TSG abituriendi kõne kooliaasta avaaktusel

TSG abituriendi Marguse Saare (12.c) kõne kooliaasta avaaktusel.

Lugupeetud TSG koolipere (ja külalised)

Õnnitlen kõiki alanud kooliaasta alguse puhul! Loodetavasti olete kõik puhanud ja täis energiat ning valmis uusi teadmisi omandama! Abituriendina olen isegi veidi kurb, et algabki minu viimane kooliaasta armsaks saanud TSGs.

Alanud kooliaastal on tulemas ajalooliselt tähtis sündmus: nimelt tähistame eestikeelse trükisõna viiesajandat aastapäeva, sest aastal 1525 ilmus esimene meiekeelne katekismus ehk lühike usuõpetuse käsiraamat — selle eest oleme tänulikud Saksa pastorile Martin Lutherile. Tänu sellele hakkas Eestimaal kirjaoskus levima.

Siinkohal võiksime mõtiskleda selle üle, et Itaalias oli aastal üks tuhat olemas juba ülikool, meie aga saime esimese trükise pool tuhat aastat hiljem sakslaste abil, kuid ometi oleme meie Euroopas esikohal PISA testide tulemustes. Millele see viitab? Eks ikka sellele, et Eestimaal on alati haridust kõrgelt hinnatud ning meiegi ei lase latti sel õppeaastal allapoole, eks!

Selleks, et õppetöö tulemuslik oleks, panustavad oma tahet, teadmisi ja emotsioone meie kallid õpetajad. Ja kuigi tehisaru tungib jõuliselt peale igas eluvaldkonnas, ei suuda see ei täna ega ka tulevikus asendada pärisõpetaja kohalolu. Me kõik teame ju, kuidas tagasisidena mõjub õpetaja heakskiitev naeratus või ka pahane kulmukortsutus. Soovime teile, lugupeetud pedagoogid, jõudu ja kannatlikkust uueks õppeaastaks!

Meie koolis on kombeks rõhutada, et oleme koolipere. Tavaliselt loovad ja pakuvad seda hubast peretunnet just õpetajad õpilastele. Proovime sel õppeaastal ka meie juba peaaegu täiskasvanud gümnasistidena oma armsatele õpetajatele samaga vastata ning tihedamini küsida, kuidas õpetajal läheb või rohkem aitäh öelda või miks ka mitte rohkem omaalgatuslikkust üles näidata.

Ininimeksistentsi üks põhilisi filosoofilisi küsimusi on: kas pigem olla või pigem näida. Kuigi William Shakespeare kurtis juba 16. sajandil, et inimestes on liiga palju teesklust, siis tänasel sotsiaalmeedia ajastul on see näimise pool jõuliselt esipaanile tõusnud — seda teame ju kõik… Proovime ehk siiski rohkem tõelised, siirad ja ausad olla, sest niinimetatud süda peopesal ja avatud meelega sõpru vajame me ju alati.

Seega — soovin, et kõik meie koolipere osapooled jaksaksid olla ausad, sõbralikud ja hoolivad — küll siis ka need suurepärased õpitulemused tulevad!

Elagu TSG! Elagu haridus!