Tag Archive for: saksakeelne osakond

Töövarjuks Hamburgi Wilhelmi gümnaasiumis

TeresaMinu nimi on Teresa Bönsch ja ma õpetan matemaatikat Tallinna Saksa Gümnaasiumis. 15. aprillist 19. aprillini 2024 oli mul võimalus Erasmus+ õpirände raames nädalaks külastada Wilhelm-Gymnasiumi Hamburgis.

Selles koolis on fookuses vanad keeled (õpetatakse ladina ja kreeka keelt), muusikasuund ja jätkusuutlikkus (mitmed erinevad projektid).

Viimane punkt oli minu jaoks eriti huvitav. Kool on oma projektide tõttu juba kolm korda kandnud Euroopa Keskkonnakooli nime. Keskkonnahariduse õppekava on lõimitud erinevatesse õppeainetesse.

Siinsed projektid hõlmavad metsa hooldust Wittmooris (8. klassi bioloogia), koristuspäeva (5. klass) ja iga-aastast “kiirmoe” kampaaniat.

Naturgarten-AG (”Loodusaia” valikkursus) annab väga nähtava panuse koolielus. Naturgarten-AG püüab igal võimalusel luua rohelisi saari. Nad kasutavad kooli territooriumil nii surnud/lõigatud puude naturaalset puitu kui ka vanast jõesängist pärit kive. Istutati ka palju põõsaid ja püsililli. Ka minul lubati töörühmast osa võtta ja aitasin kaasa taimede kaitseaia püstitamisele, mis oli mõeldud haljasalade kaitsmiseks, et uued taimed saaksid hästi kasvada.

Jätkusuutlikkuse eesmärgil on koolis üles pandud konteinerid tagastatavate pudelite jaoks. See tähendab, et pudelid ei satu prügikasti ja neid saab taaskasutada. Pandipudelitest saadav tulu tuleb omakorda tagasi kooliperele.

Nädala jooksul võtsin osa erinevates klassides matemaatika ja geograafia tundidest. Minu jaoks oli väga põnev näha, millised meetodid on kooli integreeritud. Digitahvlid on paigaldatud kõikidesse klassidesse. Õpetajad kasutavad neid nii joonistusprogrammidega kui ka oma seadmetega. WiFi-võrgu kaudu saab materjalid teha kättesaadavaks ka õpilastele, kui neil on vaja mobiiltelefoni või sülearvuti abil iseseisvalt uurida. Mõned õpilased alates 9. klassist kasutavad tunni sisu dokumenteerimiseks vihiku asemel tahvelarvuteid.

Huvitav oli teada saada erinevusi võrrdeldes Eesti haridussüsteemiga. Õpetajad olid väga huvitatud Eesti süsteemi tundmaõppimisest. Mõnes tunnis küsisid õpilased palju Eesti kohta. Vaid üksikud õpilased/õpetajad olid Eestis juba käinud. Loodan, et minu kohalviibimine oli mõlemale poolele hariv ja kultuurilist koostööd arendav.

Enda jaoks võtan kaasa väga olulise mõtte konsultatsioonitundidest matemaatikas, mille teemad antakse eelnevalt õpilastele teada. Nii saavad õpilased eelnevalt otsustada, kas teema on neile kordamiseks oluline või mitte.

Eriti huvitav ja loodetavasti kestev oli kohtumine kooli jätkusuutlikkuse rühmaga. Arutasime koos, kas Erasmus+ projekt õpilastega võiks tulevikus võimalik olla. Vestlesime võimalikest koostöö punktidest ja võimalustes, kuidas omavahelist ühist projekti uuel õppeaastal ellu viia. Oleme positiivselt meelestatud ja loodame väga, et saame selle projekti uuel õppeaastal käivitada.

Mul on väga hea meel, et mul oli võimalus tutvuda teise koolisüsteemiga ning tänan kõiki oma Wilhelm-Gymnasiumi kooli kolleege sooja vastuvõtu ja hea koostöö eest. Eriti tahaks tänada Asa Voglit, kes vastutas kooli õppekorralduse eest, aga hoolitses ka terve aja minu eest ja oli mulle mentoriks.

Loodan, et saan juba järgmisel õppeaastal õpilastega koos ühise projekti Hamburgis käivitada.

