Tag Archive for: näitus

Kootud kaunitarid

Ka sellel aastal kudusid 9-ndate klasside neiud pitssalle.

Selliste vahvate Haapsalu mustritega sallide kudumisega lõpetavad neiud oma käsitöö kursuse.

Mustrivalik oli vaba. Iga kuduja leidis meelepärase mustrijoonise, valis salliks kütkestavat värvi lõnga, kudus pisikese tööproovi, et olla oma valikutes kindel ja kuduralli saigi hoo sisse. Nagu elus ikka, sai nii mõnigi sall juba enne jõule raamile venima sätitud, suurem osa aga jõudis käsitööklassi venima juba meie uues koolimajas. Lõpuks sai neist näitus koolimaja uhiuutel stendidel.

Neiud on olnud tublid ja töökad, nende pitsilisi kudumeid saad vaadata pildigaleriis.

Koolinoorte arhitektuurikonkursi näitus Tartus

Neljapäeval, 13. juunil toimus Tartu Koidula ja Jannseni mälestusmärgi juures arhitektuurikonkursi “Minu unistuste jõeäär” pidulik autasustamine ja näituse avamine.

Meie kooli õpilased osalesid konkursil väga edukalt – Adeele Lepik (10.b) jäi jagama 1.-2. kohta ning Laura Taklaja (10.b), Helena Toater (10.c) ja Emilia Ritsmann (10.a) saavutasid žürii poolt ära märgitud eripreemia gümnaasiumiastmes.

Vaata ka: Võit koolinoorte arhitektuurikonkursil

Õpilasi juhendas kunstiõpetaja Erik Joasaare. Näitus õpilaste töödest jääb avatuks Tartu Kaarsillale kuni 10. juulini.

Loe lähemalt: Kaarsillal saab vaadata koolinoorte arhitektuuri

Fotod: Galerii: auhindamine ja lodjasõit 13. juunil

 

KiVa plakatite konkurss

Meie esimene Kiusamisvaba Kooli programmi KiVa aasta hakkab lõpusirgele jõudma. Selle tähistamiseks korraldas KiVa-tiimi juht Maria Kanter koostöös huvijuhi Käthlin Lindströmiga KiVa plakatite konkursi.

1. aprillist kuni 13. maini said  1. – 6. klasside õpilased kunstitunnis grupitööna teha KiVa teemalise plakati. Plakatid on üles pandud 1. korrusel (Vilde tee 69).

Täname kõiki klassi- ja kunstiõpetajaid, kes võimaldasid oma kunstitunnis õpilastel KiVa teemadel mõtiskleda ja toreda plakati teostada. Mai lõpul valib žürii välja hästi läbimõeldud ja suurepärase teostusega KiVa plakatid ning autoreid ootab kooliaasta lõpus tunnustus ja auhind!

Õppekäik Saksamaa-teemalisele kunstinäitusele

Jaanuari lõpus käis 7.c klass koos oma klassijuhataja Mare Paistiga tutvumas Tallinna 21. Kooli kunstinädala raames sündinud näitusega, mis seekord oli pühendatud Saksamaa temaatikale.

Lisaks enda kunstimeele avardamisele saadi sealse kooli kunstiõpetaja Ilmi Lauri huvitavate jutustuste läbi ka kasulikku informatsiooni.

Kooli erinevatel korrustel oli mitmeid huvitavaid näitusi, näiteks Saksamaa erinevatest rahadest, lippudest ning ajaloolistest moevooludest. Kõige rohkem avaldasid 7.c klassi õpilastele aga muljet 21. kooli õpilaste valmistatud taiesed – mõned kunstitööd olid lausa hiigelmõõtmetega. Teise kooli õpilaste tööde nägemine on inspiratsiooniks ka 7.c klassi tublidele ja avatud meelega õppuritele ning nii mõnigi avaldas, et kavatseb ka ise vabal ajal maalima hakata.

Huvitava metoodilise võttena ei olnud meie kooli lapsed vaid passivsed näitusekülastajad, vaid said endale osalusmängu – nimelt igaüks sai endale paberi kellegi nime või mõne Saksamaal asuva hoone nimetusega. Õpetaja Lauri seletuste ajal pidi see laps, kelle käes oli vastav nimi, mis lauses kõlas, selle paberi õpetajale andma. Kaotajaks osutus see, kel paber kätte jäi – järelikult polnud hoolikalt kuulanud.

7.c klassi õpilaste mõtteid kirjalikust tagasidest:

KEVIN: Mina arvan, et meie kooli võiks ka selline üritus tulla, eriti meeldis, et lisaks kunstile oli palju juttu ka muusikat.
ROBIN: Kunst on väga vajalik – ilma selleta poleks maailm selline nagu praegu.
KAROLIINA: Vahva on näha, mida teistes koolides tehakse – oli tõesti tore päev!

