Tag Archive for: saksakeelne osakond

Õpilaskolumni võitja Mari Saffre: Jätkusuutlikkus – midagi, mis kestab ka hiljem

/in

Saksamaa Välismaise Koolihariduse Keskuse (ZfA) ajakiri „Begegnung. Deutsche Schulische Arbeit im Ausland“ leiab tähelepanu kogu maailmas. Viimase väljaande 62. leheküljel on muljetavaldav kirjutis Mari Saffrelt, kes lõpetas Tallinna Saksa Gümnaasiumi 2021.a suvel. Sellega sai ta õpilaskolumni võitjaks!

“Nachhaltigkeit – etwas, das auch nachher noch standhält” (lk 62)

Soovitame Teil soojalt seda artiklit lugeda, ja loodame, et Mari mõtted leiavad poliitikas ja ühiskonnas palju tähelepanu!

Mari Saffre

Jätkusuutlikkus – midagi, mis kestab ka hiljem

Millised kolm asja võtaksid kaasa üksikule saarele? Juba küsimuse juures tekib mõte, et siin peab olema mingi konks – välja arvatud muidugi see, et piirduda tuleb kolme asjaga. Nii see on. Täiendus: Mida võtaksid kaasa üksikule saarele, kui seal tuleb veeta kas 3 tundi, 3 päeva või 3 aastat?

Kolmeks tunniks piisaks mobiiltelefonist, ujumisasjadest ja päikesekreemist, kuna saarel viibimine ei ole eluohtlik, vaid sarnaneb pigem pakettreisile. Kolmeks või rohkemaks päevaks jääb sellest väheks. Ellujäämiseks on vaja kolme asja: soojust, vett ja kaitset tuule ja ilma eest. Seepärast oleks mõistlik kaasa võtta nuga, köis ja tulekivi. Kolme aasta puhul tuleks ellujäämiseks mõelda ka püsiva toiduallika peale. Sellepärast võiks köie näiteks kana vastu vahetada. Kana muneb mune ja need on valguallikateks. Pika aja peale ette mõtlemine ja ettenägelik ning jätkusuutlik tegutsemine on seega olulised. Kui aga laiendada saare mõõte planeedi omadele, käituvad kõik inimesed nii, nagu nad peaksid siin veetma ainult paar tundi. Ostetakse, mida süda soovib, ja visatakse mõne aja pärast jälle minema, kuna saadakse aru, et süda vist eksis seekord. Alatu reklaamitrikk. Ja seda tootjad tahavadki. Kuna rämpsu ostetakse, siis seda ka toodetakse.

Aga mis juhtuks, kui meile öeldakse, et peame saarele jääma paariks tunniks, aga meile ei tulda järele? Nüüd saaks eristada neid inimesi, kes valmistusid kolmeks päevaks, ja neid, kes kolmeks tunniks. Meie väikesel saarel rulluks tõenäoliselt lahti „Kärbeste jumalale“ sarnane stsenaarium. Ettenägelikel inimestel oleks teiste suhtes eelis. „Kärbeste jumalas“ on ka kaks leeri, kelle vahel puudub koostöö. Seejuures oleks nii lihtne: igaüks, kes meie saarele tuleb, võtab midagi kaasa ja koopereerub teistega ning ühiselt majandatakse ressurssidega. See kindlustaks selle, et pole vahet, kas me jääme saarele kolmeks päevaks või kolmeks aastaks.

COP-24 konverentsil Poolas 2018. aastal ütles Greta Thunberg: „ Kujutage ette, mida ma võiksime saavutada, kui me seda tõesti tahaksime.“ Või kui me globaalselt veel rohkem koostööd teeksime. Paljud riigid teevad juba suuri samme kliimaneutraalsuse suunas. Aga kahjuks on ikka veel riike, kes ütlevad: „Ma võin sellega raha teenida, sellepärast ma sellesse ei usu.“ See on just see lühinägelikkus, mida meil vaja pole.