Erasmus+

Meie õpilased olid saksa keele olümpiaadi lõppvoorus taas edukad

5. aprillil Tartu Ülikoolis toimunud vabariikliku saksa keele olümpiaadi lõppvoorus katsetati uut formaati: seekord pidid võistlejad tegelema saksakeelsete noorteromaanidega.

Meie kooli õpilastel läks väga hästi!

2. koht: Margarita Smirnova (11.a klass)
5. koht: Maiken Meltsas (11.a klass)
7. koht: Ingrid Kristin Paist (10.a klass)

Palju õnne!

Lõppvoorus esitlesid õpilased loetud raamatut vabalt valitud formaadis. Romaan pidi olema kaasaegne, kirjutatud algupäraselt saksa keeles, ilmunud alates 2015. aastast ning olema minimaalselt 150 kuni 200+ lehekülge pikk. Ettekande pikkus oli 10 minutit ning järgnevalt esitasid küsimusi žürii ja kaasõpilased. Lõppvooru esitluse puhul hinnati lisaks sisule veenvat esitamis- ja esinemisoskust, korrektset sõnavara ja grammatikat ja mitmekülgsete väljendite kasutamist.

Kõiki tulemusi saab vaadata teaduskooli lehelt.

Täname õpilasi juhendanud õpetajaid: Laura Steinbach, Margit Tammekänd, Alexander Voss ja Küllike Kütt.

Fotod: TÜ Germanistika osakond

8.a klassi külastasid vahetusõpilased Saksamaalt

29. jaanuarist 5. veebruarini võõrustasid 8.a klassi õpilased vahetusõpilasi Dortmundist.

1. päev

Esimesel päeval tulime me kooli, kus pidasid kõne osakonna juhataja Christian Ohler ja direktor Maive Merkulova. Peale seda lasime vahetusõpilastel tutvuda kooliga. Nad külastasid meie tunde ja pärast koolipäeva läksime me Männi pargi uisuplatsile uisutama.

2. päev

Kohtusime juba varahommikul linnas, et koos sõita Piritale, kus vahetusõpilased said võimaluse tegeleda oma Erasmus+ projektiga. Jalutasime Maarjamäe mälestusväljal, Kadrioru pargis ja Lauluväljakul.
Sõime lõunat linnas ja peale seda tegi vanalinnas kahetunnilise tuuri meie klassiõde Akita Sahila Zirnask. Külastasime kirikuid, vanu gildihooneid ja muid vaatamisväärsusi.

3. päev

Kolmandal päeval tulime jälle kooli ja vahetusõpilased käisid meiega tundides kaasas. Pärast tunde kohtusime kooliköögis, et koos eestipäraseid toite kokata ja süüa. Keetsime pelmeene, küpsetasime õunakooki ja verivorsti ning meisterdasime kiluvõileibasid.

4. päev

Neljandal päeval kohtusime hommikul koolimajas, et koos Tartusse sõita. Tartusse jõudes külastasime Eesti Rahva Muuseumi, kus saime muuseumiga tutvuda nii saksa- kui ka eestikeelsete giididega. Veetsime paar tundi muuseumis, pärast seda sõitsime Tartu kesklinna ja saime 2 tundi vaba aega, et poodlemas, söömas ja linna avastamas käia.

Nädalavahetus

Nädalavahetusel veetsid vahetusõpilased aega oma vahetusperedes. Nad käisid koos näiteks Tallinna loomaaias, talisuplemas, poodlemas ja piljardit mängimas.

 

„Tähelend 2023“ tunnustus

16. novembril tunnustasid laste ja noorte annete arendamise patroon, Vabariigi Presidendi abikaasa Sirje Karis ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Kristi Vinter-Nemvalts rahvusvahelistel võistlustel silmapaistvaid tulemusi saavutanud õpilasi ning nende juhendajaid sündmusel „Tähelend 2023“.

Meie koolist pälvis tunnustuse Triin Erala (12.a).
Saksakeelne individuaalne väitluskonkurss “Jugend debattiert international Mittel-, Ost- und Südosteuropa”, 3. koht
Juhendaja: Alexander Voss

Palju õnne!

