Postitused

Õppekäik Saksamaa-teemalisele kunstinäitusele

Jaanuari lõpus käis 7.c klass koos oma klassijuhataja Mare Paistiga tutvumas Tallinna 21. Kooli kunstinädala raames sündinud näitusega, mis seekord oli pühendatud Saksamaa temaatikale.

Lisaks enda kunstimeele avardamisele saadi sealse kooli kunstiõpetaja Ilmi Lauri huvitavate jutustuste läbi ka kasulikku informatsiooni.

Kooli erinevatel korrustel oli mitmeid huvitavaid näitusi, näiteks Saksamaa erinevatest rahadest, lippudest ning ajaloolistest moevooludest. Kõige rohkem avaldasid 7.c klassi õpilastele aga muljet 21. kooli õpilaste valmistatud taiesed – mõned kunstitööd olid lausa hiigelmõõtmetega. Teise kooli õpilaste tööde nägemine on inspiratsiooniks ka 7.c klassi tublidele ja avatud meelega õppuritele ning nii mõnigi avaldas, et kavatseb ka ise vabal ajal maalima hakata.

Huvitava metoodilise võttena ei olnud meie kooli lapsed vaid passivsed näitusekülastajad, vaid said endale osalusmängu – nimelt igaüks sai endale paberi kellegi nime või mõne Saksamaal asuva hoone nimetusega. Õpetaja Lauri seletuste ajal pidi see laps, kelle käes oli vastav nimi, mis lauses kõlas, selle paberi õpetajale andma. Kaotajaks osutus see, kel paber kätte jäi – järelikult polnud hoolikalt kuulanud.

7.c klassi õpilaste mõtteid kirjalikust tagasidest:

KEVIN: Mina arvan, et meie kooli võiks ka selline üritus tulla, eriti meeldis, et lisaks kunstile oli palju juttu ka muusikat.
ROBIN: Kunst on väga vajalik – ilma selleta poleks maailm selline nagu praegu.
KAROLIINA: Vahva on näha, mida teistes koolides tehakse – oli tõesti tore päev!

Gümnasistid külastasid Kadrioru kunstimuuseumi

Kolmapäeval. 30. mail käisid meie kooli gümnaasiumiõpilased Kadrioru kunstimuuseumis Ivan Aivazovski näitust külastamas.

Vaade Vesuuvile päev enne vulkaanipurset (1885. Õli lõuendil. Eesti Kunstimuuseum)

Vaade Vesuuvile päev enne vulkaanipurset (1885. Õli lõuendil. Eesti Kunstimuuseum)

Ivan Aivazovski on Armeenia päritoluga vene maalikuntsnik ning tema käesolev näitus kandis nime ,,Ideaali otsingul”. Näitusel saatis õpilasi meie kooli vene keele õpetaja Oleg Kostandi, kellel oli õpilastele palju huvitavat rääkida.

Näitus koosneb 39 maalist, kus on kujutatud eelkõige loodust, merd ja teavast. Nagu öeldi, kuntsniku eesmärk oli luua ideaalne teos ning sellest tulenebki näituse nimi. Õpilastele meeldisid kõige rohkem Aivazovski meremaalid, üks kuulsamatest oli muidugi ,,Vaade Vesuuvile päev enne vulkaanipurset” (1885. Õli lõuendil. Eesti Kunstimuuseum).

Huvitavad olid Aivazovski erinevad maalimismeetodid, sealhulgas jäi õpilastele kõige rohkem meelde just nn kraapimismeetod, kus kuntsnik oli maali peale kujundid saavutanud just tänu paberi kraapimisele. Esmapilgul oli sellest raske aru saada, kuid lähemalt vaadates oli näha, kuidas kuntsnik oli seda tehnikat oma maalides kasutanud.

Peale Aivazovski näitust oli Kadrioru kunstimuuseumis muidugi ka palju muud huvitavat vaadata. Siin keskendus õpetaja Kostandi eelkõige vene kunstile ning Venemaa suurkujude maalidele (Vene Tsaar Peeter 1. Katariina 1. Jelizaveta Petrovna jne.)

Õpilased jäid muuseumikülastusega väga rahule ning soovitasid kõigile Aivazovski näitust samuti külastada. Seda on võimalik teha veel 8. juulini.

Katrin-Lisa Laius, 10.a

Võõrkeelte ja kunstiõpetuse ühisnäitus “Zoo. Зоопарк”

Kutsume teid IV korrusele näitusele “Zoo. Зоопарк”, mis sündis võõrkeelte ja kunstiõpetuse ühisprojektina.