Meie planeet ei koosne ainult ressurssidest, mida me saame rahaks teha. Meie planeet on meile elamiseks ja me ei tohi seda hävitada.

Mari Saffre, 18-aastane, Tallinna Saksa Gümnaasium, Eesti

Tõlge: Margit Tammekänd

9.a klass avastab saksa noortekirjandust

/in ,

“Raamatutes on rohkem aardeid kui piraatide saagis aarete saarel…” (Walt Disney)

Iga 9.a klassi õpilane luges suvevaheajal üht saksakeelset noorteraamatut. Oluline oli  selle juures lugemisest rõõmu tunda. Pärast vaheaega tutvustas igaüks oma raamatut. Õpilane esitles lugu ja üht erilist tegelaskuju ning luges ette ühe lõigu raamatust. Nii õppisime me tundma erilisi saatusi:

  • Lukas, kes oma vanaisaga 19. sajandil USA-sse reisib, et raha teenida
  • Inga, kes peab lapsena vastu tahtmist Saksa Demokraatlikust Vabariigist Saksamaa Liitvabariiki minema
  • Pagaripoiss Damaskuses, kes unistab ajakirjanikuks saamisest
  • Max ja tema kamp, kes peavad peale Teist maailmasõda üksi Berliini minema
  • …

Need olid reisid teistesse maailmadesse, kuhu õpilased meid kutsusid.

Ja seetõttu on Walt Disneyl õigus: „ … ja parim asi on see, et sa saad seda rikkust iga päev oma elus nautida.“

TSG hääletas!

/in

Pühapäeval, 26. septembril toimusid Saksamaal parlamendivalimised, kuid TSG saksakeelene osakond andis oma hääled juba kolmapäeval, 22 septembril.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelne osakond osales (koos 4500 kooliga üle maailma) Liidupäeva noortevalimistel.

Kuidas valimised toimusid ja millist valitsust soovib TSG Saksamaale, saate vaadata siit:

 

Connecting Kiel – Tallinn

/in

Tallinnal on alates 1986. aastast head partnerlussuhted Põhja-Saksamaal asuva sadamalinna Kieliga.

23. septembril kell 14.00 – 18.00 osalevad 9.a klassi õpilased ühel toredal üritusel, et neid partnerlussuhteid elavdada: möödujaid kutsutakse samaaegselt kohvile ja koogile nii Tallinnas (Solarise kaubanduskeskuses) kui ka Kielis. Neil on seejuures võimalus videokanali kaudu vestelda.

Meie õpilased juhivad inimeste tähelepanu kampaaniale, annavad teavet sõpruslinna Kieli kohta ja aitavad vajadusel tõlkimisel. Ettevalmistuse ajal tegid õpilased tutvust Kieli linnaga, valmistasid plakateid ja mängisid rollimänge, et harjutada konkreetseid olukordi.

Selle ainulaadse projekti ajal saadavad õpilasi ajalooõpetaja hr Ohler ja meie praktikant Alina Hawig.

Tere tulemast!

Kiel

Liidupäeva (Saksa parlamendi) noortevalimised 26. septembril 2021

/in ,

Mõne nädala pärast valivad sakslased uue Liidupäeva. Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelne osakond osaleb (koos 4500 kooliga üle maailma) Liidupäeva noortevalimistel.

On privileeg elada demokraatlikus riigis, kus kõigil on võrdne õigus kaasa rääkida. Demokraatia tähendab vastutuse võtmist. Meie kooli üheks tähtsaks eesmärgiks on kasvatada õpilastest vastutustundlikud kodanikud.

22. septembril saavad meie õpilased valida:

  • Milline kandidaat saab esimese hääle?
  • Milline partei saab teise hääle ja peaks esindama minu huvisid?

Ajalootunnis valmistuvad klassid nendeks valimisteks:

  • Kuidas toimub valimine?
  • Millised on kandidaadid?
  • Millised programmid on parteidel?

