Postitused

Koolis on iga päev emakeelepäev

15. märtsi Õpetajate Lehes ilmus õpetaja Anu Kušvidi artikkel emakeele ja kirjanduse teemadel.

“…väärtuskasvatus toimub suures osas just kirjandustundides: tekstide ja tervikteoste kaudu õpib laps, mis on õige, mis vale, mis on elus tähtsam, mis vähem tähtis, kuidas olla õilsam ja parem inimene.”

Loe artiklit siin: Koolis on iga päev emakeelepäev

Teine koht Mustamäe koolide jutuvõistlusel

Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilased osalesid ka sel aastal Mustamäe koolide jutuvõistlusel, mille teema oli “Pilla-palla pillerkaar”. 

Vilde traditsioonilisest jutuvõistlusest võttis seekord osa 38 autorit.

Meie koolist osalesid: Maiken Meltsas 6.a, Anne-Marie Alalooga ja Kirke Arumäe 6.c, Grete Silem ja Laura Heleene Tirkkonen 11.a klassist.

Kirke lugu “Pingviinide paraad” saavutas nooremas vanuseastmes 2. koha. Palju õnne!

Õpilasi innustasid õpetajad Evely Kutsar, Helle Pikkor ja Ene Tõnnis.

Loe lisaks: Lõppes 17. Mustamäe koolide jutuvõistlus

jutuvõistlus

Foto: Arte Gümnaasium

Ühislugemine emakeelepäeval

Suur tänu kogu kooliperele, kõikidele kirjandust väärtustavatele inimestele ja asutustele, kes tänasel emakeelepäeval meie aktsioonist #ühislugemine osa võtsid!

Lugemismõnusaid kaadreid püüdsid Mihkel ja Mardi 12.a klassist.

Kutsume kõiki emakeelepäeval ühinema aktsiooniga #ühislugemine

#ühislugemine

Tallinna Saksa Gümnaasium kui kirjandust väärtustav kool kutsub kõiki emakeelepäeval, 14. märtsil ühinema aktsiooniga #ühislugemine.

  • 14. märtsi hommikul tööle või kooli minnes pista kotti üks ilukirjanduslik teos – kas juba pooleliolev või alles alustamist vajav.
  • Ajavahemikus 9.00-9.30 või 13.00-13.30 unusta oma argirutiin, võta sisse mugav asend ning andu lugemiselamusele.
    Kuna tegemist on emakeelepäevaga, siis igaüks võib lugeda just oma emakeeles.
  • Kui oled pool tundi koos tuhandete teistega lugenud, tee endast koos raamatuga foto ning postita Facebooki üritusele “Ühislugemine”  või mujal sotsiaalmeedias märkides juurde #ühislugemine

On üldteada fakt, et lugemine rikastab meie keelekasutust ja sõnavara, rääkimata maailmatajust. Albert Einstein on isegi öelnud, et kui ta poleks lugenud F. Dostojevski teost “Kuritöö ja karistus”, poleks ta olnud võimeline sõnastama oma relatiivsusteooriat.

Paslik on siinkohal meenutada, et ka meie kultusteose “Tõde ja õigus” loomise mõte tuli A.H. Tammsaarel pärast seda, kui oli Dostojevski teose eesti keelde tõlkinud – lugemine ajendab suurtele tegudele.

Lugedes on iga päev emakeelepäev!

#ühislugemine #kirjandustväärtustavkool #emakeelepäev

EV 101: Vaatame filmi “Tõde ja õigus”

Meie kalli kodumaa 101. sünnipäeva eel, 22. veebruaril läheme kogu gümnaasiumiperega kinno vaatama suurfilmi “Tõde ja õigus”, mis baseerub A.H. Tammsaare epopöa 1. köitel.

Loomulikult näeme selles filmis kirjandusteose ekraniseeringut, kuid ära ei tohi unustada ka fakti, et ekraanil rullub meie ees lahti MEIE LUGU – kõikide eestlaste esivanemad elasid 19. sajandi viimasel veerandil just nii, nagu kinolinal näha ja teosest lugeda on. Kuigi Eestimaa on täis kauneid mõisahooneid ja nii mõnigi romantilise hingelaadiga neiu kujutleb enda esiema just sellistesse majadesse uhketes kleitides liuglema, siis tegelikkuses oli meie olme ja tööd-tegemised just sellised nagu Tammsaare kujutanud on.

Vargamäe 2019Seega läheme filmi “Tõde ja õigus” vaatama avatud meele ja südamega, sest oleme hingesilla kaudu ühenduses ka oma esivanematega. Meie empaatiavõime saab kindlasti uue mõõtme, kui elame kaasa legendaarsetele tegelastele. Andres ja Pearu, Krõõt ja Mari, Liisi ja Joosep ning teised, rääkimata loomadest.

