Erasmus+ töövarjutamine Slovakkias. Kogemuslugu
Tere ehk nagu Slovakkias öeldakse – Dobrý deň!
Minu nimi on Fabian Mohrhardt ning töötan Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelses osakonnas bioloogiaõpetajana. Igapäevaselt õpetan loodusteadusi saksa keeles õpilastele, kellest osa on keelt õppinud alles suhteliselt lühikest aega. See teeb töö põnevaks, kuid esitab ka õpetamise planeerimisele ja läbiviimisele oma väljakutsed.
2025. aasta kevadel sain toreda e-kirja Slovakkiast. Minuga võttis ühendust kolleeg Sandra Vitkovičová, kes õpetab samuti bioloogiat saksa keeles ning tundis huvi võimaluse vastu tulla nädalaks minu tunde vaatlema ja erialaseid kogemusi vahetama Erasmus+ töövarjutamise raames. Mõte tundus suurepärane ning juba mõne päeva pärast oli tema külaskäik Tallinna kokku lepitud. Aprilli alguses külastas Sandra Tallinna Saksa Gümnaasiumi ning nagu ta hiljem ütles, avaldas meie kool talle sügavat muljet.
Ka minu huvi tema kooli vastu kasvas nende vestluste käigus märgatavalt. Nii sündiski plaan minna Erasmus+ õpirändele Bratislavasse. Aprilli lõpus 2026 asusin teele ning pärast lühikest peatust Viinis jõudsin Slovakkia pealinna. Gymnázium Bilíkova asub Bratislava lääneosas rahulikus elamurajoonis. Kooli suurimaks eripäraks on tugev saksa keele suund. Lisaks Saksa Keelediplomi (DSD) programmile õpetatakse seal mitmeid aineid saksa ja inglise keeles ning paljude õpilaste eesmärk on jätkata õpinguid Saksamaal või Austrias. Kuna selliseid võimalusi pakkuvaid koole on Slovakkias vähe, tullakse sinna õppima ka kaugematest piirkondadest. Vestlustest õpilastega sain teada, et mõned neist sõidavad kooli iga päev isegi poolteist tundi.
Erasmus+ töövarjutamise nädala jooksul oli mul võimalus jälgida erinevate klasside tunde ning tutvuda kolleegide õpetamisstiiliga. Kõige rohkem viibisin bioloogia-, keemia- ja saksa keele tundides. Huvitav oli märgata, et Slovakkia koolis on õpetajakesksel õpetamisel endiselt väga oluline roll. Õppekava on mitmes aspektis erinev meie omast ning keskendub tugevalt akadeemiliste teadmiste omandamisele ja õpilaste ettevalmistamisele ülikooliõpinguteks. Samas kasutatakse aktiivselt ka kaasaegseid õppemeetodeid. Eriti jäi mulle meelde tund, kus vereringe teemat käsitleti virtuaalreaalsuse abil. Õpilased said justkui teha rännaku läbi inimkeha ning kogeda õpitavat täiesti uuel viisil. Sellised näited panevad paratamatult mõtlema, kuidas võiks sarnaseid lahendusi kasutada ka meie koolis. Kõige rohkem avaldas mulle aga muljet kolleegide pühendumus. Oli näha, et nad teevad oma tööd suure innuga ning otsivad pidevalt võimalusi õppetöö arendamiseks, isegi siis, kui tingimused ei ole alati ideaalsed.
Lisaks tundidele sain osa ka kooli igapäevaelust laiemalt. Ühised lõunad koolisööklas, projektirühmade tegevused ja õppekäigud andsid hea ülevaate sellest, milline on koolikultuur väljaspool klassiruumi. Eriti põnev oli tutvuda õpilaste elektrilise võidusõiduauto projektiga, mis näitas hästi, kuidas teoreetilisi teadmisi praktiliselt rakendatakse. Nädala lõpuks olin kogunud hulgaliselt uusi mõtteid, ideid ja inspiratsiooni. Sellised rahvusvahelised Erasmus+ õpiränded annavad võimaluse näha oma tööd värske pilguga ning õppida kolleegidelt, kes tegutsevad teistsuguses haridusruumis. Minu jaoks oli see kogemus väga väärtuslik ning kinnitas veel kord, et õpetajate vaheline koostöö ei tunne riigipiire.
Kui teil avaneb võimalus osaleda Erasmus+ töövarjutamises või mõnes rahvusvahelises koostööprojektis, siis soovitan sellest kindlasti kinni haarata. Kunagi ei tea, millised uued ideed ja tutvused võivad ühest nädalast alguse saada.
Õpetaja Fabian Mohrdhardt