Gümnasistid külastasid Kadrioru kunstimuuseumi

Kolmapäeval. 30. mail käisid meie kooli gümnaasiumiõpilased Kadrioru kunstimuuseumis Ivan Aivazovski näitust külastamas.

Vaade Vesuuvile päev enne vulkaanipurset (1885. Õli lõuendil. Eesti Kunstimuuseum)

Vaade Vesuuvile päev enne vulkaanipurset (1885. Õli lõuendil. Eesti Kunstimuuseum)

Ivan Aivazovski on Armeenia päritoluga vene maalikuntsnik ning tema käesolev näitus kandis nime ,,Ideaali otsingul”. Näitusel saatis õpilasi meie kooli vene keele õpetaja Oleg Kostandi, kellel oli õpilastele palju huvitavat rääkida.

Näitus koosneb 39 maalist, kus on kujutatud eelkõige loodust, merd ja teavast. Nagu öeldi, kuntsniku eesmärk oli luua ideaalne teos ning sellest tulenebki näituse nimi. Õpilastele meeldisid kõige rohkem Aivazovski meremaalid, üks kuulsamatest oli muidugi ,,Vaade Vesuuvile päev enne vulkaanipurset” (1885. Õli lõuendil. Eesti Kunstimuuseum).

Huvitavad olid Aivazovski erinevad maalimismeetodid, sealhulgas jäi õpilastele kõige rohkem meelde just nn kraapimismeetod, kus kuntsnik oli maali peale kujundid saavutanud just tänu paberi kraapimisele. Esmapilgul oli sellest raske aru saada, kuid lähemalt vaadates oli näha, kuidas kuntsnik oli seda tehnikat oma maalides kasutanud.

Peale Aivazovski näitust oli Kadrioru kunstimuuseumis muidugi ka palju muud huvitavat vaadata. Siin keskendus õpetaja Kostandi eelkõige vene kunstile ning Venemaa suurkujude maalidele (Vene Tsaar Peeter 1. Katariina 1. Jelizaveta Petrovna jne.)

Õpilased jäid muuseumikülastusega väga rahule ning soovitasid kõigile Aivazovski näitust samuti külastada. Seda on võimalik teha veel 8. juulini.

Katrin-Lisa Laius, 10.a

Võõrkeelte ja kunstiõpetuse ühisnäitus “Zoo. Зоопарк”

Kutsume teid IV korrusele näitusele “Zoo. Зоопарк”, mis sündis võõrkeelte ja kunstiõpetuse ühisprojektina.

Võõrkeelte tundides uurisid 5. – 6. klasside õpilased Tallinna loomaaias elavaid haruldasi loomi ja koostasid neid tutvustavaid võõrkeelseid esitlusi. 8. klasside õpilased arutlesid selle üle, milleks meile loomaaiad.

Kunstitundides uurisid 5. klassi õpilased haruldaste loomade elukohta, iseloomu, välimust. Seejärel joonistasid õpilased valitud looma silueti ja täitsid selle ajalehe tükkide ja kuulikestega. Taustale kujutati looma elupaik.

6. klassi õpilased katsetasid erinevaid võimalusi, kuidas kujutada looma ühe joonega. Valmis teosel kujutati valitud looma ühejoone tehnikas ning kasutati joone tegemiseks värvi, mis iseloomustas antud looma kõige paremini.

Täname kunstiõpetajat Carol Pahki, inglise keele õpetajaid Ele Koha, Kertu Pildret ja Kristi Heldret, vene keele õpetajaid Natalja Bõstrovat ja Oleg Kostandit ja ning saksa keele õpetajaid Kätlin Heinroosi, Ly Lukki, Katre Merilaidi ja Küllike Kütti.

Näitus “Eesti Vabariik 100 – huvitavad faktid”

Selle nädala algusest on 1. korruse pikas koridoris üleval Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud näitus.

Näituse eesmärk on läbi atraktiivse ning mängulise kujunduse tuua esile huvitavaid, positiivseid ning õpetlikke fakte meie riigi ning rahva kohta. Koridoris paikneb üle 20 fakti erinevatest eluvaldkondadest, mis on autori poolt illustreeritud. Iga fakti juurde on lisatud ruutkood neile, kes soovivad antud fakti kohta rohkem infot saada. Näitus jääb üles Eesti 100. juubeliaastaks.

Näituse koostas, kujundas ja illustreeris Lisette-Marie Viilup 11.a klassist, juhendas kunstiõpetaja Erik Joasaare.

Eesti Vabariik 100: näitused koolimajas

Raamatukogus on üles seatud näitus “Kingitus Eestile!”