Valimiste juhatamise võtab enda peale 10.a klass. Seda põnevat programmi koordineerib õpetaja Frankenschmidt koostöös meie praktikandi Leoni Frieseniga.

Ootame rõõmuga seda aktiivse demokraatia hetke!

123

Esimese Balti essevõistluse võitjad on TSG õpilased

/in

Sel aastal korraldas Deutsch-Baltisches Jugendwerk (DBJW) esmakordselt rahvusvahelise esseevõistluse.
Nüüd on võitjad teada. Nad tulevad Eestist ja Lätist.

„Ma kutsun seepärast kogu südamest üles julgusele ja südikusele Euroopa tuleviku eest. Aeg on tihedama saksa-balti koostöö jaoks küpsem kui kunagi varem!“ Nii kirjeldab Georg Tõnis Rösel, mida Euroopa tema jaoks tähendab.

Ta õpib Tallinna Saksa Gümnaasiumis ja tema vanemad on pärit Saksamaalt. Georg on aga Keilas sündinud ja üles kasvanud. Seetõttu kirjutab ta väga selgelt: „Minu elu kõige põhjapoolsemas Balti riigis poleks sellisel kujul ilma Euroopa Liiduta ettekujutatav!“ Georg on üks kolmest võitjast ja tal on hea meel, et tema essee 20 esitatud konkursitöö hulgast välja valiti. Osa said võtta kuni 30-aastased noored Leedust, Lätist ja Eestist.

Teised võitjad on Elīna Kovaļevska Lätist ja Sten Nurmsalu Eestist. Elina küsib, kas Euroopa loob sobiva keskkonna loomingulisuse jaoks. Ta mainib programmi „Loov Euroopa“ ja arvab, et kultuuride mitmekesisus Euroopa Liidus teeb meid rikkamaks, intelligentsemaks, loomingulisemaks, kuna me oleme nii avatud uuele, välismaisele ja tundmatule ja meile meeldib üksteisega mõtteid vahetada.

Kolmanda koha võitnud Stenile Eestist tähendab Euroopa „nii palju enamat kui esmapilgul tundub. See on värav Euroopasse, võimalus ideid vahetada ja arutelusid pidada.“

Võistlust organiseerisid kolm DBJW bürood Balti riikides: Eestis Tartus ja Läti ning Leedu pealinnades Riias ja Vilniuses. Võitjad valisid välja kolm bürood koos kolme Balti riigi Saksa Õpetajate Seltsidega ja Baltisaksa Noorte ja Üliõpilaste Liiduga (Deutschbaltischer Jugend- und Studentenring).
„Noored mõtisklevad Euroopa üle. See on kõige tähtsam. Kui neil on arvamus, siis nad seisava selle eest. Mind üllatasid esseede juures osavõtjate täiesti erinevad seisukohad“, ütleb Rozīte Katrīna Spīča DBJW Riia büroost. „See esimene esseevõistlus sai nii palju vastukaja, et me jätkame seda tulevikus kindlasti. On imeline, et Baltikumi noored nii hästi saksa keelt oskavad, et end saksa keeles väljendada suudavad.“

Kolm võitjad võivad nüüd rõõmustada rahaliste auhindade üle. Nad võitsid 150, 100 või 50 eurot. Peale selle saavad nad oma esseid esitleda septembris Carl Schirreni päeval Lüneburgis. Võitjate tööd avaldatakse ka Baltisaksa aastaraamatus ja Baltisaksa Noorte ja Üliõpilaste Liidu „infos“.
Suurt huvi äratas esseevõistlus ka Saksa saatkondades Baltikumis. Nad levitasid võistluse üleskutset – ja noorte inimeste häid ideid ühinenud Euroopa kohta lugesid nad tähelepanelikult ning tahavad nendega oma töös arvestada.

