10.a klassi vahva reis Lätti

10. a klassil tegi möödunud aasta lõpus toreda reisi naaberriiki.

Viimaks jõudis kätte 18. detsember, päev mida kogu meie klassi seltskond pikisilmi ootas! Oli aeg pakkida kokku oma kotid ning muidugi toidupakid, kuna Läti kuulus tervelt kaheks päevaks meile! 18. detsember algas juba varahommikul ning õnneks lubati kogu rõõmsameelne punt sõpru vanemate poolt seiklema. Ees ootas vaikne ja unine bussisõit, kuna olgem ausad, kes meist nii vara juba särtsu täis oleks.

Jõudes Ikla piiripunktini olid esimesed uinakud tukutud ning päev võis hoogsalt alata. Peagi sõitsime bussiga ringi juba Riia tänavatel ning valmistusime saksakeelseks linnaekskursiooniks. Meile tutvustati põnevaid vaatamisväärsuseid ning pajatati nende kohta käivaid ajalooliseid fakte ja lugusid. Ilm mängis see päev meile kõigile ootamatu vimka. Tuul osutus üsna tugevaks ning kirikutorni külastus lükkus edasi järgmisesse päeva. Peale linnatuuri jõudsime lõpetuseks jõuluturule, mis koosnes soojadest kohvikutest, väikestest kioskitest ning uhkest jõulupuust. Samuti anti ka meile vandersellidele veidi vaba aega, mida kasutasime kohvikutesse ning poodidesse sisse piiludes.

Õhtu saabudes otsisime välja kleidid, pintsakud, lipsud ning veel paljugi viisakat, kuna ees ootas saksa autori Erich Maria Remarqi ballett “Drei Kameraden” Riia ooperi ja ballettiteatris. Peale balletti kujunes õhtu muljete ning arvamuste avaldamisest balletti kohta ja saab öelda, et külastus Riia ooperi ja ballettiteatrisse oli 10.a arust seda väärt.

Hilisõhtuks naasesime kõik hotelli, kus saime mõnusalt järgmiseks päevaks välja puhata. Õnneks kujunes 19. detsembri ilm palju meeldivamaks kui eelmisel päeval. Päike säras ning tuul oli vaibunud. Lausa imeline viis, kuidas uut päeva alustada ning hommikust einetama minna. Kui kõigi näljased kõhud olid lõpuks täidetud, algas sõit automuuseumi poole, kus meile tutvustati automudeleid läbi aegade. Muuseum oli ääretult põnev ning kaasaegne, kus jagus uudistamist kõigile ja kohe eriti veel meie klassi noormeestele. Peale mõnusat muuseumit oli hea ilma tõttu käia ära ka kirikutornis, mis eelneval päeval kahjuks ära jäi. Tornist avades võrratu vaade linnale, mis sai jäädvustatud vahvate klõpsudega koos sõpradega.

Enne tagasisõitu sõime veel kõhud korralikult täis Lido restoranis, kus saime valida maitsvate ja erinevate roogade vahel ning lauda istudes vesta semudega jutte.

Aga ükski hea asi pole lõputu ning buss veereski taas Tallinna poole. Sai taas tukastada või mängida vahvaid seltskonnamänge ja olla niisama muhe. Olles taas pealinnas tagasi, anti üle viimased tänusõnad meie vingetele klassijuhatajatele Signe Rosenbergile ning Lisa Tomaschewskile vahva reisi eest ning muidugi ei jäänud ka bussijuht kahe silma vahele.

“Maailm on liiga suur, et rääkida vaid üks lugu.”

10.a klass

Unistuste koolimaja on valmis

6. jaanuaril kell 10 avati pidulikult täielikult renoveeritud Tallinna Saksa Gümnaasiumi hoone (Sütiste tee 20).

“Võib julgelt öelda, et valminud on kogu koolipere unistuste koolimaja, sest ideekorjesse olid kaasatud nii õpilased, õpetajad, vilistlased kui ka lapsevanemad,” ütles Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktor Kaarel Rundu.

