õpetaja Archives - Tallinna Saksa Gümnaasium

Erasmus+ töövarjutamine Slovakkias. Kogemuslugu

3. mai 2026/- uudised

Tere ehk nagu Slovakkias öeldakse – Dobrý deň!

Minu nimi on Fabian Mohrhardt ning töötan Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelses osakonnas bioloogiaõpetajana. Igapäevaselt õpetan loodusteadusi saksa keeles õpilastele, kellest osa on keelt õppinud alles suhteliselt lühikest aega. See teeb töö põnevaks, kuid esitab ka õpetamise planeerimisele ja läbiviimisele oma väljakutsed.

2025. aasta kevadel sain toreda e-kirja Slovakkiast. Minuga võttis ühendust kolleeg Sandra Vitkovičová, kes õpetab samuti bioloogiat saksa keeles ning tundis huvi võimaluse vastu tulla nädalaks minu tunde vaatlema ja erialaseid kogemusi vahetama Erasmus+ töövarjutamise raames. Mõte tundus suurepärane ning juba mõne päeva pärast oli tema külaskäik Tallinna kokku lepitud. Aprilli alguses külastas Sandra Tallinna Saksa Gümnaasiumi ning nagu ta hiljem ütles, avaldas meie kool talle sügavat muljet.

Ka minu huvi tema kooli vastu kasvas nende vestluste käigus märgatavalt. Nii sündiski plaan minna Erasmus+ õpirändele Bratislavasse. Aprilli lõpus 2026 asusin teele ning pärast lühikest peatust Viinis jõudsin Slovakkia pealinna. Gymnázium Bilíkova asub Bratislava lääneosas rahulikus elamurajoonis. Kooli suurimaks eripäraks on tugev saksa keele suund. Lisaks Saksa Keelediplomi (DSD) programmile õpetatakse seal mitmeid aineid saksa ja inglise keeles ning paljude õpilaste eesmärk on jätkata õpinguid Saksamaal või Austrias. Kuna selliseid võimalusi pakkuvaid koole on Slovakkias vähe, tullakse sinna õppima ka kaugematest piirkondadest. Vestlustest õpilastega sain teada, et mõned neist sõidavad kooli iga päev isegi poolteist tundi.

Erasmus+ töövarjutamise nädala jooksul oli mul võimalus jälgida erinevate klasside tunde ning tutvuda kolleegide õpetamisstiiliga. Kõige rohkem viibisin bioloogia-, keemia- ja saksa keele tundides. Huvitav oli märgata, et Slovakkia koolis on õpetajakesksel õpetamisel endiselt väga oluline roll. Õppekava on mitmes aspektis erinev meie omast ning keskendub tugevalt akadeemiliste teadmiste omandamisele ja õpilaste ettevalmistamisele ülikooliõpinguteks. Samas kasutatakse aktiivselt ka kaasaegseid õppemeetodeid. Eriti jäi mulle meelde tund, kus vereringe teemat käsitleti virtuaalreaalsuse abil. Õpilased said justkui teha rännaku läbi inimkeha ning kogeda õpitavat täiesti uuel viisil. Sellised näited panevad paratamatult mõtlema, kuidas võiks sarnaseid lahendusi kasutada ka meie koolis. Kõige rohkem avaldas mulle aga muljet kolleegide pühendumus. Oli näha, et nad teevad oma tööd suure innuga ning otsivad pidevalt võimalusi õppetöö arendamiseks, isegi siis, kui tingimused ei ole alati ideaalsed.

Lisaks tundidele sain osa ka kooli igapäevaelust laiemalt. Ühised lõunad koolisööklas, projektirühmade tegevused ja õppekäigud andsid hea ülevaate sellest, milline on koolikultuur väljaspool klassiruumi. Eriti põnev oli tutvuda õpilaste elektrilise võidusõiduauto projektiga, mis näitas hästi, kuidas teoreetilisi teadmisi praktiliselt rakendatakse. Nädala lõpuks olin kogunud hulgaliselt uusi mõtteid, ideid ja inspiratsiooni. Sellised rahvusvahelised Erasmus+ õpiränded annavad võimaluse näha oma tööd värske pilguga ning õppida kolleegidelt, kes tegutsevad teistsuguses haridusruumis. Minu jaoks oli see kogemus väga väärtuslik ning kinnitas veel kord, et õpetajate vaheline koostöö ei tunne riigipiire.