Mõeldes Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale, said viienda ja seitsmenda klassi õpilased ülesandeks seada end mõneks ajaks peaministri rolli, tuues esile probleemid, mis Eesti elus silma jäänud. Nendele kitsaskohtadele on loodud kunstiprojekti raames leidlikud lahendused, mis näitusel makettide näol visualiseeritud.

Need maketid on justkui prototüübid, millega tulevikus edasi minna, et elu Eestis võiks õitseda! Võib-olla on TSG õpilaste seas tulevane peaminister, kui ei, siis positiivsete muutuste tooja Eesti kogukonnas kindlasti!

Võimlasse suunduvas trepigaleriis on välja pandud näitus “Eesti kunst”.

Üheksanda klassi õpilased said ülesandeks teha end KUMU digikogu kasutajaks ja tutvuda seal eesti kunstiga. Välja valitud meelepärasest teosest maaliti vastavalt tehnikale koopia. Valminud töös tuli leida sobilik koht ka iseendale positsioneerimise kaudu.

Aula ees on avatud näitus “Eesti rahvarõivad”.

Kuuenda klassi õpilased said ülesandeks uurida oma kodukoha rahvariideid. Selleks, et uurida lähemalt erilisi detaile, kasutati Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu rahvarõiva platvormi. Maakonna rõivaid kombineerides jõuti tulemuseni, mida kajastab näitus.

eesti rahvarõivad

Kõiki õpilasi juhendas õpetaja Tiina Treibold

Elagu Eesti!

VAATA KA: Eesti Vabariik 100 näitused koolimajas

 

Rändnäitus “Eesti rändeajastul”

7. veebruaril avati Tallinna Saksa Gümnaasiumis rändnäitus “Eesti rändeajastul”. Näitus annab ülevaate rände rollist Eesti rahvastiku ja ühiskonna kujunemisloos viimase kahe sajandi jooksul kuni tänapäevani.

Koolidele mõeldud bänneritest koosneva rändnäituse avas Konrad Adenaueri Fondi Balti ja Põhjamaade projektide juht Elisabeth Bauer, sõnavõtuga esines Saksa suursaadiku asetäitja Reinhart Wiemer. Avasõnadele järgnes rändeteemaline arutelu. Vestlusringis osalesid õiguskantsler Ülle Madise, linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru ja Riigikogu liige Mart Nutt. Vestlust juhtis Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees ja geograaf Vootele Hansen.

Direktori Kaarel Rundu väljendas heameelt selle üle, et informatiivse näituse avas põnev vestlusring, mis aitas õpilastel rändnäitusel kajastatut veelgi paremini mõtestada. Rände rolli Eesti ajaloolises kujunemises iseloomustas direktor kirjaniku Ernest Hemingway kuulsate sõnadega: “Igast käidavamast lõunamere jahisadamast võite te leida vähemalt kaks päikesest põlenud ja soolast pleegitatud juustega eestlast.”

26 püstbännerist koosnev rändnäitus käsitleb Eestis aktuaalseid teemasid: praegu toimuvat rändepööret, põgenikega seotud küsimusi ning lõimumisega seotud väljakutseid. Näitus kajastab lähemalt Eesti ajaloo nelja suuremat väljarändelainet (19. sajandi väljaränne, suur põgenemine 1944. aastal, massiküüditamised ja nüüdisaegne väljaränne) ning kaht suuremat sisserännet (1920. aastate tagasiränne ja nõukogudeaegne sisseränne). Lisaks käsitleb näitus ka 2015. aastal alanud Euroopa rändekriisi.

Näitus jääb esimese korruse pikas koridoris avatuks kaheks nädalaks.

Näituse väljaandjad on Inimõiguste Instituut ja Konrad Adenaueri Fond. Näituse koostamisele aitasid kaasa professor Tiit Tammaru ja Vootele Hansen ning näituse kujundas Iva Disain.

Eesti rändeajastul

Vestlust juhtis Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees ja geograaf Vootele Hansen.Vestlusringis osalesid linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru, õiguskantsler Ülle Madise ja Riigikogu liige Mart Nutt

Kunstinäitus #unselfie

Alates tänasest on koolis üleval gümnaaasiumiklasside kunstinäitus hoolivusest ja märkamisest.

#unselfie-fotoprojekt on mõeldud kunstilise vastureaktsioonina selfie-fotograafia üle-ekspluateerimisele sotsiaalmeediakanalites ning noorte jaoks aktuaalsete teemade tõstatamiseks.

Töö eesmärk oli näidata selfie-kultuuri pealiskaudsust ning ebaoriginaalsust positiivses ja kunstilises võtmes.

Juhendas õpetaja Erik Joasaare

Projekt #unselfie