TSG esindajad õpilaste teadusfestivalil

16.-17. aprillil toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumis õpilaste teadustööde riikliku konkursi II voor, kuhu pääsesid ka kolm meie kooli õpilast:

Mihkel Annus (12.a) “Kirjatüübi loomine” (juhendajad: Erik Joasaare ja Anton Koovit)

Kadri Müürsepp (12.a) “Erinevates muusikastiilides instrumentaalpalade mõju 15–18-aastaste noorte südametööle, vererõhule ja heaolutundele” (juhendaja: Ene Uibo)

Taavi Kalev (12.b) “Keava ringstruktuuri tekkepõhjus – meteoriidikraater või maismaalise tekkega pinnavorm” (juhendajad: Ivi Olev ja Siim Veski).

Palju õnne õpilastele ja nende juhendajatele!

Õpilaste teadusfestival toimub 16. ja 17. aprillil 2019 Tartus Eesti Rahva Muuseumis, kus õpilased peavad oma uurimistööd tutvustama poster- ehk stendiettekande abil.

Meie õpetajad tutvustasid digiõppe parimaid praktikaid Saksa parlamendi esindajatele

Eile, 25. märtsil külastas Tallinna Saksa Gümnaasiumi Saksamaa parlamendi haridus-, teadus- ja tehnoloogia komisjon koos Saksa Vabariigi saatkonna esindajatega, et tutvuda digiõppe parimate praktikatega meie koolis.

Külalised tutvusid erinevate õppetöös kasutusel olevate äppide, õpiplatvormide ja lahendustega. Välja toodi, et meie õpilased on tundides väga motiveeritud ning see, et vaatamata digilahenduste kasutamisele, on tunnid koostööpõhiselt üles ehitatud. Noored ei tegele ainult nutiseadmetega, vaid peavad omavahel koostööd tegema, et lahendusi leida.

Märgiti, et kasutatavad lahendused on õppijakesksed. Õpetaja saab digilahenduste abil reaalajas infot õpilaste tulemuste kohta ja oskab kiirematele lisaülesandeid anda ning tuge neile, kes seda vajavad.

Suur tänu õpetajatele, kes väliskülalisi oma tundides vastu võtsid: Katre Merilaid, Virve Oim, Riina Leppmaa ja Kertu Pildre.

Tallinna Saksa Gümnaasium on praktikabaasiks Kölni Ülikooli tudengitele

Eelmisel nädalal toimusid meie kooli esindajate kohtumised Kölni Ülikooli õpetajahariduskeskuse koordinaatori Jan Springbobiga ja Tallinna Ülikooli õpetajakoolituse praktika arendusjuhi Maris Saagpakuga.

Arutleti koostöövõimaluste üle, tutvuti kooliga ja lepiti kokku, et tulevikus on Kölni Ülikooli tudengitel võimalus sooritada osaliselt oma õpetajakoolituse praktika Tallinna Saksa Gümnaasiumis.

Õpetaja kutset omandavad üliõpilased saavad sooritada kuni pooleteise kuu pikkuse praktika meie saksakeelse osakonna õppeainetes (matemaatika, füüsika, bioloogia, ajalugu, saksa keel) või tavaklassides õpetades saksa keelt võõrkeelena.

Tallinna Saksa Gümnaasium on viimastel aastatel olnud praktikabaasiks erinevate ülikoolide tudengitele. Meil suur rõõm teha rahvusvahelist koostööd Euroopa ühe vanema ülikooliga (asutatud 1388), kus igal aastal õpib õpetajaks rohkem kui 50 000 tudengit.

Kölni ülikool TLÜ

Tallinna Saksa Gümnaasium on rahvusvaheliseks praktikabaasiks Kölni Ülikooli üliõpilastele

Paremalt: Kölni Ülikooli õpetajahariduskeskuse koordinaator Jan Springbob, TLÜ õpetajakoolituse praktika arendusjuht Maris Saagpakk, TSG saksakeelse osakonna juhataja dr Wolfgang Jäger, TSG direktor Kaarel Rundu

 

TSG meedias: Nutipaast ja nutisõltuvus

Kanal 2 ajakirjanik Heelia Sillamaal, kes on meie kooli tubli vilistlane, tuli mõte viia gümnasistidega läbi nädalane nutipaast, milles ta kavatses ka ise osaleda.

Suure õhinaga oli nõus osalema peaaegu kogu 11.c klass ning mõned õpilased 10.b ja 10.c klassist. Tingimuseks oli, et nädal aega ei tohi kasutada sotsiaalmeediat, küll aga võib helistada, e-kirju saata ning lugeda.

Kõik õppurid olid hakkamist täis ning entusiastlikud, nii mõnigi lubas kodus sahtlipõhjast nuppudega telefoni kasutusele võtta. 11.c klass läks suisa sõnelema, sest osadele ei meeldinud klassivanema idee nutiseadmed kasti kokku korjata…

Kurb tõde on aga see, et esimesed “murdusid” juba kohe pärast kaameramehe lahkumist. Osad õpilased püüdsid tükati siiski nutipaastu pidada.

Lõpuni pidasid aga vastu vaid kaks 11.c klassi õpilast: Sirli ja Liisa-Marie. Palju õnne!

Kahju, et kõikvõimas sotsiaalmeedia võitis omad põhimõtted, kuid pärast eksperimenti tõdeti, et aega muudeks tegevusteks on kordades rohkem, kui päevas tundide kaupa teiste pilte ja postitusi ei uuri. Nii mõnigi lubas ka edaspidises elus tükati nutipaastusööste ette võtta.

Proovi Sinagi!

Vaata lõiku Kanal 2 otsesaadet Õhtu 20.03.2019, kus said sõna Henri ja Sirli.

