Postitused

Koolilõpetajad 2019

20. juunil 2019 lõpetas TSGs põhikooli 70 õpilast.

Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi KIITUSKIRJAGA lõpetas põhikooli kolm õpilast:

Anette Laarin
Ingrid Rand
Martin Tammekänd

20. juunil 2019 lõpetas TSG 38. lennu 73 gümnasisti.

Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi KULDMEDALIGA lõpetas gümnaasiumi kuus õpilast:

Mihkel Annus
Kelli Ernits
Hans Kristian Laur
Kadri Müürsepp
Liisbeth Pirn
Aleksandra Tuuling

Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi HÕBEMEDALIGA lõpetas gümnaasiumi kaheksa õpilast:

Marit Järviste
Hanna Maria Laaspere
Tuuliki Pomerants
Eliise-Triin Raun
Katarina Sieglinde Schultz
Siim Lukas Simmo
Cecilia Carmen Tomikas
Elo Tootsi

Arhitektuuri valikkursuse õppekäik Kumus

Teisipäeval, 28. mail toimus arhitektuuri valikkursuse viimane tund Kumus, kus õpilased osalesid töötoas “Anarhia arhitektuuris”.

Programm uuris omanäolise arhitekti Gordon Matta-Clark loomingut, mis keskendus linnaruumi kaosele ja anarhiale arhitektuuris. Selle kaudu sai Gordon Matta-Clark ka oma hüüdnime – anarhitekt.

Väga põhjalik ja ülevaatlik loeng viis meid New Yorgi maa-alustesse tunnelitesse, tänavakunstiga ilmestatud Brooklynisse 60-70ndatel, slummidesse ja mahajäetud linnaruumi, Pariisi linnaossa, mida ootas ees hävitamine – kõik see, mida uuris ja väljendas oma teostest Gordon Matta-Clark.

Õpilased said avaldada oma mõtteid, kuidas on võimalik arhitektuuri kaudu mõjutada ühiskondlikke protsesse ja mida hakata peale kasutu arhitektuuriga ning seda ka sõnades ja paberil väljendada.

Näituse kujundas meie kooli vilistlane Anu Vahtra.

Valikkursust juhendas Erik Joasaare.

TSG vilistlane Madis Müller: kõige targem on tekitada endale palju võimalusi

Madis Müller3. mail 2019 ametisse nimetatud Eesti Panga president Madis Müller lõpetas meie kooli 1995. aastal. Tema edasise haridustee ja töökogemusega saab tutvuda Eesti Panga kodulehel.

Madis Mülleri pöördumine TSG õpilaste poole:

Põnevaid asju, millega tegeleda juba kooli ajal või hiljem tööalaselt, peaks jätkuma pea lõputult kõigile. Ühelt poolt on küll tore, kui õnnestub leida enda tõeline kirg ja kutsumus võimalikult noorelt, aga sageli ei pruugi see nii juhtuda. Samuti võivad inimeste huvid ajas muutuda.

Seetõttu on minu arvates kõige targem tekitada endale võimalikult palju võimalusi. See tähendab erinevate teadmiste ja oskuste omandamist, erinevate asjade vastu huvi tundmist ja võimalikult erinevate inimestega suhtlemist.

Enda kooliajale tagasi mõeldes pean nentima, et tagantjärgi olen kõige enam pidanud juurde lugema valdkondadest, mis koolis ei tundunud nii olulised ja millesse tagantjärgi kahetsedes suhtusin pealiskaudselt. Nii olen näiteks veel hiljem käinud vene keele kursustel ja hakanud rohkem lugema ajalooraamatuid. Soovitan mitte korrata minu seda viga.

Ja eriti keeleklasside õpilastele soovitan kindlasti mitte unustada ka reaalainete õppimist!

