Sildid: saksa keel

Meie õpilased läbisid saksa keele olümpiaadi eelvooru

/-

Meie kooli õpilased Eva Liisa Kuzovlev, Jaanika Uutman ja Mirtel Mailend 12. a klassist läbisid edukalt saksa keele olümpiaadi eelvooru.

Eelvoorus osalemiseks tuli õpilastel esitada 5–7-minutiline podcast’i episood, milles käsitleti mõnda kunstilist elementi avalikus ruumis või tänavakunstis (nt grafiti, kleepsud, plakatid, skulptuurid, installatsioonid jne). Samuti oli võimalik valida teema, mis käsitles midagi sellist, mida soovitakse oma elukeskkonnas tulevikus näha.

Õnnitleme tublisid osalejaid ning soovime neile palju edu lõppvoorus, mis toimub 27. märtsil Tartu Ülikoolis.

Küllike Kütt, võõrkeelte õppetooli juhataja

Foto: Tartu Ülikooli ajaloolised hooned

Saksakeelse ettelugemisvõistluse koolivoor 5. ja 6. klassidele

/-

Esmaspäeval, 2. veebruaril toimus saksa keele lugemisvõistluse koolivoor 5. ja 6. klasside õpilastele.

Esimeses voorus lugesid õpilased ette eelnevalt harjutatud tekste Erich Kästneri raamatust “Veel üks Lotte” ja Felix und Theo krimijutustusest “Berliner Pokalfieber”. Teises voorus loeti ettevalmistamata tekste, milleks olid “Hundeleben” (autorid Theo Scherling und Elke Burger), “Räuber Hotzenplotz” (autor Otfried Preußler) ja “Tintenherz” (autor Cornelia Funke).

Žüriis osalesid saksakeelse osakonna juhataja Claudia Host, abituriendid Remek Mäe ja Heinika Grethel Heinloo ning praktikandid Saksamaalt – Larissa Koch ja Damian Gasiniak.

Tulemused:

5. klass
1. koht – Jonas Andre Nurk, 5a
2. koht – Labonno Prova, 5b
3. koht – Elsa Eber, 5a

6. klass
1. koht – Emma Aunroos, 6.b
2. koht – Oliver Lokk, 6.b
3. koht – Berit Uustal, 5.a

Emakeele kõnelejad
1. koht – Emily Lamibrac, 6.b
2. koht – Charro Sciuto, 5.b
3. koht – Julius Lang, 6.d

Ettelugemisvõistlusel osalesid: Mark Erik Maranik, Sven-Erik Saksen, Rudolf Soosuu, Eeva Jermakov, Adriana Godovikova, Mari Laur, Diana Basa, Iti Amerii Kala (5. kl); Tuule Ehandi, Kõu Posti, Oskar Tae, Simon Mäe, Makeia Baird, Robin Pilv, Elise Aeg, Lisete-Elize Allik, Johann Aksel Kütt (6. kl).

Ettelugejaid juhendasid: Ly Lukk, Lea Porman, Reet Jõgeva, Signe Rosenberg, Margit Tammekänd, Küllike Kütt, Aina Saares ja Jana Zaborski.

Aitäh kõigile osalejatele, toetajatele, juhendajatele ja žüriile!

Tekst: Jana Zaborski, õpetaja
Fotod: Aina Saares, õpetaja

 

Täisedu Berliinis: „Jugend Debattiert in Europa“ Euroopa finaal 2025!

/-

23.–26. septembrini oli TSG-l kahel väitlejal taas au osaleda Berliinis toimunud „Jugend debattiert in Europa“ Euroopa finaalis.

See oli unustamatu kogemus – nii võtsid ürituse kokku Gretel Kirikal ja Franz Frederick Oja (11.a), keda saatis nende saksa keele õpetaja Rosalinde Rist.

