Postitused

Igaühes on kunstnik peidus

1.b klassil toimus 10. märtsil põnev õppekäik Eesti Lastekirjanduse Keskusesse.

Tutvusime lähemalt Edagar Valteri ja tema raamatuillustratsioonidega, mõistatasime ja saime ka ise joonistada.

Igaühes meist on tegelikult kunstnik peidus!

Töökas koolivaheaeg

Ajal, mil õpilased koolivaheajal puhkasid, koolitasid õpetajad ennast tublisti ning hankisid uusi teadmisi, et oma õpetamisoskusi veel meisterlikumaks lihvida.

Esimesel koolituspäeval juhtis Anu Tuulmets uurimis- ja praktiliste tööde juhendajate ja retsensentide tähelepanu töödes ettetulevatele tuli- ja valupunktidele. Saime konkreetseid vastuseid tekkinud probleemidele ning kinnitust, et oleme õigel teel.

Pärast lõunat järgnes uute teadmiste hankimine töötubades. Õpetaja Riina Leppmaa jagas vajalikke näpunäiteid tunni haldamise vahendite kohta ning õpetaja Maive Merkulova aitas õpetajatel kaardistada õpistrateegiaid.

Kolmapäevase koolituspäeva peateema oli „Koostöö on elu saladus“. Hommikupoolikul kuulasime ja elasime kaasa kolleegide koostööprojektide edulugudele. Pärastlõunal saime rühmatööna hinnata tehtut, vaadata tulevikku ning täiendada kooli arengukava omapoolsete ideesähvatustega.

Õpetajad, veebruar 2020

Neljapäeval, 27. veebruaril toimus meie kooli õpetajatele kauaoodatud külaskäik Arvo Pärdi keskusesse. Ilmataat õnnistas päeva lumerohkuse ja päikesepaistega, mis tegi juba enne keskusesse sõitu kõigil meele rõõmsaks. Laulasmaal Kellasalu teel asuv Arvo Pärdi Keskus on valminud Hispaania arhitektide ja Eesti arhitektuuribüroo LUHSE & TUHAL koostööna. Keskus säilitab ja vahendab helilooja loomepärandi arhiivi ning on kõigile huvilistele avatud.

Keskuse filmitoas saime vaadata lühikest dokumentaalfilmi Pärdi elust ja loomingulisest kujunemisest. Seejärel tutvustati meile majas olevat raamatukogu, kust leiab lisaks muusika-, kunsti- ja teoloogiaalasele kirjandusele ka helilooja teoste trükipartituure. Enne külastuse lõppu saime heita pilgu maestro enda kujundatud kabelisse, mis andis võimaluse hetkeks endasse vaadata. Külaskäigust jäi hinge mõnus tunne.

Viimasel koolipäeva hommikul rääkis arhitekt ja Arhitektuurikooli õppejõud Liisi Vähi kooliruumi võimalustest ja tähendusest. Koolituse lõpuks saime ise rühmatööna kujundada klassiruumi, kus nii õppijal kui ka õpetajal on mõnus toimetada. Pärast lõunat rääkis teaduspõhisest õppimisest TLÜ teadur ja meie enda kooli vilistlane Grete Arro. Energiast pakatav Grete sütitas meid õppimisstrateegiatele avatumalt lähenema.

Koolitusnädalal saadud uued mõtted ja ideed aitavad meil üheskoos kevadesse kulgeda.

Õpetajad Evely Kutsar ja Ene Tõnnis

Koolipäev PROTO avastustehases

Neljapäeval, 13. veebruaril veetis 8.b klass meeleoluka koolipäeva PROTO avastustehases.

Klass osales “Kuumaõhupalli” haridusprogrammis. Õpituba algas erinevate ajalooliste ja tänapäevaste kuumaõhupallide tutvustusega. Seejärel selgitati kuumaõhupalli lennutamise tööpõhimõtet, mille käigus tutvuti tiheduse mõistega. Demonstratsioonkatsete käigus sõnastasid õpilased seoseid õhu tiheduse ja paisumise kohta.

Seejärel juhendati õpilasi õppeklassis käepärastest vahenditest lihtsat kuumaõhupalli ehitama. Rühmades meisterdatud kuumaõhusõidukid pidid lõpuks läbima esimese katselennu. Pärast katselendu analüüsiti oma katselennu õnnestumist.

Pärast õpituba said kõik tutvuda virtuaalreaalsuse abil leiutistega. Elevust ja emotsioone oli palju.