11. ja 12. klasside õpilastel on muidugi äratundmisrõõmu rohkem, sest meie koolis on heaks tavaks käia pärast teose lugemist Vargamäel, kus siis autentsetes oludes romaanikatkendeid ka gruppides lavastatakse ning kirjanduslikku orienteerumismängu vabas õhus mängitakse.

“Tõde ja õigus” on nagu austav hümn eestlusele.

õpetaja Anu Kušvid

Mustamäe koolide kirjanduslik mälumäng

6. veebruaril toimus Kännukuke raamatukogus 7.–9. klasside õpilastele mõeldud kirjanduslik mälumäng, milles osales 8 võistkonda Mustamäe koolidest. Mälumängu fookuses olid nii eesti autorite raamatud kui ka tõlgitud noorsookirjandus.

Meie koolist osales mälumängus juba kolmeaastase kogemusega võistkond koosseisus: Anne-Mai Nahk (8.c), Mirt Tammearu (8.c) ja Aksel Ojari (8.a).

Raamatud noortekirjanduse mälumängul 2019

Tõlgitud noortekad

H. Smale “Mina, nohik”
T. Murray “Teise ringi süda”
E. Barr “Flora Banksi ainus mälestus”
K. Sutherland “Meie keemilised südamed”
S. Zarr “Ühe tüdruku lugu”

Tõlgitud fantaasianoortekad

O.S. Card “Enderi mäng”
P. Hoffmann “Jumala vasak käsi”
L. Lowry “Andja”
K. Gier “Rubiinpunane”
L. Bardego “”Vareste kuus”
P. Reeve “Surelikud masinad”

Eesti noortekirjandus

K. Rebane “Aitäh elu eest”
E. Grigor “Teibitud suu”
O. Ruitlane “Vee peal”
R. Reinaus “Mõõkade äss”

Huvitav rollimäng Kännukuke raamatukogus

rollimängud Kännukuke raamatukogus30. oktoobril osalesid 7.c klassi õpilased ja neli 5.a klassi õppurit Kännukuke raamatukogus põnevas mõrvamüsteeriumis.

Grupp õpilasi oli uurijad, osad kahtlusalused ning keeruliste loogikaülesannete abil pidi otsima mõrvarit. Õhinas õpilased lõid pärast pingelist koolipäeva agaralt kaasa ja salapärane mõistatus saigi lahendatud.

Tore, et meie kooli koostöö Kännukuke raamatukoguga nii tihe on.
8.c klassis õppiv Anne-Mai Nahk sooritab seal oma praktilist tööd ja juhib noorte kirjandusklubi, koolipoolseks juhendajaks on õpetaja Anu Kušvid. Ka antud üritus, mil riiulite vahel elustusid krimiromaanidest tuttavad olukorrad, toimus just selle projekti raames.

Eriti vahva, et hoogustumas on klassideülene tegevus, kus koos tegutsevad erinevas vanuseastmes õpilased – kõik see liidab meie armsat kooliperet.

11.c ja 2.b klassi koostöö meeldis kogu kooliperele

"Milleks meile Spiderman, milleks meile Batman - meie mees on Kalevipoeg!"

Oktoobris toimus meie koolis originaallavastuse “Milleks meile Spiderman, milleks meile Batman – meie mees on Kalevipoeg!” maailmaesiettekanne.

Nagu pealkirjast aru võib saada, oli algtõukeks meie rahvuseepos, mille on kirja pannud FR. R. Kreutzwald. Lausa üllatav, kui aktuaalselt kõlasid tänapäeval muistsete lugude sõnumid – olgu selleks siis naistevastase vägivalla esiletoomine kampaanias #MeToo (Kalevipoja ühepooolne jõuline lähenemine Saarepiigale) või ka meil Eestis viimasel ajal leviv kahtlane lapiku maa teooria (soovis ju Kalevipoegki maailmaservalt alla vaadata).

Koolielu kontekstis aga on kõige rõõmustavam, et juba meie kauged esivanemad hindasid kõige tähtsamaks mitte varandust, vaid just teadmisi. Uhke on kuuluda rahva hulka, kelle eeposest on pärit kuulsad read:

Ülemaks kui hõbevara,
kallimaks kui kullakoormad,
tuleb TARKUST tunnistada!

Näidendis oli tegev kogu 11.c klass, peaosades astusid üles: Kalevipoeg – Jürgen Sokk, Linda – Liisa Marie Lääne, Saarepiiga – Carol Kuuskman.