Võõrkeelte tundides uurisid 5. – 6. klasside õpilased Tallinna loomaaias elavaid haruldasi loomi ja koostasid neid tutvustavaid võõrkeelseid esitlusi. 8. klasside õpilased arutlesid selle üle, milleks meile loomaaiad.

Kunstitundides uurisid 5. klassi õpilased haruldaste loomade elukohta, iseloomu, välimust. Seejärel joonistasid õpilased valitud looma silueti ja täitsid selle ajalehe tükkide ja kuulikestega. Taustale kujutati looma elupaik.

6. klassi õpilased katsetasid erinevaid võimalusi, kuidas kujutada looma ühe joonega. Valmis teosel kujutati valitud looma ühejoone tehnikas ning kasutati joone tegemiseks värvi, mis iseloomustas antud looma kõige paremini.

Täname kunstiõpetajat Carol Pahki, inglise keele õpetajaid Ele Koha, Kertu Pildret ja Kristi Heldret, vene keele õpetajaid Natalja Bõstrovat ja Oleg Kostandit ja ning saksa keele õpetajaid Kätlin Heinroosi, Ly Lukki, Katre Merilaidi ja Küllike Kütti.

Näitus “Eesti Vabariik 100 – huvitavad faktid”

Selle nädala algusest on 1. korruse pikas koridoris üleval Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud näitus.

Näituse eesmärk on läbi atraktiivse ning mängulise kujunduse tuua esile huvitavaid, positiivseid ning õpetlikke fakte meie riigi ning rahva kohta. Koridoris paikneb üle 20 fakti erinevatest eluvaldkondadest, mis on autori poolt illustreeritud. Iga fakti juurde on lisatud ruutkood neile, kes soovivad antud fakti kohta rohkem infot saada. Näitus jääb üles Eesti 100. juubeliaastaks.

Näituse koostas, kujundas ja illustreeris Lisette-Marie Viilup 11.a klassist, juhendas kunstiõpetaja Erik Joasaare.

Eesti Vabariik 100: näitused koolimajas

Raamatukogus on üles seatud näitus “Kingitus Eestile!”

Mõeldes Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale, said viienda ja seitsmenda klassi õpilased ülesandeks seada end mõneks ajaks peaministri rolli, tuues esile probleemid, mis Eesti elus silma jäänud. Nendele kitsaskohtadele on loodud kunstiprojekti raames leidlikud lahendused, mis näitusel makettide näol visualiseeritud.

Need maketid on justkui prototüübid, millega tulevikus edasi minna, et elu Eestis võiks õitseda! Võib-olla on TSG õpilaste seas tulevane peaminister, kui ei, siis positiivsete muutuste tooja Eesti kogukonnas kindlasti!

Võimlasse suunduvas trepigaleriis on välja pandud näitus “Eesti kunst”.

Üheksanda klassi õpilased said ülesandeks teha end KUMU digikogu kasutajaks ja tutvuda seal eesti kunstiga. Välja valitud meelepärasest teosest maaliti vastavalt tehnikale koopia. Valminud töös tuli leida sobilik koht ka iseendale positsioneerimise kaudu.

Aula ees on avatud näitus “Eesti rahvarõivad”.

Kuuenda klassi õpilased said ülesandeks uurida oma kodukoha rahvariideid. Selleks, et uurida lähemalt erilisi detaile, kasutati Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu rahvarõiva platvormi. Maakonna rõivaid kombineerides jõuti tulemuseni, mida kajastab näitus.

eesti rahvarõivad

Kõiki õpilasi juhendas õpetaja Tiina Treibold

Elagu Eesti!

VAATA KA: Eesti Vabariik 100 näitused koolimajas

 

Rändnäitus “Eesti rändeajastul”

7. veebruaril avati Tallinna Saksa Gümnaasiumis rändnäitus “Eesti rändeajastul”. Näitus annab ülevaate rände rollist Eesti rahvastiku ja ühiskonna kujunemisloos viimase kahe sajandi jooksul kuni tänapäevani.

Koolidele mõeldud bänneritest koosneva rändnäituse avas Konrad Adenaueri Fondi Balti ja Põhjamaade projektide juht Elisabeth Bauer, sõnavõtuga esines Saksa suursaadiku asetäitja Reinhart Wiemer. Avasõnadele järgnes rändeteemaline arutelu. Vestlusringis osalesid õiguskantsler Ülle Madise, linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru ja Riigikogu liige Mart Nutt. Vestlust juhtis Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees ja geograaf Vootele Hansen.