(Allikas: https://www.nordisch.info/estland/die-sieger-des-ersten-baltischen-essaywettbewerbs-stehen-fest/)

Tõlge: Margit Tammekänd

Roland Miitra esindab Eestit rahvusvahelise rugemisvõistluse „Lesefüchse“ finaalis

/in

Ka sel kooliaastal valmistusid kirjandushuvilised õpilased 10.a ja 11.a klassist „Lesefüchse International“ lugemisvõistluseks.

Selleks lugesid nad läbi neli saksa noorteromaani, arutasid sisu üle ja õppisid väljendama kirjanduskriitikat. Suur osa ettevalmistusest toimus lockdowni ajal internetis, mis sai probleemideta toimuda tänu ZfA (Välismaise Koolihariduse Keskuse) poolt saadetud e-raamatutele.

6. juunil toimus üleriigiline finaal TSG aulas. Mitmetes voorudes said osavõtjad näidata oma tekstiteadmisi ja diskuteerimisoskust, seejuures õnnestus neil väga muljetavaldaval kombel luua seoseid üksikute romaanide vahel ja seostada neid oma elukogemustega. Üritust modereerisid Laura Steinbach (saksa keele õpetaja, TSG) ja Silke Kachelmann (ainenõunik, ZfA).

Žüriil, kuhu kuulusid Aigi Heero (Tallinna Ülikool, saksa keele ja didaktika dotsent), Andine Frick (DAAD lektor), Kätlin Heinroos (saksa keele õpetaja, TSG) ja Nora Schindhelm (kultuurivaldkonna vabatahtlik, TSG) tuli teha lõpuks raske otsus, kes esindab Eestit rahvusvahelises finaalis. Lõpuks võitsid kõik – selles osas olid žürii ja publik ühel meelel. Finaali pääses Roland Miitra (11.a). Tema saab oma teadmisi ja oskusi septembris toimuvas rahvusvahelises online finaalis uuesti näidata.

Kõikidele osavõtjatele oli see tore kogemus ka väljaspool koolitunde saksa kirjandusega tegeleda. Eriti tahame tänada žüriid ja kõiki pealtvaatajaid, sealhulgas Anne-Kathrin Kirschi, Tallinna Saksa saatkonna kultuurireferenti, kes osavõtjaid nende tulemuste eest lisaks toredate auhindadega tunnustas.

Suur tänu ka ZfA ainenõunikule Silke Kachelmannile toetuse eest finaali korraldamisel ja väikese peo eest peale finaali.

Tõlkis Margit Tammekänd

 

DAAD stipendium Kadri-Ann Laindele

/in

Rõõm saksakeelses osakonnas oli suur, kui sai teatavaks, et ka sel aastal sai üks 12.a klassi õpilane, Kadri-Ann Lainde, Saksa Akadeemilise Vahetusteenistuse (Deutscher Akademischer Austauschdienst, lühidalt DAAD) stipendiumi.

DAAD stipendium toetab väga heade hinnetega õpilasi, kes soovivad Saksamaal igakuise rahalise toetuse vormis õppida.

Et stipendiumile kandideerida, ei pea olema ainult head hinded, vaid peab ka teadmine, mida ja kus soovitakse õppida. Sellest tuleb teada anda motivatsioonikirjas. Kadri-Ann soovis õppida molekulaarmeditsiini, eelistatult Ulmi ülikoolis.

Ühiskondlik kaasatus ja mitmekülgsed huvid, mis elulookirjelduseks vormistada ja esitada tuleb, on DAAD jaoks sama tähtsad kui õpitulemused.

Kuna stipendiumile registreerimine toimub veebruaris, saavad õpilased, kes stipendiumi vastu huvi tunnevad, nõu ja toetuse saamiseks Saksa karjäärinõustaja poole pöörduda alates detsembrist.

Õnnitleme Kadri-Anni ja soovime talle ülikooliõpinguteks Saksamaal palju edu!

