Mida võtaksid kaasa üksikule saarele, kui seal tuleb veeta kas 3 tundi, 3 päeva või 3 aastat?

Kolmeks tunniks piisaks mobiiltelefonist, ujumisasjadest ja päikesekreemist, kuna saarel viibimine ei ole eluohtlik, vaid sarnaneb pigem pakettreisile. Kolmeks või rohkemaks päevaks jääb sellest väheks. Ellujäämiseks on vaja kolme asja: soojust, vett ja kaitset tuule ja ilma eest. Seepärast oleks mõistlik kaasa võtta nuga, köis ja tulekivi. Kolme aasta puhul tuleks ellujäämiseks mõelda ka püsiva toiduallika peale. Sellepärast võiks köie näiteks kana vastu vahetada. Kana muneb mune ja need on valguallikateks. Pika aja peale ette mõtlemine ja ettenägelik ning jätkusuutlik tegutsemine on seega olulised. Kui aga laiendada saare mõõte planeedi omadele, käituvad kõik inimesed nii, nagu nad peaksid siin veetma ainult paar tundi. Ostetakse, mida süda soovib, ja visatakse mõne aja pärast jälle minema, kuna saadakse aru, et süda vist eksis seekord. Alatu reklaamitrikk. Ja seda tootjad tahavadki. Kuna rämpsu ostetakse, siis seda ka toodetakse.

Aga mis juhtuks, kui meile öeldakse, et peame saarele jääma paariks tunniks, aga meile ei tulda järele? Nüüd saaks eristada neid inimesi, kes valmistusid kolmeks päevaks, ja neid, kes kolmeks tunniks. Meie väikesel saarel rulluks tõenäoliselt lahti „Kärbeste jumalale“ sarnane stsenaarium. Ettenägelikel inimestel oleks teiste suhtes eelis. „Kärbeste jumalas“ on ka kaks leeri, kelle vahel puudub koostöö. Seejuures oleks nii lihtne: igaüks, kes meie saarele tuleb, võtab midagi kaasa ja koopereerub teistega ning ühiselt majandatakse ressurssidega. See kindlustaks selle, et pole vahet, kas me jääme saarele kolmeks päevaks või kolmeks aastaks.

COP-24 konverentsil Poolas 2018. aastal ütles Greta Thunberg: „ Kujutage ette, mida ma võiksime saavutada, kui me seda tõesti tahaksime.“ Või kui me globaalselt veel rohkem koostööd teeksime. Paljud riigid teevad juba suuri samme kliimaneutraalsuse suunas. Aga kahjuks on ikka veel riike, kes ütlevad: „Ma võin sellega raha teenida, sellepärast ma sellesse ei usu.“ See on just see lühinägelikkus, mida meil vaja pole.

Meie planeet ei koosne ainult ressurssidest, mida me saame rahaks teha. Meie planeet on meile elamiseks ja me ei tohi seda hävitada.

Mari Saffre, 18-aastane, Tallinna Saksa Gümnaasium, Eesti

Tõlge: Margit Tammekänd

9.a klass avastab saksa noortekirjandust

“Raamatutes on rohkem aardeid kui piraatide saagis aarete saarel…” (Walt Disney)

Iga 9.a klassi õpilane luges suvevaheajal üht saksakeelset noorteraamatut. Oluline oli  selle juures lugemisest rõõmu tunda. Pärast vaheaega tutvustas igaüks oma raamatut. Õpilane esitles lugu ja üht erilist tegelaskuju ning luges ette ühe lõigu raamatust. Nii õppisime me tundma erilisi saatusi:

  • Lukas, kes oma vanaisaga 19. sajandil USA-sse reisib, et raha teenida
  • Inga, kes peab lapsena vastu tahtmist Saksa Demokraatlikust Vabariigist Saksamaa Liitvabariiki minema
  • Pagaripoiss Damaskuses, kes unistab ajakirjanikuks saamisest
  • Max ja tema kamp, kes peavad peale Teist maailmasõda üksi Berliini minema

Need olid reisid teistesse maailmadesse, kuhu õpilased meid kutsusid.

Ja seetõttu on Walt Disneyl õigus: „ … ja parim asi on see, et sa saad seda rikkust iga päev oma elus nautida.“

TSG hääletas!

Pühapäeval, 26. septembril toimusid Saksamaal parlamendivalimised, kuid TSG saksakeelene osakond andis oma hääled juba kolmapäeval, 22 septembril.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelne osakond osales (koos 4500 kooliga üle maailma) Liidupäeva noortevalimistel.

Kuidas valimised toimusid ja millist valitsust soovib TSG Saksamaale, saate vaadata siit:

 

Connecting Kiel – Tallinn

Tallinnal on alates 1986. aastast head partnerlussuhted Põhja-Saksamaal asuva sadamalinna Kieliga.