TSG meedias: Nutipaast ja nutisõltuvus

Kanal 2 ajakirjanik Heelia Sillamaal, kes on meie kooli tubli vilistlane, tuli mõte viia gümnasistidega läbi nädalane nutipaast, milles ta kavatses ka ise osaleda.

Suure õhinaga oli nõus osalema peaaegu kogu 11.c klass ning mõned õpilased 10.b ja 10.c klassist. Tingimuseks oli, et nädal aega ei tohi kasutada sotsiaalmeediat, küll aga võib helistada, e-kirju saata ning lugeda.

Kõik õppurid olid hakkamist täis ning entusiastlikud, nii mõnigi lubas kodus sahtlipõhjast nuppudega telefoni kasutusele võtta. 11.c klass läks suisa sõnelema, sest osadele ei meeldinud klassivanema idee nutiseadmed kasti kokku korjata…

Kurb tõde on aga see, et esimesed “murdusid” juba kohe pärast kaameramehe lahkumist. Osad õpilased püüdsid tükati siiski nutipaastu pidada.

Lõpuni pidasid aga vastu vaid kaks 11.c klassi õpilast: Sirli ja Liisa-Marie. Palju õnne!

Kahju, et kõikvõimas sotsiaalmeedia võitis omad põhimõtted, kuid pärast eksperimenti tõdeti, et aega muudeks tegevusteks on kordades rohkem, kui päevas tundide kaupa teiste pilte ja postitusi ei uuri. Nii mõnigi lubas ka edaspidises elus tükati nutipaastusööste ette võtta.

Proovi Sinagi!

Vaata lõiku Kanal 2 otsesaadet Õhtu 20.03.2019, kus said sõna Henri ja Sirli.

Ühtlasi saab sellest saatelõigust kuulata 11.c klassi Henri Eiche uue loo katkendit. Kõnekas lugu kannab nime “Sul on nutisõltuvus”.

Vahva koostöö VAT teatriga

Meie kooli seob käesoleval õppeaastal pikaajaline koostöö VAT teatriga.

Põhikooliklassid saavad pärast etendusi osaleda töötubades vastavalt oma soovidele – mõned klassid viivad töötubasid läbi Rahvusraamatukogu ruumides, teised jällegi tellivad professionaalse näitleja meie koolimajja. Kuigi koostööprojekt on sõlmitud eelkõige põhikooliõpilastele, võimaldati imrovisatsiooni-töötuba ka 11.c klassile, kes ise kooliperet ning ka teiste koolide õpilasi on sel õppeaastal 7 etendusega rõõmustanud.

Selleks, et noored saaksid arendada oma näitlejameisterlikkust, improvisatsioonioskust, empaatiavõimet ning koostöö sujuvust, tuligi meie kitsasse klassiruumi Rauno Kaibiainen – särav noor näitleja VAT teatrist, et kõike seda harjutada. Toolid-lauad löödi koolipäeva lõpus hunnikusse ning paaritunnine aktiivne improteatri töötuba algaski. Tore, et esimesest hetkest leidsid noored ning näitleja Rauno ühise keele ning võitjatena väljusid sellest sündmusest kõik.

Rauno tõdes, et meie koolis õpivad ülitoredad noored ning 11.c klassi õpilased kasutavad neid oskusi oma tulevases elus kindlasti ära. Ürituse lõpus nentisid õpilased kahetsustundega, et selliseid tunde võiks lausa igal nädalal olla, sest vaimustunud õhin saatis neid veel pikalt.

VAT teatri etenduste hulgast leiab erinevatele vanuseastmetele mõeldud etendusi, mille hulgas on väga tõsiseid ning ka lõbusamaid, kuid mõtlemisainet ning tundides arutamiseks mõtteid annavad need kõik.

Eriti tore on muidugi see, et eelnimetatud teatri dramaturg on meie oma armas vilistlane Mihkel Seeder.