Foto: Kadri-Ann ja Lisa Tomaschewski (karjäärinõustaja)

Meie õpilased olid Baltimaade saksa keele olümpiaadil väga edukad

/in

BDO7. ja 8. mail toimus veebis Leedu Saksa Keele Õpetajate Seltsi poolt korraldatud Baltimaade saksa keele olümpiaad, kus osalesid 30 parimat saksa keele tundjat Eestist, Lätist ja Leedust. 2021. aasta olümpiaadi teemaks oli „Avastame virtuaalselt saksa keeles Leedut“.

Oma tervitussõnad olümpiaadis osalejatele edastasid nii Saksamaa LV suursaadik Leedus Matthias Sonn, Vilniuse Ülikooli rektor Prof. Dr. Rimvydas Petrauskas kui ka Leedu Saksa Keele Õpetajate Seltsi esimees Edvinas Šimulynas.

Olümpiaad algas 5-liikmeliste gruppide kodutööna valminud esitlusega teemal „Unser Land und wir“/ „Meie maa ja meie“ ning jätkus kahel päeval individuaalsete ülesannete, grupitöö ning selle esitlusega. Iga õpilane pidi kirjutama pikema teksti blogipostitusena saades inspiratsiooni ette antud videost ning grupitööna valmis interaktiivne esitlus Saksamaa ja Leedu suuruselt teise linna Kaunase sidemete kohta. Olümpiaadi programmis olid ka viktoriin Baltimaade kohta ning lõbus ja õpetlik teatri töötuba.

Meie kooli õpilased olid Baltimaade saksa keele olümpiaadil väga edukad. Ann Kaarde ja Kadri-Ann Lainde (12.a) jagasid auväärset teist kohta.

PALJU ÕNNE!

Õnnitleme ja täname õpetajaid: Kaja Reissaar ja Alexander Voss.

Väitluskonkursi Jugend debattiert Eesti finaal 2021

/in

Neljapäeval, 15. aprillil toimus juba 16. korda rahvusvahelise väitluskonkursi Jugend debattiert in Mittel-, Ost- und Südosteuropa Eesti finaal.

Üritus, kus KUMU auditooriumis osaleb iga-aastaselt ka rohkearvuline publik, pidi praegusel erakordsel ajal esmakordselt toimuma veebis. Finaaldebati teema oli väga aktuaalne: „Kas vaimsele tervisele peaks koolides pöörama rohkem tähelepanu?“

Kümnendas ja üheteistkümnendas klassis saksa keelt võõrkeelena õppivatele õpilastele mõeldud väitluskonkursi 2021. aasta Eesti finaalis väitlesid TSG õpilane Silja Janu (10.a), Jaak Sootak (Hugo Treffneri Gümnaasium), Annika Alavere (Miina Härma Gümnaasium) ja Anete Randma (Kadrioru Saksa Gümnaasium).

Kuueteistkümnes Eesti finaal oli vastuoluline, aga aus ja asjalik, kus esitati kriitilisi küsimusi, avaldati oma arvamust ning aktsepteeriti ka teisi vaateid. Demokraatia vajab kodanikke, kes oskavad kuulata ja kaasa rääkida ning kes oma silmaringist kaugemale näevad – selles seisneb väitluskonkursi Jugend debattiert in Mittel-, Ost- und Südosteuropa idee.

Väitluskonkursi Jugend debattiert Eesti finaal 2021

Kokkuvõttes suutis Jaak Sootak tänu suurepärasele argumenteerimis- ja väitlusoskusele žüriid enim veenda. Silja Janu sai auväärse teise koha.
Nemad saavad oma oskusi näidata septembris Prahas peetavas rahvusvahelises finaalis, kus omavahel asuvad väitlema noored neljateistkümnest Kesk-, Ida- ja Kagu-Euroopa riigist.

Õnnitleme võitjaid ning täname juhendajaid: Kaja Reissaar, Laura Steinbach ja Alexander Voss ning Pauline Ley (10.a klass).