Õpetaja Ivi Olev

Proto avatustehase õpituba2 Proto avatustehase õpituba2

Meie kooli õpilased on suured teatrisõbrad

Eelmisel nädalal mõtisklesid inimsuhete üle Toompeal Piip ja Tuut teatrimajas 9.a, 9.b, 9.c ja 10.c klassid.

Nimelt külastati erinevatel päevadel Dajan Ahmeti teksti põhjal lavastatud etendust “Me mängime armastust”. Kuna lavastuses käsitleti noorteprobleeme ning lavastaja kui ka näitlejad olid noored, oli õpilastel kerge samastuda.

Kuidas leida oma ellu päris armastus, kas tasub armastust mängima hakata esimese ettejuhtuva inimesega – arutlemist jätkus pärast etendust nii koduteele kui ka kirjanduse tundidesse.

Soovitame kõigile kaasõpilastele, kes on vanemad kui üheksandikud, samuti seda etendust!

Õpetaja Anu Kušvid

10.a klassi vahva reis Lätti

10. a klassil tegi möödunud aasta lõpus toreda reisi naaberriiki.

Viimaks jõudis kätte 18. detsember, päev mida kogu meie klassi seltskond pikisilmi ootas! Oli aeg pakkida kokku oma kotid ning muidugi toidupakid, kuna Läti kuulus tervelt kaheks päevaks meile! 18. detsember algas juba varahommikul ning õnneks lubati kogu rõõmsameelne punt sõpru vanemate poolt seiklema. Ees ootas vaikne ja unine bussisõit, kuna olgem ausad, kes meist nii vara juba särtsu täis oleks.

Jõudes Ikla piiripunktini olid esimesed uinakud tukutud ning päev võis hoogsalt alata. Peagi sõitsime bussiga ringi juba Riia tänavatel ning valmistusime saksakeelseks linnaekskursiooniks. Meile tutvustati põnevaid vaatamisväärsuseid ning pajatati nende kohta käivaid ajalooliseid fakte ja lugusid. Ilm mängis see päev meile kõigile ootamatu vimka. Tuul osutus üsna tugevaks ning kirikutorni külastus lükkus edasi järgmisesse päeva. Peale linnatuuri jõudsime lõpetuseks jõuluturule, mis koosnes soojadest kohvikutest, väikestest kioskitest ning uhkest jõulupuust. Samuti anti ka meile vandersellidele veidi vaba aega, mida kasutasime kohvikutesse ning poodidesse sisse piiludes.

Õhtu saabudes otsisime välja kleidid, pintsakud, lipsud ning veel paljugi viisakat, kuna ees ootas saksa autori Erich Maria Remarqi ballett “Drei Kameraden” Riia ooperi ja ballettiteatris. Peale balletti kujunes õhtu muljete ning arvamuste avaldamisest balletti kohta ja saab öelda, et külastus Riia ooperi ja ballettiteatrisse oli 10.a arust seda väärt.

Hilisõhtuks naasesime kõik hotelli, kus saime mõnusalt järgmiseks päevaks välja puhata. Õnneks kujunes 19. detsembri ilm palju meeldivamaks kui eelmisel päeval. Päike säras ning tuul oli vaibunud. Lausa imeline viis, kuidas uut päeva alustada ning hommikust einetama minna. Kui kõigi näljased kõhud olid lõpuks täidetud, algas sõit automuuseumi poole, kus meile tutvustati automudeleid läbi aegade. Muuseum oli ääretult põnev ning kaasaegne, kus jagus uudistamist kõigile ja kohe eriti veel meie klassi noormeestele. Peale mõnusat muuseumit oli hea ilma tõttu käia ära ka kirikutornis, mis eelneval päeval kahjuks ära jäi. Tornist avades võrratu vaade linnale, mis sai jäädvustatud vahvate klõpsudega koos sõpradega.

Enne tagasisõitu sõime veel kõhud korralikult täis Lido restoranis, kus saime valida maitsvate ja erinevate roogade vahel ning lauda istudes vesta semudega jutte.

Aga ükski hea asi pole lõputu ning buss veereski taas Tallinna poole. Sai taas tukastada või mängida vahvaid seltskonnamänge ja olla niisama muhe. Olles taas pealinnas tagasi, anti üle viimased tänusõnad meie vingetele klassijuhatajatele Signe Rosenbergile ning Lisa Tomaschewskile vahva reisi eest ning muidugi ei jäänud ka bussijuht kahe silma vahele.