Lugemisvõistluse “Seitenweise – Dein Projekt Zum Buch” võitjad kohtusid Saksamaal

Eelmisel õppeaastal toimus esmakordselt uus Välismaise Koolihariduse Keskuse (ZfA) lugemisvõistlus „SEITENWEISE – Dein Projekt zum Buch”.

Võistlusel osalenud 9. ja 10. klassi õpilased lugesid kooliaasta jooksul läbi Julya Rabinowichi romaani „Dazwischen: Wir”, koostasid lugemispäeviku ja arutlesid romaanis kajastuvate teemade üle. Võistluse eesmärk on tekitada noortes saksa keele õppijates huvi Saksa kirjanduse ja sellega loovalt tegelemise vastu. Võistluse tulemuseks olid loomingulised teosed, mis käsitlesid raamatu teemasid.

Käesoleva aasta võistluse võitjate kohtumine toimus 9.-13. oktoobrini, kus osales 16 õpilast Bulgaariast, Rumeeniast, Ungarist, Gruusiast, Mongooliast, Lätist, Leedust ja Eestist. Eesti finaali võitja Liisa Korjas (11.a klass) lendas koos oma õpetaja Laura Steinbachiga Leipzigisse, et osa võtta põnevast programmist, mis koosnes töötubadest, linnaekskursioonidest ja paljust muust.

Esimesel päeval õppisid osavõtjad üksteist oma riikide esitluste käigus tundma ja tegid koos põneva töötoa, kus õppisid kavandama ja kirjutama lühijutte. Päeva lõpus said õpilased isegi oma oskusi demonstreerida — nad kirjutasid ja illustreerisid väikestes rühmades lühijutu ning tutvustasid lõpuks seda teistele.

Reisi teine päev kulges rahulikult. Kõik õpilased ja õpetajad külastasid imeilusat Leipzigi loomaaeda ja huvilised said osa ka giidiga ekskursioonist. Õhtul kohtuti veelkord, et osaleda linnarallil, kus tuli moodustada grupid ja lahendada mõistatusi, mis juhatasid läbi Leipzigi linna.

Kohtumise viimasel päeval tutvustasid kõik osavõtjad üksteisele ja raamatu autorile Julya Rabinowichile oma lühilugusid ja loomingulisi projekte. Seejärel oli kõigil suurepärane võimalus osaleda vestlusringis proua Rabinowichiga, kus sai talle küsimusi esitada ja raamatus käsitletud teemade üle arutada.

Võitjate kohtumiselt saadud kogemused olid kõigile uskumatult positiivsed, ka Liisale. „See oli väga põnev kogemus. Mulle meeldis erinevaid riike ja kultuure tundma õppida ning leida uusi sõpru. Minu lemmikhetk oli see, kui me üksteisele oma projekte tutvustasime. Kõik inimesed olid väga andekad ja ma olen õnnelik, et sain olla selle kohtumise tunnistajaks.“

Tekst: Liisa Korjas, Laura Steinbach
Fotod: Liisa Korjas, Alexander Schleich
Tõlge: Margit Tammekänd

Putukaproteiinid, tehisaru ja kodanikunõukogud – väitlusvõistluse „Jugend Debattiert“ Euroopa finaal Berliinis

25.-29. septembril 2023 toimus Berliinis esmakordselt väitlusvõistluse „Jugend debattiert“ Euroopa finaal.

Kokku sõitis Saksamaa pealinna 25 õpilast 14 riigist, et üheskoos poliitiliselt ja ühiskondlikult olulistel teemadel arutleda. Tänavune Eesti finaali võitja Susanna Sarapuu (TSG) sõitis koos 2. koha võitnud Desiree Madisega (KSG) ja projekti õpetaja Laura Steinbachiga Berliini, kus neid ootas 5-päevane vaheldusrikas ja põnev programm.

Pärast toredat tutvumisõhtut, kus motiveeritud õpilased ja pühendunud vilistlased oma kodumaad tüüpiliste esemete abil tutvustasid, algas kõigi osavõtjate jaoks töö. Peale pikka harjutuspäeva, kus kõik veelkord väitlust ja žürii tööd harjutasid, algasid järgmisel päeval rasked kvalifikatsioonivoorud.