Kui teil avaneb võimalus osaleda Erasmus+ töövarjutamises või mõnes rahvusvahelises koostööprojektis, siis soovitan sellest kindlasti kinni haarata. Kunagi ei tea, millised uued ideed ja tutvused võivad ühest nädalast alguse saada.

Õpetaja Fabian Mohrdhardt

Iseseisva õppimise päeval külastasid õpetajad Rakvere Riigigümnaasiumi

6. veebruar 2026/- loodus- ja reaalained, uudised, võõrkeeled

29. jaanuaril, iseseisva õppimise päeval külastasid võõrkeelte ning loodus- ja reaalainete õppetooli õpetajad Rakvere Riigigümnaasiumi, et tutvuda kooli õpikeskkonna, õppekorralduse ning uuenduslike õppelahendustega.

Koolijuht Liisa Puusepp ja võõrkeeleõpetajad andsid põhjaliku ülevaate kooli eripärast ning õppekava põhimõtetest. Rakvere Riigigümnaasiumi õppekava lähtub säästva arengu hariduse printsiipidest ning keskne roll on lõimitud õpitegevustel ja projektõppel. Lõimitud õppimise järjepidev arendamine ja selle üha suurem rakendamine igapäevases õppetöös on kooli strateegiline eesmärk.

Hea näitena tutvustati kursust „Viru Vägi“, mille raames avastavad õpilased ekspertide juhendamisel Virumaa looduslikku mitmekesisust, piirkonna ajalugu ning kultuurmaastikke, kus põimuvad inimese tegevus ja loodus läbi sajandite kuni tänapäeva kultuuriruumini.

Külastus pakkus osalejatele inspireerivaid ideid, uusi vaatenurki ning väärtuslikku kogemuste vahetust kolleegidega.

Suur tänu toreda päeva eest Rakvere Riigigümnaasiumi väekale kooliperele!

Õppetoolide juhid Küllike Kütt ja Ivi Olev
Fotod: Kätlin Rebane

Meediaring tegutseb: uus osa saatest “Wichtige Fragen”

21. jaanuar 2026/- uudised

Meie koolis on 5.-9. klasside õpilastel võimalus meediaringis filmimise tehnikatel põhinevaid multimeedia kasutusvõimalusi proovida.

Sellel õppeaastal jätkavad õpilased saatega “Wichtige Fragen”, mille fookuses on vilistlased, kuna on kooli sünnipäeva-aasta.

24. novembril 2025 oli saates külas Kaarel Rundu, Tallinna Saksa Gümnaasiumi vilistlane ja endine direktor. Juttu tuli tema kooliajast ning direktoriametist. Saade on väga inspireeriv ja meeleolukas.

Intervjuu tehti Tallinna Saksa Gümnaasiumi salvestusruumis.

Intervjuud saate vaadata siin.

Tutvuge ka saate värske kodulehega “Wichtige Fragen”.

Artikli koostasid: Mia, Ranely, Sofia, Olari ja juhendaja Erik Remma.

TSG haridustehnoloogia õpiringi õpetajad arendasid “digiampsude” toel digipädevusi

29. detsember 2025/- TSGdigi, uudised

Tallinna Saksa Gümnaasiumis jõudis lõpule mahukas arendusprojekt koostöös Tallinna Ülikooliga, mille käigus võtsid meie haridustehnoloogia õpiringi õpetajad fookusesse oma digioskuste lihvimise.

Tagasi vaadates oli tegemist õpetliku teekonnaga, mis keskendus digipädevuse sisuloome temaatikale, mille spetsiifiliseks teemaks oli “Ekraanisalvestuse abil õppevideote loomine”, pakkudes õpetajatele võimalust oma õppematerjale kaasajastada.

Projekti idee ei sündinud tühjalt kohalt. Juba varem oli selge, et kuigi digivahendid on koolis igapäevased, oli õpetajate digipädevuste tase ebaühtlane. Veelgi olulisem oli aga õpetajate endi selgelt väljendatud soov areneda ja uusi nippe õppida. Sellest vajadusest koorus välja uudne lahendus, kuidas haridustehnoloogia õpiringis õppida ehk “digiampsud”.

