Ülelinnalise geograafiaolümpiaadi koolivooru tulemused

25. jaanuaril toimus ülelinnaline geograafiaolümpiaadi koolivoor, millest võtsid osa paljud meie kooli 7.-11.klassi õpilased.

Koolivooru tulemuste põhjal pääsesid Tallinna piirkonnavooru edasi järgmised õpilased:

  • Gretel Kirikal ja Daria Ruus 7.a klassist
  • Robert Lelumees, Kert Kirikal ja Carol Liina Riisalu 8.a klassist
  • Carmen Eliise Gekk, Henry Russak ja Sander Halliste 9.b klassist
  • Roven Lebbin, Martin Jalukse ja Natali Väliste 9.c klassist
  • Saara Mia Sarapuu 11.a klassist.

Geograafiaolümpiaadi Tallinna piirkonnavoor toimub 15. veebruaril. Hoiame õpilastele pöialt!

Õpilasi juhendas õpetaja Ivi Olev.

TSG õpilased osalesid Saksamaa informaatikavõistlusel Kobras

Informaatikavõistlus Kobras on Saksamaa informaatikavõistlus, mida korraldavad Saksa Informaatika Selts, Frauenhofi Infomatsiooni- ja Kommunikatsioonitehnika Liit ja Max Blancki Informaatika Instituut.

Võistlust toetab Saksamaa Liitvabariigi Haridus- ja Teadusministeerium. Igal aastal võtavad sellest osa 400 000 õpilast Saksamaalt ja Saksa koolidest välismaal (Lõuna-Aafrika, Jaapan, USA …).

Sel aastal osales sellel võistlusel esmakordselt ka Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelne osakond. 7.a, 8.a, 9.a ja 10.a klassi õpilased nuputasid, arvutasid ja katsetasid paarides.

Kõigile tegid loovülesanded kobrastega suurt rõõmu.
Kes siin edukas olla tahab, vajab selget mõistust, tõelist võistkonnavaimu ja peab oskama loogiliselt mõelda.

Me hoiame oma õpilastele pöialt!
Parimad osavõtjad saavad lisaks diplomile ka erilised auhinnad.

Tekst koos piltidega (saksa keeles)


Mis on “Kobras”?

Informaatikavõistlus Kobras on Saksamaa suurim informaatikavõistlus. Osa võivad võtta 3.-13. klasside õpilased. Võistlus arendab oma elulähedaste ja igapäevaelu puudutavate ülesannetega digitaalset mõtlemist. Seejuures avastavad osavõtjad informaatikameetodite võlu ja tähtsuse. Noored alates 7. klassist lahendavad 40 minutiga 15 ülesannet, 5. ja 6. klassi õpilased 35 minutiga 12 ülesannet. Algklassiõpilased lahendavad 30 minutiga 4 ülesannet. Õpilased lahendavad eakohaseid informaatikaülesandeid mänguliselt ja justkui endastmõistetavalt. Osavõtjad saavad kogemuse, kui põnev ja mitmekülgne on informaatikas digitaalne mõtlemine. Nii tekitatakse huvi informaatika vastu, ilma et lapsed, noored või õpetajad omaksid sellel valdkonnas eelteadmisi.

Õpetajad Teresa Bönsch, Michael Bellinger und Christian Ohler
Tõlkis õpetaja Margit Tammekänd

Pane kaardid elama ja liikuma!

Rahvusraamatukogu koostöös GIS-päevaga kutsub igas vanuses õpilasi osalema GIF-piltide loomise konkursil, mis paneb maakaardid liikuma ja elama.

Suurepärane GIF seob mitut maakaarti ning toob välja loomingulise poole ja sõnumi, mida tahetakse edasi anda.

Lisainfo Rahvusraamatukogu hariduskeskuse veebilehelt

Töid saab esitada 6. novembrini 2020.

pane kaart elama

Pilt: https://www.haridus.nlib.ee/gis-konkurss

Linnaplaneerimiskursus põhikooli lõpuklassi- või gümnaasiumiõpilastele

TÜ teaduskool kutsub põhikooli lõpuklassi või gümnaasiumiastme õpilasi kursusele „Linnaplaneerimine“.