“Maailm on liiga suur, et rääkida vaid üks lugu.”

10.a klass

Põnev ja hariv hommikupoolik Maa-ametis

5. detsembril osalesid TSG 4. a klassi õpilased õppekäigul Maa-ametis.

Maa-amet on Eesti riigi kompetentsikeskus maaküsimustes ning suurim ruumiandmete tootja, haldaja, levitaja ja ruumiandmeteteenuste pakkuja.

VAATA VIDEOT: Kuidas tehakse kaarte?

Lahke pererahvas oli meid oodanud ning korraldanud meile väga huvitava kaartide näituse. Lisaks külastasime Maa-ameti muuseumi ja osalesime põnevates töötubades. Muuseumis nägime vana kaartide valmistamise masinat, saime kuulda ja näha, missugused olid kaardid esimese Eesti Vabariigi ajal, Nõukogude okupatsiooni ajal ning missugused on tänapäeval.

Saime teada, et täpsete kaartide tegemiseks on vaja igal kevadel lennata üle poole Eestimaa. Nii kogutakse mõõdistuslennukiga aerofotod ja kõrgusandmed. Laser muudab saadud andmed 3D-ks, mis saadetakse arvutisse, kus kaardistaja need lõplikult üle kontrollib ja valmis joonistab.

Eriti põnev oli oma silmaga näha, missugune nägi välja meie kooli asukoht 60 aastat tagasi. See oli üks suur ja lage ala. Koolimaja ega suuri korterelamuid sellel ajal polnudki.

Maa-ametis oli väga põnev. Suur tänu teile õpetliku ja vahva koolipäeva eest!

4.a klass ja õpetaja Ülle Gatski

4.a klass Maa-ametis

 

Tallinn Talks: 30 aastat Berliini müüri langemisest ja Balti kett

18.11.2019 õhtul kutsus Saksa suursaadik Christine Hohmann mõned Tallinna Saksa Gümnaasiumi (TSG) õpilased ja mõned teised huvilised külla, et Tallinn Talks formaadi raames ühe õhtu jooksul vaadelda Berliini müüri langemist ja Eesti laulvat revolutsiooni täiesti teisest, sündmuste tunnistaja vaatenurgast.

Sellel eesmärgil elasid üritusele kaasa kaks eestlast ja endist Euroopa Parlamendi saadikut ning kaks sakslast, samuti endine Euroopa Parlamendi saadik ja Berliini HMKW kõrgkooli professor. Nendeks külalisteks olid Marju Lauristin, Indrek Tarand, Gisela Kallenbach ja professor Roland Freytag. Kõigepealt rääkisid külalisesinejad “vestlussaate formaadis” oma nägemusest sündmuste kohta, aga ka rollist, mida nad seal ise mängisid, mõned põhjalikumalt, mõned vähem põhjalikumalt. Vestlust juhtis Saksa suursaadik.

Pärast seda toimus küsimustering, et publiku kõige pakilisematele küsimustele vastata. Pärast seda arutati nendel teemadel põhjalikult ja süvendatult suupistelaua ääres edasi. Prominentsed teemad arutelu ajal ei tõstatanud ainult küsimusi selle kohta, mis 1989. aastal tegelikult juhtus, vaid ka sündmuste mõju kohta meie tänapäeva elule. Räägiti ka tol ajal tehtud vigadest ja võrreldi tolleaegseid sündmusi tänapäeva protestidega nagu kliimakaitseliikumine “Fridays for Future”.

Huvitav oli, et enamus sündmuste tunnistajaid jutustasid, et nad ei saanud tookord päriselt aru, mis mõju nende tegevusel oli. Eesti endine Euroopa Liidu saadik Marju Lauristin väitis isegi, et tolleaegne Nõukogude Liit ei kujutanud endast midagi muud kui roostes masinat, millest protestijad veel vaid vabanema peavad. Indrek Tarand esindas siin teist seisukohta. Ta selgitas, et tookord valitses pinges meeleolu, ja et inimesed tundsid, et nad peavad Nõukogude Liidu kas kukutama või igaveseks “nende lõksu jääma”.