Kuidas me õppisime?

Traditsioonilise pika loengusarja asemel otsustasime katsetada midagi paindlikumat. Projekti käigus loodi ja rakendati hübriidõppe mudel, mis kombineeris omavahel ühised õpiringi kohtumised kord kuus koostööajal koolimajas ja iseseisvaks läbimiseks mõeldud e-õppe moodulid ehk “digiampsud”. See andis osalejatele võimaluse õppida omas tempos, kuid samas saada tuge kolleegidelt ja juhendajatelt. Tehnilises plaanis oli programm tihe ja praktiline. Õpetajad said käe valgeks keskkondadega nagu Google Sites, H5P ja Padlet ning õppisid videotöötlust lõiketööriista ja CapCut tarkvaraga. Kogu tegevus ei olnud aga pelgalt tehniline katsetamine, vaid toetus kindlatele haridusteaduslikele metoodilistele alustele, sealhulgas Merrilli ja Bloomi mudelitele, et loodud õppematerjalid oleksid pedagoogiliselt sisukad.

Tulemused ja õppetunnid

Peale projekti lõppu tehtud kokkuvõtted näitasid, et antud õpetamise ja õppimise suund oli õige. Osalejad hindasid loodud materjalide kvaliteeti ja juhendajate tööd kõrgelt. Paljud õpetajad tõdesid, et näevad omandatud oskustes suurt väärtust ja tunnevad huvi ka täiendavate digiteemade vastu, mis õppeprotsessis neid inspireerisid.

Loomulikult pakkus teekond ka väljakutseid. Kõige suuremaks takistuseks osutus ootuspäraselt aeg. Tihe koolielu ja kiire kevadine periood, millal projekt ellu viidi, tegid süvenemise kohati keeruliseks, mistõttu jõudis video loomiseni vaid osa alustanutest. Siiski kinnitas Digiampsude avatud e-õppematerjali lehele liidetud Google Analyticsi statistika, et loodud materjalid leidsid kasutust ja oodatav mõju on olemas ning õppematerjale kasutati aktiivselt ka hiljem.

Mis saab edasi?

Kuigi konkreetne projekt on lõppenud, on selle mõju pikaajaline. “Digiampsude” formaat tõestas end kui toimiv viis Tallinna Saksa Gümnaasiumi haridustehnoloogia õpiringi õpetajate koolitamiseks. Oleme kogemuse võrra rikkamad ja teame, et tulevikus tasub sarnaste koolituste puhul planeerida veelgi rahulikumat ja paindlikumat ajakava. Antud projekt viidi ellu 2024/2025. õppeaasta kevadel, uus ja täiendusteda digiampsude projekt on käimas ka käesoleval õppeaastal, mille teemaks on “Avatud e-õppematerjali loomine Google sites’is”.

Täname projektis osalenud haridustehnoloogia õpiringi õpetajaid!

Projekti meeskonda kuulusid Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia magistrandid Marje Mölder, Kertu Sorge, Greete Tarkin, Ivar Reimann, Erik Remma ja andragoog Merle Truubon.

Projekti juhendasid Tallinna Ülikooli õppejõud Piret Jeedas, James Sunney Quaicoe, Külli Meier ja Helina Loor.

Erik Remma, TSG haridustehnoloog

Digitehnoloogia ees ei tasu hirmu tunda

17. oktoober 2025/- TSGdigi, uudised

Tallinna Saksa Gümnaasiumi haridustehnoloog Erik Remma arutles Õpetajate Lehes ilmunud loos tehnoloogia kasutamise üle õppetöös meie kooli näitel.

Digitehnoloogia on tööriist, mis peab õppimist toetama, õpetajal peavad selleks olema teadmised ja sobiv mõtteviis.

Loe intervuud Õpetajate Lehest, 14.10.2025

TSG tunnustab kolleege

3. oktoober 2025/- ÕE, uudised

TSG aasta õpetaja 2025 — Ene Uibo

Tema töövõime on aukartustäratav — loominguline, entsusiastlik ja kustumatu energiaga.
Ta on alati rahulik ja valmis kuulama — olgu see kolleeg, lapsevanem või õpilane.
Tema koorid ja ettevõtmised on kui lained, mis liigutavad kõiki, kes nendega kokku puutuvad.

