Tallinna Haridusamet on nimetanud selle aasta loodus- ja keskkonna teema-aastaks ning septembrikuu liikuvuse kuuks. Eesmärgiks on liikumisaktiivsuse suurendamine ning turvalise liikluskultuuri edendamine.
22. septembril andsime ka meie enda panuse ning tähistasime autovaba päeva. Kooli juures asuv asfaltplats oli sellel päeval palju enamat kui vaid autoparkla.
PILDIGALERII: Autovaba päev 22. septembril 2022
Grete Johanna Korb 6. a klassist võitis LIFE’i projekti „Loodusrikas Eesti“ korraldatud fotokonkursi „Elu on lill – pärand niidul“ kuni 13-aastaste vanusekategoorias.
15. detsembril õnnitles Gretet Merike Linnamäe Keskkonnaministeeriumist ja rääkis tema klassikaaslastele, kuidas Eesti pärandkooslused üldse tekkinud on.
TSG koolipere õnnitleb!
Kooli aatriumit hakkab peagi kaunistama ümmargune taimeriiul Growroom, mis toob taimeilu ka talviseks perioodiks ja täidab kevadel kooliaia taimede ettekasvatamise funktsiooni.
Taimeriiuli ehitamise võtsid enda kanda 8. klassi poisid Jan Oskar Tinnuri ja Georg Markus Allmägi, kes tegid seda oma 8. klassi loovtöö projekti raames. Taimeriiuli materjaliks on veekindel vineer ja riiulitele tulevad taimekastid ning hiljem ka valgustus. Riiuli sees on ka istumisvõimalis. Tööd juhendab tehnoloogiaõpetaja Veiko Vahur. Projekti koordineerib Erik Joasaare.
Taimeriiul Growroom on arendus- ja disainilabori Space10 vabavaraline projekt, mille ehitamise jaoks on vaja üksnes materjali ja CNC pinki, joonise detailide lõikamiseks leiab Space10 kodulehelt.
Riiul valmib Tallinna linna asutuse õppeaedade projekti toetusel.
Arendusjuht Erik Joasaare
Õpilaste kooli naasemisega on täienenud ka meie õpperuum. Üks lisaõppeklass asub nüüd meie katuseterrassil, mis mahutab 32 õpilast. Lisaks pakuvad rohelust õpilaste poolt kasvatatud ja hooldatud taimed.
Peatselt on lisandumas uusi elemente, seega hoia silm peal!
3.d ja 4.d klass veetsid 7. mail toreda pealelõuna taimede seltsis.
Ühel päeval tuli meie õpetajale pähe mõte. Võib-olla teeks meie klassiga taimede vahetuse laada? (olime siis alles distantsõppel). Alguses oli see ainult mõte, kuid õige pea, kui kooli saime, hakkas see täide minema. Lapsed hakkasid tasapisi tooma taimi kooli. Lastele meeldis see mõte ning nad hakkasid laata hirmsasti ootama.
Lõpuks saabus see päev (kohe enne emadepäeva). Lapsed tulid kooli ning eelviimase tunni ajal toimuski laat. Kokku olid saanud piparmünt, havisaba, jõulukaktus, viigipuu, metsmaasikas, nartsiss, rohtliilia, luuderohi, ebaküpress, moosese häll, tomat, kalanhoe, juudihabe, piimalill – kõiki taimi ei jõua kokku lugedagi. Mõni laps läks koju lausa nelja taimega, sest isegi oli sama palju kohale toonud… Lisaks taimele oli vajalik ka kaaskiri (nimetus, kust pärit, milleks kasutatakse vmt ning mõne loo, legendi või ka mõjud inimestele rääkis õpetaja veel juurde). Lisaks sellele saime õppida ka liitsõnu, mis meil parasjagu eesti keele teemaks (kas havi saba või havisaba, päeva lill või päevalill…)
Järgmisel aastal kavatseme uurida, kas meil ikka päriselt ka rohelised näpud on…
Aga nüüd küsimus sinule : kes (mis) on paks naine? Kui jõuad esimesena meie juurde (3.d) vastama, ootab sind üllatus!
Autorid:
Arina ja Merit 3.d klass (õpetaja Ene Tõnnis aitas teksti toimetada), pildid Gerli 4.d klass (nimelt soovisid mõned 4.d klassi lapsed ka endale rohelisi näppe).
