Tag Archive for: näitus

Näitus “Picturing America”

12. detsembril kohtusid Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilased Ameerika saatkonna majanduspoliitika nõuniku Nicole Johnsoniga, kes tutvustas oma tööd ning rääkis Eesti ja Ameerika vahelisest koostööst. Vestlus oli väga põnev.

Kohtumine toimus seoses näitusega “Picturing America” (Kujutades Ameerikat), mille ekpositsiooni oli eile võimalik meie koolis vaadata.

12.a klassi õpilased Vanda Reinmets, Jakob Tjurlik ja Ralf Ellervee tutvustasid oma esitlustes lähemalt kolme maali.

Näitus oli erakordselt huvitav nii õpilastele, kes seda üles panna aitasid, kui ka hiljem näitust külastanutele.

Külalisele avaldasid meie õpilaste esitlused muljet.

õpetaja Reeli Kaselaid

Teibikunsti töötuba ja näitus

Koostöös Eesti Goethe Instituudi ja Berliini kunstikollektiiviga Tape That osalesid meie kooli õpilased koos õpilastega Narvast ja Tallinnast 2.-3. novembril teibikunsti workshopil.

Esimesel päeval tutvuti Sally Stuudios teibikunsti võtetega ja tehti individuaalne kunstitöö 70 x 70 cm alusele. Sama päeva õhtul ja järgmisel päeval teostasid õpilased suuremõõtmelised teibikunstitööd Tallinna Teletorni sissepääsuala seinale. Õhtu lõppes näituse avamise ja Tape That kunstnike live-performance´iga. Vaatamata jahedatele välistemperatuurile ning pikkadele päevadele, jäid kõik osavõtjad kogemusega väga rahule.

Õpilaste näitust saab näha Tallinna Teletorni sissepääsualal aasta lõpuni.

Teibikunsti tegid: Veronica Terehhova, Nele Köönverk, Laura Häling (10.c), Beverly Buchwald (10.a), Mio Lize Rebane, Kerdo Mägi (11.c) ja Anita Kremm (12.a). Õpilasi saatis kunstiõpetaja Erik Joasaare.

Täname Goethe Instituuti, Sally Stuudiot, Tallinna Teletorni ja Tape That teibikunstnikke suurepärase võimaluse eest töötoas osaleda!

teibikunsti näitus

Haapsalu mustrid

Õppeaasta lõpuks valmisid 9. klasside neidudel pitssallid.

Tegemist oli viimase loomingulise kudumistööga, sest nüüdsest saavad nad käsitööga tegeleda vaid oma huviks.

Vaata ja kadesta!

Varjukunst

Aula ees on õppeaasta lõpul välja pandud gümnaasiumiõpilaste fototööde näitus – Varjukunst.

Õpilaste ülesanne oli leida endale sobilik ese ning seda valgustada. Saadud varjust tuli joonistades jätkata või luua uus kujund ning see hiljem fotona jäädvustada. Uue kompositsiooni puhul oli soovitav luua algupärase objektiga põnev ja intrigeeriv kooskõla, kus vari oleks domineeriv element.

Näitus jääb üles järgmise õppeaasta alguseni. Juhendaja kunstiõpetaja Erik Joasaare.

Ready-made

Sel aastal tähistab oma 100. juubelit üks möödunud sajandi kuulsamaid kunstitöid – Marcel Duschamp´i “Purskkaev”.

Tegemist oli tagurpidi keeratud pissuaariga, mille kunstnik esitas näitusele, allkirjastas töö pseudonüümiga ning nimetas readymade´iks. Ready-made´iks hakati kutsuma kunstitöid, mis olid valmistatud masstoodangust, igapäevastest esemetest. Kunstnik andis asjadele uue mõttelise tähenduse, tõstes need oma kontekstist välja. Marcel Duschampi peetakse üheks mõjukamaks 20. sajandi kunstnikuks, kes andis kunstile uue lähenemise.

Selle õppeaasta viimases kunstitunnis tuli õpilastel otsida koolimajas mõni ready-made ning luua sellele uue tähendusega pealkiri ja autor. Humoorikad sildid olemasolevate objektide kõrval peaksid kõnetama kõiki, kes vastava kunstitöö tähendusega on varem kokku puutunud.

Värsked ideed on 11.b ja 10.c klassi õpilastelt. Juhendaja kunstiõpetaja Erik Joasaare.

Näitusekülastus: nutimaailma võlud ja ohud

6.a klass külastas näitust “Globaalne kontroll ja tsensuur” Tallinna Kunstihoones.

Koolipere noorematele on seal kaasahaarav ja rohkelt avastusi ning uusi teadmisi pakkuv programm „Selfie“, mille käigus räägitakse ja nähakse ka oma silmaga nutimaailma võlusid ja ohte. Uuritakse, kuidas sotsiaalmaailm on installeeritud kunstiteosteks ja lõpetuseks joonistatakse ise interneti-ohutuse teemalisi piktogramme/märke.

Kuulata-vaadata oli palju. Lahkusime targemate ja turvalisematena ning soovitame teistelgi seda põnevat Saksa Kevade raames toimuvat näitust külastada! Programme jagub mitmes keeles ning mitmetele vanuseastmetele (http://www.kunstihoone.ee/events/globaalne-voim-ja-tsensuur/).

Õpetaja Katre Merilaid

6.a kunstihoones

Fotonäitus „Sekundaarne vaatenurk”

27. märtsist kuni 19. aprillini on võimalik teisel korruse pikas koridoris vaadata fotonäitust „Sekundaarne vaatenurk”.