Direktori Kaarel Rundu väljendas heameelt selle üle, et informatiivse näituse avas põnev vestlusring, mis aitas õpilastel rändnäitusel kajastatut veelgi paremini mõtestada. Rände rolli Eesti ajaloolises kujunemises iseloomustas direktor kirjaniku Ernest Hemingway kuulsate sõnadega: “Igast käidavamast lõunamere jahisadamast võite te leida vähemalt kaks päikesest põlenud ja soolast pleegitatud juustega eestlast.”

26 püstbännerist koosnev rändnäitus käsitleb Eestis aktuaalseid teemasid: praegu toimuvat rändepööret, põgenikega seotud küsimusi ning lõimumisega seotud väljakutseid. Näitus kajastab lähemalt Eesti ajaloo nelja suuremat väljarändelainet (19. sajandi väljaränne, suur põgenemine 1944. aastal, massiküüditamised ja nüüdisaegne väljaränne) ning kaht suuremat sisserännet (1920. aastate tagasiränne ja nõukogudeaegne sisseränne). Lisaks käsitleb näitus ka 2015. aastal alanud Euroopa rändekriisi.

Näitus jääb esimese korruse pikas koridoris avatuks kaheks nädalaks.

Näituse väljaandjad on Inimõiguste Instituut ja Konrad Adenaueri Fond. Näituse koostamisele aitasid kaasa professor Tiit Tammaru ja Vootele Hansen ning näituse kujundas Iva Disain.

Eesti rändeajastul

Vestlust juhtis Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees ja geograaf Vootele Hansen.Vestlusringis osalesid linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru, õiguskantsler Ülle Madise ja Riigikogu liige Mart Nutt

Kunstinäitus #unselfie

Alates tänasest on koolis üleval gümnaaasiumiklasside kunstinäitus hoolivusest ja märkamisest.

#unselfie-fotoprojekt on mõeldud kunstilise vastureaktsioonina selfie-fotograafia üle-ekspluateerimisele sotsiaalmeediakanalites ning noorte jaoks aktuaalsete teemade tõstatamiseks.

Töö eesmärk oli näidata selfie-kultuuri pealiskaudsust ning ebaoriginaalsust positiivses ja kunstilises võtmes.

Juhendas õpetaja Erik Joasaare

Projekt #unselfie

Näitus “Picturing America”

12. detsembril kohtusid Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilased Ameerika saatkonna majanduspoliitika nõuniku Nicole Johnsoniga, kes tutvustas oma tööd ning rääkis Eesti ja Ameerika vahelisest koostööst. Vestlus oli väga põnev.

Kohtumine toimus seoses näitusega “Picturing America” (Kujutades Ameerikat), mille ekpositsiooni oli eile võimalik meie koolis vaadata.

12.a klassi õpilased Vanda Reinmets, Jakob Tjurlik ja Ralf Ellervee tutvustasid oma esitlustes lähemalt kolme maali.

Näitus oli erakordselt huvitav nii õpilastele, kes seda üles panna aitasid, kui ka hiljem näitust külastanutele.

Külalisele avaldasid meie õpilaste esitlused muljet.

õpetaja Reeli Kaselaid

Teibikunsti töötuba ja näitus

Koostöös Eesti Goethe Instituudi ja Berliini kunstikollektiiviga Tape That osalesid meie kooli õpilased koos õpilastega Narvast ja Tallinnast 2.-3. novembril teibikunsti workshopil.

Esimesel päeval tutvuti Sally Stuudios teibikunsti võtetega ja tehti individuaalne kunstitöö 70 x 70 cm alusele. Sama päeva õhtul ja järgmisel päeval teostasid õpilased suuremõõtmelised teibikunstitööd Tallinna Teletorni sissepääsuala seinale. Õhtu lõppes näituse avamise ja Tape That kunstnike live-performance´iga. Vaatamata jahedatele välistemperatuurile ning pikkadele päevadele, jäid kõik osavõtjad kogemusega väga rahule.

Õpilaste näitust saab näha Tallinna Teletorni sissepääsualal aasta lõpuni.

Teibikunsti tegid: Veronica Terehhova, Nele Köönverk, Laura Häling (10.c), Beverly Buchwald (10.a), Mio Lize Rebane, Kerdo Mägi (11.c) ja Anita Kremm (12.a). Õpilasi saatis kunstiõpetaja Erik Joasaare.

Täname Goethe Instituuti, Sally Stuudiot, Tallinna Teletorni ja Tape That teibikunstnikke suurepärase võimaluse eest töötoas osaleda!

teibikunsti näitus

Haapsalu mustrid

Õppeaasta lõpuks valmisid 9. klasside neidudel pitssallid.

Tegemist oli viimase loomingulise kudumistööga, sest nüüdsest saavad nad käsitööga tegeleda vaid oma huviks.

Vaata ja kadesta!