23. septembril kell 14.00 – 18.00 osalevad 9.a klassi õpilased ühel toredal üritusel, et neid partnerlussuhteid elavdada: möödujaid kutsutakse samaaegselt kohvile ja koogile nii Tallinnas (Solarise kaubanduskeskuses) kui ka Kielis. Neil on seejuures võimalus videokanali kaudu vestelda.

Meie õpilased juhivad inimeste tähelepanu kampaaniale, annavad teavet sõpruslinna Kieli kohta ja aitavad vajadusel tõlkimisel. Ettevalmistuse ajal tegid õpilased tutvust Kieli linnaga, valmistasid plakateid ja mängisid rollimänge, et harjutada konkreetseid olukordi.

Selle ainulaadse projekti ajal saadavad õpilasi ajalooõpetaja hr Ohler ja meie praktikant Alina Hawig.

Tere tulemast!

Kiel

Esimese Balti essevõistluse võitjad on TSG õpilased

Sel aastal korraldas Deutsch-Baltisches Jugendwerk (DBJW) esmakordselt rahvusvahelise esseevõistluse.
Nüüd on võitjad teada. Nad tulevad Eestist ja Lätist.

„Ma kutsun seepärast kogu südamest üles julgusele ja südikusele Euroopa tuleviku eest. Aeg on tihedama saksa-balti koostöö jaoks küpsem kui kunagi varem!“ Nii kirjeldab Georg Tõnis Rösel, mida Euroopa tema jaoks tähendab.

Ta õpib Tallinna Saksa Gümnaasiumis ja tema vanemad on pärit Saksamaalt. Georg on aga Keilas sündinud ja üles kasvanud. Seetõttu kirjutab ta väga selgelt: „Minu elu kõige põhjapoolsemas Balti riigis poleks sellisel kujul ilma Euroopa Liiduta ettekujutatav!“ Georg on üks kolmest võitjast ja tal on hea meel, et tema essee 20 esitatud konkursitöö hulgast välja valiti. Osa said võtta kuni 30-aastased noored Leedust, Lätist ja Eestist.

Teised võitjad on Elīna Kovaļevska Lätist ja Sten Nurmsalu Eestist. Elina küsib, kas Euroopa loob sobiva keskkonna loomingulisuse jaoks. Ta mainib programmi „Loov Euroopa“ ja arvab, et kultuuride mitmekesisus Euroopa Liidus teeb meid rikkamaks, intelligentsemaks, loomingulisemaks, kuna me oleme nii avatud uuele, välismaisele ja tundmatule ja meile meeldib üksteisega mõtteid vahetada.

Kolmanda koha võitnud Stenile Eestist tähendab Euroopa „nii palju enamat kui esmapilgul tundub. See on värav Euroopasse, võimalus ideid vahetada ja arutelusid pidada.“

Võistlust organiseerisid kolm DBJW bürood Balti riikides: Eestis Tartus ja Läti ning Leedu pealinnades Riias ja Vilniuses. Võitjad valisid välja kolm bürood koos kolme Balti riigi Saksa Õpetajate Seltsidega ja Baltisaksa Noorte ja Üliõpilaste Liiduga (Deutschbaltischer Jugend- und Studentenring).
„Noored mõtisklevad Euroopa üle. See on kõige tähtsam. Kui neil on arvamus, siis nad seisava selle eest. Mind üllatasid esseede juures osavõtjate täiesti erinevad seisukohad“, ütleb Rozīte Katrīna Spīča DBJW Riia büroost. „See esimene esseevõistlus sai nii palju vastukaja, et me jätkame seda tulevikus kindlasti. On imeline, et Baltikumi noored nii hästi saksa keelt oskavad, et end saksa keeles väljendada suudavad.“

Kolm võitjad võivad nüüd rõõmustada rahaliste auhindade üle. Nad võitsid 150, 100 või 50 eurot. Peale selle saavad nad oma esseid esitleda septembris Carl Schirreni päeval Lüneburgis. Võitjate tööd avaldatakse ka Baltisaksa aastaraamatus ja Baltisaksa Noorte ja Üliõpilaste Liidu „infos“.
Suurt huvi äratas esseevõistlus ka Saksa saatkondades Baltikumis. Nad levitasid võistluse üleskutset – ja noorte inimeste häid ideid ühinenud Euroopa kohta lugesid nad tähelepanelikult ning tahavad nendega oma töös arvestada.

(Allikas: https://www.nordisch.info/estland/die-sieger-des-ersten-baltischen-essaywettbewerbs-stehen-fest/)

Tõlge: Margit Tammekänd