Kursus on suunatud õpilastele, kes soovivad leida praktilisi rakendusi geograafia kooliteadmistele ning seeläbi loovalt kaasa mõelda oma kodule või koolile lähedalasuva keskuse planeerimisele. Kursusel on kuus moodulit. Iga mooduli raames tuleb teha kodutöö. Kursuse jooksul külastab õpilane planeerimisala (oma kodule või koolile lähedal asuvas keskuses) 2-3 korda ning viib selle käigus läbi umbes 2-3 tundi kestva planeerija välitöö.

Kursuse tutvustus ning registreerimine lehel: https://e-oppekeskus.ee/kursused/linnaplaneerimine/

Kursuse maht: 3 EAP, 78 tundi
Osavõtutasu õpilastele: 24 eurot
Õpetamise aeg: 12. oktoober 2020 – 8. veebruar 2021
Õppetöö vorm: Moodle e-õppe keskkonnas. Praktilised tööd eeldavad iseseisvat juhendatud välitööd õpilase elukoha või kooli lähistel asuvas keskuses.

Tara – saksakeelse osakonna uus liige

Kui ma kolme aasta eest Tallinna Saksa Gümnaasiumisse bioloogiaõpetajaks tulin, märkasin kohe, et saksakeelse osakonna bioloogiaklassis pole kodulooma, mis aga minu arvates kindlasti olema peaks. Niisiis esitasin härra Rundule avalduse kodulooma muretsemiseks ning sain heakskiidu kas hamstri või hiire jaoks.

Kuna aga hiired võivad lahti pääsedes palju kahju tekitada, siis otsustasin hamstri kasuks. Kolm poissi minu klassist (10.a) ehitasid oma loovtöö raames hamstrile imeilusa kodu, millel on kaks korrust, maja ning jooksurattaga treeningnurgake. Kahjuks pidime aga siis kooli remondi ajaks kolima asenduspinnale ja seega otsustasime ostu edasi lükata, et vaest loomakest transportimise ja tundmatu ümbruse ebamugavustest säästa.

Uues koolimajas jõudis nüüd asi nii kaugele, et hamster võis oma uhiuude terraariumi sisse kolida. 10.a klass pani talle eksootilise nime Muhtara, hüüdnimega Tara. Tara on välkkiire, väga tark (mistõttu ei luba ma õpilastel kontrolltööde ajal terraariumile liiga lähedal istuda) ja tal on oskus panna halvas tujus õpilased naerma. Võibolla peaksime kaaluma mõtet teha temast teraapiahamster, aga senikaua anname talle esmalt aega oma uue suure kooliperega harjumiseks.

Õpetaja Lisa Tomaschewski
(tõlkis TSG vilistlane Laura Kranich)

„Mathe im Advent“

Saksakeelse osakonna klassid 8.a ja 9.a osalesid esimest korda Saksa Matemaatikute Ühingu õpilasvõistlusel nimega “Matemaatika advendiajal” (“Mathe im Advent”).

Digitaalne advendikalender pakub kõigile klassidele mängulist lähenemist matemaatikale. Ülesannetes pole esiplaanil mitte arvutamine, vaid mustrite äratundmine, loogiline mõtlemine ja loominguline lähenemine probleemidele. Ülesanneteks on matemaatikalood Põhjanabal elava matemaatika-päkapiku elust. Kõik ülesanded on välja pakutud õpilaste ja õpetajate poolt. Programm on üles ehitatud nii, et see muudaks matemaatika lõbusaks ning tugevdaks õpilaste enesekindlust. Ühtlasi näevad õpilased, kuidas matemaatikat reaalses elus vaja läheb.

Kalendrit saatis suur edu. 1.-24. detsembril osalesid 57 õpilast, kes esitasid 778 vastust, millest 625 vastust olid õiged.

Õpilastele meeldis väga matemaatikaülesandeid uudsel viisil lahendada. “Ülesannete ülesehitus oli teistsugune ning põnev,” kommenteeris üks õpilane. “Me õppisime palju sellise matemaatika kohta, mida tavaliselt kooliprogrammist ei leia,” ütles teine õpilane.

Paljud ülesanded arutati ning mängiti ühiselt tunnis läbi. Enam kui pool sellel aastal osalenutest sooviksid hea meelega ka järgmisel aastal osa võtta. Ülesannete lahendamisel oli õpilastel ühtlasi võimalus saksa keelt harjutada, kuna nad pidid iga päev lugema läbi ühe pikemat sorti saksakeelse teksti ning sellest ka aru saama, et ülesannet lahendada.

