Sildid: folkloor

2.-3. klasside lapsed õppisid leiba tegema

/-

10. septembril käisid 2.–3. klasside õpilased Eesti Vabaõhumuuseumis leivateoga tutvumas.

Teekond leivapätsi valmimiseni on pikk ja töömahukas. Kes tahab suve lõpul kuldsel rukkipõllul saaki lõigata, peab viljaterad juba eelmisel sügisel maha külvama. Meeleolukal õppekäigul õppisime selgeks rehepeksu, vilja tuulamise, käsikivil jahu jahvatamise ning maitsesime koos musta leiba.

Õppekäigu organiseeris õpetaja Ene Tõnnis.

leivategu

 

Koolipere tähistas Ukraina päeva

/-

Tallinna saksa gümnaasiumis sai 18. jaanuaril teoks kireva kultuuriprogrammiga Ukraina päev.

Teatavasti on aasta 2024 kuulutatd kultuuririkkuse teema-aastaks. Meie koolis õpib 28 Ukrainast pärit õpilast ning tekkiski plaan tähistada Ukraina päeva.

Eelkõige oli mõte, et õpilased, kes on sunnitud jätma oma kodud ja harjumuspärase elustiili, tunneksid end erilisena, sest saavad laval esineda ja nautida ukrainakeelsete külaliste pakutavaid emotsioone. Juba aulasse sisenedes oli võimalik tutvuda õpilaste valmistatud Ukraina-teemalise infoga ja otse loomulikult oli stendil ka legendaarse ukraina borši retsept.

Vapustava kontserdielamuse pakkus kooliperele Ruslan Trochynskyi koos oma andeka tütre Rutega, kes laulsid nii eesti kui ka ukraina keeles. Samuti näitas Ruslan meile huvitavaid eksootilisi rahvuspille. Kontserdi kõrghetkeks oli, kui professionaalsed lauljad ootamatult kõik meie ukrainlased lavale kutsusid ning koos rahvalaulu esitasid.

Väga lahkelt oli end meie õpilastele esinema lubanud neljaliikmeline ukraina rahvamuusika-ansambel lausa Kohtla-Järvelt. Kuid ootamatult selgus, et kohale oli jõudnud vaid üks ukraina folkloori entusiast Tatjana Ivushkina. Pole midagi teha, sest on haiguste levimise aeg. Kahjuks jäi seetõttu ära aatriumisse planeeritud pillimäng ja laul. See-eest on aga üle saja-aastaste rahvariietega proua Tatjana on tõeline mänguvõlur koos vahvate abivahenditega ja kõik soovijad said hoogsate laulude saatel tempokaid rahvamänge mängida.

Tõeliselt armas ja hubane oli rahvuslike nukkude valmistamise töötuba. Nendel nukukestel on sajandeid ukrainlaste uskumustes õnnetoov ja kaitset pakkuv funktsioon olnud. Selles töötoas osalesid vaid ukrainlased ja nii said tüdrukud omavahel ukrainakeelse juhendajaga lobiseda, endal näpud nobedasti nukukesi valmistamas. Igaüks sai oma uue mänguasja endale koju viia – loodetavasti õnne tooma, aga kindlasti armsa mälestusena toredat päeva meenutama.

Kindlasti täitis päev oma püstitatud eesmärki. Väga suure tähtsusega nende 28 õpilase jaoks oli kogu ettevalmistusprotsess ja prooviperiood – enamusel puudus laval esinemise kogemus ja nad olid väga elevil kogu protsessist, kohati nii elevil, et proovides oli keskendumisega raskusi. Samuti said erivanuselised õpilased koos tegutseda. Eesti õpilaste tagasidest oli selgelt väljendunud empaatiatunde areng lisaks imelisele kontserdielamusele.

Meie üritust austasid oma kohalolekuga ka Eesti Ukrainlaste Kongressi esinaine proua Vyra Konyk, Mustamäe linnaosa vanem Aivar Riisalu ja kultuurispetsialist Diana Talisainen, kes Ukraina õpilastele külakosti tõid.