PILDIGALERII: Rohelised näpud: 3.d ja 4.d klass
Rohelise koolina tähistame ka meie rahvusvahelist mesilaste päeva, mida tähistatakse 20. mail.
Selle päeva puhul on kogu koolipere oodatud kandma kollast ja musta. Pöörame oma riietusega tähelepanu mesilaste olulisusele meie keskkonnas. Mesilased tolmeldavad üle 80% maailma õistaimedest ning seetõttu mängivad nad ka väga suurt rolli meie toidulaua eest hoolitsemisel.
Kool on soetanud omalt poolt 1.-7. klasside õpilastele rukkililleseemned. Teeme kõik koos lilli istutades vastuteene mesilastele ja katame neile rikkaliku söögilaua.
Sloveenia algatusel on ÜRO kuulutanud 20. mai ülemaailmseks mesilaste päevaks – kuupäevaks, mille eesmärk on rõhutada mesilaste tähtsust inimeste ellujäämisele. 20. mai on tänapäevase mesinduse rajaja sloveenlase Anton Janša sünnipäev.
Mitu mesilast koolimajast leidsid? Tulemuse saad kirjutada siia: https://forms.gle/TRR2Y22py1HmC5xD9
Rohelise koolina tähistasime ka meie 21. aprillil rahvusvahelist Maa päeva .
Kevadvaheajal istutasime ringi kooli aatriumis ning 4. ja 5. korrusel olevad toataimed, kelle kasvutingimused olid jäänud väikeseks ja kes vajasid uueks arenguks paremaid tingimusi. Nii nagu kool kolis eelmisel aastal uutesse ja ilusatesse ruumidesse, said ka meie kooli taimed endale nüüd lõpuks uued kodud.
Suur tänu kooli sihtasutusele, kes aitas soetada meile uued korralikud taimepotid ning aatriumisse isekastmissüsteemil lillekastid suuremate taimede jaoks.
Nüüd võib olukorra kokku võtta ühe kooli sattunud lapse vaimustusega -“teil on seal tõeline džungel!”
PILDIGALERII: Roheline kool
13. jaanuaril kuulutas Mustamäe Linnaosa Valitsus välja auhinnalise fotokonkursi “Talv Mustamäel”.
Konkursil osales edukalt Grete Johanna Korb 5.a klassist.
Palju õnne!
Tallinna Linnavalitsuse (Vabaduse väljak 7) akendel on 15. märtsini avatud fotokonkursi võidutööde näitus.
Söödavate taimede kasvatamine keskkonnahariduslikel eesmärkidel on muutumas Tallinnas aina tavapärasemaks praktikaks.
Tallinna linna asutuste õppeaedade projekti abil rajasime meie kooli katuseterrassile konteinerpõhimõttel kooliaia.
Videos tutvustab meie katuseaia konseptsiooni arendusjuht ja õpetaja Erik Joasaare.
Loe kooliaia rajamisest lähemalt siit.
Praegu on meie katusaed küll lumme mattunud ja seal elab lumememm, aga koolipere ootab pikisilmi kevadet ja taimede tärkamist 🙂
Eelmisel kooliaastal tegi 8.a klass saksa keele tunni raames projekti teemal “Meie ja keskkond”. Tulemused olid väga mitmekesised, kuid nende kõigi ühine eesmärk oli meie keskkonda natuke “rohelisemaks” muuta.
Üks grupp märkas, et koolis on probleem jäätmete sorteerimisega ja koostas omal algatusel esimese jäätmete liigiti kogumise siltide kavandi.
Sel kooliaastal võttis kooli arendusjuht Erik Joasaare selle kavandi ette ja laiendas seda. Tulemus ripub nüüd kogu koolimajas kõikide prügikonteinerite kohal, samuti õpetajate toas. Siit saab igaüks nüüd infot selle kohta, kuidas ja miks tuleb prügi õigesti sorteerida. Lisaks muretses kool biojäätmete kompostri, nii et kõik bioloogiliselt lagunevad jäätmed saab kohapeal kooliaia tarbeks väärtuslikuks mullaks kompostida.
Nüüd on teie kord: Viige ennast kurssi ja koguge jäätmeid õigesti!
Jäätmed ei ole automaatselt prügi – kui neid õigesti koguda, siis saab neid taaskasutada ja nii meie keskkonda säästa.
Õpetaja Laura Steinbach