„See oli igati põnev ja sündmusterohke nädal, mille jooksul me nii väitlesime kui ka leidsime uusi sõpru. Olime osaliselt kurvad Berliinist lahkumise ja oma igapäevase rutiini juurde naasmise üle, kuid samas oli meil ka hea meel, et saime jälle oma emakeeles rääkida.”

Euroopa finaal on projekti kulminatsioon, mida rahastavad ja korraldavad Välismaise Koolihariduse Keskus (ZfA) ning Mittetulunduslik Hertie Fond. Sel aastal kogunes Berliini väitlejaid kokku 17 riigist – kolm riiki rohkem kui eelmisel aastal. Nii rikastasid Türgi, Hispaania ja Kreeka esimest korda Euroopa häälte mitmekesisust.

Eelnevalt pidi kõik 34 osalejat võistluseks intensiivselt valmistuma. Kaks nädalat tegelesid nad nelja väljakutseid esitava teemaga.

Kvalifikatsioonivoorud:

  • „Kas poliitiline haridus peaks olema kohustuslik õppeaine?“
  • „Kas tehisintellekti tuleks kasutada koolides eksamitööde hindamiseks?“

Poolfinaal:

  • „Kas Euroopa Liit peaks Kanada liikmesriigiks vastu võtma?“

Finaal:

  • „Kas EL peaks sõlmima vabakaubanduslepinguid riikidega, kelle heaolu on uute USA tollimaksude tõttu halvenenud?“

Võistluse finaalis, mis toimus auväärses Saksamaa Liitvabariigi Välisministeeriumis Berliinis, edestas Andrada Zara Chișevescu Rumeeniast lõpuks oma kolme kaasväitlejat Eylül Uyat (Türgi), Alžběta Dusovát (Tšehhi Vabariik) ja Darina Vodenicharovat (Bulgaaria). Ta võitis oma veenvate argumentide ja suurepärase saksa keele oskusega teenitult esikoha.

Õnneks jäi veidi aega ka Saksamaa pealinna Berliiniga tutvumiseks. Lisaks vaatamisväärsustele nagu East Side Gallery ja Brandenburgi värav, ning kulinaarsetele eripäradele nagu Berliini Currywurst, oli ürituse haripunktiks eelkõige võimalus kultuuridevaheliseks suhtluseks. Osalejatel oli võimalus tutvuda väitlejatega kogu Euroopast, luua sõprussuhteid ning arutada erinevatest vaatenurkadest Euroopa ja globaalsete teemade üle.

Tekst: Rosalinde Rist, Gretel Kirikal, Franz Frederick Oja
Tõlge: Margit Tammekänd
Fotod: Rosalinde Rist

Jugend debattiert in Europa
Jugend debattiert in Europa
Jugend debattiert in Europa
Jugend debattiert in Europa
Jugend debattiert in Europa
Jugend debattiert in Europa

Saksa traditsioonid: 3. klassid tähistasid Püha Martini päeva laternarongkäiguga

/- ,

Tallinna Saksa Gümnaasiumi 3. klassidel on novembrikuus tavaks tähistada Püha Martini päeva laternarongkäiguga, tuues pimedasse sügispäeva soojust ja valgust.

Eestis tähistatava mardipäeva (10. november) ajalooliste juurtega haakuv sündmus on Saksamaal fookuses 11. novembril ning see on tihedalt seotud Tours’i piiskopi Püha Martini mälestuspäevaga. Traditsiooniliselt meisterdavad lapsed sel puhul laternaid, et nendega pimedas rongkäigule minna.

Ettevalmistused algasid juba novembri esimestel nädalatel saksa keele tundides, kus lõimitud tegevuste raames tutvuti Püha Martini legendiga ning õpiti laulu „Ich gehe mit meiner Laterne“. Seejärel valmistasid saksa keele õpetajad ja klassijuhatajad koos õpilastega piima- ja mahlapakkidest laternad. Iga õpilane kaunistas oma laterna meelepäraselt ning laternate sisse pandi helkima väikesed LED-küünlad. Saksa keele õpetajatele oli abiks saksakeelse osakonna vabatahtlik Ines ja abiõpetaja Anna.