Aitäh Helin Kapstale, kes õpetab eesti keelt kõigile ukrainlastele (ja teistele rahvustele ka) ning panustas tohutult ürituse korraldamisse ja õnnestumisesse.
Aitäh õpetaja Mariiale ja Nataljale, kes koos õpilastega laulsid.
Aitäh õpetaja Hellele, kes stendi Ukraina lipu värvidega kaunistas.
Aitäh Enele ja Pillele, kes muusikateemalisi mõtteid põrgatasid.
Aitäh Maivele, kes iga ideega nõus oli ning nõustas ja toetas.

Õpetaja Anu Kušvid

Meediakajastus

GALERII. Ruslan ja Rute Trochynskyi andsid Ukraina päeval saksa gümnaasiumis emotsionaalse kontserdi (pealinn.ee 18.04.2024)

ukraina päev

Lustakas kadrilaupäev

/-

Ei ole just igapäevane, et 3. klassi õpilased koolivormi eiravad. 24. novembril oli selleks põhjust, sest kätte oli jõudnud kadrilaupäev.

Valgetes riietes, punapõsksed ning naerusuised lauljad, mõistatuste esitajad ja luuletuste lugejad asusid hommikul teele mööda koolimaja ning seadsid sammud ka Mustamäe Riigigümnaasiumi, et sealsedki õpilased viljaõnne saaksid.

Kui kadripäeva ja jõulude vahel on rohkelt härmatist, siis tuleval aastal on rukkilõikuse ajal ilusad ilmad. Hoiame siis ilmataadil silma peal 🙂

Aitäh Eva-Liisa, Brita ja Kadri, et lustakaid kadrikesi juhendasite ning õigele teele suunasite!

Algõpetuse õppetool

kadrid
kadrid
kadrid
kadrid

3. klasside laternarongkäik rõõmustas lasteaialapsi

/- , ,

Saksamaal tähistatakse 11. novembril Püha Martini päeva. Eesti rahvakalendris järgi peetakse mardipäeva päev varem.

Püha Martini päeva tähistamiseks meisterdavad Saksamaa lasteaedade ja koolide õpilased laternaid ja lähevad nendega õhtuhämaruses rongkäigule.

Otsustasime seda päeva ka meie koolis tähistada. Saksa praktikant Nicole Hendelmann meisterdas 3. klassidega laternaid, nii saksa keele kui muusikaõpetuse tundides õpiti laulu “Ich gehe mit meiner Laterne“.

14. novembri hommikul korraldasime laternarongkäigu ja liikusime lauldes Tallinna Saksa Gümnaasiumi juurest Vesiroosi lasteaeda. Tore oli nii rongkäigus osalejatel kui ka lasteaia lastel ja õpetajatel!

Suur tänu Nicole Hendelmannile, muusika- ja saksa keele õpetajatele ning klassijuhatajatele! Tänu väga heale koostööle sündis selline vahva üritus.

Õpetaja Küllike Kütt

Mardi küüned külmetavad, marti, marti

/- ,

Mardipäeval, 10. novembril üllatas 4.a klass 12. klasse vanarahva kommetega. Üheskoos lauldes ja lustides oli tore neid meelde tuletada.

Lisaks said väikesed mardisandid rõõmu tunda meie kooli abiturientide taiplikkusest mõistatuste lahendamisel ja lahke pererahva andidest.

Missugused on vanad Eesti mardikombed ja traditsioonid?

Siin on väike ülevaade sullegi.