Loe ja vaata lähemalt

Tallinna Saksa Gümnaasium renoveeriti moodsaks õppehooneks
haridus.ee

GALERII: Tallinna Saksa Gümnaasiumi renoveeritud hoone taasavamine
haridus.ee

Tallinna saksa gümnaasium renoveeriti moodsaks õppehooneks
postimees.ee

Tallinna Saksa gümnaasium alustas õppetööd moodsas koolimajas
err.ee

FOTOD JA VIDEOD! Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktor: valminud on kogu koolipere unistuste koolimaja
pealinn.ee

GALERII | Sildaru, Pluuto ja teised said 12 miljoni euro eest uue uhke koolimaja!
ohtuleht.ee

Videod

Reporter: Avati vastrenoveeritud Tallinna Saksa Gümnaasium

TV3: Tallinna Saksa Gümnaasium avati taas peale aastast remonti

Tallinna TV: Tallinna Saksa Gümnaasium uuendati aastaga kolmandiku võrra suuremaks

 

Koolimaja taasavamine

koolimaja taasavamine

Virtuaalreaalsuse töötuba Kunstiakadeemias

19. detsembril osalesid arhitektuuri valikkursuse õpilased virtuaalreaalsus töötoas, mida viis läbi Eesti Kunstiakadeemia VR labori juhataja Johanna Jõekalda.

Töötoas tutvustati õpilastele virtuaalreaalsuse võimalusi ja erinevaid praktilisi väljundeid arhitektuuris. Õpilased said ise käsitsi modelleerida 360 kraadi pildi, mida said hiljem virtuaalse ruumielamusena kogeda. Lisaks töötoale viis arhitektuuriteaduskonna professor ja dekaan Andres Ojari meie õpilased põnevale majaekskursioonile ning tutvustas arhitektuuriteaduskonda ja -õpet.

Täname kooli vilistlast ja EKA arhitektuuri teaduskonna teadus-ja arendustegevuse koordinaatorit Kadi Karinet programmi organiseerimise eest!

Valikkursuse juhendaja Erik Joasaare

Jõululaadal naabrite juures

12. detsembril toimus meie Vilde maja naabritel Tallinna Tondi Põhikoolil jõululaat, kuhul oli kutsutud ka meie kooli esindus.

Omatehtud küpsetisi müüs laadal Mariell Mattal 10.a klassist, kes kogus raha vahetusaastaks Argentiinas.

Jõululaadal toimus ka populaarse mängu Kendama võistlus. Võistlust viis läbi ja tegutses ka kohtunikuna meie kooli 6.b klassi õpilane Marten Alles.

Võistlusel osales 9 Tallinna Tondi Põhikooli õpilast ja 9 Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilast. Esimese koha saavutas Tondi kooli õpilane Kairo 4.a klassist, teise koha Mattias Tallinna Saksa Gümnaasiumi 4.b klassist ja kolmanda koha Ralf, samuti 4.b klassis.

Suur tänu naabritele kutsumast!

KiVa jõulusoov

Jõulueel tegid 1.b, 2.b, 5.b ja 6.a klasside õpilased koolikaaslastele imetoredaid KiVa jõulusoove.

KiVa jõulusoovi eesmärk on õpetada õpilasi paremini heatahtlikkust väljendama, märkama head ning suurendada ühtsustunnet.

Iga õpilane kirjutas ja joonistas väikesele paberile ühe hea soovi koolikaaslasele lähtudes KiVa Kiusamisvaba Kooli väärtustest.

Täname 1.b, 2.b, 5.b ja 6.a klassi õpilasi, kes valmistasid imekaunid jõulukaardid ja südamlikud soovid oma koolikaaslasele.

Suur tänu õpetajatele, kes abistasid KiVa jõulusoovi koostada ja edastada: Anu Aero, Ene Tõnnis, Külli Veerme, Reet Jõgeva, Carol Pahk.

Ettevõtmist korraldas KiVa tiimi juht Maria Kanter.

Heasoovlikku jõuluaega!

Tallinn Talks: 30 aastat Berliini müüri langemisest ja Balti kett

18.11.2019 õhtul kutsus Saksa suursaadik Christine Hohmann mõned Tallinna Saksa Gümnaasiumi (TSG) õpilased ja mõned teised huvilised külla, et Tallinn Talks formaadi raames ühe õhtu jooksul vaadelda Berliini müüri langemist ja Eesti laulvat revolutsiooni täiesti teisest, sündmuste tunnistaja vaatenurgast.

Sellel eesmärgil elasid üritusele kaasa kaks eestlast ja endist Euroopa Parlamendi saadikut ning kaks sakslast, samuti endine Euroopa Parlamendi saadik ja Berliini HMKW kõrgkooli professor. Nendeks külalisteks olid Marju Lauristin, Indrek Tarand, Gisela Kallenbach ja professor Roland Freytag. Kõigepealt rääkisid külalisesinejad “vestlussaate formaadis” oma nägemusest sündmuste kohta, aga ka rollist, mida nad seal ise mängisid, mõned põhjalikumalt, mõned vähem põhjalikumalt. Vestlust juhtis Saksa suursaadik.