Rongkäik ise toimus 12. novembri hommikul, kui kõik 3. klasside õpilased asusid lauldes TSG juurest teele  naabruses asuvasse Vesiroosi lasteaeda. See kogukonnakeskne hetk pakkus rõõmu mõlemale poolele: lasteaialapsed tulid akendele uudistama ning lehvitasid rõõmsalt rongkäigulistele.

See armas ja hariv traditsioon rõhutab TSG pühendumist nii Saksa kultuuri väärtustamisele kui ka loovuse ja koostöö arendamisele.

Suur tänu kõikidele saksa keele õpetajatele ja klassijuhatajatele, kes aitasid laternaid meisterdada või rongkäigul osalesid!

Õpetajad Jana Zaborski ja Kätlin Rebane

laternarongkäik

 

Edukas esinemine tõlkevõistlusel!

/-

30. septembril toimus Goethe Instituudi ja Tallinna 21. Kooli korraldatud üleriigiline saksa keele tõlkevõistlus.

Kolmapäeval, 29. oktoobril kuulutati KUMUs välja võistluse võitjad. Meie kooli 12. a klassi õpilased saavutasid suurepäraseid tulemusi:

  • Eva Liisa Kuzovlev – 1.–2. koht
  • Jaanika Uutman – 3.–4. koht

Õpilased tõlkisid saksa keelest eesti keelde romaanikatke.

Suur tunnustus, palju õnne mõlemale!

Õpilasvahetus Saksamaaga: esimesed muljed

/-

26. septembrist 3. oktoobrini külastas 11 õpilast 9.b ja 9.c klassist Saksamaad, et osaleda õpilasvahetusprogrammis. Õpilased veetsid nädala Kirnis, elasid sealsetes peredes ja õppisid tundma kohalikku elu.

Õpilasvahetus andis ainulaadse noortele võimaluse praktiseerida saksa keelt ja süveneda riigi kultuuri, mille keelt nad koolis õpivad. Programm oli mitmekesine, pakkudes lisaks koolitundidele ka rikkaliku kultuuriprogrammi.

Ootame saksa õpilasi vastukülaskäigule juba märtsis.

Õpilasi saatsid õpetajad Signe Rosenberg ja Margit Tammekänd.

Tekst ja fotod: õpetaja Signe Rosenberg

 

Erasmus+ õpilasvahetusprojekt „Demokraatia piirid? Vabadus, turvalisus ja solidaarsus Euroopas“ Eestis

/-

11.b klassi DSD keelediplomi rühm võõrustas 8.–15. septembrini Saksamaalt Luise von Duesbergi nimelise gümnaasiumi õpilasi.

Õpilasvahetus toimus Erasmus+ programmi raames teemal „Demokraatia piirid? – Vabaduse, turvalisuse ja solidaarsuse kogemine Euroopas”. Projekti käigus valmisid rühmatööna plakatid, mis võrdlesid Eesti ja Saksamaa koole, ning podcastid, kus intervjueeriti Eesti ja Saksa õpetajaid. Vestlused keskendusid demokraatia hetkeseisule ja arengule mõlemas riigis. Samuti käsitleti Teise maailmasõja tagajärgi Eestile ja saksa kultuuri mõjusid. Lisaks intervjueeriti ka eestlasi ja sakslasi, et uurida, mida teatakse Eesti ja Saksamaa vahelistest suhete kohta.

Programmi osana avanes noortel võimalus külastada Riigikogu ja osaleda Euroopa Elamuskeskuse simulatsioonimängus. Lisaks poliitilisele programmile tutvusid Saksa noored Eesti ajaloo, kultuuri ja loodusega: nad said osa ekskursioonidest Tallinna vanalinnas, Narva kindluses ja Kreenholmi Manufaktuuris ning matkasid Viru rabas.