Väideldi järgmistel teemadel:

  • Kas poliitikutel peaks olema lubatud valimisvõitluse eesmärgil koolides üles astuda?“
  • „Kas putukapõhise toidu tootmist ja müüki peaks riiklikult toetama?”

Kaheksa parimat kvalifitseerusid poolfinaali, kus arutleti tehisarul põhinevate biomeetriliste valvesüsteemide keelustamise üle avalikus ruumis. Neli finalisti väitlesid järgmisel päeval välisministeeriumi ruumides esmakordselt väitlusvõistluse “Jugend debattiert“ Euroopa võitja 2023 tiitli eest.

Väitlust teemal Kas kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleks Euroopa Liidu riikides kokku kutsuda rahvuslikud kodanikunõukogud?” kuulas publik tähelepanelikult. Lisaks kõikidele riiklike finaalide võitjatele, projekti õpetajatele ja teistele õpilastele olid kohal ka endine Saksamaa minister ja Hertie Fondi hoolekogu liige Annette Schavan, ajakirjanik ja Jugend debattiert“ hoolekogu liige Sandra Maischberger ja Hertie Fondi juhatuse esimees Frank-Jürgen Weise.

Ka see, mis toimus väljaspool debatte, oli kõigile rikastav kogemus. Programm andis mitmekülgse ülevaate Berliini linnast, kultuurist ja ajaloost. Seda toredat aega said riiklike finaalide võitjad nautida oma uute sõpradega, keda nad ilma „Jugend debattiert“ väitlusvõistluseta poleks ilmselt kunagi tundma õppinud. Seega ühise keele rääkimine võib olla uute sõprussuhete võtmeks.

Kõikide osavõtjate keeletase oli muljetavaldav, seda arvas ka Susanna: „Kõik riiklike finaalide võitjad olid debatis uskumatult head ja oli tõeliselt tore väidelda saksa keeles inimestega, kellel on samasugune huvi poliitika ja ühiskonna vastu nagu mul.“

Seega tasub ületada võimalikud piirid, õppida saksa keelt ja kasutada seda teiste inimestega suhtlemisel.

Kuigi kumbki Eesti õpilane finaali ei pääsenud, on Susanna kindel, et ta võitis vaatamata sellele. „Oma uute sõpradega kohtun ma kindlasti kunagi uuesti. Mul on hea meel, et ma sain selle võimaluse väljakutseid pakkuvatel teemadel vestelda ja palju uut õppida. Ma olen kindel, et ma ei unusta seda nädalat kunagi.“

Tekst: Susanna Sarapuu (11.a) ja Laura Steinbach
Fotod: Susanna Sarapuu (11.a) ja Alexander Voss
Tõlge: Margit Tammekänd

9.a klass osales planeerimismängus “Kliimaneutraalne linn”

Tallinna Saksa Gümnaasiumi 9.a klass osales 13. oktoobril Goethe-Instituudi loodud planeerimismängus “Kliimaneutraalne linn”.

Ilm läheb iga aastaga aina soojemaks. Kliimas tekivad muutused, kuna inimesed tarbivad üha enam fossiilkütuseid, raiuvad metsi ja tegelevad intensiivpõllumajandusega. Soojusallikaid on üha rohkem, põuda esineb sagedamini, liustikud sulavad, mereveetase tõuseb.

Planeerimismänguks said õpilased endale rollid, näiteks: linnapea, tööstusliidu ja turismibüroo esindajad, pensionäride ühingu “Hõbesurfar” ja perede liidu esindajad jne. Linnapea kutsel tulid linna huvirühmade esindajad ümarlaua taha kokku. Kindlast eelarvest lähtudes tuli pidada läbirääkimisi võimalike meetmete üle ja kokku leppida selles, kuidas linna CO2-heidet 2030. aastaks poole võrra vähendada. Perspektiivis sooviti linn kliimaneutraalseks muuta ja mitte enam CO2-heidet tekitada, et aidata maakera soojenemist peatada.

Projektis osalevad sel aastal Taani, Eesti, Iirimaa, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Araabia Ühendemiraadid ja Suurbritannia. Eestist osales projektis 6 kooli.