õpetaja Anu Kušvid

Klassiruumid kaunimaks lapsevanemate abiga

Selleks, et meie õpikeskkond asenduspinnal esteetiliselt kaunim oleks, otsustasid 11.c klassi lapsevanemad oma jõud ühendada ja klassiruumi asenduspinnal õdusamaks muuta.

Fotol teostab pahteldustöid suurte rahvusvaheliste kogemustega ehitusspetsialist Lauri Klamas, Carl Eriku isa. Märkimisväärne on, et abivalmis lapsevanem on ka ühtlasi meie koolivend, sest aastatel 1983-1987 õppis ta just meie koolis, mis siis kandis küll nime Tallinna 54. Keskkool. Imetore, et endised õpilased ikka ja jälle oma lapsed enda kunagisse kooli toovad, kus õpetuskvaliteet juba enda naha peal kogetud on.

Suur aitäh ja loodame, et eeskuju nakatab ka teiste klasside lapsevanemaid!

õpetaja Anu Kušvid

Vahva koostöö Koogikontoriga

Selleks, et meie kooli pedagoogiline kollektiiv veelgi mitmekülgsemalt osavam oleks, on kevadtalveks planeeritud inspireeriv võimalus osaleda Koogikontori praktilistes töötubades.

Töötubades osalemine on jaotatud õppetoolide kaupa, sest selleks, et õppida perfektselt valmistama makroone või ekleere, peab kõik ise praktiliselt läbi tegema ning seetõttu ka väiksemates gruppides tegutsema.

Esimene rühm õpetajaid ja koolitöötajaid läbis juba edukalt ekleeriõpetuse töötoa Treff Stuudios, mis asub aadressil Vana-Kalamaja 18. Hubased ruumid, modernselt rustikaalne ja stiilne sisustus, kvaliteetsed töövahendid – kõik see oli innustavaks taustajõuks järgnevale tööprotsessile. Lisaks küünlavalgus, mahe taustamuusika ja imeilusad nõud – miljöö selles töökeskkonnas on detailideni läbi mõeldud!

Loomulikult on kogu ettevõtmise nn kirsiks tordil see, et uudse lähenemisega ettevõtte asutaja, eestvedaja ja koolituste läbiviija on meie oma armas vilistlane Merilin Siimpoeg! Emakeeleõpetajana mäletan selgelt sihikindla neiu kooliaegset kirjandit, kus ta paljastas oma unistuse avada kord oma mere ääres asuv kohvik. Kui julgelt unistada ning tarmukalt oma unistuse nimel õppida ja töötada, siis on unistustel kombeks ka täituda! Koogikontori idee on veelgi parem kui kohvik ning kaugel see merigi seal Kalamajas on!

Eraldi väärib märkimist Merilini oskus delikaatselt ja äärmiselt professionaalselt kogu protsessi juhtida – saime igale küsimusele (ka kõige võhiklikumale) ammendava vastuse ning targa perenaisena suutis ta meile jätta mulje, et saime ise kõigega suurepäraselt hakkama. Merilin ei domineerinud, vaid hõljus haldjana meie vahel ja juhendas – lausa pedagoogiline kõrgem pilotaaž!

Imetore oli näha oma kolleege täiesti teises keskkonnas kui tavaline koolimiljöö – sellises ühistegevuses (mis kohati üsna raske tundus) õpime paremini oma kolleege tundma, süveneb veelgi see müstiline oma kooli tunne, mis meid kõiki meie armsa TSGga seob. Ja oh seda rõõmu, kui koolituse lõpuks katsime uhke peolaua ning maiustasime imemaitsvate ekleeridega! Jätkus ka koju viimiseks, et pereliikmetega oma saavutusi jagada.

Meie kooli õpetajad on suurepärased tarkustejagajad, kuid lisaks muudele salaannetele oleme nüüd ka tõelised tegijad koogivalmistamismaailmas.

Aitäh, Koogikontor, meie koostöö jätkub kevadeni!

