Meie kooli õpilane osales Arvamusfestivalil

12.–13. augustil toimus Paides juba neljas Arvamusfestival. Kahe päeva jooksul peeti üle 230 arutelu, kusjuures mõttevahetuste teemad varieerusid taaskasutatavatest energiaallikatest kuni ühiskondliku innovatsioonini. Huvitav Kool võõrustas Õpiorus väärtuspõhise hariduse alal arutelu teemal „Kas Mustamäe kool on kogukonnakool?”. Pealkiri on pigem kujundlik ja mõeldud on kooli üldiselt. Tallinna Saksa Gümnaasiumit esindas 12.a õpilane Anna-Liisa Merilind.

Vihmasel laupäeva hommikul oli selle teema üle arutlema kogunenud ligi 40 huvilist ja asjaosalist. Kaasatud olid nii suurte kui väikeste ja nii alles tegutsemist alustavate kui ka juba pikaajaliste traditsioonidega koolide juhid, õpetajad, õpilased, lapsevanemad ja hariduseksperdid. Üritust modereeris ja arutelugruppe haldas Tagasi Kooli projektijuht Kerttu Sepp.

Poolteist tundi kestnud arutelu koosnes nii grupisisesest arupidamisest kui ka kokkuvõtete tegemisest. Iga rühm sõnastas ajurünnaku tulemusena kolm tähtsaimat küsimust, mis käesoleva teema peale mõeldes tekkisid. Minu grupp otsustas keskenduda kooli ja kogukonna omavahelisele suhtele: mida ootab kogukond koolilt ning mida pakub kogukond koolile? Mis juhtub, kui kool ise võtab väljakutse vastu hakata kogukonnakooliks?

Tihtilugu on nii, et kogukond ei soovigi koolilt enamat, kui seda, et lapsed saaksid sealt hea hariduse ning et koolilapsed ei lärmaks ega vandaalitseks ümbruskonnas. Tegelikult aga võib koostöö kooliga olla kogukonna jaoks vägagi soodne, näiteks kui kohalikud elanikud kasutavad sportimiseks kooli ruume või kui koolilapsed panustavad avaliku ruumi ilusamaks muutmisse.

Kogukond saab ka ise koolile kasulik olla, näiteks oleks Mustamäe mõistes edasiarendust väärt mõte üle 60-aastaste kohalike elanike õppetöösse kaasamine algklasside abiõpetaja näol. Meie kool on tegelikult juba selles aspektis tunnustamist väärt, sest vabariigi aastapäevale eelnev vilistlaspäev on koolipere hulgas väga populaarne ning selle ettevõtmise käigus sõlmitud tutvused on väärtuslikud.

Viimase küsimuse üle arutledes jõuti üheskoos vastusele, et kool ise ongi ainuke, kes saab vastu võtta otsuse hakata kogukonnakooliks. See otsus ei tohiks ega saagi tulla kuskilt kõrgemalt kohalikust omavalitsusest või Haridus- ja Teadusministeeriumist. Samas ei tohiks siin erilist probleemi tekkida, sest koostöö kogukonnaga ei peaks olema pealesunnitud lisakohustus, vaid orgaaniline ning õppetöösse integreeritud partnerlus.

Lisaks käidi välja mõte, et kogukonnakool oleks lapse jaoks turvalisem ja parem kui nn tavaline kool. Tihe suhtlus kogukonnaliikmete vahel aitaks tuvastada probleeme, nagu näiteks koolikiusamine, ning ka üldine infovahetus kooli ja kodu vahel paraneks. Tugimeeskond nii õpilastele kui ka vanematele koosneks inimestest, kelle poole mure korral pöörduda.

Arutelu tulemusena võib rõõmuga tõdeda, et TSG liigub ühtsel sammul sellel pikal ja katsumusterohkel teekonnal saamaks kogukonnakooliks. Erinevad ettevõtmised, nagu näiteks perepäev ja kevadkontsert ning eelmisel õppeaastal esimest korda toimunud spordihommik Sparta spordiklubis, on vaid mõned näited kogukonnakooliks olemise eelistest.

Loe lisaks Huvitava Kooli blogist: http://huvitavkool.blogspot.com.ee/2016/08/iga-kool-ka-mustamae-voi-annelinna-kool.html

Fotod: Anna Markova