Pärast seda toimus küsimustering, et publiku kõige pakilisematele küsimustele vastata. Pärast seda arutati nendel teemadel põhjalikult ja süvendatult suupistelaua ääres edasi. Prominentsed teemad arutelu ajal ei tõstatanud ainult küsimusi selle kohta, mis 1989. aastal tegelikult juhtus, vaid ka sündmuste mõju kohta meie tänapäeva elule. Räägiti ka tol ajal tehtud vigadest ja võrreldi tolleaegseid sündmusi tänapäeva protestidega nagu kliimakaitseliikumine “Fridays for Future”.

Huvitav oli, et enamus sündmuste tunnistajaid jutustasid, et nad ei saanud tookord päriselt aru, mis mõju nende tegevusel oli. Eesti endine Euroopa Liidu saadik Marju Lauristin väitis isegi, et tolleaegne Nõukogude Liit ei kujutanud endast midagi muud kui roostes masinat, millest protestijad veel vaid vabanema peavad. Indrek Tarand esindas siin teist seisukohta. Ta selgitas, et tookord valitses pinges meeleolu, ja et inimesed tundsid, et nad peavad Nõukogude Liidu kas kukutama või igaveseks “nende lõksu jääma”.

Ka mõlemal Saksa kõnelejal oli erinevaid asju rääkida: Nii rääkis Gisela Kallenbach Saksa kiriku tähtsusest Saksa vabadusliikumise ajal. Ta ütles, et kirik, eriti luterlik kirik, nautis nõukogude ajal mõningaid privileege, nagu näiteks vaba kogunemise õigus. Seda kasutasid rahulolematud kodanikud, kogunedes palju aastaid kirikutesse aruteludeks ja rahupalveteks, mis hiljem vabadusliikumiseks välja arenes. Professor Freytag selgitas, et vabaks saadi uskumatutele inimmassidele ja sõltumatule, aga siiski ühisele ja samaaegsele tegutsemisele paljudes erinevates kohtades. Üksikud protestid oleks jõuga maha surutud, nagu näiteks Tiananmeni platsil.

Kõik asjaosalised rõhutasid, et protestid on alati vaid esimene samm muutuste poole, pärast seda peab veel palju tööd tegema, et seda, mida protestidega saavutatud, ühiskonnas ja inimeste peades kinnistada. Sest ühiskondlikud harjumused ei muutu üleöö, vaid see on pikk ja piinarikas protsess. Kontrastiks sellele on Berliini müüri langemine, mis, nagu Freytag rõhutab, tõesti üleöö toimus ja oli pigem õnnetus kui plaanitud sündmus. Sest meedia ja inimesed olid sisse- ja väljasõiduseaduse leevendamist valesti tõlgendanud – nad arvasid, et see tähendab müüri langemist – ja rahvas tormas rõõmust ja elevusest piirile.

Arutati ka selle üle, kui palju võis see tormiline taasühinemine kaasa aidata lõhenemisele, mis praeguseni Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel tundub valitsevat. Silmas pidades eestlaste kasvavat hirmu Venemaa ees ja kliimaprobleeme, soovitasid kõnelejad Balti riikidel uuesti üksteisele läheneda, et peatada kasvav võõrandumine. Sest vaid üheskoos on Balti riigid tõeliselt tugevad.

Üldiselt oli õhtu väga informatiivne ja tähendusrikas, mitte ainult ajaloolises mõttes, vaid ka silmas pidades meie tänapäeva ühiskonda.

Hannah Dentz, 11.a

Fotod: Diana Unt

 

Palju õnne, Aksel Ojari!

5. detsembril toimus Eesti Draamateatris kirjanik Madis Kõivu monoloogide esitamise võistlus gümnaasiumiõpilastele tähistamaks Kõivu 90. sünniaastapäeva.

Läbi tiheda eelvoorude sõela jõudsid lõppvõistlusele 10 finalisti.

Auväärsesse žüriisse kuulusid Priit Pedajas, Ain Lutsepp, Brita Soll. Eraldi auhindu ei väljastatud, kuid toodi esile kolm säravaimat esinejat – nende hulgas ka Aksel Ojari (9.c), kes oli konkurentidest noorim.

Aksel esitas monoloogi näidendist “Tagasitulek isa juurde”. Eriti tore, et magus ja teenitud tunnustus tuli just andeka noormehe sünnipäeval.