Saksa noored elasid meie õpilaste peredes. Kontakt noorte vahel on säilinud ja meie õpilased on juba oodatud vastukülaskäigule Kempenisse.

Tekst ja fotod: Küllike Kütt

Erasmus+ õpilasvahetusprojekt
Erasmus+ õpilasvahetusprojekt
Erasmus+ õpilasvahetusprojekt
Erasmus+ õpilasvahetusprojekt
Erasmus+ õpilasvahetusprojekt
Erasmus+ õpilasvahetusprojekt
Erasmus+ õpilasvahetusprojekt
Erasmus+ õpilasvahetusprojekt
Erasmus+ õpilasvahetusprojekt
Erasmus+ õpilasvahetusprojekt

19.–25. mail viibisid  meie kooli õpilased Erasmus+ õpirändel Kempenis

Kaasrahastab ELErasmus+

Õpilased ühendasid kunsti- ja saksa keele oskused vahval ABC moeshow’l

/- ,

5. juunil toimus meie koolis võõrkeeltepäeva raames üks eriti värvikas ja lõbus sündmus – 2. klassi moeshow! Aulas toimunud esitlusel kandsid õpilased uhkusega kostüüme, mille nad ise kunstitunnis valmistasid.

Iga õpilane sai saksa keele tunnis loosiga ühe tähe, mille alusel tuli koostada nimekiri saksakeelsetest sõnadest, mis selle tähega algavad. Abiks olid kahe õppeaasta jooksul käsitletud teemade kokkuvõtted ja õpetaja juhendamine. Kui sõnad leitud, algas loov töö: kunstitundi toodi kaasa paberkotid, millest valmisid isikupärased kostüümid – kleidid, pluusid, seelikud, kroonid ning isegi kõrvarõngad. Iga kostüümi kaunistas suur täht ja sõnavaraga seotud detailid.

Moeshow pakkus rõõmu nii modellidele kui ka vaatajatele. Esitlusele olid kutsutud ka 1., 3. ja 4. klassi õpilased, kes said nautida noorte loojate fantaasiat ja keeleoskust. Moeshow lõppes ühise tantsuringiga õpetajate Kätlini ja Janaga – kõlasid lõbusad saksakeelsed lastelaulud koos liigutustega.

Kuigi saksa keele ja kunsti lõimimist on ka varem erinevates projektides ette tulnud, oli just sellisel kujul – paberkottidest valmistatud täheprojekt ja moeshow – tegemist esimese taolise ettevõtmisega meie koolis. Loodetavasti saab sellest tore traditsioon ka kõikidele tulevastele 2. klassidele.

Tekst: õpetaja Kätlin Rebane
Fotod: vilistlane Kaisa Kranich

 

Haridusameti tunnustus saksa keele olümpiaadidel osalejale

/-

3. juunil tunnustas Tallinna Haridusamet 2024/2025. õppeaasta üleriigilistel ja piirkondlikel aineolümpiaadidel silma paistnud Tallinna koolide õpilasi.

Meie koolist oli tunnustusüritusele kutsutud 10.a klassi õpilane Daria Ruus, kes saavutas vabariiklikul saksa keele olümpiaadil I koha ning Baltimaade saksa keele olümpiaadil III koha.

Palju õnne!

Foto: Erlend Štaub

Darja Ruus

Südamest südamesse: mida õppida Iiri koolikultuurist

/-

Olen õpetaja Helen-Julia Pedamäe ning viibisin 25.-30. mail Erasmus+ programmi raames töövarjuks Iirimaal, Dublinis asuvas Our Lady of Lourdes algkoolis.