Näitus soovib vaataja tähelepanu haarata läbi teistsuguse perspektiivi. Tänapäeva aina suuremas visuaalse informatsiooni üleküllastatuses on väga palju asju, mis jäävad kahe silma vahele. Antud fotonäituse kontseptsiooniks on erinevate tuntud Tallinna ja Tartu hoonete, looduse ja objektide pildistamine suunates kaamera maha ning leides seeläbi midagi hoopiski põnevat, mida tavaliselt antud kohaga ei seostata.

Näitus on valminud 11. klassi uurimis- ja praktilise töö raames. Kõiki fotosid saab vaadelda ka Instagramis @sekundaarne_vaatenurk.

Näituse autor on Lisette Voecks, juhendaja Erik Joasaare.

Lissabon-Tallinn ühine kunstiprojekt

14.-20. veebruaril 2017 toimus Lissaboni Saksa Kooli ja Tallinna Saksa Gümnaasiumi vaheline koostööprojekt.

Eelmisel suvel oli Lissaboni Saksa Kooli fuajees üles pandud meie kooli õpilastööde näitus ning hiljem ka Setubali linnaraamatukogus.

Ajendatuna kahe kooli ühisest huvist koostööd jätkata toimus nüüd meie koolis esimene reaalne kunstiprojekt, kus mõlema kaasa kooli õpilased kaasa lõid.

5 päeva jooksul otsiti vastuseid küsimusele eurooplaseks olemisele, sarnasustele ja erisustele Euroopa äärealadel. Toimusid töötoad, loengud ja muuseumikäigud-ekskursioonid. Projekti käigus valmisid mitmed kunstiprojektid ja -näitused.

Meie koolist juhtis projekti kunstiõpetaja Erik Joasaare. Lissaboni Saksa Koolist viis projekti läbi kunstiõpetaja Alicia Fuster.

Suur tänu abi eest Eesti suursaadiku abikaasale Portugalis, Aili Rundule kontaktide vahetamisel ja suhtlemisel Portugalis ning ürituse organiseerimisel.

Lissabon-Tallinn

Uurimistöö kunstitehnikate mõjust

Minu praktilise uurimistöö teemaks on erinevate kunstitehnikate ja värvide mõju pildil väljendatavale emotsioonile.

Ma tahtsin teada, kuidas erinevad aspektid mõjutavad ühte kunstiteost mitte tehniliselt ja visuaalselt, vaid milliseid tundeid see inimestes tekitab, sest see on minu meelest üks tähtsamaid asju kujutava kunsti juures.

Töö käigus tegelesin ma esimest korda akrüülidega ja spreivärvidega. Nii suures formaadis töid pole ma varem ka harliku pliiatsiga ja akvarellidega teinud – seega oli see mulle üsna suur väljakutse.

Pildid on üles pandud esimese korruse pikas koridoris.

9. – 12. klassi õpilane!

Palun täida küsimustik minu uurimistöö kohta, mille leiad siit: https://goo.gl/forms/3m4cinpfwfE1ELIJ2

Lota Aaliste (11.a)

kunstitehnikad

Ajaloonädal: näitus “Kirju ühest sajandist”

Ajaloonädala raames on esimese korruse pikas koridoris 2.-24. veebruaril avatud Rahvusarhiivi koostatud näitus “Kirju ühest sajandist”.

Näituse koostaja Astri Schönfelder ja kujundaja Gerli Raadik ütlesid näituse saatesõnaks nii:

Mäluasutustes on tallel lugematu hulk kirju, igaühel neist on oma lugu. 21. sajandil, kus mõttevahetus toimub suuresti elektrooniliste kanalite kaudu, on selle allikaliigi tulevik ähmane. „Varsti unustame üldse vist kirjutamise, ütleme üksteisele raadio-telefooniga, mis tarvis, ja kellelgi pole tarvis vaeva näha kord meie kirjavahetuste ning päevaraamatute väljaandmisega, sest neid ei ole,“ kirjutas Friedebert Tuglas Johannes Vares-Barbarusele juba 1926. aastal.

Stendinäitus põhineb riigiarhiivi isikufondides leiduvatel kirjadel, mida jälgides saab teha ringkäigu läbi Eesti 20. sajandi ajaloo. Riigimeeste ja diplomaatide kirjad riikluse algusaegadest märkega „isiklik ja salajane“ kannavad erinevat varjundit hilisemast ametlikust kirjavahetusest.

Lugemiseks-vaatamiseks on näited Miina Härma, Jaan Tõnissoni, Jaan Poska, Friedrich Akeli, Konstantin Pätsi ja teiste Eesti suurkujude kirjavahetusest. Kirjanduslugu kajastab Artur Adsoni, Marie Underi, Friedebert Tuglase, Johannes Semperi ja Johannes Vares-Barbaruse kirjavahetus.

Nõukogude aega iseloomustavad ühelt poolt „Siberikirjad“, teisalt punapropagandast pakatavad tervituskaardid. Kogu 20. sajandi Eesti ajalugu – riigi sünd ja hukk, Siber ja pagulus, Eesti NSV ja taasiseseisvumine – võetakse kokku Eliaserite perekonnafondi kirjavahetuse näitel.

Kultuuriloolise allikana on kirjade puhul tähtsad nii sisu kui ka vorm. Justkui tavalised argielu kirjeldused võivad tekitada tundepuhanguid ja viia suurte üldistusteni. Oma lugu on rääkida ka kirjapaberil ja kirjutusvahenditel – graafilised kirjapead ja ümbrike kujundus kajastavad ühiskonnakorda, paikkondlikku majanduslugu ja moevoole, nii propagandavõtteid kui ka vastumeelsusavaldusi.

Tulge uurima!!!

rahvusarhiivi näitus - Kirju ühest sajandist rahvusarhiivi näitus - Kirju ühest sajandist