Särava näitlejadebüüdi tegi 2.b klass, kes kehastas koledaid ja vastikuid hääli tegevaid sortse. Õnneks oli lauakoorem, millega Kalevipoeg neid “nottima” asus, valmistatud papist ja keegi neist päriselt viga ei saanud, kui meie kangelane siili õpetuste kohaselt neid “serviti” laudadega niitis.

Näidendis oli nii tantse, laulu kui ka teemakohast originaaltekstiga räppi, mida esitas 11.c klassis õppiv ja hiphopfestivali pealavalgi üles astunud Henri-Georg Eiche. Ühistegevusest sündis tegijatele rõõmu ja pealtvaatajadki said targemaks ning oskavad ehk teise pilguga vaadata Kadriorus asuvat Kreutzwaldi kuju ja poelettidel pakutavat Kalevi ja Linda šokolaadi, rääkimata oma rahva loo tundmaõppimisest.

Käesolev aasta on Euroopas kuulutatud kultuuripärandiaastaks, mil kõik rahvad peaksid väärtustama oma eripära. See oli meie panus ja samuti ka kink meie riigi 100. sünnipäevaks.

Näidendi idee autor ja lavastaja on õpetaja Anu Kušvid. Kuna lavastus osutus publiku seas menukaks, on kavas seda uuel veerandil näidata ka teistele koolidele.

Täname koostööpartnereid:

Margit Teesalu- Kranich ja Erik Joasaare – jõuline reklaamikampaania
9.a ja õpetaja Carol  Pahk – Kalevipoja uhke laeva valmistajad
Mihkel Annus – jumal Uku kõuehääl
Õpetaja Ene Uibo – Kalevipoja laulu harjutamine
Maive Merkulova – 2.b “sortside” klassijuhataja
Andres Larka – meie asendamatu tehniline tugi

etendus "Milleks meile Spiderman, milleks meile Batman - meie mees on Kalevipoeg!"

Tallinna ettelugemise võistlus “Kus hundist räägitakse”

ettelugemisvõistlus18. oktoobril toimus Eesti Lastekirjanduse Keskuses 4. klasside võistulugemise „Kus hundist räägitakse“ Tallinna voor, kus meie kooli esindas Annabel Raidmäe 4. a klassist.

Kiitus Annabelile vahva hundijutu eest ja suur tänu ka juhendajale Hedda Pihlamägile!

Lugemisvõistluse “Lesefüchse” finaali võit

14. mail kell 14.00 kohtusid Laura Heleene Tirkkonen (10.a), Edward Toonela (11.a) ja Maris Kiel (11.a) Tallinna Saksa Gümnaasiumist ning Elisabeth Raukas Kadrioru Saksa Gümnaasiumi 11. klassist lugemisvõistluse “Lesefüchse” finaalis Linnaarhiivi saalis.

Need õpilased (ja veel mõned teised) olid kooliaasta algusest peale tegelenud nelja aktuaalse noorteraamatuga ja nende üle arutlenud. Lõpuks valiti koolide parimad lugemisvõistlusest osavõtjad välja. Loosi teel selgus, millist raamatut finaalist osavõtjad esimeses voorus tutvustavad. Elisabeth tõmbas omale loosis raamatu pealkirjaga “Miese Opfer”, Maris raamatu pealkirjaga “Echt”, Edward raamatu pealkirjaga “Der Drohnenpilot” ja Laura Heleene raamatu pealkirjaga “Checkpoint Europa”.

Esimeses voorus jutustasid õpilased raamatute sisust, raskuspunktidest ja probleemidest. Teises voorus sai iga finalist kaks pilti, mis olid seotud raamatutega. Selle käigus tulid välja seosed, mille peale ettevalmistustuse ajal polnud mõeldud. Kolmas voor oli diskussioonivoor. Kriitiliste väidete ja küsimustega üritasin ma õpilasi panna hinnanguid andma ja seisukohta võtma, mis osutus väga edukaks. Mõningate kohtade peal ei lasknud õpilased ennast katkestada ja argumenteerisid väga hästi. Viimases, kõige lühemas voorus pidid õpilased ühe minuti jooksul pidama toetuskõne “oma” lugemisvõistluse 2018 raamatule. Hämmastav oli, et kõik valisid raamatu “Checkpoint Europa” ja et iga põhjendus sisaldas erinevaid aspekte.

Lõpuks tuli žüriil teha raske otsus ja valida välja õpilane, kes esindab Eestit rahvusvahelises finaalis 2018 Berliinis. Valituks osutus Laura Heleene Tirkkonen 10.a klassist.

Palju õnne Laurale ja edu Berliinis!

Kathrin Hofmann (lugemisvõistluse “Lesefüchse” koordinaator Eestis)
Tõlkis Margit Tammekänd