Erilised õnnesoovid lähevad Sarah Sarapuule 9.a klassist, kes võitis kategoorias “Välismaa-auhind üksikmängus” matemaatika-päkapiku auhinna.

Õpetaja Teresa Bönsch
(tõlkis TSG vilistlane Laura Kranich)

Õpilaselt õpilasele: keemia teadusteater 2. klassidele

8.b klassi õpilane Victoria Roos korraldas oma loovtöö raames 2. klassidele teadusteatri erinevatest keemiakatsetest.

Õpilased said teada, kuidas teha nn “elevandi hambapastat”, mis juhtub kummikaruga sulatatud kaaliumkloraadis ja kuidas põletada paberit nii, et see ei söestuks. Mitmeid katseid teostati ka kuivjääga ehk tahke süsinikdioksiidiga.

Nii mõnigi õpilane teatas peale teadusteatri lõppu, et temagi soovib tulevikus keemikuks saada.

Õpetaja Mihkel Kuusksalu

Suurepärane tulemus peastarvutamisvõistlusel viis pranglimise vabariiklikku finaali

11.-13. veebruaril toimusid pranglimise piirkondlikud finaalid üle Eesti.
Tallinna koolide parimate peastarvutajate seas võistles ka meie kooli õpilane Grete Johanna Korb (4.a), kes saavutas oskajate (4.-6. klass) vanusegrupis 4. koha.

Tallinna finaali tulemused

Grete Johannat juhendas õpetaja Ülle Gatski.

Suured tänusõnad vanematele järjepideva koduse toetuse ja innustamise eest!

Grete Johanna pääses oma suurepärase viievõistluse tulemusega ka pranglimise vabariiklikku finaali, mis seekord toimub 3. märtsil Pääsküla koolis.

Hoiame pöialt!

Matkaringi teine matk Rabivere maastikukaitsealal

Loodushoiu- ja matkaringi valikaine raames käisid õpilased laupäeval, 1. veebruaril kursuse teisel matkal Kohila lähedal Rabivere maastikukaitsealal.

Läbiti umbes 14,7 kilomeetrit ning matka teekonda kohandati päeva jooksul muutliku ilma tõttu. Teel nähti mitmeid erinevaid inimtekkelisi ja looduslikke maastikke.

Umbes pool maast liiguti mööda RMK Penijõe-Aegviidu-Kauksi tähistatud matkateed ning ülejäänud ajast mööda väikseid kruusa- ja asfaltteid. Maastikest nähti teel põllumaid, ulatuslikku turbakaevandust, mitmekesist metsakooslust ja rabaäärt. Lisaks otsiti üles Urge kuristik, kus avaldus põnev karstinähtus – nimelt lõpetas Redu oja seal maa peal voolamise ning kadus maa alla, et umbes kahe kilomeetri pärast uuesti allikatena maa peale tulla ning Keila jõkke suubuda.

Matka alguses meenutas ilm sajuta sügisilma, kuid poole peal hakkas vihma sadama, mis muutus lörtsiks ja mis seejärel lõpuks muutus lumeks. Seetõttu otsustati esialgse planeeritud sihtkoha, Lohu rongipeatuse, asemel pöörduda tagasi Kohilasse, kust väljus rohkem ronge. Nii et nähti nii vihma, lörtsi kui ka lund ja saadi selle kaudu väärt matkakogemus!

Matkaringi juhendaja Jürgen Karvak

Fotod: Kerly Kallas, Sofi Munner ja Jürgen Karvak

matkaring Rabiveres

Koolidevaheline GIS-võistlus

Kolmapäeval, 13. oktoobril toimus GIS-päeva raames Eesti Rahvusraamatukogus koolidevaheline GIS-võistlus.

Kaheksa kooli võistkonnad lahendasid ülesandeid, kasutades ArcGIS Online tarkvara ning teisi kaardirakendusi.

Meie kooli võistkonda kuulusid 12.c klassi õpilased Villy Tammer, Kristen Paliale, Markus Alabert ja 9.a klassi õpilane Madis Valdre.

Võistkond saavutas tubli neljanda koha.

I ja II vooru punktid on leitavad GIS-päeva kodulehel.

Võistluse ülesanded töötasid välja GIS-päeva toetajad AlphaGIS OÜ, Statistikaamet, CGI Eesti, Eesti Geoinformaatika Selts ning Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

GIS-päeva peetakse igal aastal Geograafilise Teadlikkuse nädala (novembri kolmas nädal) kolmapäeval (www.gisday.com).