TSG aasta töötaja 2025 — Andres Larka

Alati abivalmis, vastutulelik ja rahulik. Ükski suurem üritus koolis ei toimu ilma temata.
Tehnika hakkab tööle, kui Andres klassi astub.
Ilma temata poleks elu planeedil TSG võimalik.

Kolleegipreemia 2025 — Triin Ots

Alati rõõmus ja postiivne, eeskuju õpetajatele ja õpilastele.
Hämmastav inimene, kes suudab mõelda endast väga palju kaugemale, hindamatu tiimiliige.
Tõeline kolleeg ja sõber, kes toetab ja märkab.

Aasta tegu 2025 — TSG karjääripäev, (Avely Kasela, Laura Steinbach)

Õpilasesinduse poolt antud autasud õpetajatele:

Kõige stiilsem: Rosalinde Rist
Kõige soojema südamega: Reet Jõgeva
Kõige parema huumoriga: Astrid Rätsep
Aasta klassijuhataja: Jan Zünkeler
Kõige aktiivsem koolielus: Erik Joasaare
Kõige toredam uustulnuk: Robin Schmidlin

PILDIGALERII: Õpetajate päev 2025

Südamest südamesse: mida õppida Iiri koolikultuurist

9. juuni 2025/- uudised

Olen õpetaja Helen-Julia Pedamäe ning viibisin 25.-30. mail Erasmus+ programmi raames töövarjuks Iirimaal, Dublinis asuvas Our Lady of Lourdes algkoolis.

Selles koolis õpib veidi üle 200 õpilase, lisaks tavaklassidele tegutseb seal ka kaks väiksemat eriklassi autismispektrihäirega lastele. Külastasin paljude erinevas vanuses õpilaste tunde alates 4–5-aastastest ning 6-aastastest kuni 5. klassi õpilasteni välja. Enim jäid mulle meelde 1. klassi loodusõpetuse tund, kus oli teemaks päike ja 5. klassi loodusõpetus, kus räägiti elektrist ja tehti tutvust vooluringiga. Kõige inspireerivam oli aga 4. klassi kirjanduse tund, kus osa õpilasi tegutses iseseissvalt lugemisülesannete kallal, samal ajal kui väikesed lugemisrühmad analüüsisid õpetajaga loetavat raamatut. Õppetöö korraldus meenutas pigem üldõpetust, sest õppetöö ajal liiguti näiteks väiksematega loodusõpetuselt üle kunstile. Päris selgelt ei olnud paigas, mis tund parasjagu on ning õpetajad liikusid õpilastega sujuvalt ühelt tegevuselt teisele. Kõiki õpikuid ja töövihikuid hoiustati klassiruumis, mis võimaldas edukalt sellisel kujul õppeainete lõimimist.

Lisaks koolikeskkonna ja õppemetoodikaga tutvumisele keskendusin huvitavate ideede ja lahenduste märkamisele, mida saaks kasutada “rohelise” mõtteviisi edendamiseks Tallinna Saksa Gümnaasiumis. Panin tähele, et mitmetes klassiruumides kasvatati aknalaudadel taimi, mille eest õpilased hoolitsesid. Õpetajad kasutasid taimede kastmist justkui väikese pausina tunni sees. Suur õueala võimaldab neil taimed hoovi istutada ja jälgida nende edasist kasvamist.

Koolimaja ise oli pigem vanemapoolne, kuid lastel oli rohkelt liikumisruumi kooli ümbruses: paar väiksemat palliplatsi korv- ja jalgpalli mängimiseks ning suur roheala, kus mängiti palli- ja ringmänge. Sain teada, et olemas on ka gaeli jalgpall (Gaelic football), mis on seal üsna populaarne. Kõigil õpilastel oli kaks õuevahetundi, üks lühem (10 min) ja teine pikem (30 min). Õue mindi peaaegu iga ilmaga, välja arvatud paduvihma korral, ning ikka koolivormis. Kuigi ilmad olid jahedad, ei pannud enamik õpilasi koolipusale midagi peale ja õues liikumisest tunti suurt rõõmu.

