Parimate koolilõpetajate vastuvõtul Presidendi roosiaias pidas kõne Martina Eerme
3. juulil toimus Presidendi roosiaias pidulik vastuvôtt parimatele koolilõpetajatele. Suur au oli kõiki koolilõpetajaid kõnega esindada meie Martina Eermel 12.a klassist.
Lugupeetud Eesti Vabariigi President proua Kersti Kaljulaid, lugupeetud külalised ja kallid kuldmedalistid!
On imeline tunne siin presidendi roosiaias kõikide selle aasta kuldmedalistide nimel sõna võtta. Aitäh selle võimaluse eest!
Täna oleme kõik kullakarva. Maailmas on aga teisi värve mustmiljon ning juba pärimustekst 19. sajandi lõpust Põltsamaalt, mille on kuulsaks laulnud ansambel Trad Attack, toob lisaks sellele kõige kirkamale toonile välja ka murukarva, mullakarva, veekarva, vihmakarva ja muidugi päiksekarva toonid. Ainult kullatoonist jääks elus kindlasti väheks. Ma soovin teile, et te leiaksite kõik need värvid üles. Et teie elus oleks palju kullasära, aga ka päiksevärve ning veidike vihmatooni. Ja mis kõige tähtsam, et te ümbritseksite ennast nende värvidega, mis teile meeldivad. Sest nüüd on meil ju valikuvõimalus!
Suur sume südasuvi on käes, Eesti Vabariik tähistab oma esimest suurt juubelit ning meie esimesed suured pingutused on läbi. Meie kallis kodumaa on saja aasta jooksul näinud ka palju kurbust ja ebaõiglust lisaks rõõmsale arengule. Meie oleme sündinud vabas Eestis, meile on avatud kõik võimalused. Minagi olen lõpetanud sellise toreda kooli, kust sain nii Eesti Vabariigi kui ka Saksa Liitvabariigi tunnistuse. Maailm on lahti me ees ning täna ütleme aitäh selle eest ka meie kaugetele esivanematele, kes selle saavutamise nimel pingutasid, lubamatult tihti ka oma elu hinnaga.
Täna võime kõik enda üle uhked olla ning üksteist eduka koolilõpetamise puhul õnnitleda: 12 aastat kooliteed on finišisse jõudnud ja pingutuste eest gümnaasiumi kolme aasta jooksul oleme auga ära teeninud kullakarva medali. On vaja püsivust, sihikindlust, tarkust ja kindlasti veidike õnne, et selleni jõuda. Aga me saime sellega hakkama!
Kõige selle digiajastu kõrval, mille poolest Eesti maailmas esirinnas on, suureneb aga ka vajadus sotsiaalsete oskuste järele ning seda kool meile kõigi faktiteadmiste ja muude tarkuseterade kõrval ka õpetas. Klassist sai pere ja õpetajatest sõbrad meile kõikidele. Aitäh meie toetavatele koduperedele ja kooliperedele!
Armsad lõpetajad!
Nautigem täna seda kullasära, kuid otsigem üles ka kõik need muud värvid, mida elu meile pakub. Ikka mullakarva, murukarva, vihmakarva ja päiksekarva, et meie elu oleks vaheldusrikas, värviline ja õnnelik! Ja ikka selleks, et me oma teadmised, oskused ning tänutunde saaksime panustada oma armsa Eesti ja Euroopa ning kogu maailma arengusse ning õitsengusse.
Palju õnne meile ja aitäh Eesti Vabariigile!
Sirp