Mängu käigus said õpilased proovida oma läbirääkimisoskust ja kompromisside leidmise kunsti. Õpilastele meeldis ennast selles osas proovile panna ja nad soovivad tulevikus kindlasti osa võtta nii MUNOTist kui ka saksakeelsest väitluskonkursist “Jugend debattiert”.

VIDEO: Vaata mängus esitatud ettepanekuid

Õpilasi juhendas Küllike Kütt.
Täname Erik Joasaaret ja Erik Remmat toetuse eest!

9.a klass võõrustas külalisi Saksamaalt

9.a klass käis eelmisel aastal Lorchis Baden-Würtembergis. 20.-26. septembril jõudis kätte vastukülaskäigu aeg.

1. päev

Esimesel päeval tulime kooli ja tutvustasime oma vahetusõpilastele oma kooli. Me sõime koos sööklas ja pärast seda sõitsime linna ning tutvusime erinevate Tallinna vaatamisväärsustega – näiteks käisime Kadriorus, Balti jaamas ja vanalinnas. Saime natuke teada Eesti laulva revolutsiooni ning laulu- ja tantsupidude kohta.

2. päev

Teisel päeval saime koolis kokku ja joonistasime autovaba päeva puhul parkimisplatsidele. Pärast seda alustasime sõitu Jägala joale. Seal vaatasime juga ja jalutasime ringi. Joa juurest sõitsime Viru rabasse. Seal tegime väikese jalutuskäigu – vaatlesime Eesti loodust, erinevaid seeni ja samblaliike ning mõned proovisid mustikaid. Rabas tegime väikese pikniku – jõime teed ja sõime erinevaid täidetud võileibu. Siis sõitsime tagasi kooli. Õhtul kohtusime Telliskivi Loomelinnakus ja läksime Fotografiskasse. Seal vaatasime Omar Victor Diopi ja Miles Aldridge fotonäitusi. Pärast seda läksid mõned koju, aga osad käisid veel linnas ringi. Mina ja mu vahetusõpilane läksime Piritale ja siis külastasime veel vanalinna.

Nädalavahetus

Nädalavahetusel läksid paljud Lennusadamasse, sest kahjuks sadas väga palju.

3. päev

Viimane päev oli koolipäev ja meil oli kaheksa tundi. Pärast toimus koolis lahkumispidu. Me sõime kooki, tantsisime ja naersime palju. Kell 20.30 läksid kõik koju, sest järgmisel hommikul pidid peaaegu kõik kell 4.30 tõusma, sest sakslased sõitsid juba kell 5.45 bussiga Riiga. Peatselt alanud koolipäev oli tõsiselt kole ja väsitav – pool klassi puudus koolist.

õpilasvahetus

Tekst: Saskia Olep, Arabella Raidmäe, Daria Ruus ja Iiris Saffre
Fotod: Avely Kasela, Michael Finger
Tõlge: Margit Tammekänd

Tallinna Saksa Gümnaasium pälvis maineka saksa keele initsiatiivipreemia

30. septembril 2023 anti Tallinna Saksa Gümnaasiumile Baden-Badenis (Saksamaal) üle saksa keele initsiatiivipreemia, millega kaasnes 5000 euro suurune auhinnaraha.

„Väike Eesti annab saksa keelele selles koolis eesti keelega võrdväärse koha. Saksa vaatenurgast pole võimalik seda piisavalt kõrgelt hinnata“, toonitas prof dr Wolf Peter Klein, saksa keele kultuuripreemia žürii kõneisik. „Selles õppeasutuses õpetatakse paralleelselt kahes keeles ja need keeled rikastavad üksteist.“

Eestist käis seda erilist auhinda vastu võtmas väike delegatsioon. Oma tänukõnes meenutasid õpilased Mona ja Vibeke 1997. aaastal avatud Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelse osakonna initsiaatorit Lennart Merit. Taasiseseisvunud Eesti esimene president toonitas: „Inglise keelt oskab tänapäeval igaüks. Saksa keelt aga iga kultuurne inimene”.