  • Mardipäev on 10. novembril, aga marti joosti tegelikult mardilaupäeval, 9. novembril.
  • Mardilaupäeval või mardipäeval liikusid algselt ringi mehed, 19. sajandi lõpupoole ka meesteks riietunud tütarlapsed.
  • Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Karvaseid rõivaid on seostatud viljakusega. Veel kasutati igasuguseid käepäraseid vahendeid, nagu takkusid, millest tehti habe ja juuksed, tohtu, sammalt, oksi jm, millest sai valmistada maski või mida sai kasutada kostüümi juures, samuti vatti ja riideribasid. Maskid olid enamasti mõeldud näo varjamiseks ja seetõttu rohmakad ning koledad. Oluline oli varjata nägu ja muuta end täiesti tundmatuks. Ka seos tagasipöörduvate esivanemate hingedega tingis riietuse ja maskide valiku.
  • Mardisantidel oli kombeks peale laulmise ja pillimängu käratseda ja lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Arvatavasti oli see kõik mõeldud halbade jõudude eemalepeletamiseks.
  • Mardirituaali juurde kuulus tammumine, rohmakas tantsimine ja ülespoole hüppamine, mida on samuti seostatud viljakuse taotlemisega. Igasugune üles upitamine, üles hüppamine ja tõstmine kriitilisel ajal või rituaali käigus taotles suuremaks ja pikemaks sirgumist.
  • Mardipäevast algasid tubased tööd ja talveaeg.
  • Hingedeaja tõttu kehtis rida töökeelde – eeskätt lina ja villaga seotud naistetööd, ka igasugune kolistamine, et mitte häirida hingede rahu.
  • Mardipäeva on peetud muistseks aastavahetuspühaks. Ka on seostatud seda surnute mälestamisega. Sarnase kõlaga nime kannab surmahaldjas mardus.
  • Mardid viskasid tuppa viljaõnne, s.t visanud peoga toapõrandale viljateri, herneid, tangu või riisi, soovides viljaõnnele jätku.

Veelgi täpsema ülevaate leiad siit

Õpetaja Ülle Gatski

Mart on tulnud kaugeelta, marti, marti

/- ,

Mardipäeval, 10. novembril üllatas 3.a klass 12. klasse vanarahva kommetega. Üheskoos lauldes ja lustides oli tore neid meelde tuletada.

Lisaks said väikesed mardisandid rõõmu tunda meie kooli abiturientide taiplikkusest mõistatuste lahendamisel ja lahke pererahva andidest.

Missugused on vanad Eesti mardikombed ja traditsioonid?

Siin on väike ülevaade sullegi.

  • Mardipäev on 10. novembril, aga marti joosti tegelikult mardilaupäeval, 9. novembril.
  • Mardilaupäeval või mardipäeval liikusid algselt ringi mehed, 19. sajandi lõpupoole ka meesteks riietunud tütarlapsed.
  • Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Karvaseid rõivaid on seostatud viljakusega. Veel kasutati igasuguseid käepäraseid vahendeid, nagu takkusid, millest tehti habe ja juuksed, tohtu, sammalt, oksi jm, millest sai valmistada maski või mida sai kasutada kostüümi juures, samuti vatti ja riideribasid. Maskid olid enamasti mõeldud näo varjamiseks ja seetõttu rohmakad ning koledad. Oluline oli varjata nägu ja muuta end täiesti tundmatuks. Ka seos tagasipöörduvate esivanemate hingedega tingis riietuse ja maskide valiku.
  • Mardisantidel oli kombeks peale laulmise ja pillimängu käratseda ja lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Arvatavasti oli see kõik mõeldud halbade jõudude eemalepeletamiseks.
  • Mardirituaali juurde kuulus tammumine, rohmakas tantsimine ja ülespoole hüppamine, mida on samuti seostatud viljakuse taotlemisega. Igasugune üles upitamine, üles hüppamine ja tõstmine kriitilisel ajal või rituaali käigus taotles suuremaks ja pikemaks sirgumist.
  • Mardipäevast algasid tubased tööd ja talveaeg.
  • Hingedeaja tõttu kehtis rida töökeelde – eeskätt lina ja villaga seotud naistetööd, ka igasugune kolistamine, et mitte häirida hingede rahu.
  • Mardipäeva on peetud muistseks aastavahetuspühaks. Ka on seostatud seda surnute mälestamisega. Sarnase kõlaga nime kannab surmahaldjas mardus.
  • Mardid viskasid tuppa viljaõnne, s.t visanud peoga toapõrandale viljateri, herneid, tangu või riisi, soovides viljaõnnele jätku.

Veelgi täpsema ülevaate leiad siit

Õpetaja Ülle Gatski