õpetaja Anu Kušvid

 

TSG meistrid ujumises 2018

10. ja 13. detsembril toimusid meie kooli meistrivõistlused ujumises, mille läbiviimisele aitasid kaasa kooli vilistlased ja lapsevanemad. Kokku osales kahel päeval 60 õpilast erinevates vanuseklassides.

Gümnaasiumi õpilaste arvestuses olid parimad Carol Kuuskman (11.c) ja Kristo Tarkmeel (11.b). 8.-9. klassi õpilaste arvestuses oli neidudest parim Saara Mia Sarapuu 8.a klassist. 6.-7. klassi õpilaste arvestuses olid parimad 7.a klassi õpilased Triin Erala ja Manfred Männamaa ning 1.-5. klassi õpilaste arvestuses Laureen Kuhi (4.c) ja Karl Kuldkepp (2.b).

Gümnaasiumi ja põhikooli arvestuses oli juhendi järgi kolmele parimale neiule ja noormehele ettenähtud kooli medalid.

Gümnaasiumi neiud:
1. Carol Kuuskman, 11 c – 32,15
2. Liisa-Marie Lääne,11.c – 34,81
3. Kadri Müürsepp, 12.a – 44,73

Gümnaasiumi noormehed:
1. Kristo Tarkmeel, 11.b – 30,86
2. Carl Erik Klamas, 11.c – 33,13
3. Otto-Robert Lipp, 11.b – 34,67

Põhikooli tütarlapsed:
1. Saara Mia Sarapuu, 8.a – 30,03
2. Kai Liis Kivirähk, 8.a – 30,60
3. Triin Erala, 7.a – 32,53

Põhikooli poeglapsed:
1. Manfred Männamaa, 7.a – 33,53
2. Ralf-Ian Aarelo, 6.d – 35,88
3. Mark Anry Kriisa, 7.a – 38,28

Käbid ja kännud

Aksel OjariAksel Ojari on 8.a klassi usin õpilane, kes suurte sammudega oma unistuste poole liigub. Nimelt juba 4-aastase põngerjana esimest korda laval esinedes tundis ta ära oma kutsumuse ja tänaseks on meie koolivennal ette näidata juba muljetavaldav kogus tõsiseid rolle nii teatris kui ka filmilinal.

Rollid Tallinna Linnateatri etendustes “Koletis Kuu peal”, “See hetk”, “Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad” on lihvinud poisiohtu näitlejahakatise eneseväljendusoskust ning ümberkehastumisvõimet.

Ei maksa end eksitada lasta veidi titalikust teatrinimest Piip ja Tuut teater, sest selle asutuse sees on välja tulnud Aksli osalusega väga mõtlemapaneva sisuga lavastused, nagu “Minu vanaisa oskas lennata” ja “Offline”. Viimast käisime vaatamas koos 7.c, 8.a ja 8.b klassi ja osade 10.b ja 11.c klassi õpilastega ning ka järgmistele, jaanuarikuistele etendustele oleme broneerinud juba 70 piletit. Niivõrd hea noortelooga oli tegemist!

Eks ühe hea näitleja tunnuseks on see, kui ta suudab oma rolli nii veenvalt esitada, et tema kui isiksus kaob tegelaskuju varju. Akslil see õnnestus, sest kuigi käisin ise kolm korda seda lugu vaatamas, ei torganud mulle kordagi pähe, et see on ju minu õpilane eesti keele klassi keskmise rea kolmandast pingist!

Omaette kvaliteet on loomulikult töö filmimaailmas. Äsja esilinastus kinodes lühifilm “Jää”, kus Aksel teeb võimsa rolli. Film on rahvusvahelistel festivalidel ka juba tunnustust pälvinud. Samuti on Akslil ette näidata ka roll filmist “Peata oma sõbrad”. Kuid lausa sajandi projektiks nimetatud suurfilmi “Tõde ja õigus” esilinastust ei jõua äragi oodata. Romaan, mille põhjal film valmis, on ju meie rahva tüvitekst ning avab nii mõnedki eestlaste identiteedile omased jooned. Ja mis kõige tähtsam: väikest Andrest mängib meie oma Aksel Ojari!