Saksakeelse osakonna juhataja dr Christian Ohler rõhutas oma tänuavalduses, et Saksa profiilikoolidel on Kesk- ja Ida-Euroopas eriline koht. „Popradis, Liberecis, Bukarestis, Timisoaras, Sofias ja Tallinnas on Saksa profiilikoolid aastate jooksul andnud märkimisväärse panuse saksa kultuuri ja keele edendamisse.” Samas tänas ta haridust korraldavaid ametiasutusi Eestis ja Saksamaal suurepärase koostöö ja Saksamaa Välismaise Koolihariduse Keskust usaldusväärse toetuse eest. Suurim tänu läheb aga õpilastele „teie julguse, visaduse ja vaimustuse eest, millega te saksa keele seiklusest osa võtate.“

Žürii kõneisiku professor Kleini sõnade kohaselt ei ole see auhind mitte ainult tunnustus aastatepikkuse suurepärase töö eest, vaid annab tunnistust sellestki, et Tallinna Saksa Gümnaasium on ka täna oma saksakeelse osakonnaga „rõõmus ja reibas“.

Lisainfo: https://kulturpreis-deutsche-sprache.de/30-september-2023-mai-thi-nguyen-kim-erhaelt-den-jacob-grimm-preis-deutsche-sprache-in-baden-baden/ 

Tekst: Dr Christian Ohler, saksakeelse osakonna juhataja
Tõlge: Margit Tammekänd
Fotod: © Eberhard Schöck Stiftung
Foto (auhind kooli ees): © Tallinna Saksa Gümnaasium


Saksa keele kultuuripreemiat annab Eberhard Schöcki fond välja alates 2001. aastast, 2023. aastal esimest korda koos Saksa Keele- ja Luuleakadeemiaga. Auhind antakse inimestele, asutustele ja algatustele, kes on andnud erilise panuse saksa keele arendamisse.

“Arvukate algatuste ja fantaasiarikaste ideedega propageerib kool saksa keelt väljaspool koolikonteksti ning tagab sellega žürii hinnangul eristaatuse Eesti haridusmaastikul.”

Loe lähemalt


TSG saksa keele initsiatiivipreemia

 

TSG tunnustab kolleege

TSG aasta õpetaja 2023Lorenz Frankenschmidt
Lorenz Frankenschmidt

  • Tõeline positiivsusest nakatav kolleeg, alati heatujuline, tahaks ise tema tundidesse minna õpilasena.
  • Annab oma ülimalt positiivse ellusuhtumisega eeskuju mitte ainult oma õpilastele, vaid ka kolleegidele.
  • Teeb oma tööd innuga ja seab alati õpilased esikohale.
  • Suudab tekitada õpilastes võrdse kohtlemise tunde, haarata neid vestlusesse ja päriselt huvituda nende muredest ja õnnestumistest — see on kvaliteet, millele suudavad vähesed õpetajad sama tasemega vastata.

TSG aasta töötaja 2023Pille Korsten

  • valmis alati kuulama ja toetama;
  • toeks igale koolitöötajale;
  • olemas ka peale oma tööaega.
  • range ja õiglane, hooliv ja hingeline.
  • Lapsed ei ole mitte need, kes segavad tähtsa töö tegemist, vaid nemad ongi see tähtis töö.
  • Teeb oma tööd südamega, tema armastus laste vastu on piiritu.

Kolleegipreemia 2023Merike Kaljumäe

  • Abivalmis, sõbralik, toetav.
  • Alati heas tujus!
  • Lahke, heatahtlik, rõõmus, väga sõbralik õpetaja.
  • Alati saab igaühele midagi toredat öelda.
  • Suure hooliva südamega!
  • Kuidas sa mäletad ja tead alati kõikide sünnipäevi?

Aasta tegu 2023Valimisdebatt noortelt noortele

Õpetajad Ulla Herkel ja Aileriin Lelov

Õpilasesinduse poolt antud autasud õpetajatele:

õpetajate päev 2023

Õpilasesinduse tunnustused. Autorid: Martine Roosipuu ja Helen Roosipuu (11.c)

Kõige stiilsem: Natalja Bõstrova
Kõige soojema südamega: Hedda Pihlamägi
Kõige parema humooriga: Markus Reischl
Aasta klassijuhataja: Mariia Shchelkova
Kõige aktiivsem koolielus: Kertu Pildre
Kõige toredam uustulnuk: Michael Finger

Tallinna linna tunnustus

Aasta gümnaasiumiõpetaja: Anu Kušvid

Aasta alustav õpetaja: Getter Killing