Ka mõlemal Saksa kõnelejal oli erinevaid asju rääkida: Nii rääkis Gisela Kallenbach Saksa kiriku tähtsusest Saksa vabadusliikumise ajal. Ta ütles, et kirik, eriti luterlik kirik, nautis nõukogude ajal mõningaid privileege, nagu näiteks vaba kogunemise õigus. Seda kasutasid rahulolematud kodanikud, kogunedes palju aastaid kirikutesse aruteludeks ja rahupalveteks, mis hiljem vabadusliikumiseks välja arenes. Professor Freytag selgitas, et vabaks saadi uskumatutele inimmassidele ja sõltumatule, aga siiski ühisele ja samaaegsele tegutsemisele paljudes erinevates kohtades. Üksikud protestid oleks jõuga maha surutud, nagu näiteks Tiananmeni platsil.

Kõik asjaosalised rõhutasid, et protestid on alati vaid esimene samm muutuste poole, pärast seda peab veel palju tööd tegema, et seda, mida protestidega saavutatud, ühiskonnas ja inimeste peades kinnistada. Sest ühiskondlikud harjumused ei muutu üleöö, vaid see on pikk ja piinarikas protsess. Kontrastiks sellele on Berliini müüri langemine, mis, nagu Freytag rõhutab, tõesti üleöö toimus ja oli pigem õnnetus kui plaanitud sündmus. Sest meedia ja inimesed olid sisse- ja väljasõiduseaduse leevendamist valesti tõlgendanud – nad arvasid, et see tähendab müüri langemist – ja rahvas tormas rõõmust ja elevusest piirile.

Arutati ka selle üle, kui palju võis see tormiline taasühinemine kaasa aidata lõhenemisele, mis praeguseni Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel tundub valitsevat. Silmas pidades eestlaste kasvavat hirmu Venemaa ees ja kliimaprobleeme, soovitasid kõnelejad Balti riikidel uuesti üksteisele läheneda, et peatada kasvav võõrandumine. Sest vaid üheskoos on Balti riigid tõeliselt tugevad.

Üldiselt oli õhtu väga informatiivne ja tähendusrikas, mitte ainult ajaloolises mõttes, vaid ka silmas pidades meie tänapäeva ühiskonda.

Hannah Dentz, 11.a

Fotod: Diana Unt

 

10.c ja 12.c klass Tallinna Linnavolikogus

Projekti “Tagasi kooli” raames avanes õpilastel tore võimalus külastada Tallinna Volikogu ning tutvuda selle tööpõhimõtetega.

Saime ülevaate ka 1879. aastal ehitatud Vana-Viru tänaval asuva uhke maja arhitektuursetest lahendustest ning interjööristiilidest, samuti tutvusime kohaliku kummituse looga.

Loomulikult oli aga päeva tipphetkeks kohtumine volikogu esimehe Tiit Terikuga. Õpilastel oli päris tähtis tunne, et nad said edastada omi mõtteid ja ettepanekuid, mida saaks veel teha Tallinna elu parendamiseks. Volikogu esimees soovis ka väga teada noorte arvamust praegu aktuaalsel alkoholipiirangute teemal. Iseenestmõistetavalt on TSG noored tervislike eluviiside pooldajad ning piirangute vastu neil midagi pole.

Ka linna ombudsman Jüri Kaljuvee leidis oma kiires päevas aega, et noortele oma veidra nimega ametit tutvustada. Enamus ei teadnudki, et ombudsman kaitseb kodanike õigusi vaidlustes ametkondadega. Üllatav vaid, et meie riigis on sellist ametinimetust kandvaid inimesi ainult üks – nagu presidentegi. Ilmselgelt vajaks iga maakond ju sellist spetsialisti!

Oli infotihe ja harivalt tegus käik.

Õpetaja Anu Kušvid

linnavolikogus

10.c ja 12.c klass istumas just selles ruumis, kus kiideti heaks meie koolimaja renoveerimisplaan

9. klass PÖFFil

9.b ja 9.c klassi õpilaste ühel keelerühmal toimus  22. novembril tund PÖFFil, kus vaadati saksakeelset filmi “Liiga kaugel”.

Film meeldis õpilastele väga!

õpetaja Anna Novožilova

9. klass PÖFFil

2.- 4. klasside teaduskonverents “101 teadushetke Eestile”

14. novembril osalesid TSG 4. a klassi õpilased Imre Kirikal, Kristina Maranik, Grete Johanna Korb ja Johan Patrik Pildre Pirita Majandusgümnaasiumis teaduskonverentsil “101 teadushetke Eestile”.

Õpilased said rohkesti teavet teadlase tööst, tutvuti põnevate leiutistega, osaleti töötubades ja koguti põnevaid mõtteid oma järgmisteks leiutisteks.

Õpilasi saatis konverentsil õpetaja Ülle Gatski.