Mis seal salata – eks noore näitleja kujunemisloole on kaasa aidanud ka lähedane eeskuju – Aksli isa Indrek Ojari on armastatud näitleja Linnateatris ning tuttav meile ka teleekraanilt. Indrek Ojari õppis samuti meie koolis ning allakirjutanul oli au olla ka tema õpetaja ja lühikest aega ka Aksli kohusetundliku ja tubli ema õpetaja. Seega võin kindlalt väita, et vanarahval oli õigus, kui nad ütlesid, et ega käbi kännust kaugele kuku!

Koolipere hoiab Akslile pöialt ja soovib loomingulist indu ning loodetavasti tulevikus oma Oscari-kõnet pidades meenutab ta tänutundega oma vana kooli!

Õpetaja Anu Kušvid

TSG sügisese mitmevõistluse MV tulemused

27.09.2018 toimusid meie koolis TSG lahtised meistrivõistlused 8-võistluses.

Tegemist oli äärmiselt tuulise ning üsnagi jaheda ilmaga, mistõttu võisid nii mõnegi võistleja tulemused just selle taha jääda. 8-võistlusel tuli läbida järgmised spordialad: 100m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400m jooks, kettaheide, odavise ja võistluspäeva lõpetas 1500m jooks. Lisaks peab ka mainima, et iga ala vahel oli 10 minutit puhkepausi ning jooksualade vahel 20-minutiline puhkepaus.

Võistlusel osalejateks olid meie kooli õpilased ja lisaks neile ka vilistlased, kokku oli 14 noorsportlast. Kohtunikeks olid meie kooli õpilased 11. klassidest, kes osalesid mullu kohtunike ja treenerite valikkursusel.

Vastavalt võistlusjuhendile selgitati võistlusel välja paremusjärjestus nii põhikooli kui gümnaasiumiarvestuses. Põhikooliarvestuses tuli võitjaks Mark Nurmsalu (7.a), teise koha saavutas Märt Aunroos (7.a) ja kolmanda koha pälvis Lauri Lennart Koch ( 7.a). Gümnaasiumiarvestuses kolm paremat olid: Mihkel Altosaar (11.b), Villy Tammer (11.c) ja Ahti Roio (11.b).

Tulisem võistlus oli siiski gümnasistide ja vilistlaste vahel, kui Mihkel Altosaarel (2. koht) tuli alla jääda vilistlasele Henri Einardile ning tugevas konkurentsis saavutas kolmanda koha Villy Tammer (11.c).

Tänaste võistlejate kommentaare:

  • Kokkuvõttes oli väga tore üritus, sest mulle meeldivad sellised võistlused, kus saan end proovile panna ning end ületada. Kusjuures, sellisel võistlusel ei osalenud ma mitte esimest korda, see oli mul juba teine.
  • Korraldajad suutsid luua head tingimused, kuigi ilm seda ei soosinud. See ei seganud aga võistlust, sest nagu norrakad ütlevad “Ei ole halba ilma, on halb riietus”. Võistluse tempo oleks võinud olla veidikene kiirem, pidades silmas seda, et läks liiga palju aega. Võib olla oleks aidanud ajaliselt kaasa võistlejate väiksem arv. Vilistlasena oli mul rõõm tulla sellisele kooliüritusele ja ma tahaksin loota, et seda traditsiooni jätkatakse ka edaspidi.

Kogu selle ürituse korraldasin mina, 11.c klassi õpilane Carol Kuuskman, oma praktilise töö raames.
Suur aitäh kõigile osalejatele ja õpetajatele, kes mind aitasid ning loodetavasti kohtume juba järgmisel aastal!

TSG MV mitmevõistluses, 2018 sügis