Suureks erinevuseks oli see, et koolis puudus söökla, soe toit toodi kohale ja söödi klassiruumides lõunapausi ajal. Sel hetkel olin väga tänulik meie sooja koolilõuna eest, mida õpilastele lisaks kõigele ka tasuta pakutakse. Pärast koolipäeva lõppu koristati klassiruumid, seejärel rivistuti ning õpetaja saatis lapsed väravani, kus vanemad neid ootasid. Koolipäev lõppes kõigil algkooli õpilastel kell 14.30.

Lisaks üllatas mind mitmel korral, kui viisakalt õpilased käitusid ning kui järjepidevalt õpetajad pöörasid tähelepanu käitumisnormidele. Sain lõpuks paremini aru, miks inimesed nii Suurbritannias kui ka Iirimaal on üldiselt nii viisakad.

Minu nädal Iirimaal oli väga huvitav ja inspireeriv. Sain hulgaliselt ideid, mida soovin klassiruumis õpilastega katsetada ning samuti ka uut motivatsiooni meie kooli keskkonnateadlikkuse tõstmiseks. See kogemus jääb mulle alatiseks südamesse.

Erasmus+ õpirände mentorina toetas mind selle nädala jooksul partnerkooli direktor Anne Smith, kes aitas mul leida sobivad tunnid ja õpetajad töövarjutuse läbiviimiseks ning kellega pidasime põhjalikke arutelusid nii enne õpirännet kui ka selle kestel.

Õpetaja Helen-Julia Pedamäe

Töövarjutamine Dinkelscherbeni koolis – inspireeriv kohtumine uue õpikäsitusega

28. mai 2025/- uudised

Mina olen saksa keele õpetaja Kätlin Rebane ning viibisin 5.–9. mail Erasmus+ programmi raames töövarjuna Saksamaal, Grund- und Mittelschule Dinkelscherbenis.

Tegemist on umbes 300 õpilasega kooliga Lõuna-Saksamaal, Baieris. Kooli õhkkond on soe ja kaasaegne, ning suur rõhk on pandud iga õpilase individuaalsele arengule ja kogukondlikule koostööle.

Kool osaleb aktiivselt rahvusvahelises koostöös. Erasmus+ projekt „Freundschaft kennt keine Grenzen“ („Sõprus ei tunne piire“) on toonud kokku õpilasi Saksamaalt, Ungarist ja Hispaaniast, luues õpilastele väärtuslikke kultuuridevahelisi kogemusi.

Mind paelus eriti viimastel aastatel kasutusel olnud Churi mudel (sks k Churer Modell) – uuenduslik õppekorralduse kontseptsioon, mis on pärit Šveitsist ja Eestis veel vähetuntud. Selle keskmes on õpperuumi ümberkujundamine: klassiruum muudetakse paindlikuks õpikeskkonnaks, kus õpilased saavad valida endale sobiva töökoha. Klassi keskpunkt ei ole enam tahvel, vaid õpilane ise.

Iga tund algab lühikese ringis tehtava sissejuhatusega, kus õpetaja tutvustab teemat ja annab edasi tunni struktuuri. Seejärel töötavad õpilased individuaalselt või väikestes rühmades materjalidega, mis vastavad nende oskustele ja huvidele. Vaba valik – nii töökoha, partnerite kui ka õppematerjalide osas – toetab iseseisvust ja kasvatab vastutustunnet. Õpetaja roll on muutunud: ta ei ole enam ainult teadmiste edastaja, vaid pigem juhendaja ja toetaja, kes aitab igal lapsel oma teed leida.

Koolis toimis see mudel algklasside puhul suurepäraselt ning jättis väga sügava mulje.

Kokkuvõttes oli minu nädal Dinkelscherbenis äärmiselt inspireeriv. Sain palju uusi mõtteid ja ideid, kuidas muuta ka meie kooli õpikeskkond paindlikumaks ja õppijasõbralikumaks. Samas pakkus külastus ka võimalust paremini mõista Saksamaa koolielu ning kogeda Lõuna-Saksamaa kultuuri laiemalt.