Akslit juhendas näitleja Indrek Ojari, meie kallis vilistlane, kes on Aksli isa ja suur eeskuju!

Koolipere õnnitleb isa-poja edukat tandemit!

Aksel Ojari

Foto: Kadri Hallik

Mustamäe noorte tunnustusüritus “Noorte imedemaal”

5. detsembril toimus kultuurikeskuses Kaja aktiivsete noorte mustamäelaste autasustamine.

Linnaosavanem Lauri Laats isiklikult suhtles noortega ning jagas tublidele tegijatele sooje käepigistusi ning tunnustavaid õlalepatsutusi. Muusikalist elamust pakkus virtuooslik ansambel Around the Sun ning kaetud oli rikkalik suupistelaud.

Meie koolist olid nomineeritud järgmised aktivistid:

Õpilasfirma Mosaiiktegus noortegrupp, kes propageerib taaskasutust
Henri Eichenoor talent, kes sotsiaalselt tundlikke teemasid räpivormi sätib
12.c klasshea idee, kogu klassiga doonoriks ning vereloovutuse propageerimine – OMA KATEGOORIA VÕIT
Adeele Lepikkaunid kunstid
Katrin-Lisa Laiusaktiivne osaleja
Laura Heleene Tirkkonentegus õpilane
11. klasstegus noortegrupp, Lissaboni kunstiprojektis osalemine
12.c klasstegus noortegrupp

See, et pidulikul üritusel nii vähe meie nominente kohal oli, näitab vaid seda, et TSG noored eelistavad alati õppimist lõbule. Toimus ju samal ajal matemaatika riigieksamiks valmistumise lisatund – nii proovi- kui ka päriseksamid on lähedal.

Tore, et Mustamäe linnaosavalitsus meie noori tunnustab, aitäh muheda õhtupooliku ning uhkete auhindade eest!

Õpetaja Anu Kušvid

12.c klassi esindus

12.c klassi esindus vastu võtmas oma kategooria kõrgeimat tunnustust

10.c ja 12.c klass Tallinna Linnavolikogus

Projekti “Tagasi kooli” raames avanes õpilastel tore võimalus külastada Tallinna Volikogu ning tutvuda selle tööpõhimõtetega.

Saime ülevaate ka 1879. aastal ehitatud Vana-Viru tänaval asuva uhke maja arhitektuursetest lahendustest ning interjööristiilidest, samuti tutvusime kohaliku kummituse looga.

Loomulikult oli aga päeva tipphetkeks kohtumine volikogu esimehe Tiit Terikuga. Õpilastel oli päris tähtis tunne, et nad said edastada omi mõtteid ja ettepanekuid, mida saaks veel teha Tallinna elu parendamiseks. Volikogu esimees soovis ka väga teada noorte arvamust praegu aktuaalsel alkoholipiirangute teemal. Iseenestmõistetavalt on TSG noored tervislike eluviiside pooldajad ning piirangute vastu neil midagi pole.

Ka linna ombudsman Jüri Kaljuvee leidis oma kiires päevas aega, et noortele oma veidra nimega ametit tutvustada. Enamus ei teadnudki, et ombudsman kaitseb kodanike õigusi vaidlustes ametkondadega. Üllatav vaid, et meie riigis on sellist ametinimetust kandvaid inimesi ainult üks – nagu presidentegi. Ilmselgelt vajaks iga maakond ju sellist spetsialisti!

Oli infotihe ja harivalt tegus käik.

Õpetaja Anu Kušvid

linnavolikogus

10.c ja 12.c klass istumas just selles ruumis, kus kiideti heaks meie koolimaja renoveerimisplaan

Eesti põhiharidus on Euroopas esikohal

3. detsembril avaldatud ülemaailmse OECD rahvusvahelise õpioskuste uuringu PISA 2018 tulemuste kohaselt on Eesti põhikooliõpilaste oskused Euroopa absoluutses tipus, seda kõigis kolmes uuritud valdkonnas – matemaatikas, lugemises ja loodusteadustes.

Lisainfo: PISA 2018: Eesti põhiharidus on Euroopas esikohal

OECD ülevaade PISA 2018 tulemustest

Tulemuste kokkuvõte (eesti keeles)

Meie koolist osalesid PISA 2018 testis praegused 10. ja 11. klasside õpilased. Oleme uhked meie õpilaste ja õpetajate üle ning rõõmustame kogu Eesti haridussüsteemiga.

PISA 2018 tagasiside koolile (Tallinna Saksa Gümnaasium)