Selles koolis õpib veidi üle 200 õpilase, lisaks tavaklassidele tegutseb seal ka kaks väiksemat eriklassi autismispektrihäirega lastele. Külastasin paljude erinevas vanuses õpilaste tunde alates 4–5-aastastest ning 6-aastastest kuni 5. klassi õpilasteni välja. Enim jäid mulle meelde 1. klassi loodusõpetuse tund, kus oli teemaks päike ja 5. klassi loodusõpetus, kus räägiti elektrist ja tehti tutvust vooluringiga. Kõige inspireerivam oli aga 4. klassi kirjanduse tund, kus osa õpilasi tegutses iseseissvalt lugemisülesannete kallal, samal ajal kui väikesed lugemisrühmad analüüsisid õpetajaga loetavat raamatut. Õppetöö korraldus meenutas pigem üldõpetust, sest õppetöö ajal liiguti näiteks väiksematega loodusõpetuselt üle kunstile. Päris selgelt ei olnud paigas, mis tund parasjagu on ning õpetajad liikusid õpilastega sujuvalt ühelt tegevuselt teisele. Kõiki õpikuid ja töövihikuid hoiustati klassiruumis, mis võimaldas edukalt sellisel kujul õppeainete lõimimist.

Lisaks koolikeskkonna ja õppe­metoodikaga tutvumisele keskendusin huvitavate ideede ja lahenduste märkamisele, mida saaks kasutada “rohelise” mõtteviisi edendamiseks Tallinna Saksa Gümnaasiumis. Panin tähele, et mitmetes klassiruumides kasvatati aknalaudadel taimi, mille eest õpilased hoolitsesid. Õpetajad kasutasid taimede kastmist justkui väikese pausina tunni sees. Suur õueala võimaldab neil taimed hoovi istutada ja jälgida nende edasist kasvamist.

Koolimaja ise oli pigem vanemapoolne, kuid lastel oli rohkelt liikumisruumi kooli ümbruses: paar väiksemat palliplatsi korv- ja jalgpalli mängimiseks ning suur roheala, kus mängiti palli- ja ringmänge. Sain teada, et olemas on ka gaeli jalgpall (Gaelic football), mis on seal üsna populaarne. Kõigil õpilastel oli kaks õuevahetundi, üks lühem (10 min) ja teine pikem (30 min). Õue mindi peaaegu iga ilmaga, välja arvatud paduvihma korral, ning ikka koolivormis. Kuigi ilmad olid jahedad, ei pannud enamik õpilasi koolipusale midagi peale ja õues liikumisest tunti suurt rõõmu.

Suureks erinevuseks oli see, et koolis puudus söökla, soe toit toodi kohale ja söödi klassiruumides lõunapausi ajal. Sel hetkel olin väga tänulik meie sooja koolilõuna eest, mida õpilastele lisaks kõigele ka tasuta pakutakse. Pärast koolipäeva lõppu koristati klassiruumid, seejärel rivistuti ning õpetaja saatis lapsed väravani, kus vanemad neid ootasid. Koolipäev lõppes kõigil algkooli õpilastel kell 14.30.

Lisaks üllatas mind mitmel korral, kui viisakalt õpilased käitusid ning kui järjepidevalt õpetajad pöörasid tähelepanu käitumisnormidele. Sain lõpuks paremini aru, miks inimesed nii Suurbritannias kui ka Iirimaal on üldiselt nii viisakad.

Minu nädal Iirimaal oli väga huvitav ja inspireeriv. Sain hulgaliselt ideid, mida soovin klassiruumis õpilastega katsetada ning samuti ka uut motivatsiooni meie kooli keskkonnateadlikkuse tõstmiseks. See kogemus jääb mulle alatiseks südamesse.

Erasmus+ õpirände mentorina toetas mind selle nädala jooksul partnerkooli direktor Anne Smith, kes aitas mul leida sobivad tunnid ja õpetajad töövarjutuse läbiviimiseks ning kellega pidasime põhjalikke arutelusid nii enne õpirännet kui ka selle kestel.

Õpetaja Helen-Julia Pedamäe

 

Kaasrahastab ELErasmus+