Algul ei saa vedama ja pärast ei saa pidama!
Ehk karnevalipidu TSG-s
Nimetatagu seda siis “Fasching“, “Fastnacht” või “Karneval”, Saksamaal tähistatakse 5. aastaaega, see ajendas mind kastide pakkimisel kodumaal kaasa võtma ka kostüüme. Kui ma siis teada sain, et TSG-s karnevalipidu polegi, võtsime selle koos kolleegidega enda peale. Kiirelt valmisid plakat, natuke dekoratsioone ja playlist ning nüüd tuli saksakeelsel osakonnal teha reklaami õpilaste hulgas. Nad ei paistnud algul väga vaimustatud olevat. Kuid siis said 7. ja 8. klass koduseks ülesandeks toredas kostüümis kooli ilmuda. Kuna olime üritust usinalt organiseerinud, hakkas teistel õpilastel meist kahju, ja lõpuks võis aulas kohata vähemalt 40 õpilast – rohkem või vähem kostümeeritult.
Siinkohal tahaksin tulla artikli pealkirja juurde. Tegemist on Eesti vanasõnaga, mis tähendab “Algul ei saa pidama ja pärast ei saa pidama”.
Pidu algas tõesti rahulikus tempos ja osavõtjad imestasid koreograafia üle ja selle üle, et poloneesi ei sööda. Kuid kui me kolme tunni möödudes üleni higistena ja väsinutena pidu lõpetada tahtsime, ei saanud me värskeid narre enam tantsupõrandalt ära. Meil, õpetajatel, oli väga tore, sest tantsimine lihtsalt teeb õnnelikuks. Tänu ühele väikesele grupile 11. klassi õpilastele saime me isegi natuke elavat muusikat kuulata (peab tunnistama, et maitsekamat, kui meie šlaagrid playlistis).
Järgmisel aastal lubasid õpilased meil planeerimisel aidata. Ja sellepärast ütleme me “Narri Narro, Schandi Schando, Helau, Gockelores Kikeriki, Halligalli, Ahoi” ja “Aitäh” selle esimese õnnestunud karnevalipeo eest TSG-s ja loodame, et saame uue traditsiooni.
Lisa Tomaschewski
https://saksa.tln.edu.ee/de/karneval2017/
Tõlkis: Margit Tammekänd