Ühtlasi saab sellest saatelõigust kuulata 11.c klassi Henri Eiche uue loo katkendit. Kõnekas lugu kannab nime “Sul on nutisõltuvus”.

Koolis on iga päev emakeelepäev

15. märtsi Õpetajate Lehes ilmus õpetaja Anu Kušvidi artikkel emakeele ja kirjanduse teemadel.

“…väärtuskasvatus toimub suures osas just kirjandustundides: tekstide ja tervikteoste kaudu õpib laps, mis on õige, mis vale, mis on elus tähtsam, mis vähem tähtis, kuidas olla õilsam ja parem inimene.”

Loe artiklit siin: Koolis on iga päev emakeelepäev

Ühislugemine emakeelepäeval

Suur tänu kogu kooliperele, kõikidele kirjandust väärtustavatele inimestele ja asutustele, kes tänasel emakeelepäeval meie aktsioonist #ühislugemine osa võtsid!

Lugemismõnusaid kaadreid püüdsid Mihkel ja Mardi 12.a klassist.

Klassikaunistamise võistluse võitjad on lõpuks teada!

Enne veebruarivaheaega kuulutati välja võistlus, mille eesmärgiks oli muuta enda koduklass asenduspinnal võimalikult huvitavalt ja nutikalt ning teha klass heaks kohaks, kus õppida. 1. – 12. klassi õpilastele anti vaba voli enda koduklasse täpselt nii muuta, nagu nad ise heaks arvasid – piiriks oli vaid igaühe enda fantaasia.

Väga paljud klassid võtsidki võistluselt aktiivselt osa ja ainult nädala jooksul sai nii mõnigi klassiruum totaalse muutumise osaliseks. Vaheajal tuli kokku erinevate klasside esindajatest koosnev žürii, et hinnata ühiselt kõiki klassiruume.

12.c klass hinnati peavõidu vääriliseks.
Kuna võistlus oli üsna tasavägine, anti välja ka päris mitu eriauhinda.
Auhinna said veel:
7.b („Kõige kirjumirjum“), 12.b („Kõige enim plakateid/kõige posteriseeritum“), 11.c („Mõnusalt minimalistlik“), 1.d ja 4.b („Lustakas/rõõmus õhkkond“), 10.b („Kõige kodusem“), 9.c („Kõige truum klassijuhatajale“) ja 9.b („Kõige kunstiliselt andekam“).

Õnnitlused võitjatele!

TSG õpilasesindus

TSG osaleb Kodanikuteaduste kompetentsikeskuse rajamisel

Tallinna Saksa Gümnaasium koos teiste partneritega (Pelgulinna GümnaasiumLaagna Gümnaasium ja Tallinna Kunstigümnaasium) alustas tegevust Kodanikuteaduste kompetentsikeskuse rajamisel.

7. märtsil toimus Pelgulinna Gümnaasiumis esimene Globisens laborite koolitus, mille viis läbi Mari-Liis Peets Insplay’st.

Eesmärgiks on tuua sensortehnoloogia õpilastele kasutusse ainetundidesse ja teha koostööd ka kogukonnaga. Ettevõttmist toetab Innove läbi Klass+ projekti rahastuse ja tegevusi viiakse ellu ühiselt järgmisel kolmel aastal.

LOE ja VAATA lähemalt siit

Globisens laborite koolitus

 

Usundiõpetuse olümpiaadilt kolmas koht

TSG osales esimest korda vabariiklikul usundiõpetuse olümpiaadil ja kohe väga edukalt!

Liisi Tooming (12.a) pälvis kõrge 3. koha. Palju õnne!

Tänavune olümpiaad oli keskendunud Eesti Kirikute Nõukogu aastateemale Eesti usk.

Loe Liisi lõppvooru viinud päevakajalist esseed “Kirikute soovid, kas erakondadele juhiseks, teetähiseks, komistuskiiks või tüliõunaks?”

Täname juhendajat õpetaja Ulla Herkelit!

Liisi Tooming

Kutsume kõiki emakeelepäeval ühinema aktsiooniga #ühislugemine

#ühislugemine

Tallinna Saksa Gümnaasium kui kirjandust väärtustav kool kutsub kõiki emakeelepäeval, 14. märtsil ühinema aktsiooniga #ühislugemine.

  • 14. märtsi hommikul tööle või kooli minnes pista kotti üks ilukirjanduslik teos – kas juba pooleliolev või alles alustamist vajav.
  • Ajavahemikus 9.00-9.30 või 13.00-13.30 unusta oma argirutiin, võta sisse mugav asend ning andu lugemiselamusele.
    Kuna tegemist on emakeelepäevaga, siis igaüks võib lugeda just oma emakeeles.
  • Kui oled pool tundi koos tuhandete teistega lugenud, tee endast koos raamatuga foto ning postita Facebooki üritusele “Ühislugemine”  või mujal sotsiaalmeedias märkides juurde #ühislugemine

On üldteada fakt, et lugemine rikastab meie keelekasutust ja sõnavara, rääkimata maailmatajust. Albert Einstein on isegi öelnud, et kui ta poleks lugenud F. Dostojevski teost “Kuritöö ja karistus”, poleks ta olnud võimeline sõnastama oma relatiivsusteooriat.

Paslik on siinkohal meenutada, et ka meie kultusteose “Tõde ja õigus” loomise mõte tuli A.H. Tammsaarel pärast seda, kui oli Dostojevski teose eesti keelde tõlkinud – lugemine ajendab suurtele tegudele.

Lugedes on iga päev emakeelepäev!

#ühislugemine #kirjandustväärtustavkool #emakeelepäev