Rõõmu loov õpetaja

28. aprill 2025/- uudised

Meie kooli emakeeleõpetaja Anu Kušvidi positiivset energiat tunnustavad lapsevanemad esitasid tema kandidatuuri tiilile “Rõõmu toov ja loov õpetaja”.

Palju õnne! Soovime jätkuvat koolirõõmu ja säravat meelt!

Peaasi.ee otsis vaimse tervise vitamiinikuuri raames rõõmu toovat ja rõõmu loovat õpetajat.

Erasmus+ koolitus Lissabonis keskendus uuenduslikele lähenemisviisidele keskkonnahariduses

9. aprill 2025/- roheline kool, uudised

17.–21. märtsil 2025 osalesid õpetajad Poolast, Portugalist, Saksamaalt ja Eestist Erasmus+ koolitusel Lissabonis, mille fookuses olid uuenduslikud lähenemisviisid keskkonnaharidusele. Koolituse moto „Väikesed teod, suur mõju“ kutsus osalejaid mõtestama, kuidas igapäevased valikud ja käitumismustrid keskkonda laiemalt mõjutavad.

Õpetajad võeti soojalt vastu organisatsiooni Cultivating Futures kontoris, kus rahulikus ja toetavas õhkkonnas tutvuti koolitusnädala eesmärkide ja ajakavaga. Erilist tähelepanu pöörati keskkonnateadlikkust edendavale „9 R-i“ kontseptsioonile:

Rethink (mõtle uuesti), Respect (austa), Refuse (keeldu), Reduce (vähenda), Reuse (taaskasuta), Recycle (ümber töötle), Rot (komposteeri), Reinform (teavita uuesti), Revolutionize (muuda põhjalikult).

See kontseptsioon kujunes väärtuslikuks tööriistaks keskkonnateemade elavaks ja praktiliseks käsitlemiseks koolitunnis.

Koolitus hõlmas arutelusid olulisemate keskkonnaprobleemide ja nendega seotud statistika üle, samuti ideede ja heade praktikate vahetamist keskkonnahariduse vallas.

Praktilised töötoad, eriti „Rethink and Refuse“, pakkusid võimalust tutvuda jätkusuutlike alternatiividega tavapärastele tarbimisvalikutele. Esimese päeva pärastlõunal osalesid õpetajad rühmatöös „Muutuse seemned“, kus avastati Lissaboni linnaruumi ja analüüsiti võimalusi, kuidas väikeste, ent teadlike tegudega oma keskkonnajalajälge vähendada – olgu selleks ühekordsest plastist loobumine või ühistranspordi eelistamine.

Järgnevatel päevadel uuriti ringmajanduse ja lineaarse majanduse erinevusi, toodete elutsüklit ning keskkonnasõbralikke tarbimismustreid. Inspiratsiooni pakkusid ka loovad lahendused, näiteks Bordalo II taaskasutusmaterjalidest loodud tänavakunst, mis üle tundis äratundmisrõõmu osaleja Eestist.

Õpetajad külastasid ka õppemajapidamist, kus lapsed saavad taimede ja loomadega vahetult kokku puutuda ning looduskeskkonda väärtustavates tegevustes osaleda. Samuti osaleti keskkonnakampaanias, mille raames koguti linnatänavail prügi – idee, mida saab kohandada ka kodumaise koolikeskkonna jaoks.

Koolitusnädal lõppes inspireeriva külastusega kooli, mis tegutseb „nullkulu“ kontseptsiooni järgi, eesmärgiga minimeerida jäätmete teket. Kuigi täielik jäätmevabadus võib praktikas olla keeruline, innustas selle kooli sihikindlus ka teisi osalejaid jätkusuutlikke lahendusi otsima.

Koolitusel osalenud õpetajad võtavad Erasmus+ kogemusest saadud teadmised ja ideed kaasa, et aktiivselt oma koolielu rikastada. Omandatud oskused aitavad tõsta õpilaste teadlikkust keskkonnateemadel ning kujundada neist vastutustundlikud ja mõtestatud „muutuse loojad“.

Fabian Mohrhardt, bioloogia õpetaja ja keskkonna valikkursuse juhendaja

Sildid: õpetaja